Nepaali kuningriik (0)

Jõhvi Gümnaasium
Nepaali Kuningriik
Jõhvi 2011
Nepaali kuningriik
Nepaal jääb oma arengutasemelt madalate näitajatega riikide hulka, paiknedes maailma mastaabis 144ndal kohal. Hõive põllumajanduses on äärmiselt suur, moodustades tööjõu hõivatusest 76%. Umbes pool riigi elanikest elab allpool vaesuspiiri ja peavad toime tulema päevas vähemaga kui 1.25 dollarit. Haridustase riigis on madal, lugemisoskus ulatub veidi alla 50% rahvastikust, samuti on terav ka töö ning paiguti tööjõupuudus , mis pärsib majanduse arengut. Nepaali SKT jääb 1000 dollari lähedale inimese kohta. Keskmiseks elueaks on 66 aastat, sündimus ületab suremuse. Arengutaseme näitajate poolest kuulub Nepaal vaesete riikide rühma.
Nepaal kuulub mitmetesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, tuntumateks näiteks Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Rahvusvaheline Valuutafond, ÜRO , Rahvusvaheline Tööorganisatsioon , Rahvusvaheline Arenguassotsatsioon, Maailma Terviseorganisatsioon, Maailmapank , Maailma Tolliorganisatsioon ja Aasia Arengupank. Nepaalist päritolevate rahvusvaheliste firmade poolest on riik äärmiselt vaene, globaalse tunnustuse saanud firmasid sealt ei pärinegi, mõned väiksemad näited võib siiski tuua The Natural Fibre, Samriddhi Foods, Herbs And Coffee , Y.B. Tradersi ja Ck Enterprise näol, millest enamik tegeleb eksootiliste puuviljade, vürtside, kohviubade või riideesemete ning erinevate kiudude ekspordiga. Nepaal on Maailma Kaubandusorganisatsiooni kandidaatriik.
Nepaalis elab 28,952,000 inimest, millega on ta rahvaarvu poolest maailma 40nes riik. Nepaali näol on tegu pigem väikeriigiga, kuna pindala on küllaltki väike ja rahvaarv ning tihedus jäävad üsna madalaks.
Nepaali rahvaarv on jätkuvalt tõusuteel. Riigi rahvaarv on suurenenud 3 aastaga paarisaja tuhande võrra ja kasvab edasi. Madala arengutaseme ja mahajäämuse tõttu pole riik veel üle saanud demograafilise plahvatuse etapist, samas kui kasv ei ole enam nii märgatav ja näitab mõningaid peatumise märke . Rahvastiku kasvuprotsent on 2%, tänu millele kahekordistub Nepaali rahvaarv umbes iga 30 aasta järel. Liigne rahvastiku kasv on Nepaalis tõsiseks probleemiks, millele efektiivset lahendust veel leitud ei ole. Keskmine rahvastiku tihedus on 199,3 km2 kohta, ületades Hiina Rahvavabariigi (139,6 km2-l) ja jäädes alla India Vabariigile (363,7 km2-l). Rahvastiku tihedus on suurem riigi lõunaosas ning keskel, kuna seal paikneb enim ettevõtteid, suurlinnu ja harimiseks sobilikku põllumaad, samas kui põhja pool asub väga raskete elamistingimustega Himaalaja mäestik .
Vanusegruppide osakaal protsentides:

