- talurahva koormised- lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale. algas üleminek teorendilt raharendile. kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud - Tööstus- tööstus ja kaubandus tagasihoidlik,kuni aurumasina kasutuselevõtuni. Vabrikutootmine algas villatöötlemisest-kaleviabrikud Narvas, Sintis, Kärdlas. Sõjavägi, ametnikkond, vene turg. Suurim tööstusettevõtte Narva rajatud Kreenholmi Manufaktuur- kasutati ära koskede vee-energia
2. Talurahva koosseis. Jagunes mõisa- ja külarahvaks. Külarahvas oma korda, pererahvas, sulasrahvas ja vabadikud ehk popsid või saunikud. 3. Talurahva koormised. Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim. Kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine jm. Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. 4. Talurahvakäärimine Lõuna-Eestis. 1840. aastal tabas maad viljaikaldus, millele järgnes terav näljahäda. Pühajärve sõda 1841. aasta septembris Pühajärvemõisas Otepääl. Väljarändamine. 1840
Kogu maa jäi mõisnike omandusse ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima. Senised normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega. Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. Millised uued kohustused tekkisid talupoegadel riigi ja mõisa ees? Kehtestati riiklikud maksud, mis said alguse pearahast. Mõisakoormised. Kogukondlikud koormised- teede korrashoid, koolide ehitamine Kirikumaksed Nekrutiandmise kohustus-sõjavägi (paljud mehed otsustasid saada õpetajaks/koolmeistriks, et ei peaks sõjaväkke minema) Milles seisnes: usuvahetusliikumine, talude päriseks ostmine? Üritati muuta eestlaste meelsust, taheti, et nad astuks vene õigeusku. Ei saavutatud, kuna ainult 1/5 rahvastikust astus. Talupojad said osta seni mõisnikele kuulunud maad, kuid see sõltus tugevalt mõisniku tahtest. Mida tähendab: estofiil, selle seos mõistega Õpetatud Eesti Selts?
3)Ümberasumisliikumine(Peterburg, Siber, Kaukaasia, Kaug-Ida) Venemaal oli tühja ja viljakat maad · Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks vastutus magasivilja(magasiaidast võisid nad vilja laenata) varumisel ning vaestehoolekanne. · Vallakogukonna juhiks Eestimaal oli talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. · Talurahva koormised-mõisakoormised (teotöö), riiklikud koormised(pearaha), nekrutiandmise kohustus, kogukondlikud koormised · 19.saj II'st poolest ei pidanud eestlased enam näljahädasid kartma, sest hakati kasvatama kartulit · Vili ja viinamüük Venemaale · Mõisamajandus muutus. Pärast talude päriseks müümist ja teorenti ei olnud enam tööjõudu ja võeti palgatöölised-moonakad. · Hakati mõtlema masinate kasutusele võtmisele · Piimaühistud-meiereid · 19.saj lõpul piimakarjakasvatus
maatarahvas- niimoodi hakati nimetama inimesi, kellel polnud piisavalt raha maa-ala ostmiseks. teorent- feodaalile maksti maa eest füüsilise tööga. vakuraha- maks, millet tulu läks mõisate ülalpidamiseks. pearaha- 19. sajandil Venemaal kehtestatud riigimaks meestele, kellel oli kohusutus maksta regulaarselt maksu, kuna nad olid mehed. kirikumaks- maks, mida talurahvas oli kohustatud tasuma, et tagada kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. nekrutiandmise kohustus- ehk nn “verekümnis” on analoogne tänapäeva kaitseväele, kuid karmim. kogukondlikud koormised- maks talurahvale, mille tulud läksid teede korrastamisele, koolide ehitamisele jne. metskapten- ilma dokumentideta kapten. kadakasakslane- eestlane, kes omandas saksa keele ja kultuuri ning tahtis olla sakslane. 2. Pärisorjuse kaotamise eeldused a) Kriis mõisamajanduses- mõisnikute kulud olid kõrged b) Talurahva valgustus c) Aleksander I ideed. 3
