Lubatav pinge lehe materjali teras S235 korral: ja Lehe ristlõige töötab paindele. Koostatakse tugevustingimus paindele: Wx on lehe ristlõige nn geomeetriline tunnus, karakteristik tugevusmoment või vastupanumoment x telje suhtes. Tugevustingimusest paindele: Määratakse keevisõmbluste pikkused. Võtame laupõmbluse pikkuseks ll= b= 160 mm, keevisõmbluse kaatet z= = 7 mm. Leitakse ll väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral. Eeldatakse, et T= Tk + Tl, kus T on keevisõmbluse poolt vastuvõetavad momendid. Kui eeldada, et nii laup- kui külgõmblus on võrdtugevad, siis . Lühikeste keevisõmbluste korral arvutatakse nihkepinge ligikaudse valemiga: Keevisõmblusete nihkepinge momendist (T): Leitakse külgõmbluste pikkus ll võttest arvesse ainult keevisõmbluseid väänavat koormust T. lk= 0,5*ll= 0,5*160= 80 mm Arvutatakse lõike keskmine nihkepinge keevisõmblustes:
3.3. Armeeritud posti tugevusarvutused 19 6.3.4. Võrkudega armeeritud müüritis 21 6.3.5. Kestadega tugevdatud müüritis 21 6.4. Horisontaalselt koormatud konstruktsioonid 6.4.1. Tuulega koormatud sein 22 6.4.2. Pinnase külgsurvega koormatud sein 22 6.5. Nihkele töötav müüritis 23 7. Müüritise piirsaledus 24 8. Hoonete arvutuslikud skeemid. 24 9. Hoonete konstruktiivsed elemendid 9.1. Talade toetamine müürile 25 9.1.1. Talade toetamine otse müürile 26 9.1.2
K Fmax 1,5 10,4 Fp = = = 104kN f 0,15 K-varutegur f - hõõrdejõud kahe detaili kontaktpinnal Vähim läbimõõt: Farv 4F R 600 = = arv [ ] = eH = 400 MPa, A polt d 12 [ S ] 1,5 4 Farv 4 1,3 104 10 3 d1 = = 20,750mm [ ] 3,14 400 Farv=1,3*Fp Polt M24, d1=20,752mm Lõtkuta poltliide: Poldi tugevustingimus nihkele: Fmax 4 Fmax = = < [ ] = 150 A d 2 4 Fmax 4 *10.4 *10 3 MPa => = = 9 .4 [ ] [ ] Polt M12, d=12mm 3. Lahenduse kontroll Polt M12 muljumisele. Fmax F 10,4 *10 3 c = = max = = 87 MPa < [ c ] = 210 MPa Ac 1 d 0.010 * 0.012 Tagatud, kuid liiga kulukas. Targem valida lõtkuga polt. Leiame b: t=2d b=a+2t=a+4=200+4*24=296mm 4. Vastus:
Siis Fm Fm = M/ir = 12,38 kN Rööpküliku trigonomeetrilise seose korral: Fmax = Fpõik2 + Fm2 2FpõikFmcosa = 13,67 kN , kus a = 135o Lõtkuga poltliite korral poldi pingutusjõud Fp: Fp = (K x Fmax)/f = 136,7 kN K varutegur f höördejõud (0,15...0,2 terasel) Tugevustingimusest tõmbele poldi korral leitakse poldi keerme vähim läbimõõt: Farv = 178 d1 23 mm Valitakse polt M27, mille d1 = 23,752 mm Lõtkuta poltliite korral: Poldi tugevustingimusest nihkele: = 10,4 mm Lõtkuta poltliite korral võib kasutada polti M12, mille d = 10 mm. Järgnevalt kontrollitakse polt M12 muljumisele. 228 MPa Kuna lõtkuta keermesliide nõuab suuremat poldi ja poldiava valmistamise täpsust ja on seega kallim, valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliide. Samas lõtkuta poltliide on töökindlam, sest võimaldab vältida kontrolli eelpingutusjõu üle ning selle liite arvutusliku koormuse ning väliskoormuse suhe on palju väiksem.
Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Loodusnähtused maalikunstis Kunstnikud on maalinud maastiku iidsetest aegadest. Kreeklased ja roomlased lõid seinamaalinguid maastikest. Pärast Rooma impeeriumi langust traditsioon kujutada puhast maastikku vähenes. See traditsioon kestis kuni 16. sajandini, mil kunstnikud hakkasid vaatama maastikku kui teemat omaette. Looduses kasvas huvi tänu kunstilisele nihkele renessanss ajastul. Mõiste ‘’maastik’’ tuleneb tegelikult hollandi keelsest sõnast landschap, mis algselt tähendas ‘’piirkonnas, maatükk’’. Holland oli üks esimesi kohti, kus maastik muutus populaarseks maali teemal. Sel ajal tõusis protestantlik keskklass ilmaliku kunsti kodudest ja tekkis vajadus uute teemade kohta, et rahuldada erinevaid maitseid. Andreas Achenbach Aastaajad maalikunstis-lääne talv
tugevus- või vastupanumoment x- telje suhtes. Tugevustingimus 6* F *l 6 * 5,6 * 103 * 0,9 b= = = 0,196m = 196mm * [ ] 5 * 10- 3 * 157 *106 Paindele töötava lehe ristlõige Keevisõmbluste pikkused ll=b=196mm keevisõmbluse kaatet z==5 a= cos 45 z = 0,707*5=3,5*10-3=0,0035m Leitakse lk väärtus tugevustingimusest nihkele väände korral. Eeldatakse, et T=Tk+Tl , kus T keevisõmbluste poolt vastuvõetavad momendid. Kui eeldada, et nii laup- kui külgõmblus on l 0,5ll võrdtugevad, siis k T = [ ] k .õmblus Wp kus Wp keevisõmbluse ohtlikuma lõik polaartugevusmoment. T- keevisõmbluste poolt vastuvõetavad momendid ( F*l) T 6T = = [ ] k .õmblus
lõigatava materjalikihi ja laastuga. Peatagapind on pööratud lõikepinna ja töötlemata pinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3. Laastu teke: Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi tekib laastu element. Protsess kordub järk-järguliste nihetena tooriku pikkuses, mis annab laastule kogu pikkuses kihilise struktuur
_________________________________________________________________________ Rööpküliku trigonomeetrilise seose korral: Lõtkuga poltliite korral: Poldi pingutusjõud Fpolt: kus K on varutegur ja f = 0,15...0,2 (teras) on hõõrdejõud kahe detaili kontaktpinnal. Tugevustingimusest tõmbele poldi korral leitakse poldi keerme vähim läbimõõt: Valitakse polt M27, mille d3=23,752 mm Lõtkuta poltliite korral: Poldi tugevustingimusest nihkele: Lõtkuta poltliite korral võib kasutada polti M10, mille d=10 mm. _________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________
bD d Rullik Korpus F Telg Joonis 4.9 4.4. Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele Tugevusarvutused lõikele (nihkele) ohtlikeim sisejõud on põikjõud Q (teised sisejõud kas puuduvad või nende mõju on vähetähtis) Tugevustingimus lõikel: Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget kus: [] lubatav nihkepinge (sõltub materjali tugevusest ja varutegurist), [Pa].
bD d Rullik Korpus F Telg Joonis 4.9 4.4. Tugevusarvutused lõikele ja muljumisele Tugevusarvutused lõikele (nihkele) ohtlikeim sisejõud on põikjõud Q (teised sisejõud kas puuduvad või nende mõju on vähetähtis) Tugevustingimus lõikel: Koormamisel vardas tekkiva lõikepinge [ ] väärtused ei tohi ületada lubatavat nihkepinget kus: [] lubatav nihkepinge (sõltub materjali tugevusest ja varutegurist), [Pa].
vastavalt elektroodi kallutada. Täieliku läbikeevitusega õmblused(joint penetration) kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. V-õmbluse tugevus sõltub õmbluse juure läbikeevitusest. USA-s loetakse majanduslikult otstarbekaks sellist liidet materjali paksusel kuni 20 mm. Ühepoolse faasiga põkkõmblust raskem keevitada. K-õmblust faasidega ühel detailil soovitatakse kasutada materjali paksustel kuni 38-40 mm. Joon.1.4. Nihkele töötav põkkõmblus Osalise läbikeevitusega õmblused(partial joint penetration). Õmbluse juurepoolne e. alumine osa ei ole läbi keevitatud., mis saab pingekontsentraatoriks ja ei ole lubatav väsimuskoormustel risti liitega. Lubatavad pinged on madalamad kui läbikeevitatud õmblustel: USA standardites:lubatud tõmbepinge ei tohi ületada 0,6 terase voolavuspiiri. Nihkepinged ei tohi põhimetallis ületada 30% lisametalli tõmbetugevusest või 40% põhimetalli tõmbetugevusest.
