LIIT kolmeaastased õpetajate täienduskursused, millest võttis osa ligi 700 pedagoogi. • Käis töötas Eesti Õpetajate Liidu teadusliku sekretärina kuni liidu tegevuse lõpuni 1940. aastal. • 1946. aastal avaldas Käis kogumikus Valitud tööd rea oma varasemaid kooliuuendust propageerivaid kirjutisi, mistõttu teda süüdistati kodanlik- natsionalistlike vaadete propageerimises. • Käisi teosed olid kuni 1960. aastate keskpaigani keelustatud. TEOSED • Loenguid ja kokkuvõtteid I–II (1938–1939) • Teel töökoolile I–IV (1924– 1929) • Uusi teid algõpetuses (1931– 1936) • Kooliuuenduslane (1933–1940) • Valitud tööd(1946) (artiklid didaktikast ja algõpetuse metoodikast)
ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. 1923.a. organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaaris ja Poolas. 1. detsembril 1924.a. toimus kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Eestis. Saksamaal valitses 1923.a. sügav poliitiline kriis. 1923.a. oktoobris algas ülestõus Hamburgis, kus see aga kiiresti summutati. Mitmel pool Euroopas tõi kommunistliku liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Itaalias tulid 1922.a. fasistid võimule eesotsas Benito Mussoliniga. Aastail 1923-24 tutvus Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks
Moskvas moodustati maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. Mitmes Euroopa riigis muutus kommunistlik partei poliitiliseks jõuks ja see oli ka valimistel edukas. Nende eesmärk oli haatara võim- kui vaja siis ka vägivallaga. Kõigepealt organiseeris Komnitern relvastatud mässu 1923. Aastal Bulgaaris ja Poola siis Saksamaal, kuid nende katse oli läbi kukkunud. Kommunistlikku liikumise aktiivsus tõi kaasa natsionalistlike liikumiste tekke. Nemad rõhutasid rahva kui terviku huve, kuid olid samuti huvitatud diktatuuri kehtastamisest ning vägivaldsest võimu haaramisest. Saksamaa kukkusid küll seda sorti katsed esialgu läbi, kuid Itaalias tuli võimul fasistlik liikumine eesotsas Benito Mussoliniga. Saksamaal hakkas aga vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionalistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923. Aastal üritas Hitler võimu haarata Münchenis,
reparatsioonid. 1923.a. okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut. Sõjajärgne pettumus ning majanduslik kitsikus tugevdasid äärmusliikumisi. 1920.a aastate algul tugevnes Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. Saksamaal valitses 1923.a. sügav poliitiline kriis. Mitmel pool Euroopas tõi kommunistliku liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Itaalias tulid 1922.a. fasistid võimule eesotsas Benito Mussoliniga.Dawesi plaani- nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. 1928.a. Briand-Kelloggi pakt-sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Pakt ei näinud ette karistusi ei
SUURRIIGID 20. aastatel SAKSAMAA Peale sõda nimetati Weimari vabariigiks kuni Hitleri võimule tulekuni (1933) Oli laostunud nii majanduslikult kui sotsiaalselt. HÜPERINFLATSIOON – marga hind langes tundidega. Saksa tööstus läks sõjakahjude katteks Pr. maale, ei jätkunud kivisütt. Tohutu rahva rahulolematus. Võimule tulid esimesed valitsused, mis olid kommunistlikud. Rahva rahulolematust hakati natsionalistlike organisatsioonide poolt ära kasutama, kommunistid kukutati ja tuli NSTP- Natsionaalsotsialistlik tööstuspartei (nende ridades ka Hitler) 1925 natsionaalsotsialistide toetus valimistel oli 2 miljonit ja kasvas kogu aeg. Hitler oli väga hea esineja ja sõnamees. Hakkas pettunud rahvale kõrtsides kõnesid pidama, seal olid pettunud sõjamehed ja sõjavangid, kes olid ohtlikud just selle pärast, et oskasid relva kasutada. VENEMAA 20
Hitler dikteeris raamatu vangis.Teosel oli kaks köidet. "Mein kampf" Kuni 1930. aastani ilmus Mein Kampf kahe suureformaadilise köitena hinnaga à 12 marka. 1930 ilmusid mõlemad köited koos üheköitelises rahvaväljaandega formaadis 12×18,9 cm, mis oli tavaline Piibliformaat. Aastatel 19251945 tehti originaaltekstis arvukalt muudatusi ja täiendusi. Puts ja vahistamine Pärast Baieri Nõukogude Vabariigi lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar Gustav von Kahr, kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu. Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister Erich Ludendorff, kes oli hakanud NSDAPle kaasa tundma, nägid seetõttu Kahris liitlast oma plaanile Benito Mussolini eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada. Hitleri ema 1907. aastal suri Hitleri ema Klara rinnavähki.