Vallakohtud nimetati ümber kogukonnakohtuteks. Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. 1889.a kohtureform Talurahvakoormised: · Mõisakoormised-teotöö(jag. nädalateoks ja abiteoks), naturaalandamid ja rahamaksud · Riiklikud koormised-pearaha ja nekrutiandmine · Sõjalised koormised-nekrutiandmise kohustus, sõjaaegadel teenistus maakaitseväes ning vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused · Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine Talurahvakoormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud. 1863.a võeti vastu kõigi kolme Balti kubermangu jaoks ühine passikorralduse seadus. Sellega said vähemalt 21-aastased talupojad õiguse taotleda 3kuuks kuni 3aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik
* Teise nimega vallakogukond. * Kogukonna ülesanded: vaeste hoolekanne, vaestemajade ehitamine. * Vallakohtud talupoegade enda kohtud. Talurahva koormised. * Ringkäendus teised maksid kinni su võlad, kui sa ise ei saanud. * Mõisakoormisest oli peamiseks teotöö (jagunes nädalateoks ja hooajatöödeajal nõutavaks abiteoks) * Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olulisemad pearaha ja nekrutite andmine. * Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis" tsaaririigli oli sõjalistest koormistest rängim * Kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiniaida ja kooli ehitamine jm. * Kirikumaksud, mis tagasid kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. Parrot taasavatud TÜ esimene rektor Cimze lõi õpetajate seminari O.W. Masing keeleteadlane, Õ-tähe Looja F.R. Kreutzwald lõpetas teose ''Kalevipoeg'' F.R.Faehlmann arst, alustas teosega ''Kalevipoeg'' J
omavalitsus. Vallavolikogu Valla täiskogu poolt valitud 3-24-liikmeline volikogu. Vallakohus Vallakogukonna keskne institutsioon, kuhu koondusid kõik talupoegadesse puutuvad õiguslikkud, politseilised ja administratiivsed funktsioonid, koosnes 3-st liikmest. Magasiait Viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel vilja võtta, talupojad pidid selle ehitama ja iga aasta sinna teatud koguse vilja andma. Nekrut Äsja väeteenistusse võetud isik, nekrutiandmise kohustsus Eestis 1796. aastal. Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Passiseadus 1863. aastal vastu võetud seadus, mille kohaselt said vähemalt 21- aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustsused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõikk millisesse impeeriumi linna või paika.
Omavalitsuse kujunemine Mõis kui keskne haldav korraldaja 19.sajandil kujunesid kõrvale vallakogukonnad Kogukonna keskne asutus vallakohus Pärisorjuse kaotamise järel moodustati neist omavalitsused. Talupoegade ühised vastutused: Magasivili ja vaestehoolekanne Talurahva koormised Mõisakoormised: teotöö (rakmepäevad, jalapäevad), naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikud koormised: pearaha ja nekrutiandmise kohustus (`verekümnis') Kogukondlikud koormised: ehitamine, korrastamine jms. Liikumine Pärisorjuse kaotamise järel oli talupoegadel piiratud liikumisvabadus passi olemasolu korral 1863 Passikorralduse seadus vallapassid ja riiklikud passid, tingimuseks täidetud kohustused, täisiga ja teatud kindlustatus Väljaränded Venemaale maa otsinguil 1866 Vallareform
Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha 70 kopikat igalt meeshingelt. Tavaliselt maksis mõisnik talupoegade eest pearaha ära, kuid nõudis rohkem teotööd. Sõjalistest koormistest rängim oli nekrutiandmise kohustus. 25 a. Sõjaväge. Tänu raharendile said talupojad talud endale osta. 5. Kultuuri areng 18-19.saj. Pietism Hernhuutlus e. vennastekogud Ratsionalism Kelle hulgas levis? Kirikuõpetajad e.pastorid Talupojad Mõisnikud, kirikuõpetajad
