omavahel ühendatud, et nad ka omavahel ka sobiksid. Vertikaalne HI koos horisontaalse HI peavad moodustama vanni vee sissetungi vastu. HI tuleb teha kõikide vee koormusklasside puhul. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Selleks, et HI pinnale kanda, tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töötlejatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisemusse. Pind peab olema sobilik kandmaks HI-d. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Vana krohv, lahtised osad ja naket halvendavad osad tuleb aluspinnalt eemaldada. Müüritis peab olema korrektselt vuugitud. Lahtised kivid eemaldada, augud uuesti plommida. Müüritis on vajalik vastava injektsioonivahenditega tihendada. HI-kiht ei tohi ületada teravaid nurki
mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. Renoveerimistööde korral tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töö tegijatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisse. Pind peab olema sobilik kandmaks hüdroisolatsiooni. Vana krohv, lahtised kivid ja naket halvendavad osad tuleb aluspinnalt eemaldada, augud uuesti plommida. Müüritis tuleb tasanduskrohviga siledaks krohvida ning pind karestada. Praguline betoon on vajalik injektsioonivahendiga tihendada. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid jm. Vanade hüdroisolatsioonikatete puhul tuleb kontrollida nende naket aluspinnaga
kõikumised, külmetamised ja sulamised vaheldumisi võivad põhjustavad olukorra, kus plaadid tulevad aluspinnalt lahti. Kuidas siis pikaealine ja kestev rõdude ja välitreppide plaatimise tulemus saavutatakse? Soovitame ja kasutame ka ise väliplaatimiste puhul basseinide plaatimise tehnoloogiat ja materjale. Selleks teostame enne plaatimist hüdroisolatsiooni, et kaitsta aluskonstruksioone niiskuskahjustuste eest. Enne hüdroisolatsiooni tegemist tuleb plaatimise pind puhastada naket nõrgendavatest ainetest (tolm, tsemendipiim, rasvad, õlid ja muu mustus). Vajadusel tuleb teostada enne hüdroisolatsiooni tegemist kõik lihvimis-ja tasandustööd. Parima tulemuse saavutamiseks kasutatakse ainult antud tingimustesse sobivaid materjale. Soovitame lisada tasandussegule ka spetsiaalset ealstifikaatorit, mis parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja muudab tasandussegu elastsemaks. Hüdroisolatsioonitööd
PAHTLID 1.1 Vetonit Siloite- kipsplaadi vuugipahtel Vetonit Siloite on spetsiaalne pahtel kipsplaatseinte vuukide pahteldamiseks kuivades ruumides.Niisketes oludes mitte kasutada. Siloite sobib ka lauspahteldamiseks, samuti värvitud pindadel. Sideaine: polümeerne liim. Veega segamisel saadakse valmis pahtel. Värvus valge. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne. Värvitud pindade pahteldamisel tuleb värv eelnevalt liivapaberiga matistada ja seejärel tolmust puhastada. Vetonite Siloite sobib ka mineraalsete pindade pahteldamiseks (nt. krohvitud pinnad) . Segamisel kasutatakse puhast toatemperatuuril olevat vett. Veekulu u. 8-9 l/25 kg kuivsegule. Segatakse trelli otsa kinnitatud vispliga kaks korda: esimene segamine(u. 2-3 min.)
· Lisandid Mörtide klassifikatsioon Mördid jaotatakse: · Müürimördid, · Pinnakattemördid, · Värvilised dekoratiivmördid, · Eriotstarbelised mördid. Mördi omadused · Müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus. · Kui kivide veeimavus on suur, siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemisprotsess peatub. · Kui aga kivide veeimavus on väga väike, siis ei saavutata head naket, sest tsemedipiim ei imendu kivide pinna sisse. Krohve kasutatakse sise- ja väliskrohvimisel: · Ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu · tulepüsivuse tõstmiseks · esteetilise välimuse andmiseks · tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda · erijuhtudel (radiatsioonikaitse jms) Krohvide liigid: · aluskrohv · jämekrohv · pinna- e viimistluskrohv
paksus on üle 30mm. M20 sobib vundamentide, põrandate, silluste, kandepostide jms. valmistamiseks. Aluspind Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest. Ettevalmistused tööks Eemaldada naket takistavad ained mustus, tolm, rasv jms. Segu valmistamine ja kasutamine M20 25 kg kott segada 2,5-3 liitri puhta veega.
