Põllumajandusmaa: - Haritav maa (põllud, istandused) - Looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad) Looduslikud tegurid: Kliima: Temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: Viljakus, põuakindlus, paksus/lõimis Reljeef: Tasane/mägine, nõlva kalle Majanduslikud tegurid: Kapital: Hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad Tööjõud: Tööjõu kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: Toetused, tollipoliitika Põllumajandus: - Elatus- e. naturaalmajanduslik (omatarbeline) - Turumajanduslik (kaubaline) AGROKLIIMAVÖÖTMED 1. Polaarne vööde: Külm ja kuiv, mullad puuduvad, saaki aastas 0 2
Agrokliimavö Veg.perioodi pikkus Niiskusolud Hinnang muldadele Kasvatatavad kultuurtaimed öde Akt. t. summa Sademete hulk ja loomatõud Sademete reziim Polaarkliima Lühike veg.periood, Aasta läbi külm, kuiv. Ei saja Nadi - kasin soojushulk peaaegu üldse, õhus vähe niiskust (akt.t° summa alla 1000 °c) Jahe Tavaliselt 3-5 kuud Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Väheviljakad Rukis, oder, kartul parasvööde Karmid kliimatingimused. leetmullad Mõõdukas 5 kuud või enamgi *merelise kliimaga alad-pehme, Keskmise viljakusega, Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, parasvööde niiske talm *ma...
1. Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. Kuivemates oludes tegeletakse rohkem loomakasvatusega, ning niiskemates taimede kasvatusega. 2. Põllumajanduse vormid
2. Nimeta pmj tootmist mõjutavaid tegureid. Iseloomusta lühidalt agrokliimavöötmeid. Looduslikud: Kliima temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks.
Ainult Aasias. Talvel maismaal K. Suvel M. Sest ookean jahtub aeglaselt. 30' tulevad alla, 60' üles, 90' alla. 0-M, 30'-K, 60'-M, 90'-K K t' muutub palju, sademed vähe M t' muutub vähe, sademeid palju El nino vaiksel ookeanil, mis muudab ilmastiku kõrvalekaldumist kogu maakeral. Esineb ebareg. Püsivate tuulte suunamuutus. Õhumassid on suuremõõtmelised ja sarnaste omadustega alumise õhukihi osad, mis on kujunenud välja ühesuguse aluspinna kohal. Nende t' ja niiskusolud on ühesugused igas horisontaalsuunas samal kõrgusel. mE-niiske ja kuum mT-niiske ja kuum cT-kuiv ja kuum cP-kuiv, suvel soe, talvel väga külm mP-niiske, talvel soe, suvel jahe cA-arktiline külm ja kuiv cAA-antarktiline- külm ja kuiv, atm front kitsas eraldusvöönd 2 erinevate omadustega õhumassi vahel. Statsionaarne front mitu päeva seisnud paigal Soe front soe õhk, mis liigub külmale õhule peale Külm front külm õhk, mis liigub soojale peale
elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toitetingimused keskmised, kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased
Loodulikud rohumaad: niidud, väheväärtuslikud karjamaad. 6. Missuguste näitajatega iseloomustatakse põllumajanduse tähtsust mingis riigis? Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtusega SKT-s. 7. Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud: Kliima o temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, o niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood o kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad o viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head o põuakindlus põllumajanudslikud tegurid.
