1. Keskaeg - Üldajalooline osa, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale. Tunnused: 1)Feodalism 2)Katoliiklus 3)Seisuslik kord. Keskaja algust tähistavad sündmused: 395a Rooma impeeriumi jagunemine kaheks osaks. 476 L-R laguneb. Lõppu: 1492 - Kolumbus avastas Ameerika 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus 15.saj.lõpp / 16.saj.algus 2. Germaani ja Slaavi rahvaste ümberpaiknemine. Ajendiks rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroopasse Tagajärjed: 1) Lääne-rooma keisririigi häving 2) Germaanlaste kuningriikide teke endise L-R riigi aladele 3) Anglite ja sakside sissetung Britanniasse: Anglo-Saksi kuningriikide teke 4) Uute keelte kujunemine: Romaani keeled. 3. Frangi riik 5.-7. sajandil Majordoomused –kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. Karolingide renessanss – Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. ...
1. Lääne-Frangi riik Prantsusekuningriik 2. Kesk ehk Lõuna-Frangi riik 170.a jagasid seda omavahel Lääne-ja Ida- Frangi valitsejad 3. Ida-Frangi riik Saksa kuningriik (al.962.a Saksa-Rooma keisririik) Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Karolingide renessanss- oli kultuuriline edasiminek Karli ja tema poja ajal, kui Frangi riigis valitses karolingide dünastia. 4. Naturaalmajanduse kujunemine ja olemus. Naturaalmajandus- majandusviis varakeskajal, rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise kohapeal või saadakse vahetuss kaubanduse teel ( sool, raud, lukskaubad). Naturaalmajanduse kujunemise põhjused: 1. Sõdade tõttu 2. Suurrahvaste rändamine 3. Linnaelu soikumine 5. Seisused keskajal I. Vaimulikud, kes olid peamine seisus, ülesanne oli kõigi eest palvetada. II
Keskaegne linn Kristjan Kipper 10b Linnade kujunemine Linnade kujunemisega sai läbi naturaalmajanduse ajajärk Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres(Rooma,Marseilles) Kesk jaLääne Euroopas,said mitmedlinnad alguse vanadest Rooma asulatest Linna asukoha puhul polnud pealmine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas Linnade sisekorraldus Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna,eesotsas oli linnanõukogu,kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriisid Gildid ja tsunftid toimisid omavalitsuslike
vasalli vasalle („minu vasalli vasall pole minu vasall”). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. Feodaalmajanduses oli alguses valitsevaks majandusviisiks naturaalmajandus ehk elatusmajandus , mille puhul kaubalis-rahalised suhted on vähe arenenud või üldse puuduvad, sõjameestele palka ei makstud. Naturaalmajanduse kujunemise põhjusteks olid sagedased sõjad ning väärismetallide puudus, kuna Euroopas leidub väärismetallidest ainult hõbedat ning sedagi mitte kõikjal, kuld praktiliselt puudub. Selle tagajärjel lagunesid riigid väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud-feodaalid Põlispõllunduses kasutati algselt kahe- ja hiljem kolmeväljasüsteemi. Põldu künti enamasti kerge adra ja härgadega. Tänu kapjade rautamisele ja rangide kasutuselevõtule hakati alates 9
kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandli. Aja jooksul suurenes läänimeeste ehk feodaalide sõltumatus valitsejast. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nad võisid näiteks kogudamakse ja mõista kohut. Nii sai vasallidest ka kohalik asevalitseja. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvuse suurmaavaldajatest. Kreeka ja Rooma hiigelaegadel olid talupojad olid olnud talupojad isiklikult vabad väike-ettevõtjad ja raskemad ning ebameeldivad tööd olid orjade teha. Varakeskaja jooksul sulasid aga orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Kui algas maade läänistamine, kuulusid läänistatud maade juurde kindlasti ka neid harivad talupojad
kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähe arenenud või puuduvad hoopis. Kõik, mis elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamis-üksuse (perekond, kogukond, mõis) piires. Raha praktiliselt puudub ning seetõttu vahetatakse kaupu kaupade vastu. Ainsaiks sisseostetavateks kaupadeks võisid olla metallid ja sool, mõisates ka maitseained jm luksuskaubad. Naturaalmajanduse kujunemise põhjusteks olid: *sagedased sõjad (sõda araablastega, mis tegi lõpu Vahemere kaubandusele jt) ning mitmesugused segadused: kodusõjad, feodaalide nn "erasõjad" jm, mis takistasid kaubandust, samuti teeröövlite rohkus; *väärismetallide puudus, kuna Euroopas leidub väärismetallidest ainult hõbedat ning sedagi mitte kõikjal, kuld praktiliselt puudub. Naturaalmajanduse tagajärjed: *kuna
linnaelu ja majanduse. Vastupidiselt Lääne-Euroopale olid Lõuna-Euroopa rikkad linnad, nagu Firenze, tihedates kaubandussidemetes idamaadega, kust saadi luksuskaupu ja maitseaineid, vürtse. Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ja peagi hakkas taas elavnema. Lääne-Euroopa areng jäi päris pikaks ajaks madalseisu. Veel hullemini läks Põhja-Euroopal, kus suri linnaelu peaaegu välja. Suur majanduse allakäik soodustas naturaalmajanduse tegevust. Raha kasutati järjest vähem, rohkem kasutati asjade vahetamist. Varakeskajal hakkas ka ristiusustamise periood, mis levis paljudele nendele aladelegi, kus seda varem polnud, nagu Skandinaavia. Araabiamaades säilis islam. 756 aastal loodi Kirikuriik Kesk-Itaaliasse, mis kuulus paavstile. Enne keskaega olid linnad ka uhked ja võimsad, nagu Rooma. Keskaja alguses ei saanud linnadest aga rääkidagi, need nägid välja nagu külad. Inimsestel ei olnud
vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda. Kuidas nõrgendas feodaalsüsteem kuningavõimu? Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne edasiminek, mille eesmärk oli saavutada Antiik- Rooma tase. Karolingide dünastia Frangi riigis. MISJON- ristiusus ulatuslik levitamine, sai alguse Briti saartelt (Iirimaalt)
Valgustus on just kui uuenduslik mõtlemine, mõeldi palju ratsionaalsemalt. Teades, milles üldse valgustus seisneb saame hakkata arutlema, kas ja millal on oleme elanud/elame valgustatud ajal. Kui vaadelda tänast olukorda riigis ja üldse ühiskonnas võime öelda, et jh me elame valgustatud ajastul võrreldes eelnevate ajastutega, kuid seal esineb väga suur aga. Kas polnud mitte meie eelkäijad meist targemad toimides loodust säästvalt ning elatudes nii öelda naturaalmajanduse järgi. 18.sajandil kui oli valgustuse kõrgaeg muutus palju aga kas see sama valgustus tõi meid praegusesse ,,valgustatud" olukorda? Vaevalt küll, hetkel vohab tehnika ajastu, millel on vähe seost valgustusfilosoofia või muuga. Inimesed selle asemel, et ise targaks saada ja tööd osata teha lasevad seda teha masinatel. Valgustus pole meid ju nende märkide järgi valgustatud asjastuni toonud. Kas saab väita, et täna on inimesed väljunud omasüülisest alaealisusest
seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu: - naturaalmajandus, - vabaturumajandus, - plaanimajandus, - segamajandus. Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode
Varakeskaegne ühiskond, kiriku- ja vaimuelu 1.Millest oli tingitud ja kuidas avaldus linnaelu hääbumine varakeskajal Lääne- Euroopas? Araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid üha sagedamini tabama saratseeni piraatide röövretked. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. 2.Miks võib väita, et naturaalmajanduse ja feodalismi tingimustes oli maavaldus jõukuse ning ühiskondliku staatuse aluseks (2 näidet/argumenti)? Maavaldustel töötasid talupojad, nende tööst sõltus sissetulek. Naturaalmajanduses valmistati kõik ise, kõik kuulus sulle. Kui sulle kuulus maa, siis kuulusid sulle ak seal töötavad talupojad. 3.Mis oli feodaalkorra kujunemise eelduseks? Naturaalmajanduses oli parim viis tasuda sõjameestele andes neile maatükke. Maatükist