Sein: Vöö: Ristlõige kuulub tervikuna III. ristlõikeklassi. 15 5.4 Ristlõike geomeetrilise parameetrite leidmine 5.5 Painutatud varda ristlõike kandevõime Ristlõikeklass 3 Kandevõime on tagatud! 5.6 Ristlõike plastne põikjõukandevõime Lõikekandevõime: ,3 kN Kandevõime on tagatud! 5.7 Katusetala seina stabiilsus Seina stabiilsust nihkele tuleb kontrollida, kui: Talale tuleb arvestada toeribid. 5.8 Tala seina kontroll nihkestabiilsusele Ainult toerividega tala seina tingsaledus: Kui tala on painduv toeribi, saame mõlkteguri suuruseks: Tala põikjõukandevõimeks (arvestades mõlkumist) saame: 16 Nihkestabiilsusest lähtudes jäikusribisid tarvis ei ole, kuid tuleb kontrollidaveel seina kohaliku mõlkumist. 5
4.Killustikalus 400 20 0,54 63,6/400=0,16 0,31*400=124 5.Keskmise tervausega 120 25 0,67 38,2/120=0,32 0,53*120=63,6 liiv dreenkiht 6.Mulde pealmine kiht: 49 25 0,67 32/49=0,65 0,78*49=38,2 kerge saviliiv 7.Looduslik pinnas mulde 32 all: tolmne saviliiv Kuna arvutus andis Eüld=264 Mpa, aga tegelik peab olema Evaj=Eüld ±10%, siis kõik kihid on õige paksusega. Tugevus mulde pinnases ja dreenkihis nihkele Pinnases: Asfaltbetoonide E-moodulid on võetud 20 C juures. Nomogrammi kasutamiseks tehtavad eelarvutused: h1 E1 h2 E 2 h3 E3 h4 E 4 h5 E5 h6 E 6 E1 h1 h1 h2 h3 h4 h5 h6 4 1200 6 800 10 700 20 400 25 120 25 49 28825
keha esialgset kuju. 12. Hõõrdejõud - tekib kahe keha kokkupuutel ja see takistab alati kehade või nende osade liikumist. Hõõrdejõud võib olla nii kasulik kui kahjulik nähtus. Hõõrdumist jaotatakse seisuhõõrdeks, liugehõõrdeks ja veerehõõrdeks. Hõõrdumist iseloomustab hõõrdejõud. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega F = µ N. Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või keha liikuma sundivale jõule. 13. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumise suhtega. Hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus. Katsed näitavad, et seisuhõõrdejõud on alati suurem liugehõõrdejõust ja hõõrdejõu suurus ei olene kehade kokkupuute pindalast. Samuti on veerehõõrdejõud väiksem liugehõõrdejõust. 14. Rõhumisjõud - on pinnaga ristiolev jõud, mis surub keha vastu pinda. 15
äärab konstruktiivselt pikiseinte vahekauguse (varem Lmaks~6m); 3 Kandvate pikiseintega hoone 4 2 Kandvate põikiseintega hoone Koormusi kannavad hoone põikiseinad. põikiseinad. Seda kandesü kandesüsteemi iseloomustab suur jäikus oma pinnas (nihkele töö töötavad tavad seinad) ja liigendü liigendühendused pinnaga risti olevas suunas. Pikijä Pikijäikus saadakse põikseintega risti olevate seinte või raamidega. Ruumide planeering on seotud põikseinte asukohaga. 5 Kandvate põikiseintega hoone 6
Eesti eksport kasvas viimasel kümnendil Euroopa Liidu keskmisest kiiremini. See on peamiselt tingitud sellest, et Eesti peamised ekspordipartnerid kasvasid jõudsamalt ja samuti oli Eestil võrreldes teiste riikidega rohkem selliseid tooteid, mille turuosa kasvas rutem. Konkurentsivõime väljendub kiiremas majanduskasvus (SKP) elaniku kohta võrreldes enamiku Eesti kaubanduspartneritega. Kiirem hinnakasv viitab Eesti ekspordi struktuuris toimunud nihkele kõrgema lisandväärtusega toodete suunas, positiivsetele muutustele allhanke väärtusahela positsioonis ja nisitoodete või -turgude olemasolule. Seetõttu on meie võimalused luua midagi innovaatilist antud hetkel soodsad. Kuid loomulikult arvestame me sellega, et majanduskasv on aastast 2011 aeglustunud * ning osame selles osas kindlaid väljavaateid. Tänu suurenenud teadlikkusele tunneme, et oleme astumas kindlale pinnasele. * www.eestipank.ee · Sotsiaalsed tegurid
sisepindadel, mis on ristlõike suhtes 45° kaldu. 33. Selgitage lubatavat pinget! Lubatav pinge - konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge. 34. Selgitage tugevustingimuse olemust! Tugevustingimus - pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis. 35. Kui mitut tugevustingimust peab detail rahuldama? 36. Mis on Lüders'i jooned? Kui materjali vastupanuvõime nihkele (nihketugevus) on väiksem kui tõmbele ja/või survele (tõmbe- ja/või survetugevus) - deformatsioon ja purunemine toimuvad materjaliosade nihkumise tagajärjel (tasapinnas, mille kaldenurk on 45°).Deformeeruva detaili pinnale tekivad siis diagonaalsed nn. Lüders'i jooned. 37. Kirjeldage tõmmatud/surutud detaili purunemist nihkel! Detail puruneb kaheks või enamaks tükiks, purunemise kohas tekib 45 kraadine nurk. 38