1) Haritav maa · Põld · Istandus, aiand 2) Rohumaa Haritava maa hulk piirkonniti õp lk. 86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid · Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef. Pinnamood, maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid. 2) Majanduslikud tegurid. · Kapital
Näited:vihmametsa lopsakas ja liigirikas taimestik pakub loomadele palju erinevaid elupaiku ja toitumisvõimalusi , väga kiire aineringe ja rohkete sademete tõttu on vihmametsa mullad väheviljakad 3.Loodusvööndeid eritatakse peamiselt taimkatte alusel Kliimavöötmed-suurematel aladel , vöödena , ümber maakera paiknevad üksteisest erinevad ulatuslikud kiilmasüsteemid Loodusvöötmed-suured , püsivad süsteemid . nendes on õhutemp. , niiskusolud , mullad , taimestik ja loomastik omavahel tihedasti seotud Taimkattealusel:tundlavöönd ja okasmetsavöönd Kliimavöötmed ja loodusvöötmed ei ühti mittekunagi . põhjuseks on see , et erinevate kivimite , muldade , mäestike , tasandike vaheldumine 4.arktika kui ka antarktika asuvad põhja ja lõunaoplaarjoonest põhja ja lõuna pool. *kliima karm *temp: aastaläbi alla 0 c *sademed:kuni 150 mm aastas *polaaröö ja polaarpäeva vaheldumine , mis teeb kliima veelgi jahedamaks
Põllumajandust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tegurid: KLIIMA MULLAD RELJEEF temperatuur viljakus tasane, mägine niiskusolud põuakindlus nõlva kalle kasvuperiood paksus, lõimis 2) Majanduslikdu tegurid: KAPITAL TÖÖJÕUD VALITSUSE POLIITIKA hooned tööjõu kvaliteet toetused masinad, seadmed traditsioonid tollipoliitika väetised seemned, tõuloomas Põllumajandusliku tegevuse kaks suunda: 1) Taimekasvatus
prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; niiskusolud; kasvuperiood 2) mullad viljakus; põuakindlus; paksus, lõimis 3) reljeef tasane, mägine; nõlva kalle Majanduslikud tegurid: 1) kapital hooned; masinad, seadmes; väetised; seemned, tõuloomad 2) tööjõud tööjõu kvaliteet; traditsioonid 3) valitsuse poliitika toetused; tollipoliitika 1
Kordamisküsimused Põllumajandus, kalandus 1) Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? a) Looduslikud i) Kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood (ööpäeva keskmine peab olema üle 5˚C)) ii) Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) iii) Relieef/pinnamood (tasane, mägine, nõlva kalle) b) Majanduslikud i) Kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) ii) Tööjõud (kvaliteet, traditsioonid) iii) Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, eksport) 2) Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust?
PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE KLIIMA KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) MULLAD Elektrifitseerimine TÖÖJÕUD (viljakus, Kemiseerimine (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) RIIGI MAJANDUS RELJEEF
Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) lähisekvatoriaalne taimekasvatus aastaringselt, niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi 3 saaki. Kasvatatakse kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog. Ekvatoriaalne väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad ja rohumaid vähe, enimelvinud maniokk, banaan, kakaopuu, kautsukipuu, õlipalm. 3. Tegurid (looduslikud ja majanduslikud), mis mõjutavad põllumajanduslikku tootmist (4+4). Looduslikud: kliima (õhutemperatuur, niiskusolud, vegetatsiooniperioodi pikkus), pinnamood, mullastik (viljakus, põuakindlus, paksus). Majanduslikud: Põllumajanduspoliitika (toetused, tollid), turg, tasuvus, kapital (hooned, masinad, väetised), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid). 4. Miks peab kaitsma maailma metsi (3)? Metsadest saadakse toorainet ja energiat; nad on loodusliku mitmekesisuse hoidjad ja kliimamuutuste leevendajad; mets on paljude liikide elupaigaks, metsad kaitsevad maapinda