sulastest. 5. Mis oli magasiait? Talup. Kogusid magasivilja aita, mille suhtes mõisnikel polnud kasut. Õigust, ühisomand, vaid järelvalveõigus. 6. Millal moodustati valla omavalitsus? 1866- eelduseks omariikluse kujunemisele, täiskogu- kõik, volikogu 3-24, vallavalitsus- vanem ja abilised? 7. Iseloomusta talurahva koormisi 18. sajandi lõpul-19. Sajandil! Mõisakoormised- teotöö(-rent), sh vakuraha, maksud, naturaalandamid, hiljem raharent. Riiklikud koormised- pearaha(igalt mehelt), nekrutiandmise kohustus- 25a, liisutõmbamine. Kogukondlikud- teede korrashoid, magasiaidade, kooli ehitamine jms. Tööd vallas, kirikumaksud. 8. Miks 19. sajandil hoogustus väljarändamisliikumine, kuhu mindi? 9. Iseloomusta valla omavalitsust 1866. aasta vallaseaduse järel! Kes sinna kuulusid, millised olid ülesanded, miks see omavalitsus oli tähtis? Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused, vallavanem-politseivõim, vaesed, teede korrashoid, kooli organiseerimine, 10
Liivimaa 1819 Liivimaa -------.-------- talurahvaseadus 26. märts Rendilepingud 1804. aasta talurahva seaduses sisalduvate koormiste piirangute tühistamine ning anti mõisnikule võimalus omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Nekrutiandmise 1796 Eestis Nekrutiksminekust olid priid kohustus e. taluperemehed,kooliõpetajad ja kogukonna Verekümnis ametimehed. Uus Liivimaa 1849 Liivimaa Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said talurahvaseadus nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele
II 1804.a talurahva seadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus -täpsustati teokoormised -vallakohus seati sisse -1805.a Kose-Uuemõisa talurahva vastuhakk III 1816.a Em. Kub ja 1819.a Lm. Kub -E. ja L. Talupojad kuulutati isiklikult vabadeks -maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida -talupoegade liikumisvabadust piirati, ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu Talurahva koormised -mõisakoormised -riiklikud koormised -pearaha -nekrutiandmise kohustus -kogukondlikud koormised 1866. a vallareform -omavalitsuste vabastamine mõisnike eeskoste alt -vallavalitsused VAIMUELU TÜ -taasavati 1802.aastal -neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond (jagunes kaheks: ajaloo- keele- ja matemaatikaloodusteaduskonnaks) -Georg Friedrich Parrot tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse -õppekeel oli ladina ja saksa keeles
karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ning haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 5. Mis oli magasiait? -- Oli ühiste viljavarude hoidmiseks mõeldud ait. 6. Millal moodustati valla omavalitsus? – 1866 a.vallareformiga 7. Iseloomusta talurahva koormisi 18. sajandi lõpul-19. sajandil! -- Mõisakoormised- teotöö (-rent), sh vakuraha, maksud, naturaalandamid, hiljem raharent. Riiklikud koormised- pearaha (igalt mehelt), nekrutiandmise kohustus- 25a, liisutõmbamine. Kogukondlikud- teede korrashoid, magasiaidade, kooli ehitamine jms. Tööd vallas, kirikumaksud. 8. Miks 19. sajandil hoogustus väljarändamisliikumine, kuhu mindi? – Kuna loodeti leida maad Venemaal ja uue passikorraldus seaduse hoogustas talupoegade reisimist igalepoole: Venemaale, Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse 9. Iseloomusta valla omavalitsust 1866. aasta vallaseaduse järel! Kes sinna kuulusid,