• 0-4 11.1%
  
• 5-9 11.8%
  
• 10-14 12.7%
  
• 15-19 12.1%
  
• 20-24 9.7%
  
• 25-29 7.8%
  
• 30-34 6.6%
  
• 35-39 5.8%
  
• 40-44 5.0%
  
• 45-49 4.2%
  
• 50-54 3.6%
  
• 55-59 3.0%
  
• 60-64 2.3%
  
• 65-69 1.8%
  
• 70-74 1.3%
  
• 75-79 0.8%
  
• 80+ 0.4%
  

Lapsed moodustavad rahvastikust 35.6%, tööealised 60.1% ja vanemaealised inimesed 4.3%. Riigi rahvastik ei ole vananemas. Meeste keskmiseks elueaks on 65 ja naistel 67 aastat, jäädes pigem madalaks tulemuseks. Sündimus on 22.17 tuhande inimese kohta ja suremus 6.81 tuhande inimese kohta, inimikusuremus on 48. Sündimus on viimase 5 aasta jooksul vähenenud , kuid riik on siiski jäänud demograafilise plahvatuse etappi .
Nepaali suurimateks linnadeks on pealinn Kathmanduo, Bhaktapur, Birgunj, Lumbini, Nepalgunj, Patan ja Pokhara. Linnades elab inimesi vähem kui maapiirkonades, seda tänu põllumajanduse suurele tähtsusele. Enamik linnu paikneb riigi lõunaosas, samuti on tihedamalt linnastatud riigi idaosa. Linnade paiknemist Nepaalis mõjutavad eelkõige looduslikud tegurid, nagu näiteks metsastatus, jõgede lähedus (mis on olulised elatuseks ja transpordiks ) ja Himaalaja mäestik, aga ka majanduslikud aspektid, nagu näiteks põllumajanduspiirkondade ja loodusressursside paiknemine ning tööhõive.
Energiavarade poolest on Nepaal väga vaene. Riigis leidub mõningal määral vaid kivisütt ja puitu, eraldi võib välja tuua kiirevoolulised jõed , millele oleks tulus rajada hüdroelektrijaamu nii energia ekspordiks kui ka sisetarbimiseks, aga jõgede potentsiaal on vähekasutatud tänu kapitali puudumisele, rasketele loodustingimustele ja nõrgale infrastruktuurile. Peamiseks kodumaiseks energiallikaks on jätkuvalt puit. Riik sõltub suurelt osalt Indiast imporditavatest energiallikatest, nagu näiteks petrooleum ja õli.
Tähtsaimad hüdro-, päikese- ja diiselelektrijaamad.
Elektrienergia toodang ühe inimese kohta Nepaalis on 447.4 kWh aastas, mille poolest jääb Nepaal üheks madalaima tarbimisega riigiks. Riigi energiamajanduse tõhustamisel on suurimaks perspektiiviks jätkuvalt hüdroenergia, kuna fossiilsete kütuste poolest on Nepaal vaene ja puit ei suuda kasvavat energiavajadust kuigi kaua rahuldada. Vaatamata innovatiivsetele plaanidele ei ole Nepaalil võimalik oma energiamajandust iseseisvalt reformida, kuna on tegu ühe maailma vaeseima riigiga ja välisabi peab olema uute elektrijaamade rajamisel käimatõmbavaks jõuks. Euroopas populaarsed alternatiivsed energiallikad nagu näiteks tuule-ja ka bioenergia on samuti kättesaamatud oma kapitalimahukuse ja kvalifitseeritud tööjõu vajalikkuse tõttu.
Nepaali territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav umbes 19%.
Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast on äärmiselt keerukas, kuna suur osa Nepaalist on kaetud kõrgmäestikega, kus põlluharimine on peaaegu võimatu. Lisaks sellele hõivab mets arvestatava osa territooriumist, seega on põllumeheks olemine Nepaalis küllaltki suur katsumus. Kliima on väga varieeruv , kuid jääb kliimavöötmete seisukohalt parasvöötme ja lähisekvatoriaalse kliima piirimaile. Suurte kõrgustevahede tõttu on keskmised temperatuurid küllaltki erinevad. Suvel võivad need jääda 28 kraadini mäestikes, aga madalamates piirkondades isegi kuni 38 C. Talvel on temperatuur mäestikes umbes 2 C ning madalamates osades kuni 20 kraadi. Aastane sademetehulk Kathmandus ületab 1300 mm, lõunapoolsemates osades võib see olla isegi kuni 6000mm. Keskmiseks sademetehulgaks on üldlõikes 1500-2500 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkuseks on umbes 130-147 päeva, andes aastas 1-2 saaki. Mullad on väga mitmekesised ja on jaotatud värvi ning tekstuuri alusel sette-, liiv-sette-, kruus-, jäänuk-ja liustikumuldadeks. Viljakuse seisukohalt on parimad liiv-settemullad, kuna on kõige huumuserikkamad, lisaks leidub neis kaltsiumit ja potast. Settemuldade viljakus oleneb peamiselt sellest, kui kaua on neid haritud, sõltuvalt sellest võivad need olla kas toitainevaesed või jäädes viljakuse poolest pigem keskmisele tasemele . Teised Nepaalis leiduvad mullad on äärmiselt ebasobivad põllumajanduseks ning aktiivseks taimekasvuks, neist viimane, liustikumuld on peaaegu aastaringselt kaetud lume või jääga. Maaparandustöödeks, millega Nepaalis tegeletakse on metsaraie põllumaade tarvis ja uute põllumajanduspiirkondade niisutamine kraavide ning teiste veidi algelisemate vahenditega ( vaesus ei luba niisutamist kõrgtehnoloogilisi meetodeid kasutades). Terves riigis põllumajandusega tegelemine on kahtlemata võimatu ettevõtmine. Nepaal oma keskmisest kehvemate muldade, kõrgmäestike, käänuliste jõgede ja kärestikega ning metsadega on põlluharimiseks valdavalt ebasobiv piirkond ja näiteks Himaalaja aladel on mingite kultuuride kasvatamine täiesti välistatud. Vaatamata rasketele loodustingimustele on majanduslikud eeldused põllumajanduseks üsnagi arvestatavad. Suurimaks probleemiks põllumajanduse arengus on kapitali puudumine riigis valitseva vaesuse ja nõrga infrastruktuuri tõttu. Märkimist väärib ka tõik, et Nepaal saab rikkamatelt riikidelt humanitaarabi . Tööjõu poolest on eeldused head, kuna 76% tööealisest elanikkonnast tegeleb igapäevaselt põllumajandusega. Valitsuse poliitika on väga toetav ja tegeleb aktiivselt uute lahenduste ning võimaluste otsimisega Nepaali majanduspoliitika elavdamiseks, seda peamiselt fakti tõttu, et põlluharimine on riigi üks tähtsamaid ekspordi aga ka sisetarbimisartikleid. Tootmisvormide poolest valdab üllatavalt kombel ekstensiive põlluharimine, kuid valitsuse vastu võetud arengukavad näevad ette selle muutmist ja sujuvat üleminekut intensiivse põlluharimise suunas. Põllumajandus on rohkem spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamisteks põllukultuurideks on riis, mais, nisu, suhkruroog , džuut ja loomsetest produktidest piim ja pühvliliha, enamus toodangust sünnib riigi kesk-ja lõunapoolsemas osas. Nepaal on maailma suurim kardemoni tootja- eksportija . Enim arenenud loomakasvatusharu on vesipühvlikasvatus. Loomakasvatus on Nepaalis küllaltki tagasihoidlik ja ta pole ühegi kasvatusharu poolest maailma juhtivaid riike. Nepaal ekspordib riisi, maisi, nisu, suhkruroogu, kartuleid , tubakat, hirssi ja otra ning kasutab neid toiduaineid ka ise. Sisse ostab riik väga vähe põllumajandustooteid, impordis on tähtsal kohal pigem tööstuslik tooraine. Eksporditavatest toodetest on olulisel kohal vaibad, riided ja nahast tooted. Maailma esimeste seas ongi riik oma vaipade ja kangatoodete poolest, lisaks sellele vürts kardemon . Põllumajandusega on seotud mitmeid keskkonnaprobleeme, suurimaks metsade vähenemine põllumaade tootmise arvelt, mis on kaasa toonud pinnaseerosiooni ja suuri üleujutusi. Lisaks sellele on probleemiks ka väetiste kasutamine, mis satuvad veekogudesse ja rikuvad mitmeid ökosüsteeme.