Kbelosan V vastab WTA normidele Kasutusala: Soolakahjustatud mineraalse müüritise tasanduskrohv sise- ja välistöödeks, kombineerituna krohvidega Kbelosan P ja Kbelosan J. Saneerimiskrohvide ülesanne on transportida niiskuskahjustatud müüritisest välja sinna kogunenud vesi ja soolad. Aluspind ja töö käik: Tasandatav aluspind peab olema mahupüsiv, vettimav, mitte läbikülmunud, puhas tolmust ja teistest naket halvendavatest ainetest. Esmase krohvikihina kasutada Kbelosan P. Automaatne veega segamine ja pinnale pritsimine: kasutada PFT automaatseid kruvipumpasid G4 või G5C, mis on varustatud D8-1,5 tigukomplektiga. Lubamatu on kasutada kõrvalisi lisaaineid. Käsitsi veega segamine: segada koti sisu ca 11 liitri puhta joogiveega, segamisaeg ca 3-5 minutit, kuni tekib kellutöötlemiseks sobiv konsistents.
aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. [3] 2.2 Renoveerimistööd Renoveerimistööde korral tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töö tegijatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisse. Pind peab olema sobilik kandmaks hüdroisolatsiooni. Vana krohv, lahtised kivid ja naket halvendavad osad tuleb aluspinnalt eemaldada, augud uuesti plommida. Müüritis tuleb tasanduskrohviga siledaks krohvida ning pind karestada. Praguline betoon on vajalik injektsioonivahendiga tihendada. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid jm. Vanade hüdroisolatsioonikatete puhul tuleb kontrollida nende naket aluspinnaga
kuivad ruumid, puit betoonpinnad B)sideaine järgi-kips, tsement, epoksüüd, liimtasandus, dispersioon C)kihi pakuse järgi-peen-, tasandus-, täitesegu D)kasutamise järgi-isetasanduv, käsitasanduv, erisegud, remontsegudC)kihi pakuse järgi-peen-, tasandus-, täitesegu D)kasutamise järgi-isetasanduv, käsitasanduv, erisegud, remontsegud 2. Miks peab aluspindu kruntima (8) Kruntimine vähendab tasndussegus oleva vee imandumist aluspinda Parandab aluspinna naket. 3. Kaitseb niiskustundlikku aluspinda. Kruntimine vähendab tasndussegus oleva vee imandumist aluspinda Parandab aluspinna naket. Kaitseb niiskustundlikku aluspinda Takistab jääkiniiskuse liimi ja põrandakatte kahjustamist.. Takistab jääkiniiskuse liimi ja põrandakatte kahjustamist. 4. Kas väited on õiged või valed (15) 1. Kulunud monoliitpõranda saneerimiseks piisab pinna kruntimisest ..vale..vale .... 3.2 Krundi
Mõned laki ja värvikihid tulevad kõige paremini maha kaabitsaga kraapides. Seda tehes peab olema ettevaatlik, et ei kahjustataks puidu pinda. Kasutama peab prille, sest laki või värvitükikesed võivad kergesti silma lennata. Kirjelda põranda tasandamist. · Enne tööde algust puhastada põrand lahtistest osakestest ja tolmust. · Puhastatud põrandat on vajalik enne segu paigaldamist kergelt niisutada või töödelda naket parendava nakkedispersiooniga. Pärast põranda töötlemist lasta põrand kuivada 1-3 tundi. · Segu pumbatakse põrandale spetsiaalse põrandate tasandamiseks mõeldud pumba abil või kallatakse käsitsi põrandale segamisnõust. · Põrandale kantava segukihi paksus on pumpamisel 4 - 30 mm. · Käsitsi segu mahakallamise korral 2-30 mm.
Saadaval ka tülikas veepõhisena 2. Mis vahe on silikoon- ja akrüülmassil? Akrüülmass on värvitav, silikoonmass aga mitte. 3. Kuidas mõjutavad värvitavat objekti välistingimused? Nad lõhuvad värvis lahti side- ja täiteaine, pind võib hakkata oksüdeeruma(nt lubi), ultraviolettkiired lagundavad värvi sideainet, niiskus võib tungida värvi sisse ja rikkuda naket ja väev võib lihtsalt maha tulla, hallitus ja eosed võivad lihtsalt aluspinna ära süüa. 4. Pinnaviimistluse materjalide klassifikatsioon? See näitab, kui tule-, vee- või helikindel materjal on. 5. Metallpinna ettevalmistamine värvimiseks? 1. Puhastage hoolikalt tehnilisepiiritusega. Kuivatada lapiga, et ei tekiks roostet. 2. Ülevärvimisel kraapige, lihvige ja harjake ära vana lahtine värv. 3
halvasti kätte maksta. Iga pind vajab eeltöid, erinevus peitub vaid tööde mahus. Alustada tuleks pinna puhastamisest. Töövahendiks kindlasti puhas vesi ning pesuhari. Vajadusel ka kraabits või pahtlilabidas lahtise värvi eemaldamiseks. Kui tegemist on rasvase või pinda sisse imendunud mustusega tuleks kasutada pesuvahendit Lavatio. Lavatio eemaldab mustuse ning ka samal ajal matistab ja pehmendab vana alusvärvi, kergendades sellega pinna lihvimist ning parandades uue värvikihi naket aluspinnaga. Kergelt määrdunud pinna puhastamiseks kasutada Lavatio 5%-list lahust veega (1 osa Lavatio't segada 19 osa veega), tugevasti määrdunud pinna puhastamiseks kasutada 10%-list lahust. Valmis segu kanda pinnale suunaga alt üles, töövahenditeks võib kasutada harja, pintslit, käsna või pesulappi. Lahusel lasta toimida 10-20 minutit, loputades seejärel pestud pinna puhta veega. Lahusega töötlemisel tuleb kanda kaitseprille ja ?kindaid