agraarsuhteid eramõisates: · talurahvas sai õiguse vallasvarale · mõisakohustuste täitmise järel võis talup. põllusaaduste ülejäägid turustada · mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada · piirati kodukariõigust ülemmäär 30 vitsahoopi · talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata 1783 kehtestati pearahamaks kõigilt maksukohustuslikelt meeshingedelt 70 kop. talupoeg, 1 rubla 20 kop. linnaelanik. 1797 laienes nekrutiandmise kohustus siinsetele aladele, selleks korraldati hingeloendusi e. revisjone. 1799 seadus, mille järgi tuli mõisatesse asutada magasiaitu tagavaravilja jaoks. 18. saj. lõpul oli talupoeg endiselt pärisori, tal puudusid faktiliselt nii vallas- kui kinnisvara omamise õigus, mõisnik võis teda talust välja ajada, müüa ja osta. Mõisniku kodukariõigus oli faktiliselt piiramatu. Kogu mõisamajandus rajanes talupoja pideval sundimisel otseselt mõisa või kaudselt politsei,
f) jälgisid, et mõisnik ei tõsta talumeest talust välja või ei müü teda ilma maata Magasivili viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Vaeste hoolekanne kogukond pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid, saates neid talust talusse, hiljem ehitati valla vaestemaju Talurahva koormised a) mõisakoormised teorent(nädalategu,hooajatöö), naturaalandamid, rahamaksud b) riiklikud koormised pearaha 1783a, nekrutiandmise kohustus 1796a c) kogukondlikud koormised teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine, tööd vallas, kirikumaksud 1874. aastal kehtestati üldine sõjaväekohustus 1863. aastal võeti vastu passikorralduse seadus Balti kubermangudes 21aastased talupojad, kes olid oma seaduslikud kohustused täitnud ning sugulaste heaolu kindlustanud, said õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi paika
majateenijad,mõisasundijad,ametimehed,kästiöölised.Pererahvas40,sulased30,vabadikud20,m õisrahvas10% *Talurahva koormised-ringkäenduse alusel vastutati talurahva koormiste täitmise eest.Mõisakoormistest oli peamine teotöö,jagunes:nädalateoks&hooajaabi tööks.Algas ka üleminek teorendilt raharendile.Talurahva riiklikest kohustustest olulisemad olid pearaha&nekrutiandmine.Pearaha oli iga talupoja eest 70kopikat,kuid tõusis koguaeg.Sõjalistest koormistest oli rängim nekrutiandmise kohustus.Sellel ajajärgul võeti 100 000m,kellest enamus ei tulnud tagasi.Talupoegade koormisteks olid veel kogukondlikud koormised&kirikumaksud *Talurahva käärimine Lõuna Eestis: Peremeestel ei olnud enam kindlustunnet,et talt talu ära ei võeta.1840a tuli viljaikaldus&nälg ning talupojad kuulsid,et Venemaal saab tasuta maad.See tõi kaasa suuri rahutusi,kuid öeldut ei juhtunud,tuli hoopis kartul
1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1866 vallaseadus, millega vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisniku kontrolli alt 1868 kaotati teoorjus, täielikult raharendile üleminek Talupoja kohustused olid: I Mõisale: 1. teotöö, mis jagunes korrateoks (korraline nädalategu) ja abiteoks (hooajatööd ajal) 2. naturaalandam vili, käsitöö jne 3. rahamaksud alates 1849, kui mindi üle raharendile II Riikliku kohustused: 1. pearahamaks 2. nekrutiandmise kohustus (vabastatud olid taluperemehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed) 3. sõjaajal teenistus maakaitseväes (1806-1807, 1812, 1854-1855) 4. vägede majutamise ja küüdikohustus III kogukondlikud kohustused: 1. teede korrashoid 2. koolimaja ehitus ja remont 3. magasiaida ehitamine jne IV kirikule: kirikumaksud Talurahva liigendus: pererahvas 35-40% sulasrahvas 25-30% vabadikud (popsid) 25% mõisateenijad 10%
