jagamisel keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga; c) arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana; d)) suurus,, mis näitab üldise hinnataseme tõusu. 5. Kas majapidamised lisavad uue eluaseme ostuga rahvatulu investeerimiskomponenti niisama suure summa, kui oma majapidamise kulutuste komponenti. Erineb käibemaksu võrra. SKP leitakse nn. baashindades, milles ei sisaldu netomaksud, viimaseid ii id arvestatakse k tervikuna ik k kogu rahvamajandusele. h j d l E Eestis i kkoosnevad d netomaksud k d
(X M) netoeksport NX C= C0 + c (Y T) = C(Y T) E kogukulutused X eksport C tarbimine M import C0 sõltumatu tarbimine c tarbimise piirkalduvus MPC Yd = C + S = Y (TX TR) (Y T) kogutulu miinus netomaksud e Yd Yd Isiklik kasutatav tulu C tarbimiskulutused I=YCG S säästud I investeeringud (TX TR) isiklikud netomaksud Y tootmisfunktsioon C tarbimiskulutused RKP = SKP ± Y G avaliku sektori kulutused
1.Sissejuhatus majandusmajandusse ja makroökonoomikasse Sissetulekute meetod SKP = W + rt + r + Π + D + Ti W- töötasu koos sots.maksuga (wages) Rt- on renditulud (rental income), r-on netointressitulud (net interest income), Π- on kasum (profit), D -on amortisatsioon (põhivara kulum, depreciation), Ti-on kaudsed netomaksud (indirect taxes). Tarbimise meetod e kulutuste meetod SKP = C + I + G + X – M C( consumption)-eratarbimiskulutused e majapidamiste kulutused I(investments)- eraettevõtete investeeringud (inv põhivarasse s.o. masinad,seadmed,ehitised ja kaubavarudesse) G(goverment expenditures)-avaliku sektori lõpptarbimiskulutused X-M (exports-imports)-netoeksport SPP(sissemajanduse puhasprodukt)=SKP-D RKP(rahvuslik koguprodukt)= SKP + Yf
1. SKP arvutamine. Arvutage toodud lähteandmete abil sisemajanduse koguprodukt SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3
renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud. Rahvamajanduse puhastulu NNI on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. Amortisatsioon = Koguinvesteering netoinvesteering. Kasum = dividendid + jaotamata kasum + kasumimaksud. Isiklik tulu PI = rahvatulu kaudsed maksud = kasutatav tulu + isiklikud maksud. Isiklikud eratarbimiskulutused= kasutatav tulu isiklikud säästud. Kasutatav tulu DI = isiklik tulu - netomaksud. Netomaks = mahaarvatavad tulumaksud + toetused. Tasakaalutingimus: Yd = Y = E = C + Id( +G), kus Yd on kasutatav tulu ja C on kogutoodang Tarbimine Tarbimist, mis esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga, nimetatakse autonoomseks tarbimiseks. Tarbimist, mis muutub kui kasutatav tulu muutub, nimetatakse indutseeritud tarbimiseks. Tarbimisfunktsioon: C = C0 + cYd , kus C0 ja c on konstandid. Tarbimise piirkalduvus: MPC = C / Yd. Keskmine tabrimiskalduvus: APC = C / Yd. Mida suurem on
võrdsed ning hinnaindeks on 100%, s.t. nii nominaalne kui reaalne SKP on 2010.a. hindades. Edasistes arvutuste lähtutakse 2010.a. näitajatest ning reaalsed näitajad leitakse nominaalsete näitajate ja hinnamuutude põhjal jne. 2. Väikeriigi A rahvamajanduslik arvepidamine on järgmine: 1 sisemaised erainvesteeringud 666,1 eksport 363,2 isiklikud netomaksud 498,2 kohalike omavalitsuste ostud 467,7 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 441,4 import 451,0 eratarbimiskulutused 2606,1 keskvalitsuste ostud 364,8 isiklik tulu (sissetulek) 3298,5 Arvutage toodud lähteandmete abil:
Põhjendus: 8. Oletame, et rahvamajandus koosneb kolmest ettevõttest, kes osalevad selle rahvamajanduse poolt valmistatava toote valmimisprotsessis. Andmed kulude ja tulude kohta (rahaühikutes, r.ü.) on tabelis. Arvutage sisemajanduse koguprodukt SKP. Näidake arvutust. SKP=? SKP=w+i+rt+pii+mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 9. Kirjutage iga näitaja järele, kas teda kasutatakse SKP arvutamiseks sissetulekute või kulutuste meetodil. Netointressid sissetulekute meetod Kaudsed netomaksud sissetulekute meetod Netoeksport kulutuste meetod 10. 2011. aastal olid jooksevhindades ehk nominaalne SKP ja reaalne SKP Eestis vastavalt a) 14,3 mld. ja 11,2 mld. eur b) 58 mld. ja 66 mld. eur c) 108 mld. ja 103 mld. eur d) 100 mln. ja 160 mln. Eur Maj kasv 2011 4,5%-7,6% Töötuse määr 2011 11,4%; 13,3%; 10,9%; 13,6%; 14,4% Inflatsioonimäär 2011 3,5%; 3,9%; 4,2%; 4,4%; 2,7%; 3,2% jne 11