Külmakindluse tõestamiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid. Koostis:kaaluliselt sideaine suhtes, näit 1:4,5 või segamört 1:0,4:6 Jaotatakse:müürimördid,pinnakattemördid,värvilised dekoratiivmördid,eriotstarbelised mördid. Omadused:*müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus, *kui kivide veeimavus on suur siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemis protsess peatub,* kui aga kivide veeimavus on väike, siis ei saavutata head naket,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse Sise- ja väliskrohvid:krohve kasutatakse sise- ja väliskrohvimiselaitsmiseks : ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu, tulepüsivuse tõstmiseks, esteetilise välimuse andmiseks, tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda, erijuhtudel Liigid:aluskrohv, jämekrohv, pinna-e viimistluskrohv Jagunevad: mineraalseteks ja polümeerseteks. Alaliigid:müürimördid, krohvimördid, pahtelsegud, plaatimissegud, vuugisegud,
veega, kaetakse niiskustõkkega PENOSIL Premium HydroStop Premium BetPrimer Kirjeldus Polümeerdispersioon aluspindade kruntimiseks Kasutusala Põrandate, seinte ja lagede kruntimiseks siseruumides. Sobivad aluspinnad: betoon, mört, tellis, looduskivi, puitmaterjalid, kipsplaat, polümeersed materjalid (värv, linoleum, polümeerkatted). Tugevdab aluspindu ning parandab naket viimistluskihiga. Eelised Väga hea nake. Väga hea püsivus vee ja leeliste suhtes. Väga hea elastsus ja vastupidavus tõmbeja survepingetele ka Tehnilised andmed niisketes tingimustes, Kontsentraat Töötemperatuur: alates +10°C,õhuniiskus kuni 80%, Kuivamisaeg: 1-3 tundi sõltuvalt temperatuurist ja Kulu õhniiskusest" Sõltuvalt aluspinnast 0,1-0,2 l/m² Säilivusaeg
OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja aluspinna sobivust veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati paigaldada allapoole veetõket vastavalt tootja juhistele. Fibergum sobib kasutamiseks kõikide levinumate põrandatrappidega. Kontrolli kokkusobivust trapiga Kiilto tehnilisest nõustamisest või põrandatrapi maaletoojalt. OMADUSED * Pinnakonstruktsioonisertifikaat VTT-C-1848-07
korrasolekut. Kõikidest puudustest tuleb kohe teada anda meistrile või juhatajale. Tööd ei tohi alustada enne, kui kõik ohutu töötamise tingimused on täidetud. Krohvitud pindu kontrollitakse 14 päeva pärast kuivamist: 1) Aluspinna ettevalmistamist ja tööde tehnoloogilise järjekorra õigsust on võimalik kontrollida kihi lahtiraiumisega. 2) Tugevust ja niiskusekindlust kontrollitakse laboris 3) Pinna siledust käega katsudes, 2 m lati ja mõõtekiiluga. 4) Naket vasaraga kergelt koputades, lahtine krohv kõlab teravalt. 5) Pinna horisontaalsust ja vertikaalsust vaaderpassi ja kolmnurkloodiga. 6) Avakülgede kallet metallnurgiku ja mõõdulindiga.
(nimetage 4)? · Mehaaniline kinnitus · Kuumliimimine · Külmliimimine · Punktliimimine 33.Millal ei ole võimalik kasutada lauskeevitatavaid rullmaterjale? · Temperatuuritundlik aluskonstruktsioon · Tule ja plahvatusohtlik ala · Rasked vormid 34.Miks peavad lamekatusel olema õiged kalded? Et vesi ära voolaks. 35.Miks peab aluskate enne hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamist kuiv olema? Niiskus takistab naket 36.Milline on minimaalne soovituslik hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel lamekatustele/üldiselt? Pluss 5 kraadi celsiust. 37.Mille abil saab välistada ilmastiku mõju hüdroisolatsioonitöödele? Kaitsetelk. 38.Nimetage kolm pinnasega kokku puutuvate ehituskonstruktsioonide välise veekoormuse liiki. · Pinnaseniiskus · Mitmesurveline pinnasevesi · Surveline pinnasevesi 39.Mis on sokkel? Vundameni maapealne osa. 40
Mördikihid nakkuvad teineteisega paremini. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist. Krohvitud pindu kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist. Aluspinna ettevalmistamist ja tehnoloogilise järjekorra õigsust kontrollitakse kihi lahtiraiumisega. Tugevuse ja niiskusesisaldust kontrollitakse laboris. Pinnase siledust kontrollitakse käega katsudes. Naket kontrollitakse vasaraga kergelt koputades. Pinna siledust kontrollitakse 2-m latiga ja mõõtekiiluga. Pinna vertikaalsust ja horisontaalsust kontrollitakse vaaderpassiga ja kolmnurkloodiga. Avakülgede kallet kontrollitakse metallnurgiku ja mõõdulindiga.