rohelisse vööndisse kuuluvatest metsadest ja rannaaladest saanud uued elurajoonid. See aga tähendab vajadust uute teede ja kommunikatsioonide järele, mis omakorda kahjustavad muldi. Maad tuleb harida mõistlikult. Nüüdisaja põllumajandusmasinad on küll tunduvalt kergemad kui paarkümmend aastat tagasi, kuid intensiivne mullaharimine võib mulla omadusi ja struktuuri halvendada. Tihenenud muld ei tähenda üksnes seda, et väheneb poorsus ja sellega koos niiskusolud ning õhustatus: ühtlasi hävib mulla õhulembene elustik ja toiteelementide sisaldus väheneb Mullakaitse vajab suuremat tähelepanu. Mulla väärtust ja selle kaitse vajadust on mõistetud ning selle üle küllalt palju arutletud . Paraku on mullakaitse õigusakte üritatud justkui katta teiste valdkondade normatiivaktidega. Ükskõik mitut tekki me üritame servapidi mulla kaitseks peale sikutada, jääb keskosa, st. muld ikka katmata ning ökosüsteemi kaitse tervikuna puudulikuks
Toiduprobleemid on suuremad neis riikides kus põllumajanduses töötab suhteliselt palju inimesi kuna sealsed suurmaa omanikud kes tegelevad põllumajandusega on huvitatud eelkõige omatoodangu ekspordist. Põllumajanduses toodetakse: 1. Toiduaineid inimeste vahetuks tarbimiseks 2. Loomasööta 3. Toorainet edasiseks töötlemiseks (toiduaine-, kerge-, naha-, farmaatsia jms tööstusele) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid: 1.Looduslikud tegurid: kliima(temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, lõimis, paksus, põuakindlus), reljeef(tasane, mägine), geograafiline asend. 2. Majanduslikud tegurid : riigi majanduspoliitika ( toetused, tollipoliitika) , kapital ( hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud ( tööjõu kvaliteet, traditsioonid) 3. Tehnika ja tehnoloogia tase : ( väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifikseerimine, kemiseerimine, transpordi areng, mehhaniseerimine )
Geograafia kt lk 85 - 106 1. Millised näitajad iseloomustavad riigi põllumajandust? Riigi põllumajandust iseloomustavad põllumajandusega hõivatud inimeste osatähtsus ja põllumajanduse osatähtsus SKT-s 2. Iseloomusta looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele. LOODUSLIKUD TEGURID: KLIIMA: MULLAD: RELJEEF: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine. * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaalmajanduslik)
rohumaad, mida on 21%(heina-karjamaad). Enamik ehk 90% elab 10% maailma pindalast. Põllumajanduse osa SKT-st Bangladeshis 63%, Hiina 50%, Indoneesia 45%, Türgi 40%, Poola 28%, Taani 4%, Saksamaa 3%. Rikkamates riikites on väiksem,kuna parem tehnoloogia ja vastupidi. Põllumajandust mõjutavad tegurid Jagunevad kuueks: Kliima (temperatuur mõjutab taime liike ja sorte, mis seal kasvavad, niiskusolud taimed vajavad vett, mõned rohkem ja mõned vähem, kasvuperiood - mõned taimed tahavad kasvada kauem kui ainult kolm kuud), mullad ( viljakus viljakuse annab huumos, mis on kõdunenud orgaanilised aineid ja seda rohkem seda on, seda paremad mullad on, põuakindlus - muldade lõimis ehk muldade võimalus omadus hoida vett, paksus, lõimis seda rohkem on huumost seda paksemad on mullad. Kõige paremad kohad on
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad
PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud *põuakindlus *nõlva kalle d, seadmed, *traditsioonid *tollipoliitika *kasvuperiood *paksus, lõimis väetised,seemned , tõuloomad AGROKLIIMAVÖÖTMED 1)Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu 2)Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooni- periood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku
ekstensiivne põllumajandus (vajatakse palju maad või suurt hulka kariloomi, toodang pindalaühikult on madal, aga kogutoodang on suur) intensiivne põllumajandus (toodang väikeselt maa-alalt, suur kapitalimahukus, tööjõu ja väetiste kasutus. Toodang pindalaühikult kõrge.) põllumajandust mõjutavad tegurid: ÕP.LK. 86 skeem looduslikud: kliima -vegetatsiooniperiood -soojushulk arvestades aktiivsete temp. summaga - niiskusolud mullad - viljakus - paksus reljeef -tasane, mägine -kalle majanduslikud: -traditsioonid vaja on kapitali turg -hooned - otse turule, vajab töötlemist või ekspordiks -masinad, seadmed valitsuse poliitika
· ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). Agrokliimavöötmed Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima: aasta läbi külm. Põllumajandusega tegelemine võimatu.