Töölisparteiks (NSDAP). Kui ta 31. märtsil 1920 lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehehonoraridest. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik. Pärast Baieri Nõukogude Vabariigi lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar Gustav von Kahr, kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu. Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister Erich Ludendorff, kes oli hakanud NSDAP-le kaasa tundma, nägid seetõttu Kahris liitlast oma plaanile Benito Mussolini eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada. Prantsuse okupatsiooni tõttu Ruhri aladel (1923 võttis
Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. 1923. Aasta sügisel organiseeris Komintern relvastatud mässud Bulgaarias ja Poolas, 1.detsembril 1924.a. Eestis. Kõige suuremaid lootusi asetas Komintern ülestõusule Saksamaal, kus 1923.aastal valitses sügav poliitiline kriis. Kominterni katse maailmarevolutsiooni käivitada oli läbi kukkunud. Mitmel pool Euroopas tõi kommunistlike liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Need rõhutasid rahvuse kui terviku huve, püüdes ka diktatuuri kehtestada ning vägivaldselt võimu haarata. Saksamaal kukkusid seda laadi katsed esialgu läbi. Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist aga edu. 1922. Aastal tulid fasistid Itaalias võimule. Neid juhtis Benito Mussolini. Esialgu oli tegemist siiski Itaalia eripäraga, millel laiemat mõju ei tundunud olevat. Uue majandusliku tõusu aastad 1920
Algas hüperinlatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda jöuti trükkida. Keskklass kannatas selle tõttu tohutult, nad kaotasid köik säästud Pinged Euroopas Saksamaa majanduslik nörkus aeglustas Euroopa majanduse arengut. See töi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. Kasvasid sotsiaalsed probleemid -> äärmusliikumiste levik Euroopas tugenves 1920. algul kommunistlike liikumiste mõju, mis töi kasa äärmuslke natsionalistlike liikumiste tekke, mis omakorda oli orienteeridu diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele vöimuhaaramisele. Äärmusliikumiste mõjukus pärast IMS poliitiline kriis riikides soodustas vöimu vägivaldset haaramist. Sõjajärgne pettumus ja majanduskriis suurendas inimeste hulka, kes olid pettunud ühiskondlikus korralduses maailmasöja ajal oli riigivöim köikjal inimeste elu korraldanud, ka nüüd arvati, et väljapääsu saab ainult köva
Kõik, kes tahtsid kunsti luua, pidid astuma vastava koja liikmeks, kuid sinna ei võetud neid, kes ei suutnud tõestada oma "aaria" päritolu või olid olnud seotud "mandunud" kunstiga. Väljajäämine tähendas kutsekeeldu ning keeldu isegi ainult enda jaoks kunsti luua ja kunstimaterjale hankida. Keelu järgimist võis kontrollida politsei. Rühmituse manifesti kohaselt algas kunsti allakäik juba impressionismis. Natside arust pidi kunst teenima ,,rahva huve". Natsionalistlike ja religioossete sümbolite kasutamine aitas võita just keskklassi toetust. Visuaalsete vahendite (kujutava kunsti, arhitektuuri, tseremooniate, filmi, foto, massikoreograafia, sümboolika) orienteerimine kodanlikule maitsele ja välisele efektsusele mängisid siinjuures äärmiselt tähtsat rolli. Just välimine külg oli see, mis eritas natse rivaalidest, kelle sõnum ja ideoloogia võisid olla üpris sarnased. Kunstis kasutatavate sümbolite juures oli esmatähtis nende esteetiline mõju