1) Siid 2) Portselan 3) Millega,millal ja miks lõppes keskaeg? 1) Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453a. Bütsantsi riigi lõpp. 2) Ameerika avastamine 1492 Kolumbuse poolt, eurooplastele avanes uus maailm. 3) Usupuhastuse e. reformatsiooni algus Saksamaal 1517a, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste alt. Mis aastal sai Karl Suur keisriks, millal sai alguse Araabia riik? 800 a. Sai Karl Suur keisriks, Naturaalmajanduse kaks tunnust 1) Kõik toodetakse ise 2) Või saadakse vahetuskaubanduse teel. Poitiersi lahing Kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell, ja araablaste vahel 732, mille võitsid frangid. Seda lahingut on tihti peetud keskaegse Euroopa ajaloos üheks kõige otsustavamaks, kuna see peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise, millest hiljem tekkisid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Islami usu 2 keeldu 1) Alkoholi joomine keelatud
Keskaegne linn, kui riik riigis õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid. Keskajal hakkas linnaelu arenema X-XIII sajandil. XIII sajandi lõpuks oli linnaelu muutunud enesestmõistetavaks suures osas Euroopast. Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis samal ajal moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgustiku. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linn oli kui pisike riik suures riigis, neil olid sarnased tunnused. Kas linnas olid olemas omad valitsejad või mitte? Keskaegses linnas tegid seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad
15.sajandi lõppu, 16.sajandi algust. Keskaega iseloomustavad katoliiklus, feodalism, killustatusja uued maailmavaated. Keskaeg jagunes varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Üldiselt oli keskaeg suhteliselt stabiilne(ühed ja samad konfliktid, samad probleemid, samad küsimused). Kokkuvõtlikult oli keskaja areng mingi hetk lakanud, püsiv oli allakäik. Varakeskajal kujunes välja feodalism, kadus kauplemine rahaga, see asendus asjade vahetamisega. See soodustas naturaalmajanduse esilekerkimist. Feodaalidel olid oma pärisorjad, kes olid samas ka sõjamehed. Feodaalid olid ka ise sõjamehe staatusega, sõjas osalemise eest anti neile maatükid(valitsejatel oli tarvis feodaalide armeede abi). Pärisorjus tekkis feodaalide vajaduse tõttu orjade vastu, ilma orjadeta poleks nende maadel olnud väärtust. Niisiis selletõttu ka orjus. Samas võis põhjuseks olla ka võimuvajadus. Lääne-
Agraarühiskonna e põllumajandusühiskonna tunnused : Kasutati enda ja loomade tööjõudu. Tarvitati kohalike loodusvarasid ja kasutati naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus, kaubandus, käsitöö, kalandus. Seisuslik ühiskond. Sai areneda kõikjal. Tööstusühiskonna e industriaalühiskonna tunnused: Klassiühiskond. Väljavahetussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Levisid veskid ja tuulikud, leiutati metallisulatusviisid, kell, krükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad, navigatsiooniseaded. Linnastumine. Üleminek masintööle
mis olid keskajal väga olulisel kohal. Varakeskaegses Euroopas, mida ründasid põhjast viikingid, idast ungarlaste hõimud ja lõunast araablased, suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. 8. Sajandil oli Frangi riigil tarvis püsivat ratsaväge ja nii viis Karl Martell feodaalsüsteemi kindlamale alusele, jagades oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükke jagades kõige lihtsam tasuda teenistuse eest ja tagada nii ka sõjameeste ustavus. Maa saaja kohustus oli talupoegadelt saadava sissetuleku eest omale varustuse muretsemine, sõja korral väeteenistusse ilmumine ja vajadusel ka rahaline toetamine. Nii suurenes feodaalidest ratsanike osatähtsus ja peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas söjavägede peajõu. Talupoegadest sõltus läänimehe sissetulek ja seega tema suutlikkus tarvilikku relvastust ja