augud, praod ja muud läbivoolukohad, (aukude sulgemiseks kasutada näiteks villa, äravoolutrapid katta kinni ja eraldada liistuga). Enne tasandamist peab pinnad kruntima nakkedispersiooniga (joonis 2). Kruntainet (näiteks Weber.vetonit MD16) tuleb lahjendada 1:3-le (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindu töödelda kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga, valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 2-4 tundi peale kruntimist). Segu valmistamine Kuivsegule lisatakse vett umbes 20% ulatuses kaalust, s.t umbes 5-6 liitrit 25 kg kotile. Segamise ajal tuleb segu jooksvalt kontrollida voolavustesti abil. Testi tegemise ajal jälgida, et ained oleksid korralikult segunenud
Kattevärvimine teostada värviga Inova Chameleon. Varem viimistlemata pind värvida 2 korda, eelnevalt krunditud või värvitud pind 1-2 korda. Enne teise kihi pealekandmist lasta värvitud pinnal kuivada vähemalt 4 tundi (23°C, 50% RH). Värv on pinnale kandes roosa, muutudes kuivades (1-2 tunni jooksul) valgeks. 2.1.3. Lae värvimine Kõigepealt krunditakse lagi värviga Bindo Base millest on lähemalt juttu osas ,,Seinte värvimine." Parandamaks naket kattevärvi ning aluspinna vahel, samuti eelnevalt läikiva värviga kaetud või uued kõrge pH-väärtusega (pH>8) betoonpinnad kruntida värviga Bindo Base. Kruntvärvi kasutamine suurendab värvitud pinna koormustaluvust, ühtlustab aluspinna imavust ning vähendab kattevärvi kulu. Imavad aluspinnad kruntida tootega Stopgrund. 8 Kasutatakse värvi Sadolin Inova Chameleon.
· Üleliigne segu eemaldada. · Valmistada pahtlimassi ette kogus, mille jõuab ära tarvitada 30 minuti jooksul. · Puhastada pahtlilabidad ja segamisnõud alati koheselt peale pahteldamist. KIVINEMINE · Seinale määritud pahtel taheneb 20- 60 minuti jooksul. · Tahenemise kiirus sõltub pahtlikihi paksusest seinal ja ruumi temperatuurist. · Pärast tahenemist on pahtel kergelt töödeldav. · Kivinenud segu omab aluspinnaga head naket. · Mahukahanemine on kipspahtlil väga väike. · Kivinenud segu on liivapaberiga kergelt lihvitav. PIIRANGUD · Pahtli kasutamistemperatuur peab olema üle + 5° C. · Pahtel ei ole kasutatav niisketes ruumides ja seda ei saa kanda märgadele seintele. · Tardumist alustanud pahtlit mitte kasutada. · Tarduvale pahtlile vett lisades segu omadused ja töödeldavus ei taastu. LK.3
Suhteline õhuniiskus 30-60% Õhutemperatuur min 18 kraadi Ülespöördega paigaldus Miks on vaja? · Hügieenilisuse · Niiskuskindlus · Lihtsam hooldus Silepõrandekatete paigaldamine Liimine Ülespööretega paigaldus Valmis ülespöörde detailid Vineüülpõrandakatte paigaldamine niiseks ruumis Betoonist aluspõrand Aluspõrand peab olema puhas; kuiv ning tasane. Samuti ei tohi aluspõrandas olla pragusid. Lahtine tolm ning plekid, mis võivad vähendada liimi naket, tuleb põrandalt eemaldada. Kui olemasolev betoonpind on konarlik , tuleb see tasanada, et vältida katte ebaühtllat kulumist. Tasandust tehakse selleks ettenähtud segudega vastavalt tootja ettekirjutustele. Kohtadesse, kus on kõrgendatud nõudmised niiskuskindusele, tuleb niiskustõke paigaldada vastavalt kehtivale ehiturnormidele (näit. otse pinnasele ehitatud betoonist aluspõrandad). Kui kate paigaldatakse betoonist aluspõrandale ilma spetsiaalse niiskustõketa, tuleb kindlasti
