iseseisvumisega majandusküsimustes - Iiri iseseisvumine 1937 - pärast - lepituspoliitika Hitleri majanduskriisi ei Saksamaaga sedagi: - 1935 mereväeleping neutraliteediseadus Saksamaaga - 1938 Müncheni konverents
SMK hiljem Keinsianism Äärmusparteide populaarsus Kriis väl Üritas domineerida Hoidus konfliktidest Kontr Euroopa rahasüsteemi Vaenulikum riik Tihendas sidemeid Aasia ja Vaikne ookean kolooniatega Hitler mõju laienemine Briti Rahvaste ühendus Neutraliteediseadus Autoritaalne riigikord enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute rühma kätte. Erakondade tegevus kas lõpetaud või piiratud. Rahval puudub otsene võimalus juhtide otsuseid õjutada. Tolitaarne riigikorraldus diktatuur. Lisaks võimu koondumisele ühele isikule ka inimeste mõtteavalduste ja tegevuse, elu üle kontroll. Hirmuvalitsus. Diktaatori suva. Stalin · 1924 suri Lenin · Esile tõusis partei peasekretär Stalin
Seleta. isolatsioonipoliitikat hakati ajama juba 19 saj. esimesel poolel mis tähendas, et Ameerika euroopa konfliktidesse ei sekkuta. Selle alusel hoidusid Ameerika Ühendriigid sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ __ 12.Miks võeti USA-s vastu neutraliteediseadus? Mis oli selle seaduse sisu? See seadus võeti vastu eesmärgiga maailmas rahu säilitada , mis üldjoontes tähendaski Euroopa siseasjadest eemalehoidmist.____________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________
(sündikaadid). 13.Kes oli Al Capone? · Läbi aegade üks mõjuvõimsamaid maffia juhte 14.Milliseid takistusi kohtas F.D.Roosevelt uue kursi elluviimisel? · Et see ei lähe kokku majandusliku liberalismiga 15.Miks ei astunud USA Rahvasteliidu liikmeks? · Sest teda ei huvitanud mõjuvõimu suurendamine Euroopas ja seal olev poliitika. 16.Milles seisnes isolatsionalism USA-s? · Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika > neutraliteediseadus. Saksamaa abistamise plaan. Jäi eemale Rahvasteliidust. Ei kirjutanud alla Versaille'se seadusele. 17.Mil moel mõjutas neutaliteediseadus rahvusvahelist poliitikat? · Selle alusel hoidusid Ameerika Ühendriigid muu hulgas sõjalise ja majandusliku abi osutamisel sõdivate Euroopa riikidele. 18.Miks tekivad pärast I maailmasõda diktatuurid+ Lisage selgitused. · Toimus n.ö. demokraatia kriis Tohutu töötus- majanduskriis
Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele.
lähenemise Saksamaale? Berliin-Rooma telg pani aluse agressorite bloki kujunemisele, Antikomiterni pakt, Teraspakt ja Kolmikpakt (lepingute sisu ja millised riigid liitusid) Eesti 1930ndatel: 7. Eesti valitsemine 1930ndatel: II ja III põhiseadus Miks oli vajadus uue põhiseaduse järele, vapside roll ja taotlused, Eesti ,,Vaikival ajastul", III PS ja juhitav demokraatia.. 8. Baaside lepingu põhjused ja tagajärjed. Välispoliitika 1930ndatel. Neutraliteediseadus. Orzeli juhtum ja Baaside leping (28.09.1939). Umsiedlung (baltisakslaste ümberasumine). Baaside ajastu. 9. Töö kaardiga: a) Euroopa poliitiline kaart 1930ndatel. ( autoritaarsed ja totalitaarsed riigid ja riigid, kus säilis demokraatia.) b) Millised territooriumid ja kuidas ühendati -Saksamaaga enne II Maailmasõda? Märgi kaardile Suur-Saksamaa territoorium enne II MS. (Märkida tuleb ära Saarimaa, Austria, Sudeedimaa, Tsehhi, (Danzig ja Klaipeda võib ka lisada)
kommunistid ei leidnud majandusellu. Inimeste Kehtis piisavalt toetust. 1920. elujärg paranes kuni isolatsionismipoliitika aastal kehtestatud 1929. aastani. 1929- . Saksamaaga sõlmiti keeluseaduse 1933 suur separaatrahu. 1935 tagajärjeks oli majanduskriis. võeti vastu salakaubandus ja neutraliteediseadus. gängsterlus. Presidendid olid vabariiklased ja riik ei sekkunud majandusse.
Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus. Briandi-Kellogi pakt nägi ette sõjalisest jõust loobumist riikidevahelistes suhetes. 1935. a. võeti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. 1933. otsustas Roosvelt sisse seada diplomaatilised suhted NSV Liiduga. Korruptsioon on ametiisiku õiguste ja ametiseisuse kasutamine isikliku rikastumise eesmärgil, altkäemaks. Majanduslik liberalism on seisukoht, mille järgi riigikontroll maj. üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism on välispoliitiline suund, mis pooldab riigi erald. maailma poliitikast ja teiste riikide konfliktidesse mittesekkumist
o USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941) o majanduskriisi ajal 1932 keelduvad Euroopa riigid tasumast USAle sõjavõlgu (va Soome, kes maksab kõik ära 1976.aastaks, Soome võlg oli suhteliselt väike võrreldes kasvõi Balti riikidega) o 1934 sõlmitakse diplomaatilised suhted NSVL-iga o 1935 neutraliteediseadus - keeld müüa või saata relvi sõdivatele riikidele, tühistatakse 1939 1. 3) Poliitika Ladina-Ameerikas: VP üritas oma mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt, DP aga vähendada (Roosvelt toob vägesid väja, lubab mitte sekkuda riikide siseasjadesse)
moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48, eestlasi ~20 000. Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43. Räägitakse rootsi keelt, kuid on ka lapi ja soome keelt rääkivaid vähemusi. Rootsi religiooni iseloomustab joonis. 2. Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Rootsis on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Rootsi väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad
tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi. USA oli üks Briandi-Kellogi pakti algatajaid. 1930.aastate Washingtoni välispoliitikat mjutasid majanduskriis ning uue maailmasja puhkemise oht. 1935.aastal veti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. Isolatsioonipoliitika jäi määravaks USA välispoliitiliseks suunaks kuni II MS alguseni. ITAALIA Esimese maailmasja lpetas Itaalia vitjate poolel, kuid oli kige väljakurnatum neist: viis kige arenenumat provintsi olid laostatud, valitses tööpuudus. 1915.aastal toimusid parlamendi- valimised, mille vitsid liberaalid. Suurimaks opositsiooniparteiks kujunesid sotsialistid (kige pahempoolsemad Euroopa sotsialistid)
tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi. USA oli üks Briandi-Kellogi pakti algatajaid. 1930.aastate Washingtoni välispoliitikat mjutasid majanduskriis ning uue maailmasja puhkemise oht. 1935.aastal veti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. Isolatsioonipoliitika jäi määravaks USA välispoliitiliseks suunaks kuni II MS alguseni. ITAALIA 1920ndatel fasistliku riigi kujunemine Esimese maailmasja lpetas Itaalia vitjate poolel, kuid oli kige väljakurnatum neist: viis kige arenenumat provintsi olid laostatud, valitses tööpuudus. 1915.aastal toimusid parlamendi- valimised, mille vitsid liberaalid. Suurimaks opositsiooniparteiks kujunesid
USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni · Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941) majanduskriisi ajal 1932 keelduvad Euroopa riigid tasumast USAle sõjavõlgu (va Soome, kes maksab kõik ära 1976.aastaks, Soome võlg oli suhteliselt väike võrreldes kasvõi Balti riikidega) 1934 sõlmitakse diplomaatilised suhted NSVL-iga 1935 neutraliteediseadus - keeld müüa või saata relvi sõdivatele riikidele, tühistatakse 1939 3) Poliitika Ladina-Ameerikas: VP üritas oma mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt, DP aga vähendada (Roosvelt toob vägesid väja, lubab mitte sekkuda riikide siseasjadesse) Suurbritannia 1) 1920´aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega
Balti Liit ja selle ebaõnnestumine- Regionaalne sõjalis-poliitiline kaitseliit Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel. 1920. a. suveks jõuti koostada ühise kaitse- konventsiooni projekt, kuid see nurjus Leedu ja Poola vahel puhkenud relvakonflikti tõttu. Peale seda üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, kuid takistuseks sai Soome välispoliitilise kursi muutmine. Soome otsustas läheneda skandinaaviamaadele. Neutraliteediseadus võeti 1938. aastal vastu kuna Eestil puudus üha pingestuvas Euroopas reaalne jõud oma erapooletuse kaitsmiseks. 4. Kultuur Muutused hariduses, probleemid- koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. * Koolisüsteem kaheastmeline, mõlemad kooliastmed emakeelsed- kindlustati ka vähemusrahvustele omakeelne haridus. * Kohustuslik algharidus piirnes 1920. aastatel nelja klassiga. Täismahulist
· Sekkus I MS sõja lõpus (Wilsoni 14 punkti) -> õiglase ja dem rahu sõlmimine · Rahvasteliidu idee · Isolatsionistlik välispoliitika eraldatus, pol liitudest kõrvale hoidmine · Huvitus eelkõige Vaikse ookeani regioonist (kardeti Jaapani mõju suurenemist) · 1922 Washingtoni leping (USA+Jaapan+seotud Eur riigid) mererelvastuse piiramine, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine, Jaapani väed välja Vene Kaug-Idast · 1928 Briand-Kelloggi pakt · 1935 neutraliteediseadus keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele · Huvitumine Lad-Am -> suurem mõju; sekkuti majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt 2. Inglismaa · Peale I MS laiendati demokraatiat: valimisõiguse laiendamine, piiratud valimisõigus naistele · Liberaalne partei kaotas oma positsiooni Leiboristidele (esindas tööliste huve) -> esialgu võimul lühikest aega; põhilistel kujundasid poliitikat konservatiivid
[5. ] 10 Poliitiline süsteem Austria on parlamentaarne vabariik, mille põhialusteks on demokraatia ja võimude lahusus. Riigi kõrgeimaks esindajaks on kuueks aastaks valitav liidupresident. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament: Rahvusnõukogu (Nationalrat) ja Liidunõukogu (Bundesrat). Liiduvalitsust juhib liidukantsler. Riigiõiguslikud alused Austria põhiseadus, riigileping, neutraliteediseadus ja Euroopa Liidu liitumisakt moodustavad vabariigi riigiõiguslikud alused. Alates 1.1.1995 on Austria Euroopa Liidu(EL)liige. Liidumaad Austria koosneb üheksast liidumaast. Ka pealinn Viin on üks üheksast liidumaast. Igat liidumaad juhib liidumaa valitsus, mille eesotsas on liidumaa peaminister. [7.] 11 Rahvastik Austria rahvaarv on 8,265,925 (seisuga 01.01.2006). Rahvastiku
aasta lõpp 1935 Oli demokraatlik kord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga. 8. detsember 1935 Vabadussõjalaste liikumise likvideerimiseks lavastatud riigipöördekatse. Vabadussõjalaste liikumine kaotas oma populaarsuse. 1936 Berliini Rooma telje loomine 1936 1938 Rahvarinde valitsused Prantsusmaal 1936 1939 Hispaania kodusõda 1936 USA neutraliteediseadus 1. jaanuar 1938 Kolmas põhiseadus jõustus. märts 1938 Austria liitmine Saksamaaga 24. aprill 1938 K. Päts valitakse Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks 29. september 1938 Müncheni kokkulepe 23. august 1939 V. Molotov ja j. Von ribbentrop allkirjastavad moskvas nsv liidu ja saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli 1. september 1939 Saksamaa kallaletung Poolale 3
piirkonnaga seotud Euroopa riigid ja Jaapan), millega nähti ette: 65* mererelvastuse piiramine 66* Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine (v.a. Havai) 67* Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast 38* 1928.a. oli USA üks Briand- Kelloggi (USA riigisekretär) pakti initsiaatoreid. 39* Roosvelt jätkas isolatsionismi (kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta 1941.detsembris); näitek 1935a. vastu võetud neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.a.). 40* USA poliitika Ladina-Ameerikas: Vabariiklik Partei üritas USA mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada, sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt; Demokraatlik Partei aga vähendad (Roosvelt tõi vägesid väja ja lubas mitte sekkuda riikide siseasjadesse). 2.2.2. Suurbritannia: 41* 1920