Linnaühiskond 1. Linnaelu areng a) Linnade tekke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: lõppes naturaalmajanduse arengujärk alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis muutus ühiskonna üldilme senises agraarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks kujunes üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik b) Linna asukoha määras soodus kauplemiskoht: jõesuue, sild või sadam kaubateede sõlmpunkt viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks
11. Nimeta ja kirjelda majandussüsteeme. Milline majandussüsteem toimib Eestis praegu? Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial. Vanim majandussüsteem.Käsumajandus- riigil on kõik õigused. Ei arvestata tarbija vajadusi, vaid tootmismahtusid.Turumajandus- valitsus ja inimesed ise seavad piiranguid. Motiiviks on kasum.Segamajandus- majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid.Eestis toimib praegu segamajandus. 12. Mis on nõudlus?Teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 13. Kirjuta nõudlusseadus.Inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. 14. Nimeta hinnamõju tegurid ja kirjelda nende toimet.Ostujõud- nõudlus, mis on rahaga tagatud
William Petty, kes tegutses 17. sajandil, oli Inglismaa klassikalise majandusteaduse tähtsaim esindaja. Ta rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole ühesuguse väärtusega. Pierre Boisguillebert Prantsusmaalt leidis, et riigi rikkuse ja võimu aluseks on põllumajandus. Keskendas peatähelepanu kauba tõelisele ehk õiglasele väärtusele. Tõeline väärtus on teine selline kaup, mille valmistamiseks on kulutatud sama palju tööaega. Mõneti oli ta naturaalmajanduse ideoloog ja leidis, et väärtuste võrdlemisel raha ainult segab. Sama ajastu majandusteadlasi on teise jaotuse järgi liigitatud ka poliitilise ökonoomia teadlaste alla ning seda lähtuvalt majandusteaduse tolleaegsest seotusest riigiga. Karl Marx Karl Heinrich Marx (1818 Saksamaa - 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marksism
toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine) 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika usk, arst, õigusteadus KONTROLLTÖÖ 1. Linnade teke ja areng - pani aluse kapitalistlikule majandusviisile - käsitöö- ja kaubanduskeskused - üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik - naturaalmajanduse lõpp - areng sai alguse Vahemere ääres - asukoht: paiknemine soodsas kauplemisalas (jõesuudmed, sillad, sadamad) 2. Linna senjööri suhted Maa kuulus maaisandale (kuningas, suur-, väikefeodaal), kes soosisid linnade teket, lootes rikastuda elanikkonna maksude kaudu Kokkulepe senjööri linna vahekorra kindlaks määramine + linnaelanike õigused ja kohustused õigus kaubelda ja käsitööd teha
Lisaks vabadele talupoegadele, kes harisid omaenda maad, leidus palju inimrühmi, kes töötasid teistele kuuluvatel maadel. Tavaliselt kasutati talupoegade kohta sõna rusticus , mis tulenes sõnast rus, ehk maa. Kuid rusticus ei tähistanud üksnes talupoega, vaid ka inimest, keda peeti lihtsameelseks, ja tagasihoidlikuks või halvustavalt matslikuks, harimatuks või mittelinlikuks. Tavaliselt elasid talupojad naturaalmajanduse suletud maailmas ning jäid kaubanduse ääremaile, piirdudes oma talu toodangu müümisega kohalikele kaupmeestele ja arvukatele Kesk-Itaalia linnadele. Nad ei piirdunud üksnes põllulapikeste harimisega, vaid suurendasid oma sissetulekuid, osaledes palgatöölistena suurtel hooajatöödel. Üldtuntuks said talupoegade vaesus ja nende primitiivne eluviis. Rooma ühiskond oli kuningate ja varase vabariigi ajal maaharijate ühiskond.