·toitlustuses. 26 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP arvutamisel tootmise meetodil leitakse tegevusalades toodetud lisandväärtuste summa, millest on lahutatud kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused. Saadud näitaja on SKP baasilistes hindades, hindades milles ei sisaldu netomaksud, viimaseid arvestatakse tervikuna kogu rahvamajandusele. j Eestis koosnevad netomaksud maksudest toodetele, millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades. SKP arvutatakse jooksev- või püsivhindades. SKP püsivhindades võimalda võrrelda erinevad perioode, jjooksevhindades agag võimaldab analüüsida mingi g p perioodi majandusstruktuuri ja arvutada suhtarve.
kodumajapidamiste KMP eratarbimiskulutused C, kodumaised kogu erainvesteeringud I, avaliku sektori tarbimiskulutused G ja netoekspordi (eksport X import M). SKP= C + I + G + (X-M). Tootmismeetod firmapoolt looudud lisaväärtus = koguprodukt turuhindadest tootmissisendite väärtus. Sissetuleku meetod SKP = W + rt + r + + D + T ( W- töötasu koos sotsiaalmaksuga, rt renditulud, r netointressitulud, - kasum, D amortisatsioon, T kaudsed netomaksud). Sisemajanduse puhasprodukt SPP annab ülevaate sellest toodangust, mida saab kasutada laiendatud taastootmiseks ehk tootmiseks endisest suuremas mahus. SPP = SKP D Rahvamajanduse koguproduktiks RKP spetsiifilise perioodi, tavaliselt ühe aasta jooksul riigi rahvamajanduse poolt nii riigi majandusterritooriumil kui ka väljaspool seda toodetud lõpptoodangu väärtust turuhindades. RKP = SKP + netotulud välismaal.
õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole vabatahtlik. õ 10. Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud................. tarbimiskulutused pluss sääst.......... 12. Kui kasutatav tulu muutub, siis tarbimiskulutuste muutus on väiksem..................kui kasutatava tulu muutus 13. Oletame, et SKP väärtus on 2 miljonit krooni väiksem täishõive SKP väärtusest ning multiplikaator on 2. Languslõhe suurus on 1 miljon.............................. 14. Kui riigi väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve defitsiidis........................... 15
Lisatud on avalik sektor. Kõik on seotud maksude ja tulusiirete kaudu. 27. SKP on majanduse väljundi standardne mõõt, mis mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. SKP arvutamine käib kas kogukulutuste meetodil (SKP=E=C+I+G+(X-M)) või sissetulekute meetodil (palgad+rent+intressid+kasum+amortisatsioon+kaudsed maksud) 28. Kogukulutuste komponentidest on autonoomsed avalik sektor e. G, netoeksport ka, netomaksud samuti. 29. MPC- tarbimise piirkalduvus, näitab, kui palju iga lisanduv tuluühik võimaldab suurendada tarbimist MPC =C/Yd MPS- säästmise piirkalduvus, näitab kui palju iga lisanduv tuluühik võimaldab suurendada säästmist: MPS = S/Yd APC- keskmine tarbimiskalduvus näitab tarbimiskulutuste osatähtsust kasutatavast tulust ja on C/Yd APS keskmine sööstmiskalduvus näitab säästude osatähtsust kasutatavast tulust ja on S/Yd 30
t vaadeldava aaasta hindades), reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Küsimus 4 Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside SKP (tootmise meetod) SKP = lisandväärtused (põllumajanduses, tööstuses, teeninduses ja valitsussektoris) + netomaksud toodetele Lõpptoodang on just see, mida SKP arvestamisel arvesse võetakse. Küsimus 5 Vastavalt rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhimõtetele peab kõigis majandussektorites loodud summaarne lisandväärtus olema suurem kui kõigi lõpptoodete ja -teenuste koguväärtus. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Toote või teenuse koguväärtus sisaldab sisendi väärtust, tootmisprotsessi erinevates etappides lisandunud