Nepaalis kasvavad metsad umbes 26% riigi pindalast, mis on pigem protsentuaalselt väike arv, aga arvestades Nepaali pinnamoodi siiski küllaltki suur protsent. Riigis kasvavad suurimad metsatüübid on mägimetsad ( kased ), parasvöötme metsad (tammed, vaher ) subtroopilised metsad (tiikpuu, eebenipuu ) ja troopilised metsad (bambus, hõlmikpuu ).Suuremad metsamassiivid paiknevad Nepaali kesk-ja ida-lõuna osas, tihedalt on metsastatud ka loodenurk. Metsi kasutatakse peamiselt kütteks, vähemalt määral tarbeesemete valmistamiseks ja osaliselt ka ekspordiks. Arvestades riigi arengutaset võib väita, et metsakompleks ja puidu igakülgne kasutamine pole kuigi hästi arenenud, maapiirkondades on pigem jäädud agraarajastu tehnoloogiate ja võtete juurde, samas kui valitsuste tasandil on metsadesse ja metsandusse hakatud tõsiselt investeerima, pidades silmas metsade järelkasvu ja säästlikumat kasutamist. Ekspordi poole pealt on ehitus-ja toorpuit ning mõningad puutooted arvestatav sissetuleku allikas. Olemasolevad puuvarud on hakanud muutuma ebapiisavaks tänu riigi tõusvale majandusele ja rahvaarvule, mis on toonud kaasa suurema nõudluse puidu järele. Maailma metsatööstuses jääb Nepaal oma toodangult pigem tahaplaanile. Peamisteks probleemideks seoses metsadega on nende pindala vähenemine, mis toob kaasa erosiooni ja üleujutusi, metsa hävinemisele pidurit panna pole aga siiamaani edukalt õnnestunud.
Riigis leiduvateks tööstuslikeks tooraineteks on vask, rauamaak , lubjakivi ja koobalt .
Nepaali peamised kaevandused (kahjuks ilma suuremate selgitavate leppemärkideta)
Tööstusharudest on esindatud tsemendi ja tellisetehased, suhkruveskid, tekstiilitööstus , tööriistatehased, keemia ja väetisetehased ning toiduainetööstus. Suuremad tööstusettevõtted paiknevad enamasti pealinna Kathmandu läheduses või siis riigi lõunapiiri ääristavate suuremate linnade juures, kuna seal on võimalik leida töökäsi ja hankida lihtsamalt tööstusele vajalikke ressursse parema infrastruktuuri tõttu. Tööstuslikest toodetest ekspordib Nepaal riideid , kangakiude ja nahktooteid. Impordi moodustavad masinad ja muu tehniline varustus, petrooleum ja ka mõningad väetised . Masinatööstus on Nepaalis alles lapsekingades tänu toimiva majanduse lühikesele ajaloole ja riiki räsinud kodusõdadele ning maoistide ümberkorraldustele. Riigis napib spetsialiste ja toorainet ning tänu sellele võib masinatööstuse alla liigitada vaid mõningaid tööriistavabrikuid, mille toodang on üldiselt väike ja kaugel maailmastandarditest. Kõrgtehnoloogia arengueeldused on üpris nigelad, kuna suures osas pole veel industrialiseeriminegi oma lõppfaasini jõudnud ja inimesed elavad peaaegu samamoodi nagu sadu aastaid tagasi. Kõrgtehnoloogilisest tööstusest Nepaalis võib tõenäoliselt rääkida alles kümnete aastate pärast.
Transpordi arengut soodustavate tegurite hulgast võiks ilmselt välja tuua ainult Nepaali jõgederohkuse, mis pakub veetransporti. Arengut pärssivate tegurite poolt aga väärib äramärkimist jällegi kõrgmäestike ja mägiste platoode olemasolu, kuhu teede rajamine on kaelamurdvalt kulukas ja sageli mõttetu, lisaks sellele on takistavateks teguriteks veel metsad, kärestikud ja üleujutused. Riigi sisevedudes on olulised klassikalised käsi ja loomveod, kuna need ei vaja erilisi teid või kütust. Loomulikult on oma osa ka autodel, rongidel või isegi õhutranspordil, aga seda juba vähem, tänu teede ja maandumisradade vähesusele. Rahvusvahelistes vedudes on olulised veokid, rongid ja lennukid , kuna on mahukamad kui primitiivsemad veoliigid ja jõuavad sihtpunktidesse kordades kiiremini, lisaks sellele on naaberriikides vahendid nende transpordivahendite liikumiseks juba paremad. Maanteede kogupikkus on 17282 km ning teedel liigub ligikaudu pool miljonit mootorsõidukit. Teedevõrk pole kuigi tihe, peamisteks teedeks on linnu ühendavad maanteed ning riigi