tootmisvahendeid omada tekitasid talupoegades kui tegelikes tootjais huvi oma töö tulemuste vastu; neg: pärisorjus, sunnismaisus, klassivõitlus, talurahvasõjad, nõrgalt arenenud kaubavahetus (naturaalmajanduse tõttu) Benefiits, feood, allood sarnasus: kõik on sõjameestele antud maavaldused(läänid); benefiits esialgne lään, millele ei laienenud pärandamisõigus; feood pärandamisõigusega lään; allood
Majordoomused kuninga suursugused kojaülemad, valitsesid piirkondi oma arvukate sõltlaste toel Kirikuriik riik, kus paavstid olid ümbruskonna tegelikud valitsejad. Verduni kokkulepe Frangi riik kolmeks. Naturaalmajandus kõik tarbeesemed olid tehtud talupoegade ja ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt. Feodaalkord Martell andis oma ratsaväele maatükke kasutada, hiljem hakati sellist maatükki nimetama feoodiks ja selle valdajaks feodaaliks. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest. Vasall- alamfeodaal Senjöör suurfeodaal Feood renditatava maatüki nimetus Pärusvaldus maatükki pärandati poegadele Sunnimaisus- lahkumiskeeld Kirikukümnis kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule püsiv sissetulek kogu keskaja jooksul Karolingid nim. dünastiat mis sai nimetuse Karl Suure järgi
Hispaanias sõdis ta araablastega ja alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Kõige rohkem vaeva nõudis talt aga tänapäeva Põhja-Saksamaal asunud paganlike sakside alistamine. Aastal 800, kui Karl Suur tuli Rooma lahendama paavsti tüli kohaliku aristokraatiaga, kroonis paavst ta esimesel jõulupühal Püha Peetruse katedraalis keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 2. Miks võib väita, et naturaalmajanduse ja feodalismi tingimustes oli maavaldus jõukuse ning ühiskondliku staatuse aluseks? · Kõik eluks vajaliku kasvatasid maaomanikud ise. Maatükist saadav sissetulek oli küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldas pühenduda sõjalistele harjutustele. Feodaalidest ratsanike osatähtsus sõjas kasvas ning peagi moodustasid nad Lääne-Euroopas sõjavägede peajõu. 3
Asustus (õpik lk 40-59) 1. Asustuse areng maailmas Linnade arengut soodustasid vanakeskajal põllumajanduse tootlikkuse suurenemine, naturaalmajanduse asendumine kaubavahetusega, kaupmeeste kihi teke, inimeste elujärgu paranemine. Asuti elama kaubateede äärde, kasutusele võeti linnaõigus. Põllumajanduslik pööre, vabanesid töökäed, mida vajati tööstuses. 2. Asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. Vanimad linnad tekkisid jõgede äärde, jõesuudmetele, kus sai põlde niisutada. Ka tänapäeval mõjutab asusutust kliimavööde, rannikupiirkond, reljeef (mägised, liiga külmad ja liiga kuumad alad väheasustatud)
nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isiklikult sõltuv, oma õigused kaotanud, teotöö-mõisas talupoja töö tasu, loonusrent-osa saagist ära andmine feodaalile,
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament
Keskaja inimene ja tema igapäevaelu. Keskaja inimese igapäevaelu erineb väga tänapäeva inimese igapäevaelust. Kõige rohkem erinesid talupoja ja feodaali igapäevaelu. Talupojad pidid leppima vähesega, feodaalid aga nõudsid rohkem. Päevakohaseks olid talupoegade orjastamine ja feodaalide õigused nende ja nende elu üle. Kuna keskajal naturaalmajanduse tingimustes polnud kuningatel võimalik oma sõjameestele rahas maksta,tasuti feodaalidele maatükkidega. Vastutasuks pidi feodaal tasuma teenistusega oma isanda väes, mida nimetati feoodiks e. Lääniks. Feodaalid ei teinud ise tööd, nad olid elukutselised sõjameded,kelle tööd tegid ära talupojad. Sellist korraldust,kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad isandatest sõltuvad talupojad, nimetatakse läänikorraks e. Feodalismiks.
kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas** ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3 kerges relvastuses ratsanikku luureks jm kiirust nõudvate ülesannete täitmiseks ja 1-3 jalaväelast valvuriteks. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel saama valitsejalt väärilise tasu. Selliseks tasuks oli maa, ainus jõukuse allikas naturaalmajanduse tingimustes. Maa andis rüütel talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda
põllumajandusajastut, tööstusajastut ja infoajastut. 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Ligikaudu kaks miljonit aastat elasid inimesed korilusest ja küttimisest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid väga aeglaselt, tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused olid üksteisest peaaegu sõltumatud
võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. 3. Turumajandus- nimetatakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajakas on`nähtamatu käsi`. 4. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid. 5. Plaanimajandus algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele. 6. naturaalmajandus majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses.