Hõõrdejõud Hõõrdejõud tekib kahe keha kokkupuutel ka see takistab alati kehade või nende osade liikumist Hõõrdumist jaottakse seisuhõõrdeks liugehõõrdeks ja veerehõõrdeks Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele kui liikumist ei säilita mõni teine jõud jääb iga keha hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja normaalrõhumise korrutisega isega F *N Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või kea liikuma sundivale jõule hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus Hõõrdejõudu saab vähendada kui mindade vaheke panna vedelikku panna kehad liikuma laagritel või rullidel Elastsusjõud Elastsusjõud avaldub deformatsioonil Deformatsioon on keha kujuvõi ruumala muutus Deformatsioon võib olla elastne või plastiline elastse korral keha ei taasta oma esialgset kuju plastilisel deformatsioonil esialgne kuju ei taastu
b. ressursi hinnast ja ressursi abil valmistatud toote hinnast c. ressursi hinnast ja ressursi nõutavast kogusest d. ressursi piirtootlikkusest ja ressursi hinnast Säästud võrduvad nulliga : a. punktis, kus tarbimiskulutuste joon lõikub horisontaalteljega b. punktis, kus säästujoon lõikub horisontaalteljega c. juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutustega d. juhul, kui MPC ja MPS on ühesuurused Strateegia, mis on pikaajaliselt suunatud VTP väljapoole nihkele : a. suurendab tarbimist ja vähendab investeeringuid põhikapitali vale b. vähendab töönädalat 38le tunnile c. Kulutab vähem riigikaitsele ja rohkem haridusele d. ehitab rohkem autosid ja vähem tehaseid Täielikult konkureeriv firma palkab täiendavaid ressursiühikuid seni, kuni ressursi turuhind võrdub a. mitte ühegagi nimetatust b. ressursi piirprodukti ja tooteühiku hinna korrutisega c. ressursi piirprodukti ja ressursiühiku hinna korrutisega d
eksperimenteerimise mõtted. Nõnda on meie ees küll Tsehhov, aga paradoksaalselt taandub autentsuse püüd hoopis ettemänguks. Vaheajal kõnetasin teatrikriitik Margot Visnapit, kes märkis, et kõik kulgeb kuidagi liiga lineaarselt. Nõustusin. Lavastaja kõhklused, kahevahel olek paistab läbi. Lavapilt (kunstnik Jaanus Laagriküll) markeerib 1901. aasta maailmaesietenduse kujundust Moskva Kunstiteatris. Kontseptuaalsele nihkele peaksid viitama hoonete fassaadiremondiks mõeldud rauast tellingud. Võimalik tõlgendus: kogu elu tehakse plaane, ehitatakse unistustelosse, ümbritsetakse need mõttetellingutega, aga sinnapaika see jääb. Mõeldav. Ainult siis pidanuks domineeriv kujunduselement kohe alguses kaasa mängima näiteks võinuks Versinin oma pihtimuslikke repliike ühest elust kui mustandist ja teisest kui puhtandist või siis uue elu saabumise ettekuulutust esitada tellingutelt.
ABS-pärit lennundusest Kere ehitus Monokokk-kuju hoiavad ringribid Pool monokokk-lanzeronid stringerid karptala Kere koosneb sektsioonidest Põrand koosneb pikitaladest Tugevus väheneb keresektsioonide mikromõrade pärast Tiiva tagumise osa kinnituse juures on kõige suurem väsimus Keel beam - selle külge kinnitatakse telik-soomustatud põhi jne Peitepea kruvid Polt: töötab nii nihkele kui tõmbele. Polt on raskem kui teised Alumiinium needid 3 kihist lähevad needid läbi Õõnesneedid- mittemetalliliste materjalide ühendamiseks Lõhkeneet-tekitab korrosiooni Korrosioon Vastu aitab lendamine, mis aitab veel kerest lahkuda Väsimusnähtude leiukohad Fail safe. Sellepärast kärg, et takistada mõrade levikut Pingete kontsentratsiooni kohtade peal kõige suurem väsimusmõrade tekkekoht
12.Nimeta teriklõikamise erinevus noaga lõikamisest. Erinevalt noaga lôikamisest surutakse töödeldavasse materjali vaid kiilu ühte pinda, mida nimetatakse esipinnaks. 13.Mis on terik? Kiilu môttelist osa, mis puutub kokku töödeldava materjaliga 14.Kus tekib pingestatud ala teriklõikmaisel? Eespinna ees on töödeldav materjal surutud, selles tekib pigestatud ala. 15.Kus tekib nihe teriklõikamisel? Nihe tekkib joonel, kus pinged ületavad töödeldava materjali vastupanu nihkele. 16.Mis on teriklõikamise oluliseks tunnuseks? Nihkejoone ulatumine töödeldavale pinnale on teriklôikamise oluliseks tunnuseks, samuti ka erinevuseks noaga lôikamisest. 17.Seleta joonistLõikamine terikuga. 1 - terik; 2 - lõigatav materjal; 3 - laast; a - lõigatava kihi paksus; OLMO - laastutekke-tsoon; A - esipind; A - tagapind. 18.Mis on laast? Eraldunud kiht materjali lõikamisel. 19.Laastu tekkemehanism? Laastu tekkemehanism - kihi eraldumine järkjärguliste nihete tagajärjel.