kombinatsioonides rõhutades välimist ilu. Võimlemises pidas oluliseks säilitada rahvuslikke jooni. Franz Nachtegall tuli GutsMuths'i võimlemisest; rajas eravõimla 1799 Kopenhaagenis. Lõi Kopenhaageni sõjaväevõimlemise instituudi kõrgeim kehakultuuri õppeasutus maailmas. Võimlemisest sai sõjaväelaste treening 5. Jahn - mida tegi, kuna, kus? Natsionalism Frederich Jahn (1759-1839). Raamat "Saksa võimlemine" (1816). Kasutas palju GutsMuths'i programmi seisukohti. Oli natsionalistlike vaadetega. Eesmärgiks oli kogu saksa rahva ühendamine. Rajas esimese turnimisplatsi Berliini lähedale 1811. / monarhist, marurahvuslane, rassiteooria rajaja, rõhutas riistvõimlemist. 1820 Saksamaal keelustati. 6. kelle ideel ja kuna asutati "Rõõmu kodu" 1425, Vittorino da Feltre 7. gümnastika alaliigid 1) palestrika (harjutused palestras maadlus, sõjalised harjutused) 2) orkestrika (laulu ja tantsumängud) 3) mängud (pallimängud)
Kui ta 31. märtsil 1920 lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehehonoraridest. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik, kes aga väljaspool Baierit ajas pigem naerma kui hirmu nahka. Pärast Baieri Nõukogude Vabariigi lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar Gustav von Kahr, kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu. Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister Erich Ludendorff, kes oli hakanud NSDAP-le kaasa tundma, nägid seetõttu Kahris liitlast oma plaanile Benito Mussolini eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada. Prantsuse okupatsiooni tõttu Ruhri aladel (1923 võttis Prantsusmaa
ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Mitmes euroopa riigis kujunes see kommunistlik partei mõjukaks poliitiliseks jõuks ja see oli ka vaimselt edukas. Nende eesmärk oli haarata võim- kui vaja, siis vägivallaga- ning kehtestada ,, proleetariaadi diktatuur''. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks Euroopariikides. Suurem osa kulutati näljahädale mõeldud rahast. Liikumine tõi endaga kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekked ja ka fasismi. 2. 1929-1933.a Majanduskriis 1920.a teise poole majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmesid kriisinähud põllumajanduses. (ületootmine-hinnad langesid). Otsustati viljatootjatega hinnapoliitika kooskõlastamisega, sellega paiskas NSV Liit maailmaturule suure koguse alandatud hinnaga vilja, varises viljaturg kokku. See tekitas probleeme USA aktsiaturul, kus 1929 toimus NY börsi paanika.
kuberner võttis Kuubas kontrolli üle kuni 1909. aastani. Kuuba järgmised valitud presidendid, kel erilist kohalikku võimu ei olnud, olid:Jose Miguele Gomez (1908–1912); Mario Garcia Menocal (1913–1920); Alfredo Zayas (1921–1925). Esimeset Maailmasõjast Kuuba sõdurid otseselt osa ei võtnud, kuid Kuuba deklareeris sõja Saksamaa üks päev pärast USA-d 1917. 1925. aastal valiti Kuuba presidendiks Gerardo Machado, kes oli tuntud oma natsionalistlike vaadete poolest ja kandis seepärast hüüdnime "troopika-Mussolini". Tema presidendikampaaniat toetasid rahaliselt tuntud ameerika miljonärid Rockefeller, Guggenheim ja Morgan. Esimesel valitsuspäeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas mõrvata või eksiili saata, nende hulgas saatis 10 1. ta USA-sse eksiili ka oma eelkäija Mario Garcia Menocali. 1933.