Tasakaaluseisund on esitatud tema kuulsas teoses "Majandustabel". ; Anne Robert Jacques Turgot arendas ja parandas Quesnay õpetusi; T.seostab palgatöö tekkimise tootmisvahendite võõrandamisega. Et maa on tähtsaim tootmisvahend, siis kontsentreerib ta kogu tähelepanu sellele. 11. 3-4 Vana-Kreeka filosoofi, kes majandusteemadel ka tegelesid Homeros - Rikkuse allikateks peab ta: 1) sõda 2) allutatud rahva andamit 3)osaliselt kaubandus ; Xenophon - Naturaalmajanduse kaitsja, suhtus vaenulikult kaubandusse ja rahasse, ent samal ajal kaitses spekulatsiooni ja rikastumist; Platon - Filosoof-idealist, kes töötas välja oma riigiteooria. P.arvates koosneb inimese hing kolmest osast: 1) mõistuslikkusest 2)kärsitusest ja 3) ihalusest ; Ideaalriigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. P. Väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult üht liiki tööd ;
kaudu usuvabaduse, viis Rooma pealinna Byzantioni (Konstaninopoli) 15. Rooma lõhenes Ida- ja Lääne- Roomaks 395.a, ! Lääne-Rooma lagunes täielikult 476.a. 16.! Kaks teooriat murenemise kohta: 1. Katastroofi teooria- Rooma varises kokku rahvarände tõttu 2. Murenemisteooria- Rooma lagunes järkjärgult sisemiste probleemide tõttu Rooma keisririigi allakäigu põhjused: 1. Probleemid majanduses- sõjad tõid kaasa kulude suurenemise, INFLATSIOONI (raha odavnemine), naturaalmajanduse tekkimine. 2. Vabade talupoegade kadumine, tekkis KOLONAAT 3. Rooma rahvaarvu pidev vähenemine- sõdade põhjus 4. Armee germaniseetrumine- sõdureid hakati võtma germaani hõimude seast 17. ! Tänapäeval oleme antiikajast üle võtnud: demokraatia (Vana-Kreeka ja Rooma vabariik) õiguse mõistmise põhimõtted (Rooma õigus) filosoofia (mõistusel põhinev maailmaseletus, peamiselt kreeklastelt) olümpiamängud ristiusu teatri
eg 10.saj hääbumine (476 a). Barbaririikide kujunemine Euroopas. Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeska 11.- Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks eg 13
g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskae 11.-13.saj · Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida
1)iseloomusta keskaja ühiskonda ja eluolu: seisused, nende ülesanded Keskaeg jagunes: Varakeskaeg (5-10.saj) - Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu kiriku
o Palgafond kogu summa, mida tööandja töötaja poolt maksma peab (palk+maksud) 1.6. Maksusüsteemid Progressiivne ehk astmeline maksustatava tulu suurenedes suureneb ka maksuprotsent Regressiivne mida madalam maksustatav tulu, seda suurem maksuprotsent; ei kasutata kuskil maailmas Proportsionaalne kõigile võrdne maksuprotsent 1.7. Raha ja pangandus Mis teeb rahast raha? o Eeltingimus: naturaalmajanduse ebaefektiivsus o Lai aktsepteeritus o Väärtuste mõõdupuu o Ostujõu püsivus o Raha vahendab omandisuhete edasiandmist o Kaupraha Omab sisemist väärtust o Katteta raha Näiteks paberraha Põhineb usaldusel o Algselt makselubadused 1971. kullastandardi lõpp o Kurss Fikseritud (1 DEM = 8 EEK) Vaba o Inflatsioon ja deflatsioon
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode
Gutenbergi trükimasin võimaladas metallist valatud tähti lehekülgedeks kokku laduda ning seejärel paberile äratõmme teha. Nii jätkates saadi trükkida kiiresti raamatuid. Lühikese ajaga võidi trükkida vähese vaevaga sadu ja tuhendeid eksemplare ühest raamatust. Trükikunsti leiutamine oli väga tähtis sündmus. Nüüd, kui saadi raamatuid kiiresti ja vähese vaevaga trükkida, muutusid raamatud odavamaks. See aga võimaldas hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. 4. Naturaalmajanduse asendumine rahamajandusega (lk 13) Keskaja lõpu poole hakkas osa kaupmehi hankima tulu käsitööst. Enamasti hakkasid nad tegelema tekstiilitööndusega. Nad ostsid kokku suurtes kogustes lambavilla. Ettevõtlikud inimesed kaupmehed andsid villa talupoegadele, et nemad saaksid sellest lõnga, ning lõngast riiet teha. Lambavill ning valmistoodang kuulus kaupmehele, talupojad said töö eest tasu, ning kaupmehed müüsid valmistöö kasumiga ära. Järk-järgult muutusid talupojad