eri osi ühendavad peamaanteed, mitmetes piirkondades puudub teedevõrk täielikult. Teedevõrk on tihedaim Nepaali lõunapiiri ääres tänu seal asuvatele suurematele linnadele ja aktiivsemale majandustegevusele . Kõige hõredam teedevõrk on põhjapiiri ääres madala asustuse ja mäestike tõttu. Raudteedevõrk on pea olematu ja väga vähe arenenud, riigis on vaid 1 raudtee , mis ühendab 59 km lõiguna Janakpuri ja Jainagari linnu, naaberriikidega raudteeühendus puudub. Territooriumi ületavad piiril kohati ka India Raudtee rongid, kuid sellel tegevusel Nepaali jaoks tähtsus puudub. Jõgede transporditähtsus on äärmiselt väike, pigem kasutatakse neid ära turisminduses parvetamiseks. Peamised laevatatavad jõed on Rapti, Karnaili ja Kali Gandaki, kuid laevatatavuse üle otsustamine on Nepaali puhul raske, kuna jõgesid on palju, aga enamus neist on kas ainult väga lühikest aega või mitte üldse laevatatavad.
Majanduslikult tähtsad jõesadamad puuduvad. Eeldused ühte siseveeteede võrgu loomiseks on kahtlemata olemas, aga takistustena seisavad ees rahapuudus, looduslikud tegurid ja ka tõik, et rohked Nepaali jõed, nende kaldad ja voolualad on inimestele väga pühad, mille tõttu on seal muudatuste läbiviimine võimatu. Suurte kanalite rajamise kohta jõgedele inimeste poolt informatsiooni pole, pigem on tegu looduslike kanalitega (näiteks Kosi jõgi ). Tänu ümbritsetusele maismaaga ei saa Nepaali puhul rääkida meretranspordist, ainus seos Nepaali ja meresadamate vahel on kaupade eksport , mis osaliselt on seotud India sadamatega. Õhutransport on peamiseks ühenduseks Nepaali ja sinna reisivate inimestega. Nepaal on õhuteid pidi ühendatud näiteks Moskva , New Delhi , Kolkata, Varanasi , Hong Kongi, Dubai, Bangkoki, Lhasa, Dhaka ja Singapuriga. Riigisiseselt on õhundus transpordiallikana arvestatav vahend, kuid riigi 75-st ringkonnast on 31-s õhutransport kättesaamatu, seega on sellega seotud mitmeid probleeme.
Eestist Nepaali jõudmine on omaette katsumus, parimaks võimaluseks ilmselt jõudmine Moskvasse ja sealt juba lennukiga Kathmandusse. Ajakulu sellisel transpordil on kahtlemata suur, kuid adekvaatne info selle kohta puudub. Alternatiiv on sõita mootorsõidukiga või mööda raudteed läbi Venemaa ja Kesk-Aasia rohkete riikide, kuid see ettevõtmine võib olla liiga aeganõudev ja isegi ohtlik.
Turismimaana omab Nepaal küllaltki suurt tuntust oma mäestike poolest (mis on eriti tähtsad alpinistidele ja mägironimishuvilistele), aga ka parvetajatele kiirete jõgede ja kultuurihuvilistele turistidele oma pika ja puutumatu ajaloo poolest (eriti hinduism ja budism oma pühapaikadega). Mainitud tegurite poolest on turismi arengueeldused riigis head ja kahtlemata pakub see veel suuremaid tulevikuperspektiive. Enim külastatavamad kohad on Himaalaja, Kathmandu, Namo Buddha ja Gosainkunda (religioosse tähtsusega paigad ), Helambu ( budistlikud kloostrid) ja Pokhara org. Eesti turismifirmad pakuvad Nepaali turismireise, sihtkohtadeks Kathmandu ja Pokhara, eriti Annapura piirkond. SKT-st moodustab turism 17%.
Kasutatud materjalid:
http://en.wikipedia.org/wiki/Nepal
http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/COUNTRIES/SOUTHASIAEXT/EXTSARREGTOPTRANSPORT/0,,contentMDK:20694202~pagePK:34004173~piPK:34003707~theSitePK:579598,00.html
http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Asia-and-the-Pacific/Nepal-AGRICULTURE.html
http://www.mongabay.com/reference/country_studies/nepal/ECONOMY.html
http://www.nepalhomepage.com/firstpage/
http://www.infoplease.com/ipa/A0107820.html
http://wikitravel.org/en/Nepal