vahel tundub lausa ületamatuna [3 lk. 46]. Sõja järel alustas Hitler sõjaväeagitaatorina Münchenis, kogudes teavet radikaalsete liikumiste kohta ja esinedes aeg-ajalt kõnedega marksismi ja juutide ohu teemal. 1919 aasta septembris liitus ta väikese Müncheni erakonnaga, mille olid rajanud Saksa rahvusradikaalid [3 lk. 47]. 1920 aasta veebruaris võttis erakond endale nimeks Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei. Ei saa olla mingi üllatus, et Hitler sattus ühte leeri natsionalistlike rühmitustega. Tema kirglik pühendumus saksa rahva taassünnile oli lahutamatult seotud arvamusega, et kõigis hädades on süüdi juudid. Juba septembris 1919 oli ta jõudnud oma kavasse võtta eesmärgi "koristada" juudid Saksamaalt "üleüldse". Ta suutis 1920 aastal kokku 4 meelitada 7000 pealise kuulajaskonna juudivastastest ja natsionalistlikest rühmitustest [2 lk. 98]
Hiljem väitis ta, et nördimuse tõttu sõja kaotuse ning "novembrikurjategijate reeturlikkuse" tõttu küpses temas otsus hakata poliitikuks. Hitleri meeleheide oli kindlasti seotud sellega, et ainus etapp tema elus, kus ta koges elu mõtestatust ning tunnustust, jõudis lõpule ning peaaegu 30-aastasena oli ta elus jälle perspektiivi kaotanud. Puts ja vahistamine Pärast Baieri Nõukogude Vabariigi lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar Gustav von Kahr, kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu. Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister Erich Ludendorff, kes oli hakanud NSDAP-le kaasa tundma, nägid seetõttu Kahris liitlast oma plaanile Benito Mussolini eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada. Prantsuse okupatsiooni tõttu Ruhri aladel (1923 võttis Prantsusmaa
Proletariaadi diktatuur- kommunistide valitsemis vorm 1.dets. 1924 kommunistide riigipöördekatse Eestis- Komintern organiseeris Eestisse relvastatud mässud, kuid see lõppes ebaõnnestumisega. Rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha. 1922 fasistlik liikumine ja Benito Mussolini- Kommunistliku liikumise aktiviseerumine tõi kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Need rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga samuti orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ja vägivaldsele võimuhaaramisele. Saksamaal kukkus esialgu läbi, aga Itaalias saatis fasistlik liikumine edu. 1922.a tulid fasistid võimule Itaalias, neid juhtis B.Mussolini. 1924 Dawesi plaan- Kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis isegi laenu sakslastele
sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehehonoraridest. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik, kes aga väljaspool Baierit ajas pigem naerma kui hirmu nahka. Puts ja vahistamine Pärast Baieri Nõukogude Vabariigi lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar Gustav von Kahr, kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu. Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister Erich Ludendorff, kes oli hakanud NSDAPle kaasa tundma, nägid seetõttu Kahris liitlast oma plaanile Benito Mussolini eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada. Prantsuse okupatsiooni tõttu Ruhri aladel (1923 võttis Prantsusmaa
umbkeelne Karl Vaino vahetati 1988. aasta juunis välja eestimeelse Vaino Väljase vastu, sest kriitika Eesti NSV juhtkonna vastu muutus aina avalikumaks ning peagi märkas ka Moskva, et Eesti vajab juhtkonna vahetust. 16. juunil vabastatigi Vaino ametikohalt ning kiirkorras kutsuti Ladina-Ameerikast tagasi Väljas. Uus parteijuht oli lausa nii eestimeelne, et ta oli suunatud diplomaadiks alguses Venezuelasse, hiljem Nicaraguasse oma ,,natsionalistlike" vaadete tõttu. 7 päeva võimul olnud, võttis Ülemnõukogu vastu otsuse, mille kohaselt oli eestlaste rahvuslipuks sinimustvalge lipp. Sellega Vaino Väljase teod ei lõppenud. Nimelt toimus 16. novembril 1988 erakorraline istungijärk, kus võeti vastu liiduvabariigi konstitutsiooni parandused, millega määrati kindlaks Eesti NSV seaduste ülemlikkus üleliiduliste seaduste ees. Võeti vastu ka