VLK võib olla kumera osaga või kitsam standardmõõdust (2,4 m), sest hooned pole projekteeritud 2,4 m moodulis. Samuti on VLK- sse võimalik teha avasid. Monolitiseerimine Kui VLK on paigas ja korralikult toestatud, paigaldatakse ääreraketised. Seejärel torustikud ja elektrijuhtmed ning lisaarmatuur vastavalt kaasnevale dokumentatsioonile. Enne betooni valamist peab veenduma et VLK pind oleks puhas ja niiske, kuid ilma liigveeta, et tagada betooni parimat naket. Komplekteerimine ja saatedokumendid Saatedokumentidel on ära näidatud VLK pinnalaotus rajatava hoone plaanil, VLK arv ja kogupindala, lisaarmatuuri spetsifikatsioon koos armeerimisjoonistega, vajatavate ääreraketiste kogupikkus, avade hulk ja mõõtmed, vahelae kogupaksus, millest sõltub ka joonisel näidatud vajalik betooni kogus, selle mark ja tugede asendiplaan. Konstruktsiooni püsivus
teostamiseks · Ettevalmistus tasandustöödeks Aluspind peab olema puhas. Tolm tuleb eemaldada tolmuimejaga. Sulgeda aluspinnas olevad augud, praod ja muud läbivoolukohad, näiteks villaga. Puhastatud pinnale tuleb harjata kruntaine MD16, mis on betoonpindade puhul lahjendatud veega 1 : 3 (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindasid töödeldakse kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 24 tundi) · Segukihi paksus Enne segu ostmist tuleb selgeks teha, kui paks peab tasanduskiht olema. Näiteks, kui seguga on lubatud valada 05 mm, ei tohi valada 5 cm · Vee hulk Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga
Liiva kõlblikkuse üle otsustatakse tema kahjulike lisandite sisalduse järgi. Kahjulikeks lisanditeks betooni liivas võivad olla: · vilk esineb liivas õhukeste liistakutena; tsement nakkub nendega halvasti ja nõrgestab sellega betooni; vilku ei tohi liivas olla üle 0,5%. · väävliühendid tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle 1%. · savi, muda ja tolm kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%. · orgaanilised ühendid tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada üle lubatud piiri, mida kontrollitakse sel teel, et katseklaasi asetatud liiv segatakse suure hulga 3%-se NaOH vesilahusega ja lastakse seista 24tundi. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on liivas orgaanilisi ühendeid, seda tumedamaks ta läheb. Lahus ei tohi minna etalonist tumedamaks.
Vetonit 3300-ga tasandatud põranda võib katta parketi, vaiba või PVC põrandakatte materjaliga. Kuna Vetonit 3300 on suhteliselt peene fraktsiooniga ning hästi valguv, tuleb aluspõrandas kõik praod ja läbivoolukohad sulgeda selleks kasutatakse villa, millega vuugid kinni topitakse. Seinte servadesse tehakse ribilise papi või porolooni ribaga umbes 5 mm laiune deformatsioonivuuk. Aluspind puhastatakse mustusest, lahtisest värvist ja kõigest muust, mis võiks takistada naket pealevalatava segukihi ja aluspinna vahel. Seejärel kantakse põrandale kruntaine (Vetonit MD16), mille peale puistatakse kuiva sõelutud liiva (fraktsioon 0,5-1,2 mm). Seejärel hõõrutakse kruntaine koos liivaga põrandal laiali. Krunditud põrandale paigaldatakse klaaskiud- armeerimisvõrk. Võrgu paanid ja jätkukohad tehakse 10 cm ülekattega. Seejärel valatakse Vetonit 3300-ga tasanduskiht. Valamise käigus
