- . Hääldamisel ei ole . takistust. Hääldamisel on takistus. . Täishäälikud. (), (), (), (), (), () , , , , , , , , , . . (rõhulised) (rõhuta) - .(muutub hääldus) ( ) ( ) 4 - Vene algupärane A on madal keskvokaal, esineb rõhulises asendis ning seda hääldakse tugevalt ja selgelt.Vene a-d rõhueelses silbis,sõna algul ja lõpul hääldatakse nõrgalt ja lühidalt: , .Kolmandaks,vene a rõhulises silbis konsonasntide ja järel redutseerub,taandub e suunas: ,. - e ja hääldamine peaaegu ühtib: eesti, , eksam - ,eha, . i - Üldiselt on i ja hääldamine peaaegu sarnane: lipp - , piima- .Tuleb
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11
4) 17............... ?................ 1). 2) 3) 4) 18. ..................................... .1) 2) 3) 4) 1 NB! Küsimus ei ühti eesti keele küsimusega. 19. ...................... .1) 2) 3) 4) 20. ...........................................................1) 2) 3) 4) 21. ................................................................1)
1 SAKSA KEELE GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 3 Umbmäärane artikkel 3 Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13
Единственное число Множественное число Падеж муж.род mees сред. род жен. род naissost Прил. Существительное Предлоги Вопрос и kesk kääne Eessõnad Küsimused Прил. Сущ. при Сущ. прил.O Сущ. м.р. с.р.
Seda tüüpi laused on saksa keeles väga levinud. Teda võib nimetada ka umbisikuliseks asesõnaks. Es schneit Sajab lund. Es regnet. Sajab vihma. Es ist schwer. On raske. Es ist gut, daß du hier bist See on hea,et sa siin oled. Ensesekohaline asesõna. (Reflexivpronomen) - asendab lauses isikut või eset, kellel/millele tema enda tegevus on suunatud. Analoogia vene keele, nn tegusõnadga. Enam vähem nad on ka needsamad enesekohalised tegusönad vene keeles. Ich freue mich wir freuen uns du freust dich ihr freut euch er, sie,es freut sich sie freuen sich Sie freuen sich Enesekohaline asesõna on vormilt väga sarnane isikulise asesõnaga, seetõttu tekitavad nad meis teatud segadust.Vt. ka isikuline asesõna. Küsiv asesõna ( Interrogativpronomen) Wer will mitsingen? Was ist das? Was tun Sie nun?
tähtpäevad, pühad reede, võidupüha, rahvusvaheline üliõpilaste päev minister, direktor, professor, 3) ametinimetused, auastmed kindral 4) keeled, rahvused eestlane, vene keel ajalugu, matemaatika, eesti 5) õppeained keel 2 KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS 1. Nimetav kes? mis? raamat raamatu / d 2. Omastav kelle
Kõik kommentaarid