Valem on : 7. · Töö skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse ja jõu liikumissuunalise projektsiooni korrutisega. SI süsteemis on ühikuks 1J (dzaul). 1J on töö, mida keha teeb 1N suurune jõud nihutades keha 1m võrra. · Positiivne ja negatiivne töö Nihke suunas mõjuvate jõudude töö loetakse positiivseks ja nihkele vastassuunas mõjuvate jõudude töö negatiivseks. · Seletus ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva keha resultantjõu töö kohta · Raskusjõu töö on allaliikumisel positiivne, ülesliikumisel negatiivne. · Energia on keha või jõu võime teha tööd. · Töö energia arvelt ja väliste jõudude töö- · Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul
Küsimus 3 3 Lühiperioodi Phillipsi kõver : Vali üks: a. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel b. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud d. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase Küsimus 4 3 Strateegia, mis on pikaajaliselt suunatud VTP väljapoole nihkele : Vali üks: a. suurendab tarbimist ja vähendab investeeringuid põhikapitali b. ehitab rohkem autosid ja vähem tehaseid c. vähendab töönädalat 38-le tunnile d. Kulutab vähem riigikaitsele ja rohkem haridusele Küsimus 5 4 Kui talu palkab tööjõudu täieliku konkurentsi turult ja talu toodangu hind langeb, siis Vali üks: a. tööjõu nõudluskõver nihkub vasakule b. tööjõu pakkumiskõver nihkub vasakule c
Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus ( o c ) Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi tekib laastu element. 44. Treimine, karakteristikud
väntpress, hüdropress, kruvipress. (joonis: stantsi ülemine- ja aluminepool; Kradisoon; Toode) 1) Keevitusmeetodid Sulakeevitus: 1. Kaarkeevitus: Elektroodkeevitus 1) Lastutekkemisprotsess MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga Lastutekkeprotsess- kujuneb lokaalses kaarkeevitus kaitsegaasis, nihkeprotsess. TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga Materjali nihkele ja laastu tekkele eelneb lõigatava kaarkeevitus kaitsegaasis, materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, Kaarkeevitus räbustis, millega kaassneb meterjali kalestumine. Plasmakeevitus. (Joonis: Lõikur; lõikeserv; Laast; toorik; v) 2. Gaasikeevitus 2) Lõiketöötlemise üldmõisted, protsessi 3
Lagrange'i nime. 139. 140. 141. Konservatiivsed jõud 142. Konservatiivne jõud-töö on null. Dissipatiivne jõud-töö on nullist erinev. Vaatame keha liikumist kinnisel trajektooril jõuväljas. 143. Dissipatiivsed jõud 144. Siin on ainsaks esindajaks takistusjõud selle igasuguses esinemisvormis. Takistusjõud on alati suunatud nihkele vastupidises suunas ja on seega muutuva suunaga erinevalt konservatiivsest jõust, mis ei jälgi keha liikumist. 145. Hõõrdejõud 146. Kuivhõõrdumisel: Fh hõõrdejõud, µ-hõõrdetegur, N- Normaaljõud pinnale, mis liugub, i-liuguvate pindade arv, mis esinevad keha ümber ja milledele mõjub N. (auto sidur, greifer printeri paberi etteande mehhanismis) 147. NB! Hõõrdejõud ei sõltu pinna suurusest vaid pinna omadustest 148
•Võimsus (+ valem ja mõõtühik) •Konservatiivsed, dissipatiivsed jõud ja tsentraalne jõuväli (+ joonis) Konservatiivsed jõud on jõud, mille töö kinnisel trajektooril võrdub nulliga e. tehtud töö ei olene trajektoorist, ainult trajektoori alg ja lõpppunktist. Dissipatiivsed jõud: Takistusjõud selle igasuguses esinemisvormis. Takistusjõud on alati suunatud nihkele vastupidises suunas ja on muutuva suunaga erinevalt konservatiivsest jõust, mis “ei jälgi” keha liikumist. Tsentraalne onjõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget Tsentraalne jõuväli: • Gravitatsioonijõud • Elastsusjõud • Coloumb’I jõud (laeng või laetud keha elektriväljas)
(pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteet. Kuna suurem osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlusel, siis moodustab selle töömaht 45-60% nende valmistamise kogu töömahust. 28. Laastutekkeprotsess Plastse metalli lõikamisel eralduva laastu tekkeprotsess on lihtsustatult järgmine (joonis 18) Joonis 18. Kihilise laastu moodustumine Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine. Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingimused. 23 29. Laastusoojuse sõltuvus V-st
Priit Põdra 4. Ainesliited 38 Lii liid t kujundamine Liimliidete k j d i (3) Punktkeevitusega Neetidega kombineeritud kombineeritud liimliide liimliide LIIMLIIDE tuleb üldjuhul kujundada nii, et liimikiht töötaks NIHKELE Priit Põdra 4. Ainesliited 39 Lii ikihi optimaalne Liimikihi ti l paksus k Kuumalt kõvastunud epoksiidliim-katteliite p tugevuse sõltuvus liimikihi paksusest Liimikihi PAKSUS peab
suurim nihkepinge väärtus detailis, [Pa]; Priit Põdra, 2004 27 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL Lubatav pinge antakse alati positiivse arvuna !!! (kuigi survepinge loetakse negatiivseks) Kui materjali vastupanuvõime nihkele deformatsioon ja purunemine toimuvad (nihketugevus) on väiksem kui tõmbele materjaliosade nihkumise tagajärjel ja/või survele (tõmbe- ja/või survetugevus) (tasapinnas, mille kaldenurk on 45°) (Joon. 2.18) Deformeeruva detaili pinnale tekivad siis diagonaalsed nn. Lüders'i jooned. Tõmbepurunemine nihkepinnas Survepurunemine nihkepinnas
Tappliide - töötab survele, eristatakse: ühe- ja kahe hambaga ning kolmiktappe. Elemente saabühendada nii piki kui ka ristikiudu, aga samuti ka nurga all. Tapid tsentreeritakse raskuskeskme joone järgi. Määratletud on sisselõike sügavus ja nihkepinna pikkus. Võib puruneda mitut viisi: suubuva elemendi ots survele; "alumine" element muljumisele; võib lahti lüüa "alumise" elemendi küljest killu (selle kohta oli mul konspektis kuskil ka paar joonist) jne. Raidseotis töötab nihkele, enamasti ei kasutata. Hambad purunevad nihkele. Tüübelühendus töötab nihkele, jäik ühendus, Tüübleid kasutatakse nihkejõudude ülekandmiseks ühelt elemendilt teisele. Määratletud on tüüblite kaugused omavahel ja elemendi otsast. Ühendatavad elemendid rebitakse lahti tulenevalt nihkejõudude ekstsentrilisusest seetõttu tuleb kasutada tõmbele töötavaid polte. Puruneda võivad nii tüüblid kui ka tüüblitevahelised hambad ühendatavates elementides.