SPP = SKP amortisatsioon · Netoinvesteeringud on uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest. Netoinvesteeringud leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsiooni. SPP = C + (I D) +G + (X M), kus D on amortisatsioon · Teised tähtsad SKP komponendid: o Isiklik tulu (ehk bruto tulu) on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. o Kui isiklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud (üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilt), saame kasutatava tulu Yd. o Kasutatavat tulu kasutatakse kas tarbimiseks ja (või) säästmiseks. · Nominaalne SKP ( SKP jooksevhindades) - on jooksva aasta hindades mõõdetud SKP. o Erinevate aastate majandustegevuse võrdlemiseks ei sobi kasutada jooksvates hindades arvutatud SKPd, sest hinnad ei ole püsiva väärtusega mõõdupuu.
suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et a. investorid loobusid aktsiatega kauplemisest börsil b. USA valitsus kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele c. USA valitsus kehtestas tollimaksu väljaveetavatele kaupadele d. inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus 31. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on: sisemaised erainvesteeringud ------------ 500 eksport --------------------------------- 300 isiklikud netomaksud -------------------- 700 kohalike omavalitsuste ostud ------------ 600 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) -- 450 import …--------------------------------- 400 eratarbimiskulutused ------------------ 2600 keskvalitsuse ostud --------------------- 420 isiklik tulu (sissetulek) -------------- 3300 Arvutage sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus 500+300+600-400+2600+420 = 4020 a. 3620 b. 4020 c. 4570 d. 7870 32. Makroökonoomika eesmärk on a
C = 160 + 0.8 Qd, I = 300, T = 50. Leida languslõhe DA, kui potentsiaalse SKP on Q* = 2200. Q = 160 + 0,8(Q – 50) + 300 => Q = 160 + 0,8Q – 40 + 300 => 0,2Q = 420 => Q’ = 2100 Kulumultiplikaator Ksp = 1/(1-c) = 1/(1-0,8) = 5 SKP lõhe ∆Q = Q* - Q’ = 2200 - 2100 Languslõhe ∆A = ∆Q/ Ksp = 100 / 5 = 20 a. 10 b. 20 c. 50 d. 100 25. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on: sisemaised erainvesteeringud ------------ 500 eksport --------------------------------- 300 isiklikud netomaksud -------------------- 700 kohalike omavalitsuste ostud ------------ 600 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) – 450 import …--------------------------------- 400 eratarbimiskulutused ------------------ 2600 keskvalitsuse ostud --------------------- 420 isiklik tulu (sissetulek) -------------- 3300 Arvutage sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus 500+300+600-400+2600+420=4020 a. 3620 b. 4020 c. 4570 d. 7870 26. Milline vastus on iseloomulik fiskaalpoliitikale? a
säästmise (säästude) S vahel. Nn lineaarse tarbimisfunktsiooni esitamiseks võime kirjutada järgmise võrrandi: C= C0 + c (Y -T ) C tarbimine, kodumajapidamiste (era)tarbimiskulutused C0 autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine. Elatusmiinimum, ellujäämismiinimm ehk mingeid tarbimiskulutusi peab inimene kindlalt tegema, et ellu jääda, ei sõltu kulude tasemest. Eksonoomne muutuja c tarbimise piirkalduvus (MPC), T netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid, Y kogutulu. Tarbimise piirkalduvus MPC (tähistena ka mpc või tarbimisfunktsiooni kordajana c) on tarbimisfunktsiooni tuletis kasutatava tulu suhtes, mis näitab, millist osa igast täiendavast kasutatava tulu ühikust kasutavad kodumajapidamised täiendavaks tarbimiseks. Tarbimise piirkalduvus MPC osutab, milline on tarbimisfunktsiooni kujutava joone tõus erinevatel kasutatava tulu tasemetel.