ja ei sea töötaja elu ohtu. Mördi tardumisaeg oleneb krohvitava pinna niiskusest ja poorsusest, õhutemperatuurist, mördikihtide paksusest. Tööriistad pesta veega kohe pärast töö lõpetamist. Krohvitud pindu kontrollitakse peale 14-päevast kuivamist. Aluspinna ettevalmistamist ja tehnoloogilise järjekorra õigsust kontrollitakse kihi lahtiraiumisega. Tugevuse ja niiskusesisaldust kontrollitakse laboris. Pinnase siledust kontrollitakse käega katsudes. Naket kontrollitakse vasaraga kergelt koputades. Pinna siledust kontrollitakse 2-m latiga ja mõõtekiiluga. Pinna vertikaalsust ja horisontaalsust kontrollitakse vaaderpassiga ja kolmnurkloodiga. Avakülgede kallet kontrollitakse metallnurgiku ja mõõdulindiga. 2. Võrdle: välis- ja sisetööde värve Igale pinnale on välja töötatud vastav värvitoode, mis peab kestma tingimustes, kuhu värv on mõeldud. Näiteks sisetöödeks mõeldud värv ei ole piisavalt tugeva värvikilega, et vastu
paanid. [3] 3.1 Veetihe tihenduskrohv Tihenduskrohv ehk isolatsioonikrohv on tsemendi baasil tehtud veetihe krohv. Seda kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise koormuse puhul nii välis- kui ka sisepinnal. Tihenduskrohv ei anna samaväärset tulemust kui bituumen-pakskiht, seepärast kasutatakse tihenduskrohvi eelkõige tugevama toimega hüdroisolatsioonimaterjali alus- või tasanduskihina. Enne tihenduskrohvi pealekandmist katta aluspind naket parandava krundiga. Tihenduskrohv kantakse kogu isoleerimist vajavale pinnale, välja arvatud torude ümber isoleeritava pinnaga liituvate seinte liitumiskohta umbes 1 cm ulatuses. Krohv kantakse pinnale kas käsitsi või pumbaga, minimaalselt kahes kihis. Kuna krohv on väga kerge pragunema, siis tuleb krohvikihid lasta korralikult ära kuivada enne järgmise kihi pealekandmist ning krohv ei tohi kuivada päikese ja
Kõvasulamid saad keraamiliste materjalide lisamisel. Ei kaota om temp tõustes. Bituumen ja tõrv omadused: 1. Sitkus, määr teat temp nõelkatsega; 2. Murdumiskatse määr painutatavus neg temp juures; 3. Pehmenemistäpp; 4. Viskoossus; 5. Duktiilsus e. venivus. Tooted: bituumen, kasut teehituses, lisat kautsuk, saad elastsem, mida kasut katusel; bit hapendamisel O-ga kasut ehitusmat tootm; vedelad bit tooted kasut katmiseks; bit vuugiliim soodustab naket; bit kitt kasut pindade väikeste paranduste tegemiseks; bit värvid; bit mastiksid kasut hüdroisol. Bituumen tooted: immut papp, paber, kasut isol materjalina; rullmaterjal on alusmaterjaliks. Rullmaterjalide kasutamine: katusekatena; veesurveall töötavate ehitiste isol; katusekatte tükk materjalid. Kummibituumen sünt kautsuki lisamisel, on elastne, kandjaks on klaasriie. Asfaltbetoon, kasut teedeehituses, koosneb: bit+filler+liiv+killustik.
ettevalmistamine sise- ja välistöödel Aluspind peab olema puhas, kuiv, pinnal ei tohi olla värvi nakkumist takistavaid aineid. Järgida ehitusteenuste töövõtu määruse (VOB) C osa, standardi DIN 18 363, pt 3 Uued krohvid-Välispinnad ja sisepinnad on viimistletavad peale piisavat ooteaega Määrdunud, liivased, tolmavad pinnad- kogu pinna ulatuses puhastada pestes, harjates või veesurvepesuga nii sise- kui ka välispinnad. Vajadusel kruntida Betoon- Naket takistavad osakesed pesta täielikult maha, veele lisada hästi niisutavaid puhastusvahendeid. Tolmavad ja liivased ained eemaldada Kriidised/tolmavad pealispinnad- puhtaks harjata või pesta. Kruntimine: Tugevat, normaalse imavusega aluspinda ei ole vaja kruntida. Jämedapooriline, kergelt liivane, imav pind kruntida Värvimata tellismüüritis- Välispinnad: Sobivad ainult külmakindlad välismüürikivid või klinkertellised ilma võõrmõjudeta. Müüritis peab olema vuugitud.