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Tehnoloogia arenes: · võeti kasutusele ratasader · võeti kasutusele hobune · võeti kasutusele rangid · vesiveskid ja tuulikud Linnade areng lõpetas ära naturaalmajanduse. Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele. Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemma moslemite käest. 1096. aastal kuulutas paavast
7.Millal valitses ja kuidas jaguneb Bütsantsi keisririik? XV sajand XIV sajand. Valdused ulatusid Kreekast palju kaugemale: riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike-Aasia. 8.Iseloomusta Frangi riiki. Tekkis 5. Sajandi lõpul. Purustas 732 Poitiers' lahingus araablased. Frangi riik jaotati 843 Verduni lepinguga kolmeks. 9.Iseloomusta feodaalkorda. Feodaalkord arenes järk-järgult ning enam-vähem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Kui läänimees teenistusest loobus pidi ta ka maatüki tagastama. 10.Kuidas kujunes pärisorjus? Varakeskaja jooksul sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda: nad muudeti sunnismaiseks. Erinevused orja ja vaba talupoja vahel olid kadunud, mõlemad
Veel X sajandil oli Lääne-Euroopa agraarpiirkond, kus linnad paiknesid peamiselt Vahemere ääres. Need vähesed, mida põhja pool siiski leidus, kujutasid endast pigem valitsejade residentde või kaubandusplatse. Samal ajal moodustasid nad üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgu. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linnade kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Nii näiteks olid Rooma ja Marseilles püsinud antiikajast peale arvestatavate linnakeskustena hoolimata sellest, et nende elanike arv varakeskajal tohutult langes. Linna asukoht polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või
Pippin Lühike pani aluse aastal 756 paavsti otsese võimu all seisval kirikuriigile. Karl Suur oli valdavalt kristliku Lääne Euroopa valitsejana sobiv kandidaat taastamaks 5 saj. katkenud Lääne Rooma keisrivõimu. 3) Feodaalühiskond: Arenes järk järgult riigiametnikele tuginev võimukorraldus senjööri ning vasalli suhted põhineva feodaalkorrale 11 saj. Vasallidele anti sõjateenistuse eest maatükke(feood), see oli naturaalmajanduse ajal parim makseviis. Ajapikku vasallid ei allununud ülepingetele ja tekkis ebastabiilsus. Kaootiliselt arenenud feodaal suhete tagajärjel olid Frnagi riigi lagunemine ning Lääne Rooma killustumine 9 10 saj. a) Kolm seisust: Vaimulikud, kes kõigi eest palvetasid Sõjamehed, kes kõiki kaitsesid Töötegijad, kes kõiki oma tootva tööga ülal pidasid b) Lääni suhted: 8 saj
kultuuri õitseng. c) Lagunemine: Ludwig Vaga nõrk valitsemine ja ei suutnud ka riiki vaos hoida, erinevad piirkonnad hakkasid mässama, riigi jagamine Verduni kokkuleppega. 3) Miks hääbus linnaelu ja kaubandus keskaja alguses? – Enamik asulaid (linnu) toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste, mitte kaubandus- ja käsitöökeskustena, linnaelu langusega kaasnes ka kaubanduse allakäik. Domineerima hakkas naturaalmajandus. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. – Naturaalmajanduses tehakse kõik tööd ise ning kaubandus ei oma tähtsust. Feodaalkorras on maaomanikud (mõisnikud, kirikud, riigid) ning sõltuvad talupojad, kus talupojad teevad maaomanike heaks tööd. Pärisorjuses ei tohtinud talupojad maalt lahkuda ning talupojad tegid põhilise töö. 5) Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes
Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3 kerges relvastuses ratsanikku luureks jm kiirust nõudvate ülesannete täitmiseks ja 1-3 jalaväelast valvuriteks. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel saama valitsejalt väärilise tasu. Selliseks tasuks oli maa, ainus jõukuse allikas naturaalmajanduse tingimustes. Maa andis rüütel talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema . Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema.