Kui reaalne SKP on suurenenud ja SKP deflaator suurenenud,siis see tähendab,et nominaalne SKP on suurenenud · Õige SKP mõõdab sotsiaalset heaolu · Vale,SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi Kogutulutuste neli komponenti on- tarbimiskulutused,koguinvesteeringud,avaliku sektori kulutused,netoeksport. Maksud ja säästud kujutvad endast väljavoogu tuluvoost. Kasutatav tulu võrdub a) Isiklik tulu netomaksud b) Tarbimis kulutused + säästud Kogus,mille võrra kapitalivaru aasta jooksul väheneb on amortisatsiooni mõõduks SKP mõõdab b)toodete lõpphüviste turuväärtust Tulude ringkäiku mudel kirjeldab a)tulude vogu ettevõteltkogumajapidamistele ja kogumajapidamistelt ettevõttetele Netoinvesteeringud võrduvad b)koguinvesteerigud - amortisatsioon Amortisatsioon mõõdab
................................ kasumi suurendamine 223. Increasing-cost industry .................................kasvavate kuludega tegevusharu 224. Incur the risks ................................................. riske esile kutsuma 225. Index ..............................................................indeks 226. Indifference curve ..........................................ükskõiksuskõver 227. Indirect taxes .................................................kaudsed netomaksud 228. Inducement ....................................................ajend, stiimul 229. Industrial goods - ..............................................tööstustooted 230. Industry - ..........................................................majandusharu 231. Inelastic demand ............................................mitteelastne nõudlus 232. Inelastic supply ..............................................mitteelastne pakkumine 233. Inexpensive .......................
Käibe e. lisandväärtuse maks 20 , Kokku 630 220 200 kaupade ja teenuste maksumus) 10. SKP tulude meetodil = hüvitised töötajatele + ettevõtete 20 630 220 tegevuse ülejääk, e. brutokasum + kulum +netomaksud 10. = 1 Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 11. SKP tarbimise meetodil = eratarbimine(C) + ( ) + Investeeringud (I) + valitsuse kulutused (G) + () + +
MPC + MPS = 1 APC + APS = 1 Majanduse tasakaal- Yd = C + Id 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE Kolmesektorilise majanduse tasakaalu korral peab olema rahuldatud järgmine tingimus: Y = AD = C + Id + G Kolmesektorilises majanduses võrdub kasutatav tulu saadud tulu (Y) ja makstud maksude (TA) vahe ning saadud tulusiirete (TR) summaga: Yd = Y TA + TR Tarbimisfunktsioon kolmesektorilises majanduses- C = C0 + cY cT Netomaksud: T = TA - TR Neljasektorilises majanduses- AD = C + Id + G + (X M) Impordi piirvalmidus (MPM)- MPM = M : Y Multiimplikaator- on kordaja, mis näitab, mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. 11 FISKAALPOLIITIKA Riigi makromajandusliku poliitika eesmärgid- -hindade stabiilsuse tagamine - täistööhõive tagamine - rahasüsteemi stabiilsuse kindlustamine - majanduskasvu soodustamine.
