Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "New Vision AS powerpoint". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
iseteenindus, kassa, hooldus, vision, signe, vois, käive, kontorid, riias, kaupluste, partner, prisma, antenn, majandustarkvara, microsoft, dynamics, pearaamat, ressursid, laoarvestus, klienditeenindus, suurendamine, teenindamine, suurendamiseks, retail, remontsoovivad kasutada kõiki programmis olevad võimalusi täies mahus ja teevad raamatupidamist keerukamatele firmadele. Laiendatud Aktiva on vajalik ka siis, kui soovitakse kasutada Aktivat arvutivõrgus korraga mitmel töökohal. 1.1.3 Standardpakett sisaldab järgmisi mooduleid · Finantsarvestus · Müügiarved · Ostuarved · Pank ja maksekorraldused · Kassa · Kulukohad ja projektid 3 · Põhivara arvestus · Laoarvestus Lisaks standardpaketi moodulitele on laiendatud paketil täiendavalt veel järgmised võimalused: · Kasutajate süsteem (paroolid ja kasutajaõigused) · Tulu-kulu aruanded · Kliendi, hankija, artikli grupid 1.1.4 Litsentsihinnad · Merit Aktiva:
selveris toimuvad "laadapäevad jpm.Kuid majanduskriisile hoiab rahvas raha kokku,ning sooritatakse oste,kus tuleb odavam. 3 Eesti Tarbijateühistute Keskühistu ETK on vanim ja suurim jaekaubanduse vallas ühiselt tegutsev grupp. ETK liikmeteks on 23 tarbijate ühistut, millel on omakorda kokku üle 60 000 klientomaniku ehk ühistu liikme. ETK grupi konsolideeritud jaekaubanduse käive 2006. aastal oli 6,2 miljardit krooni. Esimesed tarbijate ühistud asutati 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917. aastal. 1919 muudeti nimetatud Liidu põhikirja ja organisatsioon sai endale ka uue nime - Eesti Tarvitajateühisuste Keskühistu ehk ETK. 1939. aasta alguseks oli Eestis 203 ühiskaubandusühistut 612 kaupluse ja 51 176 liikmega. 3. aprillil 1941 toimunud Kooperatsiooni Kongressil nimetati ETK ümber
6 Probleemipuu keskseks probleemiks seati The Body Shop Eesti esinduste liiga väike käive (vt Lisa 1). Ühe põhjusena toodi välja kõigi Eesti elanikeni bränditoodetega mitte jõudmine. Lisaks toodi välja ka peamise probleemi alampõhjused, milleks oli e-poe ning esinduskaupluste puudumine kõigis Eesti linnades ja e-poe puudumine. Nende põhjuste tulemusena on paljude potentsiaalsete klientide jaoks kaupade soetamine raskendatud. Kaupluste madala käibe põhjuseks on vähene ostumugavus klientide jaoks, mis tuleneb nii e-poe kui ka koju tellimise võimaluse puudumisest. Probleemi põhjuseks on väike püsikliendibaas, mida soodustavad madalad ja kindla rahvusvahelise kava järgi fikseeritud soodustused. Kuna tegu on jaemüügiga, mängib olulist rolli esinduskauplustes pakutav klienditeenindus, mille puudulikus mõjutab oluliselt kaupluste edukust
Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid – võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms Kliendisuhted: Sihtturg; klientideni jõudmine – turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne; klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms); hinnastruktuur – nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne. Ärimudelite näited: „bite and hook“ „razor and blade“ business model – „sööt“ – odavalt, ka kahjumiga, seejärel teenitakse lisatoodetelt või teenustelt – nt mobiiltelefonid ja kõned, tindiprinterid ja tindikassetid. Nintendo wii. Narkodiilerid
kasumiaruandes aga mitte. 20. Tasuvuspunkti arvutamine. Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Hind Muutuvkulud Tasuvuspunkt mitmekesise toodangu puhul: Püsikulud Tasuvuspunkt = ------------------------- Muutuvkulud 1 - ---------------------- Müügimaht 21. Finantsülesanded. KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Käiberentaablus = (Puhas)kasum x 100%/ Käive Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes - (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 22. Ettevõtte rajamine väikese stardikapitaliga. Bootstrapping (10. loeng) · Inglise keeles termin "Bootstrapping" olukord kus ettevõtja käivitab ettevõtte väikese stardikapitaliga, kasutades vaid isiklikke finantse või rajatava ettevõtte poolt saadavaid tulusid. · Samuti võib kasutada mitmesuguseid leidlikke vahendeid kulude alandamiseks, toetuste saamiseks jms.