See ettepanek võeti ka vastu. 1958. aasta alguses loodi Eesti Rahvamajanduse Nõukogus vajalikud organisatsioonilised struktuurid ja leiti vahendid. Narva karjääri sünniajana tähistatakse 1. jaanuari 1970. Kaevanduste keskkonnamõju Vee väljapumpamine kaevandustest on varem ulatuslikult liigniisket ala Kohtla, Sompa, Tammiku ja Ahtme kaevanduse kohal ja naabruses tublisti kuivendanud. Seetõttu on mitmel pool loodud ligikaudu normaalsed niiskusolud põllundusele ja metsandusele. Näiteks varem liigniiske turvastunud ja turvasmullaga ala Rausvere küla lähistel Ahtme kaevandusväljal on nüüd, pärast mõningaid kultuurtehnilisi töid, muutunud põllumajanduslikult kasutatavaks. Sellisel mullal tavaliselt möödapääsmatu kuivendusdrenaazi rajamine oleks praegusel ajal maksnud vähemalt 40 000 kr/ha.Näiteid varem liigniiske, kuid kaevanduse tõttu kuivendatud ja seejärel
piirni, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt saabub pea kõikide puuliikidel ~30% niiskussisaldusel. Küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud. Sellist niiskust nimetatakse rakuseintes seotud niiskuseks. Hügroskoopsus tasakaalustatud niiskus. Hürgoskoopsus ainete võime neelata õhust vett. Iga puidutükk või puitmaterjalid püüavad vastavalt teda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile ühtlustada oma niiskust. Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, võtab puidu niiskuse kohandamine tasakaalustatud niiskusele küllalt palju aega, olenedes omakorda ka puidutüki suurusest. Puidu kuivamine ja kuivatamine. Kuivamise alguses eemaldub kõigepealt vaba vesi. Seejärel hakkab kuivama rakusein. See puudutab otseselt puitaine niiskussisaldust ja mõjutab materjali omadusi: algab puitkudede kahanemine ning muutuvad puidu tugevus-, kõvadus- ja elastsusomadused.
arenevad (paljud kultuurtaimed kasvavad kui temperatuur on üle +5, paljud vajavad kõrgemat. Vt Õ. lk 89) Vegetatsiooniperioodi pikkusest oleneb, mitu saaki aastas saadakse. aktiivsete temperatuuride summa - s.o temperatuur, mis saadakse, kui kasvuperioodi algusest summeeritakse kõik ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad + 10 kraadi. (Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele kultuurtaimedele ei sobi, et pikad kuivaperioodid vahelduvad üksikute sademeterikaste päevadega. Kunstlikku niisutust kasutatakse ka sademeterikastes maades (n. Norra, Rootsi, Soome, Eesti) 2. Mullad
· Sest tehnoloogia on kallis ja vajab teiste energiatootmise harudega kombineerimist. Mida tähendab geotermaalenergia? · Geotermaalenergiaks e. maa soojusenergiaks nimetatakse maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat? · Kõnniteede korrashoidmiseks ja soojendamiseks. Kliimavööde Kliima isel. Soojushulk Niiskusolud Hinnand mulda. Lähisarktiline Lühike veg. per. Alla 1000 C Liigniiske Kleistunud Parasvööde 3-5 kuud 1000-1600 Ida: mussoon Vähevil. leetmu. jahe mõõdukas 5 kuud või rohk. 1600-2400 Vajab niisutamist Kesk. Viljakus soe 6 kuud või rohk. 2400-4000 Head Kõige viljakamad Lähistroopiline Niiske, veg
Nii kasvatatakse näiteks Peruu Andides kolme kilomeetri kõrgusel veel kartulit ja maisi ning nelja kilomeetri kõrgusel villa- ja lihaloomadena laamasid. Nepalis viivad seprad jakke isegi viie kilomeetri kõrgusel mägedes paiknevatele suvekarjamaadele. Siiski nendest piirkondadest saadav toodang on valdavalt omatarbeline ja pakub rahvusvahelist huvi vaid turistidele. · Põllumajandust mõjutavad tegurid: Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. · Põllumajanduse allharud Taimekasvatus Teraviljad nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad kartul, bataat, maniokk, jamss jt
· sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). · Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). · · Agrokliimavöötmed · Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima
Varakult õitsvad – lutsernid, kerahein Hilja õitsvad – kastehein, timut Heintaimede kasvulaad Pealisheinad – luste ja päideroog ei sobi karjamaale, sest pikad ja lehm ei paista välja, sest neil pole peale niitmist palju lehti, toitaineid vaja juurtest , kurnab taime ära. Alushein- aasnurmikas, madalakasvuline Puhmikulised – kerahein, timut Võsundilised – Valge ristik on kahjulik muru umbrohi, sest see õitseb, mesilane, laps, ema minestab Mullastiku ja niiskusolud Põuakindlad – sammasjuurtega liigid, nõiahammas, kerahein Vastupidavad üleujutustele – roosa ristik, rebasesaba Ei sobi huumusevaesele leetunud mullale – lutsern, aasnurmikas Ei sobi soomullale – lutsrnn, kerahein Katteviljde taluvus Hästi – timut, roosa ristik, punane ristik Rahuldavalt – kerahein, nõiahammas Ei talu – valge ristik, aasnurmikas Võitlusvõime Tugev - Roog-aruhein, kerahein, timut Keskmine – rebasesaba, aasnurmikas
ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Taimekasvatus: teraviljad, mugulviljad, õlikultuurid, suhkrukultuurid, söödakultuurid, köögiviljad, puuviljad, marjad Loomakasvatus: veised, sead, lambad, linnud, karusloomad, mesindus. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis Reljeef: tasane või mägine, nõlva kalle Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: Elatus- ehk naturaalmajandus ehk omatarbeline oma pere toitmiseks
Valitsuse poliitika Pinnamood e. reljeef (subsiidium-valitsuse toetus) (soojusrežiim,valgusrežiim toetused, tollipoliitika ja sademetejaotus 3.Agrokliimavöötmed Agrokliima – kliima, hinnatuna põllumajanduse seisukohalt. Vegetatsiooniperiood - on ajavahemik, mille kestel kliimatekketegurid (peamiselt temperatuur) võimaldavad taimede elutegevust Kliimavööde Vegetatsi Niiskusolud Hinnang Põllumajandu ooni muldadel sliku maa perioodi e hulk pikkus; Soojushul k Lähisarktilin 1000 C Vähe Igikelts, Maa hulk väike e väheviljaka d Parasvööde(j 3-5 kuud; Vähe Vähe 500milj ha
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse
- rahvusliku koosseisu kihistumine - rahvastiku kasv - tööturg kahaneb - ülerahvastus - põgenikevood - kultuuride segunemine 4) Rändamisel Mehhikost -> USA-sse Mehhiko + tööpuudus väheneb + palk on suurem - haridus väheneb - tööealised lahkuvad USA + odavtööjõud + kultuur rikastub - tööpuudus suureneb - kulturiline mitmekesisus Põllumajandust mõjutavad tegurid. a) looduslikud tegurid Kliima · taimekasvu periood · aktiivsete temp. summa (temp. üle 10C) · niiskusolud Muld · viljakus (huumuskihi paksus) (lõimis) Reljeef · erosioon (kallak) terasspõllud b) majanduslikud tegurid · kapital (eeldus teiste hüvede tootmiseks)tõuloomad,põllumasinad,seemned jne · tööjõud (oskused, hulk) · turustusvõimalused (lõpptarbija, toiduained, tööstus) · valitsuse poliitika (kaitsetollid, subsiidium valitsuse toetused) · äriteenused · kaubandus · tõu- ja sordiaretus 2