reguleerimine. · Ergutati tööstust looma uusi töökohti · Pllumajanduses hakkasid farmeritele maksma hüvitusraha toodangu vähenemise eest · Tööpuuduse leevendamiseks korraldati riiklikult hädaabitöid, näiteks metsa istutamine, mis andis tööd miljonitele inimestele. · Ulatuslik sotsiaalhoolekandesüsteem tööpuuduse abirahad, pension jms. · USA ei loobunud sõjavõlgade nõudmisest · Neutraliteediseadus relvade müümine sõjaseisukorras riikidele keelati. 9. Demokraatia olemus ja miks jäi demokraatia Lääne-Euroopas püsima kahe maailmasõja vahel? Demokraatia olemus: · Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss · Seaduslikult eksisteeriv opositsioon · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade domineerimise aktsepteerimine · Puudub ühe partei või ideoloogia domineerimise võimalus · Inimõiguste tunnustamine
hakkas nimetatakse uueks kursiks. Enamjaolt olid need majanduslikud ja sotsiaalsed abinõude süsteemid. Otsustati sekkuda majandusprobleemide lahendamisse. Põllumeestele tehti ettepanek vähem toota ja kahjud hüvitas riik. Arendati välja sotsiaalhoolekande süsteem. Ameerikale keelduti reparatsioone lõpuni maksmast, Ameerika ei nõustunud sellega. Ainus riik, kes tasus kogu võla I maailmasõjast oli Soome. Võeti vastu neutraliteediseadus, mis keelas relvade müümist sõjaseisukorras riikidele. Tunnustati NSVL. 11. Lääneriikide majandus 1920. aastatel. I ms järgne majanduskriis oli lühiajaline ning 1924. aastaks olid kõik riigid sellest juba väljunud või väljumas. Tööstuslik tootmine kasvas kiiresti, kiiresti arenesid uued tööstusharud nagu auto-, elektri-, keemiatööstus ja sünteetiliste materjalide tootmine. Suure tõusu järel ilmnes Krahh ehk suur majanduskriis
Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Rootsis on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Rootsi väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad ettevõtted
· Laiendati ametiühingu õigusi · Töötati välja sotsiaalhoolekande süsteem Välispol: aeti üldiselt isolatsioonipoliitikat, kuid mõnigaid asju siiski toimus. Näiteks Wilsoni Rahvasteliidu idee, Dawesi plaan, Briand-Kellogi pakt. Nõukogude Liidu mitte tunnustamise poliitika. 1933 diplomaatilised suhted NSVL põhjuseks kriitiline olukord Vaikse ookeani lähedal-Jaapani militariseerumine. 1935.a. võeti vasti neutraliteediseadus. Rõhutati, et USA jätkab isolatsioonipoliitikat. 6. Autoritaarsete ja totalitaarsete riikide iseloomulikud jooned Autoritaarsete reziimide puhul teenis diktatuur konservatiiveid eesmärke, oli traditsiooniliste väärtuste ning sageli ka välja kujunenud sotsiaalse struktuuri säilitamise vahend. See tuli saavutada revolutsioonita ja rahvamasse üles kütmata. Enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute kätte, poliitiliste
Kehtis majanduslik liberalism. Kehtastati keeluseadus alkoholile. Sellega tekkisid kuritegelikud rühmitused maffia( Al Capone). USA VÄLIS: Isolatsionismi poliitika tähendas Euroopa asjadesse mittesekkumist. I Maailmasõda ajal tuli ajutiselt sellest loobuda. USA oli huvitatud mõjuvõimust Ladina Ameerikas ja Hiinas, kuid mitte Euroopas. USA jäi eemale Rahvasteliidust ja keeldus tunnistamast Versailles rahulepingut. Võeti vastu neutraliteediseadus, mille alusel USA hoidus sõjalise ja majandusliku abi osutamisest sõdivatele Euroopa riikidele. Demokraatlikud liikumised Vasakpoolsed SOTSIALISM Poliitiline õpetus mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. SOTSIAALDEMOKRAATIA Poliitiline õpetus, mis taotleb ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, mis saavutatakse demokraatlike vahenditega. Parempoolsed LIBERALISM Poliitiline õpetus, mis rõhutab inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning on uuenduste meelne.
metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit. Rootsi Kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Rootsis on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Rootsi väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad ettevõtted
USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu, kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (nt Dawesi plaan). USA huvid kahe maailmasõja vahel olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist. 1928 oli USA üks Briand – Kelloggi (USA riigisekretär) pakti initsiaatoreid. Roosvelt jätkas isolatsionismi (kuni 1941 detsembrini): nt 1935 võeti vastu neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistati 1939). Ladina-Ameerikas üritas Vabariiklik Partei USA majanduslikku ja poliitilist mõju tihti ka sõjalisi vahendeid kasutades suurendada; Demokraatlik Partei aga vähendada (Roosvelt tõi vägesid väja ja lubas mitte sekkuda riikide siseasjadesse). 2.3. Suurbritannia kahe maailmasõja vahel:
4. Mil moel mõjutas keeluseadus kuritegevust USA-s? Tekkisid kuritegelikud rühmitused ja ühendused. Tekkis maffia. Toodi illegaalseid asju salaja üle piiri. 5. Milliseid takistusi kohtas Roosvelt uue kursi elluviimisel? Kongress lükkas tagasi osasi seaduseelnõusid, samuti ka Ülemkohus, kuid pärast andsid nad ikkagi alla. 6. Miks USA ei astunud Rahvasteliidu liikmeks? Sest nad ei tahtnud mitte teisi aidata, vaid oma valdusi suurendada. 7. Mil moel mõjutas neutraliteediseadus rahvusvahelist poliitikat? Ameerika ühendriigid hoidusid selle abil sõjalise ja majandusliku abi osutamisest Euroopa riikidele. Töövihik 1. Koosta 4-5-lauselised kokkuvõtted. 1.1. USA sisepoliitiline elu See oli sarnane Suurbritannia omaga. Seadusi võttis vastu Kongress. Juhtivateks parteideks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. Neil oli ka majandisliku liberalismi poliitika. 1.2. Vaba turu võidukäik 1920 a. oli USA-s vabaturg
eluaastast. Samas keeldusid mõningad abivajajad inimesed sellest toetusest, kuna see tundus neile alandav. See tõi kaasa suured debatid ühiskonnas teemal, kas seda on tarvis ja kas see mitte ei too kaasa sotsialismi/kommunismi. Kasutusele võetud abinõud aitasid USA majanduskriisist välja. Roosevelt valiti ka teist korda USA presidendiks. Välispoliitikas ei loonud USA poliitilisi liite ning ei osalenud neis. 1935 võeti USAs vastu neutraliteediseadus. See keelas müüa relvi kõigile riikidele, mis on sõjas või kodusõjas. 1935 hõivas Itaalia Etioopia. Inglismaa 1920.-1330. Majandust iseloomustab stagnatsioon. Inglismaa oli võlgu USA-le. Raha, mida oleks saanud investeerida tööstusesse, pidi ta maksma USA-le. Ka turg oli kahanenud seetõttu, et piirkonnad, kuhu varem oli Inglismaa toodangut veetud (Kanada, India), hakkasid ise tootma ning nad ei olnud enam Inglismaa toodangule turuks. Seal oli hakanud arenema tööstus.
o USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni · Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941) o majanduskriisi ajal 1932 keelduvad Euroopa riigid tasumast USAle sõjavõlgu (va Soome, kes maksab kõik ära 1976.aastaks, Soome võlg oli suhteliselt väike võrreldes kasvõi Balti riikidega) o 1934 sõlmitakse diplomaatilised suhted NSVL-iga o 1935 neutraliteediseadus - keeld müüa või saata relvi sõdivatele riikidele, tühistatakse 1939 1. 3) Poliitika Ladina-Ameerikas: VP üritas oma mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt, DP aga vähendada (Roosvelt toob vägesid väja, lubab mitte sekkuda riikide siseasjadesse) Suurbritannia 1. 1920´aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopas
kes tegi mitmeid ümberkorraldusi uus kurss. Isolatsionism ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumine oli Ameerika Ühendriikides juba kaua aega toiminud, aga juba see, et nad osalesid I maailmasõjas tähendas ajutiselt sellest loobumist. Kuid USA hakkas järjest rohkem sekkuma Euroopa asjadesse. Kui majanduskriis tuli, siis hakkasid ameeriklased taas nõudma oma valitsuselt Euroopa asjadesse mitte sekkumist nad tegidki seda ( neutraliteediseadus ), kuid hiljem tunnistas Roosevelt, et see oli viga, kuna see aitas just sõjakatele riikidele kaasa. Diktatuuride tekke põhjused. Demokraatlik valitsemisviis ei suutnud lahendada riikide ja elanike ees seisnud probleeme. Seda nimetati demokraatia kriisiks ning selle tekkimist soodustasid: 1. Muutused ühiskonnas. (Keskklass [arstid, juristid, õppejõud,väikeettevõtjad] kaotas oma poliitilise ja majandusliku võimu
Soome on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Põllumajandus on Soomes hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Soome veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Soome müüb välja ka elektrit. Soomes kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Soomel õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Soomes on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Soome väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90%
kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan) ● USA huvid antud perioodil olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mõju suurenemist ● 1928.a. oli USA üks BraindKellogi (riigisekretär) pakti initsiaatoreid ● Roosevelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta 1941. detsembris ● Näiteks 1935.a. vastu võetud neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.a.) Suurbritannia ● Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: ○ anti üldine valimisõigus meestele alates 21. eluaastast ○ piiratud valimisõigus andmine naistele alates 30. eluaastast ■ naine pidi omama varandust või ülikooliharidust (esimene naine
Et vältida ületootmist maksti farmeritele kompensatsiooni vabatahtliku tootmise vähendamise eest. Riiklikud tellimimistööd(hüdroelekrijaamad, tööstusettevütted, jõesängide süvendamine, metsaistutamine) Töötuse vähendamiseks organiseerigi ühiskondlike töid. Laiendati tööliste õigusi ja esines sotsiaalkindlustussüsteemi loomine. 1935 a. Võeti vastu neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.) 20. a majandus õitseb, esineb majanduslik liberalism- keegi ei kontrolli kellegi tegevust, kõik õitseb, toodetakse palju. Selle tagajrjel tekib majanduskriis. Pärast sellest väljumist süveneb neutraliteedi ja isolatsioonipoliitika. ITAALIA Väga tugev Itaalia sotsialistlik partei. Võimule tuleb B.Mussolini,
metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit.Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Rootsis on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Rootsi väliskaubanduse tasakaalu. Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad umbes 90%