nõukogude vabariigi loomisele. Eesmärk haarata võim, kui vaja siis vägivallaga ning kehtestada ,,proletariaadi diktatuur." Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks. 1923. relvastatud mäss Bulgaarias ja Poolas ning 1924 Eestis, kuid ebaõnnestusid. Rahvas ei liitunud ja mässukatsed suruti maha. Suured lootused Saksa osas, 1923. Rünnati valitsusasutusi, kuid see summutati. Komiterni katsed läbi kukkunud. Natsionalistlike liikumiste teke- rahvuse kui terviku huvid, orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele võimuhaaramisele. Majandusliku tõusu aastad Äärmusliikumiste mõju nõrgenes majanduse tõusuga. USA rahandusminister Dawesi ettepanekul kergendati saksa reparatsioonikoormat ja pikendati tähtaegu ning USA andis ka laenu. See mõjus Saksale elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus ülesmäge kogu Euroopas. 1920ndate teisel poolel majandusbuum, see tugines laenuvõimalustel
astus tagasi ja USA kuberner Charles Magoon võttis Kuubas kontrolli üle kuni 1909 aastani. Kuuba järgmised valitud presidendid, kel erilist kohalikku võimu ei olnud, olid: José Miguel Gómez (1908-1912); Mario Garcia Menocal (1913-1920); Alfredo Zayas (1921-1925). Esimesest maailmasõjast Kuuba sõdurid otseselt osa ei võtnud,kuid Kuuba deklareeris sõja Saksamaale üks päev peale USAd 7. aprill 1917. 1925. aastal valiti Kuuba presidendiks Gerardo Machado, kes oli tuntud oma natsionalistlike vaadete poolest ja kandis seepärast hüüdnime "troopika-Mussolini". Tema presidendikampaaniat toetasid rahaliselt tuntud ameerika miljonärid Rockefeller, Guggenheim ja Morgan. Esimesel valitsuspäeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas mõrvata või eksiili saata, nende hulgas saatis ta USAsse eksiili ka oma eelkäija Mario Garcia Menocali. 1933 aastal astus Machado peale erinevaid ülestõuse tagasi. Poole aasta pärast, septembris 1933, toimus Kuuba armees edukas vastuhakk, mille tulemusel
kangelaste mälestusi ning valvel seisa ja aidata kaasa Eesti riigi iseseisvuse kindlustamise töös. 1931. aastal sõnastati Eesti põhiseaduse muutmise nõuded Riigikogu kooseisu vähendamine, majoritaarsete isikuvabaduste seadustamine, määrata valitsema laialdaste täitesaatevvõimu volitustega riigipea, jm. Vabadussõjalaste poliitika oli paremäärmuslik ja natsionalistlik. Neid on võrreldud ka fasistlike ja natsionalistlike liikumisega, kuid nende eesmärkide täideviimisviisid erinesid viimaste omast märgatavalt. Vabadussõjalased muutusid elanikkonna seas väga populaarseks. 1933. aastal läks läbi nende põhiseaduse muudatus, mis aga kunagi kehtima ei hakanud, sest 12. Märtsil 1934 sooritasid K.Päts ja J.Laidoner riigipöörde. Andres Larka võitis Riigivanema valimised 51%-ga, kuid K.Päts ja J.Laidoner vahistasid umbes 500 vabadussõjalast, vangistan nende juhid, sulges umbes 400 organisatsiooni jpm.
Toimetanud metoodilist sarja “Uusi teid algõpetuses” (Tallinn, 1931-1936, 13 käsiraamatut koos töövihikute ja –juhenditega), bülletääni “Kooliuuenduslane” (1933-1940) ning “Eesti entsüklopeedias” artikleid loodusteaduse, geograafia, põllumajanduse ja pedagoogika alalt. (samas, 1985) 1946. aastal avaldas Käis sõjaeelset kooliuuendust kajastavaid kirjutisi kogumikus “Valitud tööd”, mistõttu teda süüdistati kodanlik-natsionalistlike vaadete propageerimises. Käis oli sunnitud metoodika osakonna juhataja kohalt lahkuma (vt eespool). Tema teosed keelustati, küll hakati 1960. a-te keskpaigast F. Eiseni eestvõttel samme astuma tema rehabiliteerimiseks. Eesti NSV teeneline õpetaja (1945). Johannes Käis suri 29. juunil 1950. (samas, 1985) 5 2. ÜLDÕPETUSE PÕHIMÕTTED