Masinate valmistamine Transport ja remont Pakenditööstus Ametiharidus Pank Veterinaarteenistus TEENUSED Reklaam PM ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUT. TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE • KLIIMA • KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) Elektrifitseerimine • MULLAD • TÖÖJÕUD Kemiseerimine (viljakus, (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) • RIIGI MAJANDUS • RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle) tollipoliitika) • GEOGRAAFILI-
kihtide vahele põiklatid. Sellega soodustatakse puitmaterjali püsimist kuivana. Puitmaterjali virna kaitstakse nii, et õhuringlus ei oleks seal takistatud. Kaitsta on vaja juhusliku niiskumise ja eelkõige määrdumise vastu. Voodrilaudu on soovitav ladustada võimalikult kasutamiskoha omadele lähedastes tingimustes. Iga puitmaterjal püüab vastavalt seda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile oma niiskust ühtlustada. . Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, tõmbub puit niiskuse muutudes kokku või paisub. Tihti otsivad ehitajad odavamat ehituslahendust ostes odavat nn. "õhukuiva" saematerjali, mis võib hilisematel parandustöödel vägagi kulukaks minna. Suuremat kindlust annab kliendile õige tootmistehnoloogiaga valmistatud põrandalaud, kus eelkuivatatud puit pakendatakse peale hööveldamist kilesse, mis tagab paremini puidu niiskussisalduse säilimise ladustamisel enne selle ostmist ostja poolt ja paigaldamist põrandale.
Relatiivse niiskuse. Vabaks niiskuseks e. Kappillaarseks nimetatakse niiskust, mille juurdejuhtimisel üle küllastusastme, koguneb vesi soontesse, luumenisse ning õõnsustesse. 21. Küllastuspunkt puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud piirini, kuni ta niiskusest küllastub. Umbes 30 % niiskussisaldusel. Sellist niiskust rakuseinal nim. Seotud niiskuseks e. Hügroskoopseks. 22. Hügroskoopsus ainete võime neelata õhust vett. Kui puitu ümbritsevad niiskusolud muutuvad, siis võtab puidu niiskuse kohandamine tasakaalustatud niiskusele palju aega. 23. Kuivamise alguses eraldub vaba vesi. Seejärel hakkab kuivama rakusein. Algab puidukudede kahanemine ning muutuvad puidu tugevus-kõvadus ja elastsusomadused. Allpool rakuseina küllastuspunkti eemaldub niiskus radiaalsuunas (säsikiirte toimel) 1...2 korda kiiremini kui tangetsiaalsuunas. Pikisuunaliselt eemaldub 5...25 korda kiiremini. Niiskussisaldused :
vahele põiklatid. Sellega soodustatakse puitmaterjali püsimist kuivana. Puitmaterjali virna kaitstakse nii, et õhuringlus ei oleks seal takistatud. Kaitsta on vaja juhusliku niiskumise ja eelkõige määrdumise vastu. Voodrilaudu on soovitav ladustada võimalikult kasutamiskoha omadele lähedastes tingimustes. Iga puitmaterjal püüab vastavalt seda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile oma niiskust ühtlustada. . Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, tõmbub puit niiskuse muutudes kokku või paisub. Tihti otsivad ehitajad odavamat ehituslahendust ostes odavat nn. "õhukuiva" saematerjali, mis võib hilisematel parandustöödel vägagi kulukaks minna. Suuremat kindlust annab kliendile õige tootmistehnoloogiaga valmistatud põrandalaud, kus eelkuivatatud puit pakendatakse peale hööveldamist kilesse, mis tagab paremini puidu niiskussisalduse säilimise ladustamisel enne selle ostmist ostja poolt ja paigaldamist põrandale.