üleastumiste eest karistamisega. · Talupoegi sidus üheks kogukonnaks ühisvastutus magasivilja varumisel · 19. saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud (hiljem kogukonnakohtud) · Kogukonna üheks ülesandeks oli vaestehoolekanne · Kogukondade juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal vöörmündrid Talurahva koormised: · Teotöö (korraline ja hooajatöö) · Pearaha (1783.a riigile 70 kopikat iga meeshinge eest) · Nekrutiandmise kohustus · Kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiniaida ja koolide ehitamine) · Kirikumaksud Majandus 19. saj. · Alguse sai vabrikutööstus · Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur (töödeldi puuvilla) · Kaubandus oli elavam sadamalinnades Tallinnas ja Pärnus · Võeti kasutusele petrooleumilamp · Suurt sissetulekut tõi salakaubandus Hariduselu 19. saj. · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · Teostati koolireform
- karistamise ülempiir 30 vitsa- või kepihoopi - talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui viimane seadusi ei täitnud Kuid talupoeg jäi ikkagi mõisniku meelevalda ja riik ei nõudnud määruste täpset täitmist. 1784. a kui seati sisse pearahamaks ja kehtestati asehalduskorraldus, tõlgendasid talupojad seda kui mõisakoormistest vabastamist ning tõstsid mässu. 18. saj kehtestati veel pearaha maksmine(70 kop iga meeshinge pealt) ja nekrutiandmise kohustus riigile. 19.saj: - Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus. St kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele. Piirati koormisi. - 1816. Aadlikud loobusid oma õigustest talupoja isiku üle. EESTI TALURAHVAS PÄRISORJUSEST PRII, kuid maa mõisniku ainuomand. - Maad tuli mõisniku käest rentida, talupoeg pidi teokohustusi edasi täitma.
jalapäevades.lisandus veel naturaalandamid ja rahamaksud mõisale.19saj algul algas üleminek teorendilt raharendile. 1868 kaotati teoorjus ametlikult. Talurahval riiklikud koormised, olulisemad pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha kehtestati E 1783a, aja jooksul suurenes summa rohkem kui viiekordseks, mõisnik maksis pearaha tavaliselt talupoja eest, nõudis täiendavat teotööd vm andameid tasuks. Kroonu- e riigitalupojad tasusid pearaha ise. Sõjalistest rängim nekrutiandmise kohustus(1796a kehtestatud)- "meeste püüdmine", hiljem mindi üle liisutõmbamisele. Nekrutiks ei pidanud minema talumehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed.Liivis võisid alates 19a määratud rahasumma eest teenistusest vabaks osta, eestis see õigus 61a. kogukond pidi varustama nekruteid raha, teemoona, riietega.. 1874 üldine sõjaväekohustus-teenistusaeg alandati 3- 5 aastani. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud. 1866a
Mõispõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad (palgatöölised) Talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust: lina, vili 4) Talupoja kohustused: mõisale, riigile, kirikule, kogukonna ees I Mõisale: 1. teotöö (mõned päevad nädalas) ja abitegu (hooajatööde ajal) 2. naturaalandam – vili, käsitöö jne 3. rahamaksud – alates 1849, kui mindi üle raharendile II Riiklikud kohustused: 1. pearahamaks (1783) 2. nekrutiandmise kohustus (1797) 3. sõja ajal teenistus maakaitseväes 4. vägede majutamise ja küüdikohustus III Kogukondlikud kohustused: 1. teede korrashoid 2. koolimaja ehitus/remont 3. magasiaida ehitamine jne IV Kirikule: 1. kirikumaksud 2. 1863 – passikorraldusseadus 3. 1866 – passiseadus, mis lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires. 9. teema: Rahvuslik liikumine 1) EELDUSED
Koormised jagunesid 3 alaliiki: Mõisakoormised, riiklikud koormised ja kogukondlikud koormised. Mõisakoormised: teotöö (peamine koormis, jagunes omakorda nädalateoks ja hooajalisteks abitegudeks.), lisandusid ka naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised: pearaha (alates 1783.a algselt 70 kopikat igalt meeshingelt, hiljem suurenes maks 5x. Kui talupoeg ei suutnud ise seda maksta, maksis selle mõisnik, kes hiljem nõudis tasu sisse lisa tööga). Nekrutiandmise kohustus (alates 1796.a., algselt ilma reegliteta. Hiljem mindi üle liisutõmbamisele (1816.a). Vabaks said sellest kohustused taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Alates 1819.a said talupojad ennast ka vabaks osta. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine vallas, kirikumaksud. 1866. aasta vallareform Omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse (vallavalitsuse ja vallakohtu) vabastamine mõisnike eeskoste alt