Integratsioon ei eelda tingimata ühiste institutsioonide olemasolu; piisab ühistest väärtustest ning vastastikkusest usaldusest. II. Teooriad, mis rõhutavad rahvusriikide valitsuste keskset rolli ning näevad EL-is eelkõige rahvusvahelist organisatsiooni Valitsustevahelised teooriad (intergovernmental approaches) kerkisid esiplaanile 1960. aastatel perioodil, mida iseloomustas integratsiooni aeglustumine, natsionalistlike meeleolude tugevnemine ning suveräänsuse tähtsustamine. Valitustevaheline lähenemine on kasvanud välja sellistest suurtest rahvusvaheliste suhete koolkondadest nagu realism ja neorealism. Realistliku nägemuse kohaselt domineerivad rahvusvahelistes suhetes riikide rahvuslikud huvid ning julgeolekukaalutlused, mitte ühtekuuluvustunne. Koostöö osutub raskeks, kuna riigid ei usalda üksteist. Riigid on valmis koostööks üksnes äärmise vajaduse
kõnelevad inimesed, ükskõik kus nad siis ka ei elanud. Nende meelest ei olnud Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus end liiga tihedalt maailmakaubanduse ja maailmarahanduse süsteemiga ja muutus liiga kosmopoliitiliseks (natsionalismi vastand). Pangermanistide liiduga sarnane ühing üritas piirata Poola mõju suurenemist Preisimaale kuuluvais linnades. Germanismi pealesurumist takistasid aga arenev turumajandus ja linnastumine, poolameelsust saanuks piirata vaid saksa natsionalistlike meeleolude õhutamise ja vägivallaga. Austria-Ungari: Habsburgide kaksikmonarhia oli kriisis. Austria parlament, milles olid esindatud kõik peamised rahvusrühmad, oli peaaegu halvatud, kuna pidev vastasseis saksa ja slaavi saadikute vahel ei võimaldanud otsuseid vastu võtta. Valitsused, mis määrati ametisse parlamendiväliste määrustega, üritasid toetuda monarhia säilimise pooldajatele, sõltumata nende rahvusest, kuid see õnnestus neil vaid suurte raskustega. Sotsiaalprobleemid
8 korra vastastena. Nende värbamisel kasutati survemeetodeid, ähvardades värvatava perekond kas arreteerida või välja saata. Sellest pääseda oli võimalik ainult NKVD kaastöötajaks hakkamise teel. Peale sõja lõppu kasutas taasokupeeritud Eestis üsna sageli samasugust meetodit ka tollane KGB. Julgeolekuorganite määruste, instruktsioonide ja korralduste kohaselt kuulusid väljasaatmisele: natsionalistlike kontrrevolutsiooniliste organisatsioonide nagu Kaitseliit, Isamaaliit j.t. aktiivsed liikmed koos perekondadega. endised kaitsepolitseinikud ja politseinikud ning vanglatöötajad. endised suurmaaomanikud, vabrikandid ja riigiaparaadi teenistujad. endised ohvitserid, kelle kohta olid olema kompromiteerivad materjalid. nende kontrevolutsionääride perekonnaliikmed, kellele oli mõistetud kõrgeim karistusmäär. Saksamaalt repatrieerunud isikud käigus
Eriti püüti värvata neid isikuid, keda süüdistati nõukogude korra vastastena. Nende värbamisel kasutati survemeetodeid, ähvardades värvatava perekond kas arreteerida või välja saata. Sellest pääseda oli võimalik ainult NKVD kaastöötajaks hakkamise teel. Peale sõja lõppu kasutas taasokupeeritud Eestis üsna sageli samasugust meetodit ka tollane KGB. Julgeolekuorganite määruste, instruktsioonide ja korralduste kohaselt kuulusid väljasaatmisele: natsionalistlike kontrrevolutsiooniliste 3 organisatsioonide nagu Kaitseliit, Isamaaliit j.t.aktiivsed liikmed koos perekondadega. endised kaitsepolitseinikud ja politseinikud ning vanglatöötajad. endised suurmaaomanikud, vabrikandid ja riigiaparaadi teenistujad. endised ohvitserid, kelle kohta olid olema kompromiteerivad materjalid. nende kontrevolutsionääride perekonnaliikmed, kellele oli mõistetud kõrgeim karistusmäär. Saksamaalt repatrieerunud isikud käigus