Inimestega töötamine käsitleb kas füüsilisi või geograafilisi muutusi. Selliste teenuste kõrge suhtlustaseme tõttu peavad töötajatel olema nii tehnilised teadmised kui ka vaimsed oskused (suhtlemisoskused). (Fitzsimmons, 1998, lk 92) Teenindusprotsessis saab eristada otsest ja kaudset kontakti ning olukorda, kus kontakt puudub. Otsene kontakt kliendiga jaguneb veel kahte kategooriasse: ei toimu otsest suhtlemist teenindaja (iseteenindus) ja kliendi suhtlemine teenindajaga. Iseteenindus on sageli ettevõtte seisukohast üsna kasulik, sest kliendid teevad vajalikul ajal vajaliku töö ise ära. (Fitzsimmons, 1998, lk 93) Teenindusprotsesside kirjeldamist personalile peab ettevõte teostama piisava põhjalikkusega, kuna see mõjutab otseselt kliendiga suhtlemise protsessi. Mida läbimõeldum ja rutiinsem on teenindusprotsess, seda rohkem jääb teenindajal aega ja energiat kliendiga suhelda. (Hakomaa, 2002)
Tuntumad neist on Tallinna peenleib, Kirde sai, Rukkipala, Kuldne röstisari, Ela 100% täisterasaiad, Toolse leib, Kodune sepik. Peale lihtpagaritoodete (leivad, saiad, sepikud, kuklid, röstsaiad) turustab Leibur Vaasan Ready-to-Bake! tooteid. Tegemist on sügavkülmutatud küpsetusvalmis pirukate ja saiakestega, mida on mugav ja kerge kodus valmistada. Samuti müüb Leibur ka laia valikut eelküpsetatud tooteid ning sügavkülmutatud saiakesi ja pirukaid kaupluste küpsetuspunktidele ning toitlustusasutustele. AS Kalev Chocolate Factory põhitegevuseks on sokolaadikondiitri- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ning sokolaadi-, suhkru- ja jahukondiitritoodete müük. Lisaks tavasortimendile valmistame tooteid ka eritellimuste alusel, koostöös kliendiga töötame välja kliendi sõnumiga tooteid. Kliente teenindab klienditeeninduskeskus, mis tegeleb nii tavatellimuste kui ka eritellimustega
Lisandunud väärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. Lisandunud väärtus ei ole sama mis kasum. Samuti ei ole väärtuse lisamine mitte abstraktne termin, see on ka majanduslikult mõõdetav. 1990-ndate algul tuli finantsjuhtimisse kasutusele uus termin: EVA, ehk majanduslik lisandväärtus (economic value added). Lühend EVA on registreeritud konsultatsionifirma Stern Stewart CO kaubamärgina. Käive (müük) _Tegevuskulud ( töötasud, materjalid, üldkulud, amortisatsioon, maksud) Kapitalikulu (kapitali hind * kasutatud kapital) EVA Peamine põhimõte: Ka kapitalil on oma hind ja seda tuleb arvestada analoogiliselt muude äriettevõtte tegevuskuludega. Me ütleme, et firma on lisanud väärtust ajaperioodi jooksul, kui see on genereerinud kasumit, mis ületab firma kapitali maksumust. EVA peegeldab kasumiaruandest rohkem omanike huvisid
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
ning ettevõtte ametlikuks nimeks sai Treegeri Kohviku OÜ. Tänaseks on kohvik tegutsenud juba 18 aastat ning asub aadresssil Pärnu 18 72712, Paide. 26. oktoobril 2010. aastal avas Treegeri kohviku OÜ Sõõrikukohviku, mis asub Paide jaamahoones. Sõõrikukohviku asukoht on äri jaoks üpriski soodne, kuna jaamahoones asub ka Paide bussijaam ning tänu sellele väisab kohvikut päeva jooksul palju inimesi. Vaatamata sellele ei ole käive aga nii hea kui loodetud. Sõõrikukohviku sortimenti kuuluvad nii tavalised, kui ka glasuuritud sõõrikud, lisaks sellele pakutakse ka sooja toitu ja muid suupisteid. 1.2. Tegevusvaldkonnad. Treegeri Kohviku OÜ on väga mitmekülgne ettevõte, kus peamine on vastu tulla kliendi soovidele. Kohviku tegevusvaldkondadeks on toitlustamine, meelelahutusürituste organiseerimine ning kondiitritoodete tootmine ja teenindamine. Kohviku tarbijaskond on väga erinev ning seega tuleb