RPP = RKP D RPP - rahvamajanduse puhasprodukt RKP - rahvamajanduse koguprodukt D - amortisatsioon Yd = C + S = Y (TX TR) Yd - kasutatav (isiklik) tulu C - kodumajapidamiste (era)tarbimiskulutused S - kodumajapidamiste säästud Y - (kodu)majapidamissektori isiklik kogutulu (kogusissetulek) TX - personaalsed maksud (TA üksikisiku tulumaks) TR - avaliku sektori tulusiirded ehk transferdid KMP-le. avaldist TX TR nimetatakse ka netomaksud Y (kodu)majapidamissektori isiklik kogutulu (kogusissetulek) moodustub: Y = töötasu, palk ning lisamaksed (sh sotsiaalmaks) W + renditulud rt + netointressitulud (intressitulu - tulumaks) r + dividendid (aktsionäridele, osanikele) + mittekorporatiivsed kasumid (tulud e omanikutulu) noncorp Isiklik (kogu)tulu sisaldab aga tulusid, mida saavad kodumajapidamised (KMP) ja mittekorporatiivne ettevõtlus. 3. Elukalliduse määramine tarbijahinnaindeksi THI abil
Need saab, kui lahutada koguinvesteeringutest amortisatsioon. Selline lähenemine näitab, et koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja netoerainvesteeringud NDP komponendiks. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigid teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui isklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud(üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilit), saame kasutatava tulu (Yd). Seda kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine, investeerimine (79-88) Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused(C) · Planeeritud investeeringud (Id) · Planeeritud avaliku sektori kulutused (G) · Planeeritud netoeksport (X-M) Kui vaatleme kahesektorilist majandusmudelid, siis saame teha eelduse et kogu planeeritud
jagamisel keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga; c) arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana; d) suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu. 5. Kas majapidamised lisavad uue eluaseme ostuga rahvatulu investeerimiskomponenti niisama suure summa, kui oma majapidamise kulutuste komponenti. Erineb käibemaksu võrra. SKP leitakse baasilistes hindades, milles ei sisaldu netomaksud, viimaseid arvestatakse tervikuna kogu rahvamajandusele. Eestis koosnevad netomaksud maksudest toodetele, millest on lahutatud dotatsioonid. Netomaksude lisamisel baasilistes hindades arvutatud SKP-le, saadakse SKP turuhindades. 6. Hinnatõus põhjustab nendel inimestel, kes tegelevad müügiga sissetuleku tõusu. Kuidas kajastub selline hinnatõus reaalse ja nominaalse SKP puhul. Kumba SKP näitajat eelistavad majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel. 7
Nominaalne ja reaalne SKP, SKP deflaator Nominaalne SKP e. Jooksvates hindades Reaalne SKP e. Püsivates hindades, kus nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinna indeksiga SKP deflaator = (nom.SKP / reaalne SKP) * 100% väljendatakse %-des SKP deflaator on kõikide SKP- sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks 5. SKP tootmise meetodil SKP TOOTMISE MEETOD Lisand väärtused Põllumajanduses Tööstuses Teeninduses Valitsussektoris + netomaksud toodetele Tootmise meetod Tootmise meetodi puhul arvutatakse kokku erinevates majandusharudes loodud lisandväärtus. Lisandunud väärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade ja teenuste ning töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Näiteks võib tuua leivapätsi väärtuse kujunemise - selle hinna sees on põllumehe, pagari ja poemüüja töö, kuid selleks et ei toimuks mitmekordset hindamist, on vaja arvesse võtta ainult iga lüli poolt lisatud väärtus.
Investeerimiskulutused I on kulutused mida tehakse kapitaliakupade sooritamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Hõlmab endasse investeeringuid tootmisvahenditesse, investeeringuid elamutesse ja investeeringuid tootmissiendeisse. Isiklik tulu on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt kogutulu(TR) mida indiviidid tegelikult saavad. Kasutatav tulu Yd- saadakse kui isiklikust tulust lahtatakse netomaksud (T) see mis palgast päriselt endale jääb. (Yd=C+S) või (YD=isiklik tulu-T) või (YD=Y-TA-TR) ehk (kogutoodang-maksud-tulusiirded) Kasum on ettevõtet omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtustest on kõik tulud (palgad, rent ja intresiid) maha arvestatud. Kaudsedmaksud on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega. Eestis on olulisemad kaudsed maksud käibemaks ja aktsiisimaks.