Komitee 1968- 90 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee Represseeritute kategooriatest 1940-1941 Poola ja Leedu põllutöölised (paljud põgenesid Eestisse) „valgekaartlased“ Eesti Vabariigi poliitiline eliit Kõrgemad sõjaväelased Politsejuhid Suurärimehed 14. juuni 1941 küüditamine „kontrrevolutsiooniliste“ parteide aktiiv, „nõukogudevastaste“, „natsionalistlike“ ja „valgekaartlike“ organisatsioonide liikmed + perekonnad end. politseinikud ja vanglatöötajad + perekonnad end. suurmaaomanikud, vabrikandid ja riigiametnikud +perekonnad end. ohvitserid + perekonnad kriminaalne element Saksamaalt repatrieerunud ja baltisakslased Terror ja repressioonid 1941. aasta suvel Metsavennad ja nende perekonnaliikmed Metsavendade abistajad Venemaale viidud mobiliseeritud Arvud
märtsil 1920 lõpuks sõjaväest vabanes, suutis ta juba ära elada oma kõnemehehonoraridest. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis 1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik, kes aga väljaspool Baierit ajas pigem naerma kui hirmu nahka. 1.6 Puts ja vahistamine Pärast Baieri Nõukogude Vabariigi lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar Gustav von Kahr, kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia ja Saksamaa "punase" valitsuse vastu. Hitler ja endine kõrgema väejuhatuse kindralkortermeister Erich Ludendorff, kes oli hakanud NSDAP-le kaasa tundma, nägid seetõttu Kahris liitlast oma plaanile Benito Mussolini eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada. 1.7 Austerlasest Saksamaa kodanikuks 1932
oma kohalikud parlamendid (Landtag). Riigipea oli president, kes nimetas ametisse riigikantsleri, kellel pidi olema parlamendi enamuse toetus. 1919-1925 president Freidrich Ebert (Sotsiaaldemokraatlik Partei) 1925-1934 president Paul von Hindenburg (parteitu, konservatiiv, monarhist) Natsid 1918. aasta algul oli algul Bremenis ning hiljem Münchenis loodud partei, mille nimeks 1919 sai Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei). Selle juhtide hulgas olid väga parempoolsete natsionalistlike vaadetega mehed, kes soovisid kättemaksu Versailles' rahu eest ja süüdistasid sõja kaotamises sotsiaaldemokraate ning juute. Partei oli seotud antisemiitliku Thule Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist
neid karistatakse Kuubaga äritegemise eest. Peale seda tühistas Clinton koheselt peatükk kolme. Paavst Johannes Paulus II keelitusel lõdvendas Clinton oma poliitikat Kuuba suhtes ning lubas uuesti humanitaartsarterlennud. Ta võttis samuti ette samme, et suurendada Kuubas hariduslikke, religiooseid ja humanitaarkontakte. Põhja-Iirimaa Clinton otsis võimalust lõpetada Põhja-Iirimaa konflikt, korraldades rahu sõlmimise natsionalistlike ja unionistide faktsioonide vahel. See sai tuntuks Good Friday Agreementina. Sellele järgnes aastaid patiseisu, peamiselt IRA vastasseisu tõttu. Rahu hakkas pikkamööda mõranema aga Clinton jätkas rahukõnelusi, et rahuprotsess lõplikult kokku ei variseks. Vietnam 1994 aastal teatas USA valitsus, et vähendab kaubandusembargot Vietnami suhtes viidates arengut, Vietnami sõjas kaduma läinud USA sõdurite suhtes ja kapitalistlikele reformidele, mida oli korraldatud alates 1986 aastast
See ei tähenda, et kõik riigi elanikud teavad sellest või toetavad seda. Natsionalistlik ideoloogia eeldab, et natsionalism on kultuuriline fenomen. NATSIONALISM JA KAASAEG Antropoloogias defineeritakse natsionalismi tavaliselt, kui ideoloogiat, mis hoiab kultuurilisi piire ja suudab vastata poliitilistele piiridele. Paralleel natsionalismi uurimise ja rahvusluse vahel on ilmselge. Enamus natsionalisme on rahvusluse ideoloogia erilised juhtumid. Alates sellest, kui enamus natsionalistlike ideoloogiaid räägib oma rahvuse muistsest olekust, on laialdaselt levinud, et see on samuti juhtum, mis on seotud ideoloogia endaga. NATSIONALISMI INDUSTREAALÜHISKOND Industrealiseerimine tõi kaasa suure geograafilise mobiilsuse ning võimaldas inimestel osaleda sotsiaalsetes süsteemides, mis asuvad suuremal skaalal, kui need millest nad teadsid varem. Suguluse ideoloogia, feodolism ja religioon ei ole enam võimelised inimesi organiseerima tõhusalt.