vigastused puudulik aluspinna töötlus ja vale veekoormuse hinnang. Sellest tulenavlt võib võõpasid kasutada ainult pinnaseniiskuse või mittesurvelise vee korral. Ühtlasi kasutatakse võõpasid veeanumate siseisolatsioonis, niisketes ruumides, ülalpool maapinda soklipiirkonnas(vertikaalpinnal), vundamendiplokkide peal ja "musta vanni" aluskattena. Võõpade aluspinnaks sobivad krohv, betoon ja ka müüritis. Aluspind peab olema tugev ja puhas naket halvendavatest osakestest( nt. tolm, sool, värv jne.). Lisaks puhtusele on tähtis ka, et aluspinnal ei oleks teravaid väljaasteid ja et aluspind ei oleks veega küllastunud, tagamaks imamisvõime. Töid võõbaga ei tohi teha madalate temperatuuridega (alla +5) ja ühtlasi tuleks pinda kaitsta sademeta, tugeva tuule ja päikese eest. Segu valmistamisel tuleb jälgida, et segu sisse ei jääks klimpe ja et peale puhta vee ei lisataks muid aineid. Kihte kantakse aluspinnale
Koormuste maksimaalseks edasi- kandmiseks peavad vuugid olema hästi täidetud ja mört peab saavutama kividega väga hea nakke. See tagab ka müüritise hea helikindluse. Müürisegu sobib põletatud tellistest, silikaattellistest, betoon-, kergbetoon-, kergkruus ja silikaatplokkidest müüride ladumiseks nii sise- kui välistingimustes. Samuti korstnate ja kaminate ladumiseks. Müüritise alus peab olema tugev ja stabiilne. Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest. Enne müüritööde algust ja ladumise ajal tuleb kaitsta kõiki ehitiseosi, mida müüritööde ajal võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure vee- sisaldusega või liiga kuivi müürimaterjale. Müürikive ei tohi pärast nakkumist liigutada. Pooleliolevat müüri tuleb kaitsta vihma ja teiste ohutegurite eest. Kuiva ja sooja ilmaga tuleb takistada müüri liig kiiret kuivamist, seda puhta veega kastes. Mördipritsmed tuleb
kivinemisprotsesse, temperatuuri ning betooni küpsusastet soovitud ajahetkel [3]. Lisaks eelnevatele mõttetöödele on ka olemas otsesed ettevalmistustööd talviseks betoneerimiseks ja nendeks on: Pilt 1. Betoplus-arvutiprogramm betooni analüüsimiseks. 5 1. raketise ja armatuuri puhastamine jääst ja lumest sest jäätunud armatuur ei saavuta nõutud naket betooniga, samuti võib kannatada betoonivalu pinnakvaliteet. 2. raketise ja armatuuri soojendamine enne valu külm raketis ja armatuur põhjustavad betooni jahtumise või isegi jäätumise. 3. Ehitustehnoloogilised meetodid talviseks betoneerimiseks. 3.1 Betoonisegu soojendamine. Ajad on näidanud, et termosmeetod on lihtsaim ja majanduslikum meetod, mida on laialdaselt kasutatud kõige mitmekesisemate, kuid väiksemate pinnamooduliga konstruktsioonide betoonimisel
Kontrollida värvitavate pindade seisukorda. Puhastada metallpind puhastusvahendiga rasvainetest. Varem värvitud pindadelt tuleb eemaldada lahtine värv ja rooste kasutades terasharja või lihvi. Puhastusainete kasutamise järgselt loputada pinda hoolikalt veega ning kuivatada korralikult. Eemaldada vana lahtine värvikiht ja rooste kaabitsaga ning pind lihvida nakke parandamiseks ühtlaselt matiks. Peale lihvimist eemaldada lihvimistolm ja lahtised osakesed, mis nõrgendavad värvikile naket. Tööruum tuleb enne värvimist hoolikalt koristada ja tolmust puhastada, et värskelt värvitud pinnale ei ladestuks tolmu, mis rikub värvipinda. Pinnad, mida ei soovi värvida, tuleb katta maalriteibiga ja põrandale ehituspapp või kattekile töökoha ümbruse kaitseks. Metallpinda on soovitav korrosiooni tekke vältimiseks kruntida 1-2 kihis metallikrundivärviga ning enne pinnavärvimist lasta krundil põhjalikult kuivada, vastavalt tootekirjeldusele.
Võib kasutada ka soojusisolatsiooniplaatide kleepimiseks soklil ja vundamendil. Tegemist on lahustivaba, elastse, kiududega armeeritud, pragusid sildava pastöösse bituumen-emulsiooniga. See on kergelt töödeldav, omab head vananemiskindlust, kõvastub kiirelt ning on vastupidav kõikidele looduslikult maapinnas leiduvatele aktiivsetele ainetele. Ei ohusta põhjavett. 24 Aluspind peab olema kuiv, tugev, tasane, kandev ning ei tohi olla naket takistavaid osakesi. Aluspinna parandust on soovitav teha EPASIT MineralDicht sperr mördiga. [8] 2.2.3 Xypex Admix ,,Admix on unikaalne keemiline lisand betooni veepidavuse ja vastupidavuse tõstmiseks. Xypex Admix C-1000 lisatakse betoonisegule segamise käigus. Xypex Admix C-1000 koosneb portlandtsemendist, peenest räniliivast ja patenteeritud kemikaalide kompleksist. Aktiivsed
kulutatakse (sõidutatakse ratast proovikehal). Rattaroopa katse killustikmastiksasfalt SMA katse maksimaalne suhteline jäljesügavus %. Hinnatakse läbi vajumise, mida tekitatakse kunstlikult. Marshalli katse leitakse asfaltbetooni stabiilsus ja voolavus määratud meetodil valmistatud proovikeha koormamisel katseseadmes püsiva kiirusega 60 C. segude lisandid nt viatop, kummipuru, wetfix, kiudained Kiudained võimaldavad asfaltsegudes kasutada suuremat hulka sideainet. Naket parandavad sideained nt wetfix, tagavad piisava nake sideaine ja kivimaterjali vahel mis väldib vee tungimist kivimaterjali ja sideaine vahele ja suurendab materjali koospüsimist. Viatop SMA segude jaoks nakke stabiliseerimiseks. Kummipuru kasutatakse veoautorehvi ääri, mis jäävad üle lõhkamismattide tootmisest. Lisandite kasutamine asfaltsegudes eeldab alati eriretseptide koostamist. kvaliteedijuthimine (toodete toimivusdeklaratsioonid, CE märgistus, tootmisohje).