MAINORI KÕRGKOOL Toivo Tornius PRAKTIKAARUANNE Ettevõttepoolne juhendaja: Vahur Võsa Koolipoolne juhendaja: Priit Tannik Viljandi 2004 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................................................................................3 2. Ettevõtte üldiseloomustus.....................................................................3,4 2.1 Ajalugu......................................................................................3 2.2 Asukoht.....................................................................................3 2.3 Tegevusalad................................................................................3 2.4 Tegevuse üldkirjeldus.....................................................................3 2.5 Kasutatavad ressursid.....................................................................3,4 3. Organisatsioon ja juhtimine........................................
Porter Kas meie ettevõtte kulud on konkurentsivõimelised? Väärtusketi etapid M. Porteri järgi Sissetulev logistika tooraine, materjalid, pooltooted, kütus jne. Tootmisprotsess töötlemine, koostamine, pakendamine ja kvaliteedi kontroll Väljaminev logistika ladustamine, tellimuste töötlemine ja distributsioon (jaotamine) Turundus ja müük müügipersonali tegevus, reklaam ja müügitoetus, koostöö vahendajatega Teenindus paigaldamine, hooldus, varuosade müük jne Toetavad tegevused: Uurimis- ja arendustöö Personali juhtimine Majandusarvestus Finantsjuhtimine Infosüsteemide juhtimine üldjuhtimine Benchmarking ettevõtte tegevuste efektiivsuse võrdlemine parimate eeskujudega ja püüd nende lahendusi üle võtta. 22 Küsimused strateegiliste kulude analüüsi koostamiseks.
Lõppkasutajad (Fuzz faktor); Võimalikud rikked ja soovitav veakindlus 22. Selgita IKT personali struktuuri organisatsioonis. Mida endast kujutab ITIL raamistik? Laias laastus võib IKT inimste struktuuri kujutada traditsioonilise ettevõtte mudeli järgi püramiidina, mille: · tipus on IT juht; · järgmisel astmel administraatorid ning arendajad ehk kõik need, kes süsteemi ehitavad, arendavad ja käigus hoiavad; · seejärel hooldus, veaparandus ja üldse toe spetsialistid. Iga organisatsiooni (millel muidugi on vajadus eraldi IT personali ja osakonna järele) IKT struktuur on erinev, kohandatud just selle organisatsiooni vajadustele. Iga ettevõtte või organisatsiooni vajadustele vastavalt võib IKT struktuur olla olematu (teenus ostetakse sisse) koosneda ühest isikust, kes teostab kõiki IT-ga seonduvaid töid või olla äärmiselt kompleksne olles
müügikohast sooritama kordusoste ning soovitama seda ka tuttavatele. Reaalne kasum ei tule mitte kasumlikest toodetest, vaid kasumlikest klientidest. Pareto printsiipi saab üle kanda ka kliendisuhete valdkonda: 80% kasumist tuleb 20%-lt klientidelt, järelikult selle 20% hulgast klientide kaotamine võib ettevõtte jaoks olla valus juhtum. Kliendi jaoks võivad olla lisandväärtusteks: kättetoimetamise aeg; tellimise kergus; pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga; tagavaraosad, hooldus, remont, kindlustus; kokkulepped kliendiga; dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus; pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused; korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed; kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaž, viimistlus, edasiarendamine; maksmise lihtsus ja rahastamisteenused paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine 5. Mida õpetas sulle Beer Game?