väljapaistvad mõtlejad, kirjanikud ja poliitikud tegelesid sel ajal ka majandusküsimustega. Eriti oluline oli Vana-Kreeka majandusmõtte kujunemisel Platoni, Xenophoni, Aristothelese vaadetel. /1, lk 7/ Xenophoni arvates sõltub rahava jõukus ainult põllumajandusest. Vaba kodanik ei tohtinud tema arvates tegelda põllumajanduses füüsilise tööga. Töö jagas ta juhtivaks ja füüsiliseks. Xenophon oli naturaalmajanduse pooldaja. Ta ei eitanud kaubandust täielikult, kuid oli hulgikaubanduse vastu. /1, lk 8/ Platoni ideaalse riigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. Ta väidab, et iga inimene on võimeline tegema ainult ühte liiki tööd. Siit siis ka vastuolu inimese mitmekesiste tarvete ja piiratud võimete vahel. Selle vastuolu lahendust näeb Platon linna moodustamises, s.o.inimühenduses, kelle vahel on läbi viidud tööjaotus. Igaüks saab
sõjavägi barbariseerus (vt. lk.214- 215) Haldusreformid. Riik jagati haldusüksusteks, linnade omavalitsust kitsendati. Maksureform. Raha väärtus alanes ja kaupadele kehtestati piirhinnad (301 a), et takistada liigkasuvõtmist. Lõpuks hakati makse korjama natuuras. Rooma languse põhjused: Inflatsioon. Riigi kulud kasvasid ja neid püüti katta järgmiselt: Makse tõsteti Vähendati raha väärismetallisisaldust (tõi kaasa hindade tõusu ja naturaalmajanduse). Barbarite rüüsteretked (talupojad pagesid linnadesse ja latifundiumitesse). Epideemiad (Marcus Aureliuse ajal katk) ja kodusõjad(rahvastik vähenes ligi 50%). 330 a. Constantinus Suur muutis pealinnaks Konstantinoopoli , kuna see oli lähemal impeeriumi rikastele ja kriisist vähem haaratud idaaladele. Jätkus despootlik valitsemisviis. 395 a. toimus lõplik Rooma riigi jagunemine kaheks: Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476 a
valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised; Feodaalkorra kujunemine Senjöör; vasall; Feodaalkord arenes järk-järgult ning kujunes lõplikult välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda süjameeste teenistuse eest ja tagade nende ustavus. Kui läänimees teenistusest loobus pidid ta ka maatükki tagastama; seda poliitikat jätkasid ka Karl Suur ja tema järglased; vasallidests said kohalikud asevalitsejad Pärisorjuse kujunemine Kui algas maade läänistamine kuulusid läänistatud maad ejuurde kindlasti ka neid harivad talupojad. Nende
meessoost linnaelanike saksastumisel, kuid see leidis aset natuke hilisemal ajal. Eestlaste saksastumine jättis omakorda jälje balti-saksa kultuuri, sulandades endas eesti ja saksa kultuuri erinevaid jooni (keel, kombed jne). Kutsutud ja tulnud kaupmehed, käsitöölised pidid kauplema kohalikega, sest elutegevuseks oli vaja põllumajanduslike produkte. Esialgu toimis nn kliendi-patrooni suhe, kus linnakodanikel olid omad kindlad tarnijad maapiirkondadest, kellega arveldati naturaalmajanduse tingimustes vahetuskaupadega. Hiljem keelustas Tallinna raad sedasorti tegevuse ja lubas edaspidi kaubelda ainult turul. Ümberkaudsed eestlased kolisid seetõttu linnale, kui potentsiaalsele kaubandusturule, lähemale. Algul koliti linnalähedastesse küladesse, millest moodustusid tulevase Tallinna all-linna eeslinnad. Tallinna kaubanduslikul, majanduslikul ja sõjanduslikul arenemisel tekkis vajadus püsiva tööjõu järele ja nii ilmusid linna esimesed maarahvast püsielanikud.
Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. Kasvas huvi kõige maise vastu. See soodustas teaduse arengut ja lõdvendas usukammitsaid. Sellele aitasid kaasa teaduse areng, naturaalmajanduse lagunemine ja tootmise areng. Muutunud ellusuhtumine tõi kaasa ka soovi teiselaadse kunsti järele. Tähelepanu keskendus humanistidele, kelledel oli palju ühist antiikfilosoofidega. Leiutati trükimasin ja graafika, mis soodustas hariduse arengut. Trükikunst arenes välja 15 saj keskpaigast (Hiinas 400 aastat varem). Algselt kasutati seda religioossete tekstide levitamiseks. Esimeseks suureks tööks oli Johann Gutenbergi poolt trükitud piibel (1455)
annaabi.ee 