Molekulaarjõud osakeste vahel tüki sees Elektrilised jõud tingitud laengute omavahelisest mõjust Kapillaarjõud mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku Pulbrite omadused jaotatakse 3 gruppi: I grupp: keemiline koostis, struktuurne koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient III grupp: pulbrite tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutavad, tehnoloogilist omadust Pulbrites kasutamine praktikas: kuivsegud, portlandtsement, pulbermetallurgia, Pulbrite lahutamine I osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus c) sedimentatsioon s.o. settimiskiiruse järgi vedelikus II erikaalu järgi a) erineva tihedusega vedelikes
Molekulaarjõud osakeste vahel tüki sees Elektrilised jõud tingitud laengute omavahelisest mõjust Kapillaarjõud mõjuvad siis, kui pulbris on vedelikku Pulbrite omadused jaotatakse 3 gruppi: I grupp: keemiline koostis, struktuurne koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp: pulbri kui terviku omadused fraktsiooniline koostis suuruse järgi, osakeste pakkimise tihedus (mahukaal), tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient III grupp: pulbrite tehnoloogilised omadused pulbrite kasutamisel, pulbri omadust mõjutavad, tehnoloogilist omadust Pulbrites kasutamine praktikas: kuivsegud, portlandtsement, pulbermetallurgia, Pulbrite lahutamine I osakeste suuruse järgi a) sõelumine b) mikroskoopia mikroskoobi all loetakse osakeste arv vastavas suuruse vahemikus c) sedimentatsioon s.o. settimiskiiruse järgi vedelikus II erikaalu järgi a) erineva tihedusega vedelikes
Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks) Hüdrostaatilise rõhu puhul ei avalda gaasid ja vedelikud vastupanu nihkele, dünaamilise rõhu puhul aga avaldavad. Õhuvoolu dünaamiline rõhk kirjeldab õhuvoolu kineetilist energiat ristlõikes Pd= v2/2 Dünaamiline rõhk iseloomustab jõudu, millega liikuv ollus temale ette jäävaid asju edasi lükkab. 55.Kuidas liigitub vedelik voolamise järgi? Esineb kahte liiki voolamist: 1)kui vedelik jaotuib kihtideks, mis libisevad üksteise suhtes nim voolamist laminaarseks.
Joonis 5.3. Newtoni kolmas seadus. . 6. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Liikumine elastsusjõu mõjul. Keha deformeerimisel tekib jõud, mis püüab taastada keha endisi mõõtmeid ja kuju. Seda nimetatakse elastsusjõuks. Joonis 6.1. Tõmbedeformatsioon (x > 0) ja survedeformatsioon (x < 0). Välisjõud Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline keha pikenemisega (lühenemisega) ning suunatud vastupidi keha osakeste nihkele deformatsiooni käigus: F x=F elast=-kx. See seos väljendab katseliselt kindlaks tehtud Hooke'i seadust. Võrdetegurit k nimetatakse keha jäikuseks. SI süsteemis mõõdetakse jäikust njuutonites meetri kohta (N/m). Jäikus sõltub keha kujust ja mõõtmetest, samuti selle materjalist. Elastsusjõud on alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni põhjustavale jõule, sellest ka miinusmärk Hooke'i seaduses.
Radiaalsuunaline (läbilõikes) 3 6 %. Tangensiaalsuunaline 6 10 %. *MAHUMASSID sõltuvad poorsusest: mänd 0,53 g/cm3, kuusk 0,46 g/cm3, kask 0,64 g/cm3, tamm 0,72 g/cm3. *TUGEVUS standartse niiskuse juures (15%): Survetugevus pikikiudu 50 60 Survetugevus ristikiudu 5 10 N/mm2 Tõmbetugevus pikikiudu 110 130 Paindetugevus pikikiudu 70 100 Nihketugevus pikikiudu 5 10 Kõige paremini töötab survele pikikiudu TAMM, nihkele, paindele KASK. Proovikehal ilma oksteta viiakse läbi katsed (oksa kohad vähendavad tugevust va. nihketugevust, mida oksakohad suurendavad). *KÕVADUS (Brinelli skaala) On antud erinevad kõvadusarvud. Mida väiksem arv, seda pehmem. KÕVADUSARVUD: Kuusk 1,3 mänd 1,6 lepp 2 kastan 2,3 kask 2,62,9 euroopa vaher 3 must kirss 3,6 tamm 3,7 pöök 3,8 saar 4 eukalüpt 4,7 kanada vaher 4,8 merbau 4,9 venge 5. PUIDU VEAD PRAOD: 1. Sisemised 2. Välimised
saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus (зависимость стойкости резца oт cкорости резания) Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi – tekib laastu element. 44. Treimine, karakteristikud