Enamasti ei ole SKT ja RKT erinevused suured. Arvutamine SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: •tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) •kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) •toodangust lähtudes: SKP = lisandväärtus + netomaksud toodetele 8 SKT arvutamisel liidetakse mingeid kindlaid hindu (baashindu) kasutades kokku kõigi antud territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus (või analoogiliselt tarbitud toodang või teenitud tulu). Seetõttu sõltub SKT väärtus kasutatavatest baashindadest. Väga erineva hinnastruktuuriga riikide (või perioodide) võrdlemisel võib see probleeme tekitada. SKT ei arvesta kodumajanduse mahtu
Investeerimiskulutused I on kulutused mida tehakse kapitaliakupade sooritamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja vältel. Hõlmab endasse investeeringuid tootmisvahenditesse, investeeringuid elamutesse ja investeeringuid tootmissiendeisse. Kogukulutused E on SKP komponentide suma, mis leitakse tarbimis, investeerimis ja avaliku sektori kuluuste ja netoekspordi liitmise teel. [SKP=E=C+I+G+(x-m)] Kasutatav tulu Yd- saadakse kui isiklikust tulust lahtatakse netomaksud (T) see mis palgast päriselt endale jääb. (Yd=C+S) või (YD=isiklik tulu-T) või (YD=Y-TA-TR) ehk (kogutoodang-maksud- tulusiirded) Isiklik tulu on rahvamajanduse arvepidamise kohaselt kogutulu(TR) mida indiviidid tegelikult saavad. Kasum on ettevõtet omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtustest on kõik tulud (palgad, rent ja intresiid) maha arvestatud. Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku tegevusega
Majanduse tasakaal Kolmesektorilise majanduse tasakaalu korral peab olema rahuldatud järgmine tingimus: Y=AD=C+Id+G Kasutatav tulu Kahesektorilises majanduses võrdub kasutatav tulu kogutuluga (Y=Yd). Kolmesektorilises majanduses võrdb kasutatav tulu saadud tulu (Y) ja makstud maksude (TA) vahe ning saadud tulusiirete (TR) summaga: Yd=Y TA+TR. Tarbimisfunktsioon Kahesektorilises majanduses on funktsiooni võrrand: C=C0+cYd. Kolmesektorilises majanduses: C=C0+cYd=C0+c(YTA+TR). Netomaksud kujutavad endast makstud maksude ja saadud tulusiirete vahet: T=TATR. Tarbimisfunktsioon (2) Seega, kolmesektorilises majanduses on tarbimisfunktsioonil järgmine kuju: C=C0+cY+cT Eeldus: netomaksud on autonoomne muutuja (tegelikkuses sõltuvad maksud saadud sissetuleku suurusest). Neljasektoriline majandus Kui majanduses eksisteerib ka välissektor, on kogunõudlusel neli komponenti: AD=C+Id+G+(XM) Netoeksport (XM) suurendab riigi kogutoodangut ja kogutulu.
Kõikide indiviidide teenitud sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse palgad, kasumid, intressid ja rent on sisemajanduse puhastulu (NDI), mida väljendatakse tootmishindades. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui lahutada isiklikud netomaksud (üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilt) saame kasutatava tulu kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine ja investeerimine MAKROÖKONOOMIKA LIHTNE MUDEL Kogkulutusel põhinev makroökonoomiline mudel: Koosneb 1) planeeritud tarbimiskulutused (C) 2) planeeritud investeerimiskulutused (Id) 3) planeeritud avaliku sektori kulutused (G) 4) planeeritud netoeksport (X-M)
aasta reaalne SKP mõõdetuna1995. aasta püsivhindades on 30 miljardid 23. Sisemajanduse puhasprodukt võrdub: sisemajanduse kogutoodang, miinus amortisatsioon 24. Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks: ettevõtete kulutusi uute masinate ja seadmete muretsemiseks; muutusi kaubavarudes; kulutusi uusehituseks 25. Rahvatulu RT: on majandussubjektide poolt tootmisprotsessis teenitud esmaste teguritulude summa; võrdub RKP - (amortisatsioon + kaudsed netomaksud); võrdub palgad + rendid + netointressid + korporatiivsed kasumid + mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 26. Kalapüügiga tegelev ühistu kulutas töötajatele palkade maksmiseks 700 000 krooni, paatide ja püügivahendite ostuks ning remondiks 200 000 krooni ja mootori kütuse ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui suur on rihistus loodud lisandväärtus? 800 000 krooni, lisandväärtus on
Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see SKP/ mida rohekm suudame tarbida, seda jõukamad oleme) I- Kodumaised koguinvesteeringud (Mida rohkem investeerime, seda jõukamad oleme G- avaliku sektori tarbimiskulutused (suurendada võimalik, kui tõstame makse)
aastal 2002 aasta püsivhindades: 6,50 rü õun 5×0,5 + apelsin 4×1 = 6,5 rü (kogused 2009 ja hinnad 2002) 7. Kui jooksevhindades SKP on 5465 miljonit rahaühikut (rü), tarbimiskulutused 3657 miljonit rü, investeeringud on 741 miljonit rü ning avaliku sektori ostud 1098 miljonit rü, siis netoeksport on ............ (miljonit rü): ‒ 31 SKP = C + I + G + NX 5465 = 3657 + 741 + 1098 + NX NX = −31 8. Kasutatav isiklik tulu (DPI or Yd) võrdub: Y ‒ isiklikud netomaksud 9. Tarbijahinnaindeks THI (CPI) arvutatakse: fikseeritud kaaludega ostukorvi maksumuse muutusena võrreldes mingi baasperioodi ostukorvi maksumusega 10. Kui 0,7 miljonit inimest on töötud, 14,3 miljonit aga tööga hõivatud ning tööealise rahvastiku arv on 20 miljonit, siis töötuse määr on ligikaudu: 4,7% (töötuse määr = [töötud / (töötud + töötavad)] ×100 b) 4,7% (0,7 / 0,7+14,3)×100 = 4 ⅔ protsenti = 4,666 protsenti) 11
Loodusressursid Tehnoloogiline areng Tootmisfunktsioon: Y = F ( L, K ) SKT arvutamiseks on kolm viisi, mis vigade puudumisel annaksid sama tulemuse: tulumeetodil: SKP = sissetulekud (sh palk, rent, intress, kasum)+ amortisatsioon (ehk kulutused põhivahendite remondiks) + kaudsed maksud (toote hinna sees) kulumeetodil: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) toodangust lähtudes: SKP = lisandväärtus + netomaksud toodetele IV LOENG I OSA. Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine SKP tase määratakse ära kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaalupunktis. Kogunõudlus AD (aggregate demand) näitab reaalset kogutoodangu kogust, mida majapidamised, firmad, valitsus ja välismaalased soovivad ja on võimelised ostma igal antud hinnatasemel. Kui hinnatase tõuseb, siis kogutoodangu nõutav kogus väheneb ja vastupidi. Kogunõudlusel on neli komponenti:
Vastandina kasutatakse ka mõistet säästmise piirkalduvus (marginal propensy to save, MPS). MPS näitab, kui palju suureneb säästmine, kui sissetulekud kasvavad ühe ühiku võrra. Kuna sissetulekud jagunevadki tarbimiseks ja säästmiseks, siis MPC ja MPS-i summa peab andma kokku ühe (MPC + MPS = 1). Yd tähistab kasutatavat tulu, mis saadakse, kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud netomaksud, st üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikust sektorist (meie oma näites eeldasime, et avalik sektor puudub, sellisel juhul on Yd võrdne kogutuluga ehk SKP-ga) . Seega peamine tarbimist mõjutav tegur on sissetulekute tase. Põhimõtteliselt on säästmine see osa sissetulekutest, mida inimesed ei kuluta tarbimiskaupadele. See osa tuludest, mis majanduses säästetakse, kasutatakse investeerimiseks
26 Palgad ja Eratarbimiskulutused sotsiaalkindlustusmaksed Erainvesteeringud = Amortisatsioon Avaliku sektori kulutused Kaudsed netomaksud Netoeksport Tegevuse ülejääk Toodud skeemist on näha, et sisemajanduse kogutoodang mõõdab nii rahvamajanduses tehtud kulutusi kui ka rahvamajanduses saadud tulu. Rahvamajanduses tehtud kulutusi väljendab skeemi vasak pool ja rahvamajanduses teenitud tulu mõõdab skeemi parem pool. Eratarbimiskulutused on majapidamiste poolt tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks
annaabi.ee 