Optimeerimine ja Tootmine – Kvaliteetsete ja Uudsus – revolutsioonilised tehnoloogiad (1997 Isiklik abistamine – P mastaabisääst – Pikaajalised vastupidavate autode tootmisprotsess – hübriid, 2015 – FCV) nii müügi kui ka järe lepingud põhitarnijatega, eriline Arendus - Autotehnoloogiad, R&D Jõudlus – Tehnoloogiate pidev areng – Iseteenindus – Kodul koostöö mudel kodutarnijatega keskused üle maailma võimsus, kütuse kulu, keskkonnasõbralikus jms müügisalongid Riskide ja ebakindluse Platvorm/võrgustik – unikaalne Kohandatus – Erinevad autod ja autode Automaatteenus – Om vähendamine – erinevad tarnijate võrgustik ja komplekteerimised erinevatele riikidele. pood
Kordamisküsimused: 1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“. Ettevõtlus- on protsess, mille abil indiviidid - kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse, täitmata koha turul, lahendamata probleemi – ning rajab ettevõtte, et probleem lahendada või tühimik täita. Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu
avalikustamiskohustuse tõttu) 8. Rajamise kergus 9. Nõuded algkapitali suurusele 10. Tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus 11. Litsentside vajadus 12. Maine 3.3.5. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) FIE astutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 250 000 krooni, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist. Ennast vabatahtlikult, enne 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibeni jõudmist, Maksuametis käibemaksukohustuslasena arvele võttes, tuleb üle minna ka
x Compulsive Buying Index (CBI), (Ridgway, Kukar-Kinnery and Monroe 2008) x Compulsive consumption: A Diagnostic Tool/Clinical Screener for Classifying Compulsive Consumers (Faber and O'Guinn 1989,1992) Impulsiivsuse mõõtmine: x Impulsiveness: Buying Impulsiveness Scale (Rook and Fisher 1995) x Consumer Impulsiveness Scale: CIS (Puri 1996) x Consumer spending Self-Control: CSSC (Haws and Bearden 2010) Ostuhullus. Ostusõltuvus on osa ostuhullusest. Ostuhulluse alla käivad ka kaupluste hullutavad kampaaniad: Ameerikas Black Friday, Eestis Hullud päevad, Osturalli jms 8.2. Ostupaanikad x Ostupaanika tarbijate ootamatu reageering mingi kindla toote või tooterühma kaupade kokku ostmiseks x Massihüsteeria tarbija on ääretult ebakindel oma tuleviku osas ja ostab valimatult kõike kokku 27 Näited: Ostupaanikad x Tatra lugu 2010 september kuni 2010 nov x Suhkur 2011 jaanuar
3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne, klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms), hinnastruktuur nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne. 26. Äriplaani olemus ja võimalikud sihtgrupid. Äriplaan on ettevõtte äriidee edasiarendus (kava äriidee elluviimiseks) kajastades sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärgi saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab.