korvab algse netoekspordi kasvu 28. Kui kullastandardi tingimustes müüb USA keskpank Fed untsi kulda 100 dollariga ning Inglise Pank müüb kullauntsi 50 naelaga, siis valuutade vahetuskurss fikseerub tasemel 0,5 naela dollar 29. Ekspansiivne fiskaalpoliitika fikseeritud vahetuskursi korral sunnib riigi keskpanka suurendama raha pakkumist et takistada vahetuskursi tõusu, suurendab reaaltuluvahetuskursi tõus korvab algse netoekspordi kasvu, viib lõppkokkuvõttes IS* ja LM* kõverate nihkele paremale = kõik eelnevad on õiged 30. Kui riigi keskpank proovib suurendada raha pakkumist fikseeritud vahetuskursi korral, siis kogutulu tase ei muutu, algne raha pakkumise kasv korvatakse kui keskpank säilitab algse fikseeritud vahetuskursi, LM* kõver nihkub küll alguses paremale, kuid seejärel uuesti tagasi vasakule oma algasendisse = kõik eelnevad on õiged 31. Kui riigi keskpank devalveerib valuuta, siis LM* kõver nihkub paremale ning netoeksport ja kogutulu kasvavad 32
Ei ole kahtlustki, et kõik kolm sotsiaalse muutuse dimensiooni on mänginud tähtsat rolli ja jätkuvalt omavad tähtsust. Väga märkimisväärne SKP kasv peale II maailmasõja lõppu ning areng peamistes Euroopa 10 heaoluriikides on head näites sellistest muutustest. Industrialiseerumine, mis paljudes riikides järgnes ulatuslikule majandustegevuse nihkele kolmandas sektoris, on protsessi muutuva iseloomu tunnusteks. Seda mõnikord nimetatakse post-industrialiseerimiseks, see sisaldab uuendusi kommunikatsioonitehnoloogias ja teabe töötlemises. Etienne van de Walle väitis, et see, mida me näeme demograafilises käitumises on kultuuriliste repressioonide tagajärg. Kui tähtis on omada partnerit ja perekonda, kelle minna läbi elu võrreldes muude eesmärkidega,
Tekib kuumutamisel või rõhu all agregaatidest. (klinkertellis) Pulbrite koostis suuruse järgi · Sõelumise teel · Mikroskoopia · Sedimentatsioon settimiskiiruse järgi. Pulbrite fraktsiooniline koostis I grupp Keemiline koostis, struktuuri koostis, geomeetrilised parameetrid, autoadhesioon ja hõõrdejõud II grupp Pulbri kui terviku omadused frak. koostis, osakeste pakkimise tiehdus, tugevus tõmbele, takistus nihkele. III grupp Pulbri tehnilised omadused. 21. Röntgenfaasi analüüsist saadav info · Kas tegemist on amorfse, kristallilise või nende segulise ainega · Millised kristallained on uuritavas proovis · Võre parameetrid (a,b,c) Proov on pulbriline või lihvitud pinnaga. 22. Elementaarrakk kristalse aine väikseim osake, mis iseloomustab võre struktuuri iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid
c, võetakse tabelist ja leitakse As1: valemiga As1 = fcdbd1/fyd 37. Ribiplaatristlõike töötamise põhimõte, plaadi arvutuslaius (p 3.3.1). Ribiplaatristlõige koosneb ribist ja plaadist. Võrreldes ristkülikulise ristlõikega on ribiplaatristlõige ökonoomsem mittetöötava tõmbetsooni betooni arvel. Ribi töötab paljudel juhtudel kaasa eeskätt tõmbetsooni (tõmbearmatuuri) ja plaadis paiknevat survetsooni ühendava elemendina. Ribi laiuse määrab vajalik vastupanuvõime nihkele, samuti pikiarmatuuri paigutusele esitatavad konstruktiivsed nõuded (kaitsekihi paksus, nõutav varrastevaheline puhasvahe). Ribist kaugemalolevates plaadi osades betooni survepinge võib kandepiirseisundis jääda väiksemaks survetugevusest, sellepärast piiratakse arvutustes arvesse võetavat plaadi laiust nn. arvutuslaiusega b eff (joonis 3.6). 38. Ribiplaatristlõike tugevusarvutuse tingimused ja põhimõtted (p 3.3.2, tingimus 3.29).
ul tõmbe- vad Sis Kihi arvutamise arvutamise Nidusu pinged e- Kihi nimetus paksus Eekv ks nihkele ks paindele tõmbe- s Rmax hõõrde- Kihtide pinged arvutamisek nurk seotisteg
1 pikenevad 1 e2 sin 2 2 sec korda. 8 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 9. Tuletada meridionaalosade valem. NB! Punktis 8 tuletatu jätk!!! Vaatleme punkti A elementaarset nihet Maa pinnal piki meridiaani punkti C, siis AC M , kus M meridiaanellipsi raadius. Punkti A nihkele Maa pinnal punkti C vastab projektsioonil punkti a nihe punkti D c. Tähistame ac D , siis kaardimõõt m piki meridiaani avaldub suhtega m M Kuna projektsioon peab olema võrdnurkne, siis p=m. Tehes asendused, saame 1
(mikroskoobi all loetakse üle osakeste arv vastavas suuruse vahemikus) ja sedimentatsiooni (settimiskiiruse järgi vedelikus) abil. Pulbrite omadused jaotatakse : 1) pulbri tehnoloogilised omadused, 2) keemiline koostis, hõõrdejõud, autoadhesioon, struktuurne koostis, ja geomeetrilised parameetrid, 3) pulbri kui terviku parameetrid (osakeste pakkimise tihedus, fraktsiooniline koostis, tugevus tõmbele, takistus nihkele, sisehõõrdekoefitsient. 18. Mõisted kristallainete strukt. : Elementaarrakuks nimetatakse kristalse aine väikseimat osakest, mille kordne moodustab tervikliku aine. Selle raku moodustavad võresõlmepunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. Võreparameetrid on sidemete pikkused a,b,c ja nende vahelised nurgad Kuubi kujulise kristallvõre korral on a=b=c ja , aga heksagonaalse puhul on ===60 ja =90 ja a1=a2=a3b.