omavalitsuslik kogukond), alguses moodustasid valla ühe mõisa piirkonna talupojad (1000kond valda algul). Valla ülesanded: pidada vallakooli, pidi varuma tagavaraks nn magasivilja, mida hoiti magasiaidas (iga talu pidi andma sinna), varasem magasivili müüdi maha ja sai osta vallale asju, pidi hoolitsema vallavaeste eest (need, kellel polnud omakseid), nad käisid külakorda (igas valla talus kordamööda), hiljem ehitati vaestemajad, pidi teed korras hoidma, pidi hoolisema nekrutiandmise eest sõjaväkke, hiljem tuli võimalus end ka sõjaväest vabaks osta. Pärisorjuse kaotamisel anti talupoegadele priinimed (perekonnanimed). Toimus EM 1820ndatel ja LM 1830ndatel. Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist Õiguslikult muutus paremaks, sest polnud enam pärisori, aga majanduslikult halvem, sest teotööl ei olnud piirangut. Samas 19.saj esimesel poolel rahvaarv kasvas ja kõigile rentimiseks talumaad ei jätkunud, mõisad ka pigem vähendasid seda maad
○ Hallata vallalaekaid ja magasiaitu ● Omavalitsuse ülesanded: ○ Magasivilja varumine (maandati näljahäda riski) ○ Vaeste hoolekanne ○ Avalik kord ○ Kohaliku kooli üleval pidamine Koormised ● Olulisemad mõisakoormised: ○ Teotöö ○ Naturaalandamid (osa oma saagist) ○ Rahamaks ehk vakuraha ● Olulisemad riiklikud koormised ○ Pearahamaks ○ Nekrutiandmise kohustus - valiti küla meeste seast paar tükki, kes läksid täisealisena 25 aastaks sõjaväkke, arvestades, et tollal polnud keskmine eluiga kuigi pikk, möödus nekrutite peaaegu kogu elu teenistuses ● Kogukondlikud koormised ○ Teede korrastamine ○ Magasiaida ehitamine ○ Kooli ehitamine (jms tööd vallas) ○ Kirikumaks Talurahvaseadused 19. Sajandi esimesel poolel.
ratsarügement, mujalt värvatud ja ka maapaigalised territoriaalüksused. Balti provintsides teenis Karl XI korraldusel värvatud üksustes suurel arvul hiljuti Skåne sõjas vallutatud Skånest pärit sõdureid, keda kuningas ei lugenud veel Rootsi riigile piisavalt ustavateks. Pärast Põhjasõja algust 1701. aastal alustati uute väeosade loomist. Vägesid loodi kahel põhimõttel kas värbamise teel vabatahtlikkuse alusel või talupoegade nekrutiandmise kohustuse alusel. Eestimaal moodustati nekrutiandmise kohusluse alusel neli jalaväerügementi, Liivimaal kaksteist jalaväepataljoni. Mõisate reduktsioon Pärast Eesti alade üleminekut Rootsi krooni võimu alla kujunes endistest katoliikliku kiriku ordu-, kloostri- ja piiskopimaadest, samuti omanikuta jäänud mõisamaadest Rootsi riigi valdused, osa sõjas omaniku kaotanud maadest sai enda valdusse ka kohalik aadel. Riigimaa
5. Talude maad aeti ktunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord 6. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (moonakad) 7. Talupoeg sai arendada iseseisvat majandustegevust Talupoja kohustused: mõisa, riigi, kiriku, kogukonna ees 1. Mõis teotöö, mis jagunes korrateoks ja abiteoks. Naturaalandam-käsitöö, vili jne. Rahamaksud alatest 1849, kui mingi üle raharendile 2. Riik pearahamaks. Nekrutiandmise kohustus (vabastatud taluperemehed, õpetajad, kogukonna ametimehed 3. Kirik kirikumaksud 4. Kogukond Teede korrashoid. Koolimaja ehitus ja remont. Magasiaida ehitamine 1863. aasta passikorraludseseadus ja 1866. aasta vallareform 1. Passiseadus lubas talupojal linna asuda ja liikuda vabalt kogu Vene riigi piires 2. Vallaseadus selle seadusega vabanesid vallavalitsus ja vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli alt Teema 9 Rahvuslik liikumine
5. talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust (oluliseks said ettevõtlikkus, algatusvõima ja oskus rahaga ümber käia) 4) Talupoja kohustused: mõisale, riigile, kirikule, kogukonnale I Mõisale: 1. teotöö, mis jagunes korrateoks (korraline nädalategu) ja abiteoks (hooajatööd ajal) 2. naturaalandam – vili, käsitöö jne 3. maksud – rahamaksud, alates 1849, kui mindi üle raharendile II Riigile: 1. pearahamaks 2. nekrutiandmise kohustus (vabastatud olid taluperemehed, kooliõpetajad, kogukonna ametimehed) 3. sõjaajal teenistus maakaitseväes (1806-1807, 1812, 1854-1855) 4. vägede majutamise ja küüdikohustus III kogukonnale: 1. teede korrashoid 2. koolimaja ehitus ja remont 3. magasiaida ehitamine jne IV kirikule: 1. kirikumaksud 5) 1863. a passikorraldusseadus ja 1866. a vallareform
II 1804.a talurahva seadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus -täpsustati teokoormised -vallakohus seati sisse -1805.a Kose-Uuemõisa talurahva vastuhakk III 1816.a Em. Kub ja 1819.a Lm. Kub -E. ja L. Talupojad kuulutati isiklikult vabadeks -maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida -talupoegade liikumisvabadust piirati, ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu Talurahva koormised -mõisakoormised -riiklikud koormised -pearaha -nekrutiandmise kohustus -kogukondlikud koormised 1866. a vallareform -omavalitsuste vabastamine mõisnike eeskoste alt -vallavalitsused 22. Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj algul oli põhiline majandusüksus mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin. Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist
kohta, teises üleüldised sätted politsei kohta (küla viljaaitadest, vallalaekast, hoolekandmisest ja kõrtsidest) ning kolmas peatükk sisaldab sätteid karistamise kohta. Neljas ehk viimane raamat sisaldab talurahvakohtu seadusesätteid. Raamat on jaotatud kahte peatükki, millest esimene räägib kõikidest Eestimaa talurahva kohtutest ning teine kohtupidamise viisidest. Neljale raamatule järgneb kaks lisa, millest esimene räägib õpetustest nekrutiandmise kohta ning teine sellest, kuidas mõista kohut, kui inimeste arv on suurenenud. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduses on koos lisadega kokku 590 paragrahvi. 1.3. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse autor ja tõlkija 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse töötas välja Eestimaa rüütelkond keskvalitsuse survel. Rüütelkond oli Eestimaa aadelkonna seisulik ühendus, mille kõrgeimaks valitsusorganiks oli maapäev
Absolutism Venemaal Peeter I reformis L-Euroopa eeskujul Venemaad. 1703 asutas ta Peterburgi. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste-kolleegiumide loomist. 1717. Aastaks oli rajatud kolleegiumide süsteem, millele rajati Peterburgi spetsiaalne hoone. Kolleegiumi juhiks oli president, tema abilisteks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Igalt mehelt hakati küsima pearahamaksu(Eesti ja Liivimaa kubermangud olid vabastatud) ja nekrutiandmise kohustus. Nõudis parukakandmist, kuubede kandmist, habememaks, nõudis naiste seltskonda tulemist, õpetas tantsima, korraldas regulaarselt assambleele pidustusi. 1722 kehtestati riigiaparaadi süstematiseerimiseks teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased jm riigiametnikud jagati 14. Astmesse, sellest kaheksa esimest eeldasid aadliseisust. Peeter kehtestas ka kubermangude süsteemi. Ta lahutas ka kohtu ja administratiivvõimu