sotsialismi ja kolhoose ning suurde võitu suhtus ta küüniliselt. Jeltsin, “kodumaine Robin Hood”, olevat isiklike huvide nimel olnud valmis mistahes alatuseks, intrii- giks ja reetmiseks.50 Gorbatšovile heidab valitsuse esimees ette selge ja realistliku programmi puu- dumist sisepoliitikas (selle asemel improvisatsioon), laveerimist pahem- ning parem- poolsete vahel, silmakirjatsemist ja valetamist ning vähest otsustavust tegutse- mises; passiivsust opositsiooni mahasurumisel, natsionalistlike ja separatistlike, nõukogude- ning sotsialismivastaste jõudude ohjeldamisel ja läänelike väärtuste (õigusriik, eraomand, inimõigused), mis olid kattevarjuks USA juhitud globalisee- rimisele, “kunstlikul” juurutamisel; partei (põhiseaduse 6. paragrahvi kaotamine) ja nõukogude likvideerimist, armee laostamist, KGB ignoreerimist jms, mis kõik viis perestroika destruktiivsesse faasi, kus ülideržaava lagunes ning Gorbatšov jäi oma ametist ilma
Ideaalid ise aga olid suuresti erinevad. Marksistlikus utoopias oli kaks erinevat faasi. 1) „proletariaadi diktatuur“, mis pidi kõrvaldama teelt kõik takistused, et jõuda järgmisse, hoopis teistsugusesse faasi – „klassideta ühiskonda“. Vägivald ja võitlus olid seega vahendid eesmärgi saavutamiseks. Natslik ja fašistlik utoopia kujundas vaid ühteainsat muutumatut seisundit – katkematult ja lõputult liikumist totaalse võimu ja jõu poole. Fašismi on nimetatud „natsionalistlike-imperialistlikikuks missiooniideoloogiaks“, kus „kõrgeim väärtus on võimas riik“, mõnikord nimetatakse seda vastandiks „klassideta ühiskonnale“. Sellega koos käis lakkamatu sõja ja võitluse ülistamine, sest – Mussolini sõnutsi – „sõda on mehele sama mis naisele emadus“. Natsismil oli ka tähtis sõda, kuid sihiks ei olnud mitte riik vaid rass. Mujal oli ideoloogia eesmärk mitte niivõrd ümber muuta kui taastada. Ei vaadatud ettepoole, vaid
oli ka valimistel edukas. · Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja, siis vägivallaga ning kehtestada ,,proletariaadi diktatuur'' · Kõige suuremaid lootusi asetas Komintern ülestõusule Saksamaal, kus 1923.aastal valitses sügav poliitiline kriis. · Kominterni katse maailmarevolutsiooni käivitada kukkus läbi. · Mitmel pool Euroopas tõi kommunistliku liikumise aktiviseerumine kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Saksamaal kukkusid sedalaadi katsed esialgu läbi, Itaalias saatis ennast fasistlikuks nimetavat liikumist aga edu. Uue majandusliku tõusu aastad · USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning mpikendati maksete tasumise tähtaegu · Eriti kiire oli majanduskasv 1920.aastate teisel poolel Ameerikas. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suuremale tootlikkusele.
lõpuni oluliseks kaadri taimelavaks. siseministeerium, täpsemalt selle banditismi EKP oli esijoones meeste partei. Pikema vastu võitlemise osakond. Julgeoleku perioodi vältel on täheldatav aeglane, kuid ministeeriumi pädevusse kuulus välisluure siiski pidev naiste osakaalu tõus: kui 1945. tegevuse neutraliseerimine, natsionalistlike aastal oli EKP liikmetest viiendik naisi, siis organisatsioonide purustamine jms. Igapäevases 1990. aastaks oli see näitaja kasvanud kahe töös aga tuli ka julgeolekuministeeriumil nii või viiendikuni. Parteilaste vanuselist koosseisu teisiti kokku puutuda metsavendadega, mida jälgides ilmneb vananemise tendents. Kui 1945. siseministeerium võis käsitleda kui sekkumist
annaabi.ee 