Arvestada tuleb pingekontsentraatorite mõju vähendamise vajadustega. Üheteljeline tõmbeteim tehakse kas lamedate, või torukujuliste teimikutena. Lamedad teimikud on enamasti plaadid ( kasutatakse pikisuunas kiududega armeeritud materjalide puhul) või labidakujulised (purunevad tööosas ja neid kasutatakse ristsuunaliste kiududega armeeritud komposiitide katsetamiseks). 23. Liimide peamised omadused. a) Liimide siduvustugevus. Liimid töötavad hästi nihkele ja halvasti rebimisele ehk risttasapinnas mõjuvatele jõududele. b) Liimi koostise eluiga. Aeg mille jooksul liimitud ühenduskoht säilitab oma normaalse sitkuse, tugevuse sõltub liimi koostisest ja säilitamise tingimustest. 24. Süsinikteraste kaitse korrosiooni eest. Süsinikterased, vähe legeeritud kroomnikkel terased ei suuda end kaitsta korrosiooni eest ja nendest valmistatud detailid vajavad kaitsvat
Tugevam kui nõutud. Seega on raisatud võimsust, materjal katki surutud. Ületihendatud kiht kobestatakse ja tihendatatakse uuesti; Alatihendamine pinnase tüübi muutumine, rulli ebapiisav mass, defektne rulli valts, ebasobiv tihendusseadme kasutamine. Tuleb suurendada tihendamisvõimsust. 184. Mis on liiga niiske tihendatud pinnase ja liiga kuiva tihendatud pinnase erinevus, mida need tähendavad, kuidas neid probleeme lahendada Niisked aldid nihkele, kaotavad tugevuse. Tuleb kobestada, kuivatada, uuesti tihendada. Kuivad ei saavuta nõutud tihendustegurit. Tuleb kobestada, lisada vett, segada, uuesti tihendada 185. Hüdromeetod Kõik protsessid teostatakse vee abil. Kui pinnas on kõrgemal veepinnast, uhutakse seda veejoaga. Kui pinnas on vee all, töödeldakse kobestiga ja imetakse pumpadega vee alt. Pinnase ja vee segu teisaldatakse kanaleid mööda edasi isevoolsena või torudes survena. 186
ul tõmbe- vad Sis Kihi arvutamise arvutamise Nidusu pinged e- Kihi nimetus paksus Eekv ks nihkele ks paindele tõmbe- s Rmax hõõrde- Kihtide pinged arvutamisek nurk seotisteg
nihketugevus ristuvate seinte joonel. Diafragma nihketugevust kontrollitakse avaldisega kus lc on ristlõike surutud osa pikkus. 21. Kiviseintega kõrghoone konstueerimine (vahelaed, põikseinad) Kõrghoone konstrueerimine Kõrghoone konstrueerimisel tuleb põhitähelepanu pöörata hoone üldstabiilsusele ja jäikusele. Üldreeglina paigutatakse põikseinad (diafragmad) sümmeetriliselt plaanis ja samadel kohtadel korrustel. Põikseina kontrollitakse nihkele tema ristumisel pikiseinaga. Kui seinas on ava, peab selle sillus vastu võtma sama jõu T põikjõuna ja momendina Tl. Kui see ei osutu võimalikuks eeldatakse silluse otstesse sarniirid. Erilist tähelepanu tuleb pühendada seinte ja lagede omavahelisele ankurdamisele. 22. Tugiseina töötamine Tugiseinad Üldiselt Sõrestiksidemed Tugiseinte otseseks ülesandeks on kõrgustevahe hoidmine pinnases teede ja väljakute ääres. Eriti palju on kivist tugiseinu kasutatud
11) 16.2. Segmenteerimine Segmenteeritud virtuaalse mälu juures jagat virtuaalne aadressiruum segmentideks. Segmenteerimine toimub tarkvaraliselt, kuid alati tuleb arvestada riistvaralisi kitsendusi. Kuivõrd segmentide mõõdud on erinevad, ei ole põhimälu jagatud fikseeritud piirkondadeks nagu lehekülgedeks jagamisel, vaid segment laetakse vabasse kohta, kus on piisavalt ruumi. Max segmendi suurus määrab ära, kui palju järke tuleb kasutada nihkele segmendi sees. Kuivõrd segmendid ei ole fikseeritud pikkusega nagu leheküljed, kasutatakse teistsugust aadressi transleerimise meetodit. Kui segmendi algus ei ole fikseeritud, siis ei saa aadressi koostada kahest osast (kus vanem pool oli lk-e alguse aadress ja noorem pool oli nihe lk-l) 24 25 17. Mikroarvuti ja siinid (AB, DB, CB) address bus, data bus, control bus (250- 260)
annaabi.ee 