· Täisühing (kaks või enam omanikku, solidaarne vastutus kogu varaga) 37. Aktsiaseltsi ja osaühingu minimaalse aktsia- või osakapitali suurus. · Osaühingu min osakapital 40 000 kr · Aktsiaseltsi min aktsiakapital 400 000 kr 38. Ettevõtlusvormi valikul OÜ või FIE kasuks otsustamist mõjutavad tegurid. FIE vs OÜ kulu äriregistrisse kandmisel: 200 vs 2200 EEK OÜ vajab rendipinda, FIE võib olla ka kodusel pinnal käive alla 250 000, üle 250 000 raamatupidamine kassapõhine vs tasu eest raha kasutamine: ettevõtlustulu vs palk/dividendid OÜ saab vältida sotsiaalmaksu OÜ on tulumaksuvaba, FIE vaid eriloal täielik vastutus: vajalik vs pole vajalik stardikapital: 0 vs 40 000 EEK 39. FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). Kohustus maksta tulumaksu esitada tuleb tuludeklaratsioon erikontol olev raha ei lähe maksu alla
· Hea teenindusega, kvaliteetne ja paindliku tööstiiliga ettevõte; · Kvaliteet kannab võrdlust mistahes teise paate tootva ettevõtte toodetega. 2004. a. lõpuks arendab väikelaevade ettevõte välja oma eritooted, mis sobivad väga hästi veespordi harrastajatele. Kujundatakse välja koostööd tegevate spetsialistide võrk see tähendab, et ettevõttel on püsivad koostöösuhted Soome väikelaevade ettevõttega ja nende spetsialistidega. Väikepaatide käive rajaneb tegevuse alguses kolmele tähtsamale kliendigrupile: · eraisikud · turismiettevõtted · veespordiorganisatsioonid. Väikepaatide turg vallutatakse isikliku müügitöö abil, toeks kasutatakse aktiivset avalikkuse informeerimist. Suurt rõhku asetatakse oma reklaammaterjalile. Aastaks 2007 laiendatakse oma tegevust nii riigi siseselt, kui ka väliselt. Majandusedu kindlustatakse süsteemse, plaanipärase tegevuse ja suhteliselt madala kulutustasemega. Palk
Kordamisküsimused aines Ettevõtluse alused + lisasin konspekti lõppu 2016. aastal eksamis olnud 20 küsimust. 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võima
VIII IX V VIII IX V VIII IX V I revisjon, kontroll; II finantsid, andmetöötlus ; III haldus; IV turu-uuring, asukoha planeerimine; V sisseost, ladustamine ; VI kauba laialivedu ; VII müügiedustus ; VIII klienditeenindus; IX Filiaalettevõtte ja/või kaupluseketi struktuuris on olulisel kohal nn tsentraalosakonnad, mis täidavad spetsialiseerimise huvides kõigi filiaalide või ketti kuuluvate kaupluste jaoks kindlaid funktsioone (nt turundus, arvestus, personal, ärirahandus jm). Filiaalettevõttel on neid tsentraalosakondi praktiliselt iga olulise tegevuse jaoks. Tsentraalosakondadel on otsustamis- ja korraldamiskompetents nende erialavaldkonda puudutavates küsimustes. Teisel juhul on tsentraalsele ärijuhtimisele jäetud mõned kõige olulisemad ülesanded, enamus otsustusi teeb filiaali juht. Praktikas puhtaid vorme ei ole. Segavormid püüavad ära kasutada mõlema eeliseid.
SISUKORD 1.ETTEVÕTTE ÜLDANDMED......................................................................................................... 3 2. ÄRIIDEE, VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID.....................................................................4 2.1. Ettevõtte visioon........................................................................................................................4 2.2. Ettevõtte missioon..................................................................................................................... 4 2.3.Ettevõtte eesmärgid.................................................................................................................... 4 1.ÄRIKESKKONNA ANALÜÜS........................................................................................................5 3.1.Makrokeskkonna analüüs........................................................................................................... 5 3.2.Mikrokeskkonna analüü
3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne, klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms), hinnastruktuur nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne. Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele: 1. Kelle taskus on sinu raha? 2. Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada? St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega
3. Partnerluste võrgustik: hankijad, allhankijad, outsourcing, muud olulised partnerid võrgustikud, ettevõtete organisatsioonid, ühisettevõtted, strateegilised liidud jms 4. Kliendisuhted: sihtturg, klientideni jõudmine turustuskanalite ülesehitus, kontakti viis - nt traditsioonilised kauplused, postimüük, internetimüük jne, klientidele pakutavad tugiteenused nt kohaletoimetamine, paigaldamine, väljaõpe, järelmaks, remont ja hooldus, klienditelefonid, veebilehed, parkimisvõimalused jms), hinnastruktuur nt aja- või tulemusepõhine tasu (konsultant, autorent jms), suurem tulu tootest või pakutavatest lisateenustest jne. Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele: 1. Kelle taskus on sinu raha? 2. Kuidas sa kavatsed selle oma taskusse saada? St tuleb määratleda kliendid, ning nende lahendatav probleem. Samuti müügimehhanism, millega
Toote tasemed 1. Põhikasu kasu, mida tarbija tahab või soovib saada nt ajalehel informatsioon, pesumasinal puhtad riided 2. Tegelik toode käegakatsutav mida inimesed saavad osta, mida iseloomustavad kvaliteeditase, värvus, stiil, bränd ja pakend. Pesumasina puhul suuruse, võimsuse, värvi ja nime omandanud toode 3. Lisaväärtusega toode lisaks tootele ja põhikasule pakutakse ka teenindust ja muid kasusid pesumasina puhul näiteks hooldus, kauba kohalevedu, järelmaks jne Toote kujundamisel tuleb ettevõttel kõigepealt tundma õppida oma tarbijaid ja nende vajadusi ning soove. Sellest lähtuvalt saab teada milline toode peaks olema. Nt Friendzone põhikasu täiskasvanute ürituse muretu korraldamine piisava ruumi ja mugavusega. Tegelik toode ruumid, teenused ja muud tooted mis on oodatud . ruumide koristus. Lisaväärtusega toode pakkumise elemendid mis eristavad teda konkurentidest
ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery- lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist. C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: 1) SAS Grid Computing 2) SAS In-D
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega) · peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegeleda (ehk tulu s
tootmismeetoditest tulenevad • Ettevõttes töödeldakse infot spetsiaalsete võimaluste kohta: • Vesteldes töötajate, klientide ja konkurentidega • Lugedes eriala- ja ajakirjandust • Jälgides harustatistikat • Ettevõtet huvitab: 14 • Milliste konkurentide (toodete) käive kasvanud • Millised kliendigrupid kiiremini arenenud • Millised on olnud ja milliseks kujunevad tulevikus tehnoloogiate arengutrendid Ettevõtte määratlemine turul • 2) Milles peituvad põhilised šansid, lähtudes minu turust ja keskkonnast, näiteks: – Klientide uued vajadused tootegrupis A (nt koduteenindus) – Vanemaealiste osakaalu kasv rahvastikus
LISAMATERJAL KLIENDISUHETE JUHTIMINE JA LOJAALSUS Eva Vahtramäe 2 EESSÕNA Viimastel aastatel kliendisuhete juhtimise parendamist Eesti ettevõtetes iseloomustab ühelt poolt püüd rakendada CRM'i (Customer Relationship Management, kliendisuhete juhtimine, ingl. k) ja teiselt poolt odavate pakkumiste reklaamikampaaniad. Kahtlemata mõlemad rakendused leiavad klientides vastukaja, üks pikemas ja teine lühemas perspektiivis. Soliidsemates ettevõtetes (näiteks Eesti Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks. Kui ettevõtte põhialused pole paigas, suhted pole rajatud usaldust ja pühendumist väärivatele printsiipidele ning tegevusele, siis ajavad lojaalsusprogrammid kliendi lihtsalt segadusse. Klientide harjumuste ja vajaduste analüüsimiseks on erinevaid meetodeid, alates lihtsate küsimuste esitamisest ostu/müügiprotsessis kuni CRM'i ja TQM'
Viimasena on välja toodud superkauplused, mis kujutavad endast väga suuri kaupluseid mis püüavad rahuldada kõiki tavalisi klientide toidu ja tarbekaupade vajadusi. Siia alla kuuluvad ka hüpermarketid, üle 3000 ruutmeetri suuruse müügipinnaga, superkeskused, mis kombineerivad supermarketid ja säästukauplused ning kategooria kauplused, kus on väga lai valik kindlas kategoorias. 6 Kaupluste ketid on kahest või enamast kauplusest koosnevad ketid kes kuuluvad ühele omanikule ja juhitakse samast süsteemist. Tänapäeval on kaupluseketid üheks levinumaks jaekaubanduse vormiks. Enamasti on tootevaliku kujundamine ja ostmine tsentraliseeritud ning kaubavalik on kõikides müügimajades ühtne. Kõige rohkem esineb kauplustekette supermarketite, riidekaupluste, apteekide ja jalanõude kaupluste puhul. (Kotler jt 2004, 437, 440) Käesoleva uurimustöö keskmes on kauplusteketid. 1
annaabi.ee 