1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1866 vallaseadus vallakogukondade vabastamine mõisnike eestkoste alt 1868 teorendi keelamine Koormised pärast pärisorjuse kaotamist: Mõisakoormised: teotöö (nädalategu + abitegu) ametlikult kuni 1868. a. läks üle raharendile, andamid ja rahamaksud Riiklikud kohustused: Pearahamaks (al. 1783) esialgu 70 kopikat igalt mehelt, hiljem 5kordistus, enamasti maksis mõisnik, riigitalupojad tasusid ise Nekrutiandmise kohustus ("verekümnis") (al. 1796) esialgu kaootiline, võeti suvalisi (nekrutitõmbamine), hiljem mindi üle liisutõmbamisele, vabastatud olid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed, Liivimaal (al 1861 ka põhja-eestis) osteti end tihti eluks ajaks vabaks (algul 300, siis 1500 hõberubla) + teenistus maakaitseväes sõdade ajal · Kirikumaksud · Kogukondlikud maksud (teede korrastamine, kooli ehitamine jms)
Need seadused olid üsna mõjuvad vahendid talupoja elu lihtsustamiseks. Uued seadused võeti vastu Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. aastal. Tänu nendele seadustele pärisorjus kaotati ja talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Sellegi poolest olid ikkagi talupoegadel teatud maksud ehk koormised. Näiteks mõisakoormised(teotööd), riiklikud koormised(pearaha ja nekrutiandmine), ja sõjalistest koormistest rängim oli nekrutiandmise kohustus(korjati mehi, et neid sõjaväkke palgata), iga aastased kogukondlikud koormised( teede korrashoid jms tööd vallas). 1866. aastal võeti vastu aga uus omavalitsusreform, mille tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele senisest hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna riigi kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. 2. Aasta 1917 Veebruarirevolutsioon 1917
Kuigi samas tunnistati talupoeg maa mõistniku ainuomandiks. Maad tuli mõisnikult rentida. Senised normeeritud koormised aasendati ,,vabade" rendilepingutega." Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, kuidas kasutamisvõimalused olid napid. Pärisorjuse kaotamisega kaasnes perekonnanimede(priinimi) panek. Mõisakoormised teotöö ehk teorent, mis jagunes korraliseks nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks. Tiiklikeks kohustusteks olid pearaha igalt meeshingelt ning nekrutiandmise kohustus ehk ,,verekümnis." Lisaks veel kogukondlikud koormised ja kirikumaksud. Usuvahetusliikumine. 1845. aastal L-Eestis vallandas usk keisrisse massilise astumise vene õigeusku, usuti, et siis antakse neile maad, vabastatakse nad teoorjusest jms. Kuigi ametlikes teadaannetes kinnitati, et mingisuguseid hüvesid ei saada. 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus määras kindlaks talude päriseksostmise korra ja tingimused. Pärast 1856
Teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades, kui mõisa põllule tuli minna veoloomade ja inventariga, ning jalapäevades. Lisandusid veel mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. *riiklikud koormised- Olulisemad olid pearaha ja nekruti andmine. Pearaha kehtestati eestis 1783. aastal algse maksumääraga 70 kopikat ilgalt hingelt. Aja jooksul see kasvas ja talupojad ei suutnud seda enam ise maksta. Nekrutiandmise kohustus ehk nn. ,,verekümnis". See kehtestati eestis 1796. aastal. Nekrutivõtmisest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametnikud. 31. Talurahvaseadused 19.sajandi keskel Lk.153-157 (1849.a Liivimaa, 1856.a. Eestimaa ja 1865.a. Saaremaa talurahvaseadused ning 1863, 1865, 1866, 1868 seadused, kadakasakslus) *1849. a. Liivimaa- 1849 a. Avatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu senise mõisa ja talumajanduse
annaabi.ee 