püsikluste
2: Kevadel hilise arenguga: kastehein, timut
3: Varakult õitsevad: Lutsernid, aas-rebasesaba, kerahein
4: Hilja õitsevad: Punane ristik, timut, kastehein
Heintaimede kasvulaad
A: pealisheinad: ristik, timut, aruhein, kerahein, ohetu püsikluste, päideroog, aas
rebasesaba
B: Alusheinad: Valge ristik, aasnurmikas, punane aruhein, karjamaa raihein ,kasteheinad
C: Puhmikulised: punane roosa ristik, lutsern, nõiahammas, timut, harilik aruhein,
D: Võsundilised:
Muulastiku niiskusolud:
A: põuakindlad, lutsernid, nõiahammas, püsikluste, kerahein, aasnurmikas
B: <<<<
niiskussisaldusel. Küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud. Sellist niiskust nimetatakse rakuseintes seotud niiskuseks või seotud veeks e hügroskoopseks niiskuseks. Hügroskoopsus tasakaalustatud niiskus · Hügroskoopsus ainete võime neelata õhust vett. Iga puidutükk ja puitmaterjalid püüavad vastavalt teda ümbritseva õhu suhtelisele niiskusele ja temperatuurile ühtlustada oma niiskust. Kui puitu ümbritseva õhu niiskusolud muutuvad, võtab puidu niiskuse kohandamine tasakaalustatud niiskusele küllalt palju aega, olenedes omakorda ka puidutüki suurusest. Puidu kuivamine ja kuivatamine · Kuivamise alguses eemaldub kõigepealt vaba vesi. Seejärel hakkab kuivama rakusein. See puudutab otseselt puitaine niiskussisaldust ja mõjutab materjali omadusi: algab puidukudede kahanemine ning muutuvad puidu tugevus-, kõvadus- ja elastsusomadused.
suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus. tööhõive struktuur inimeste kooses, kes osalevad majandustegevuses 28 8. Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus 53. Looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tegurid Majanduslikud tegurid Kliima: temperatuur, Kapital: hooned, masinad, niiskusolud, kasvuperiood seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Mullad: viljakus, põuakindlus, Tööjõud: tööjõu kvaliteet, paksus ja lõimis traditsioonid Reljeef: tasane, mägine, nõlva Valitsuse poliitika: toetused, kalle tollipoliitika 54. Tootmise vormid Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi
1. Tüüpilised leedemullad L: O Ea B C Liikuvate toiteelementide sisaldus väike Põlised metsamullad, kus kogu aeg on olnud männimets Aastafütoproduktiivsus 911 Mg ha-1 2. Huumuslikud leedemullad L(k): O all 25 cm A : O A Ea (EaB) B C Metsa boniteet III Tüüpiliste kõrval, kus niiskusolud paremad Põllum. Boniteet VIVII, 3545 hp. Madal sobivus kultuuridele, paremini lupiin ja tatar 3. Sekundaarsed leedemullad Ls (Lo): O Ea´´ A Ea´ B C Endla Reintam, 2009 15 Kunagi metsa all tüüpiliste L, siis metsaraide tagajärjel asustatud rohttaimedega, T 45 cmol+ kg-1 (Bh ja A 68)
Sellised pinnased ei „upu“ vihmaperioodidel ning kastmist vajavad nad alles pikema põuaperioodi järel. Selliste kasvupinnaste toitainetebilanss on tasakaalus ning tänu pinnases leiduvale orgaanilisele ainele on nende neelamisvõime kõrge, mistõttu toiteelementide väljauhe on minimaalne. Seega on näiteks madalate temperatuuride tõttu taimede poolt ajutiselt kasutamata toitained pinnases kindlalt seotud ning taimedele uuesti kättesaadavad niipea, kui temperatuuri- ja niiskusolud võimaldavad taimedel intensiivsemalt kasvada ja areneda. Üldotstarbeline kasvupinnas ei talu kuigi suurt tallamiskoormust ega sobi seetõttu objektidele, kus pidevalt liigutakse või mille hooldamiseks kasutatakse raskeid masinaid. Üldotstarbeliseks kasvupinnaseks sobib tavaline aia- või põllumuld, kui analüüsid tõendavad tema sobivust selleks. Kui selline kasvupinnas toodetakse aga tööstuslikult, on tema soovitatavateks
annaabi.ee 