1934 – NSVL astub Rahvasteliidu liikmeks 17. II 1934 – Eesti ja Läti sõjalise koostöö lepingu pikendamine 12. IX 1934 – Balti koostööleping (Eesti + Läti + Leedu) 1935 Saksamaal kehtestatakse sõjaväeteenistus Inglise-Saksa mereväekokkulepe 1936 Reini demilitariseeritud tsooni remilitariseerimine Abessiinia sõda 1938 Müncheni sobing Eesti neutraliteedi küsimus 1938 – Eesti, Läti ja Leedu seovad end lahti RahvasteLiidu põhikirja §16-st 1938 – Eesti neutraliteediseadus 1939 Tšehhoslovakkia likvideerimine Klaipeda (võeti ära) leping ning Leedu ja Saksamaa mittekallaletungileping NSVL ettepanek Soomele saarte rentimise osas Albaania likvideerimine – Itaalia viis väed sisse Inglismaa ja Prantsusmaa loobusid oma maharahustamisse poliitikast ja teatasid Rumeeniale, Kreekale ja Türgile, et teid ei võeta ära 28. III 1939 – NSVL noodid Eestile ja Lätile: NSVL jätab omale vabad käed oma
Dollar devalveeriti, dollari kullastandard kaotati ehk seda ei saanud enam kulla vastu vahetada. Viidi sisse sotsiaalkindlustussüsteem vanaduspension alates 65 aastat, töötu abiraha. Oli inimesi, kes pidasid abiraha alandavaks, oli ka nínimesi, kes pidasid seda põhiseaduse vastaseks. Roosvelti süüdistati, et ta on kommunist. Need meetmed aitasid kriisist välja tulla ning ta valiti presidendiks ka 1936. aastal ja 1940 ja 1944. 1935 aastal kehtestati neutraliteediseadus: USA ei osale Euroopa poliitilistes liitudes ja USA ei tohi müüa relvi riikidele, mis on sõjas või kodusõjas. USA vaatas Saksamaal kasvavast natsionaalsotsialismist mööda. Prantsusmaa Pärast esimest maailmasõda oli Prantsusmaal endiselt tegu kolmanda vabariigiga. Jätkuvalt oli mitmeparteisüsteem ja koalitsioonivalitsus. Nende eluiga oli aga suhteliselt lühike: 1919 1939 tuli Prantsusmaal kokku 41 valitsust. Valitsuskriisid olid väga tavalised. Tulenes see sellest, et
kus kardeti Jaapani mõju suurenemist. 1922.a. sõlmiti USA algatusel Washingtoni leping (alla kirjutasid lisaks USA-le ka Vaikse ookeani piirkonnaga seotud Euroopa riigid ja Jaapan), millega nähti ette: mererelvastuse piiramine,Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine (v.a. Havai), Jaapani vägede väljaviimine Vene Kaug-Idast. Roosvelt jätkas isolatsionismi (kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta 1941.detsembris); näiteks 1935a. vastu võetud neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.a.). USA poliitika Ladina-Ameerikas: Vabariiklik Partei üritas USA mõju Ladina- Ameerika riikide üle suurendada, sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt; Demokraatlik Partei aga vähendada (Roosvelt tõi vägesid väja ja lubas mitte sekkuda riikide siseasjadesse). Suurbritannia. 1920.aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-
Ida-Pakt- Prantsusmaa ja Venemaa hakkasid lähenema, nende ühis vaenlaseks on Saksamaa ning sai alguse Nazi-Saksamaa piiramise poliitika ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt Prantsusmaa. Esimesena sammuga tuleks sõlmida Ida pakt või Ida Lokarno. Juhul kui Saksamaa ründab või rikkub piiridelepingut siis mõlemad riigid ründavad ja abistavad üksteist. Neutraliteedipoliitika: Detsembris 1938 presidendi poolt väljakuulutatud erapooletuse korraldamise seadus ehk neutraliteediseadus oli välja töötatud. Eesti pidi olema erapooletu poliitikas ning loodeti, et sõja puhkemisel teised riigid arvestavad Eesti neutraliteediga, kuid seda ei tunnistatud. Nazi-Saksamaa ja NSVL: Omavahel oli sõlmitud MRP, millega Euroopa jagati omavahel ära. Mittekallaletungi leping Saksamaa ja NSVL vahel. Nõukogude Liidu aktiviseerumine: NSVL sõlmis Ida-Pakti Prantsusmaaga, juhul kui Nazi-Saksamaa ründab siis Venemaa abistab Prantsusmaad. NSVL
annaabi.ee 