oluliselt betooni maksumust. Täitematerjalid moodustavad kogu betooni mahust 80…90%. Eestis betooni tootmisel enamkasutatavad täitematerjalid: • Looduslikud- kvartsliiv, kruus ja killustik- lubjakivist või graniidist; • Tehislik- kergkruus Täitematerjalides piiratakse ja kontrollitakse • Peente <0,125mm osiste sisaldust sh. savi ja savikate osiste sisaldust (määratakse pesemisega) kuna halvendab liivaterade ja tsemendikivi vahelist naket; • Orgaaniliste osiste sisaldust (kolorimeetriline hinnang) kuna alandab betooni tugevust ja aeglustab betooni tugevuse kasvu; • Terastikulist koostist, et saavutada liiva minimaalne tühiklikkus võimalikult väikese terade summaarse pinna juures, mis lubaks minimiseerida tsemendi kulu ja tsemendikivi mahtu betoonis. Liiv sõmer teraline materjal valdavalt terasuurusega vahemikus 0,125...4,0mm. Jaotatakse:
Suuremas mahus töödele (üle 1000 m²) on pindade tasandamiseks kasulik kasutada koos pumbaoperaatoriga segupumpa. Aluspind peab olema puhas. Tolm tuleb eemaldada tolmuimejaga. Sulgeda aluspinnas olevad augud, praod ja muud läbivoolukohad, näiteks villaga. Puhastatud pinnale tuleb harjata kruntaine, mis on betoonpindade puhul lahjendatud veega 1 : 3 (üks osa krunti : kolm osa vett). Kuivi ja tugevasti imavaid aluspindasid töödeldakse kaks korda. Kruntimine parandab tasandussegu naket aluspinnaga ja valguvust, takistab õhumullide teket ja tasandussegu sees oleva vee imendumist aluspinda. Tasandamist võib alustada, kui krunt on nn puutekuiv (ca 2- 4 tundi). Iga pakendi peal on ära näidatud lisatava vee kogus. Kui lisada vett liiga palju, on segu koostis rikutud, mille tagajärjel jääb pinnapealne kiht pehme. Eksamipilet Nr.3 1.Pindade krohvimine. PINDADE KROHVIMINE
Betooni mahukahanemist soodustab: Suur tsemenid hulk betoonis Suur vesitesmenttegur Peene täitematerjalik suur osakaal Kuiv kasutuskeskkond Raudbetoonis võib mahukahanemine olla üle 2 korra väiksem kui betoonis Mahukahanemine on üldiselt kahjulik,põhjustades pragusid ja pingeid. Mahukahanemispragusid tekitab ebaüthlane temperatuuri jaotus.Positiivsest küljest suurendab mahukahanemine betooni ja armatuurterase vahelist naket. Mahukahanemise vältimine: seda saab vältida spets mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. BETOONI ROOME Roome – on betooni omadus järelderformeeruda kestva koormuse toimel pika aja vältel Roome sõltuvus betooni struktuurist, koostisest, ja keskkonnatingimustest on analoogiline mahukahanemisega Roome vähendamiseks on mõistlik vältida konstruktsiooni liiga varajast koormamist KIUDMATERJALID Kiude kasutatakse erinevate komposiitmaterjalide koosseisus:
(sks.k. Rollputz) saavutati segu üle rullimisel spetsiaalse faktuurrulliga, hõõrdekrohv (sks.k. Rillenputz) saavutati terakeste hõõrumisega pinnalekantud massis. Nii tekkisid ilma lubja, tsemendi ja vesiklaasita polümeerkrohvid. Teise suuna esindajad hakkasid lisama mineraalsetele krohvidele polümeerseid lisandeid. Algul segati dispersiooni mörti, hiljem dispersioonpulbrit juba kuivsegusse. Dispersiooni lisamisega arandati mördi töödeldavust, krohvi naket ja vastupidavust niiskusele. Nii tekkisid parandatud omadustega mineraalkrohvid (sks.k. Edelputze). Need materjalid ei ole nüüd ainult krohvijate materjal - nende töötlemine on sarnane pahteldustööle, mistõttu sobivad nad ka maalritööde materjalideks. 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja välistöödeks Polümeersete krohvide eelised: nad on otse ämbrist töödeldavad, puudub vajadus mördi valmistamiseks ehitusplatsil. Nad on väga hea vihmakindlusega ning piisava veeauruläbilaskvusega
tema kahjulike lisandite sisalduse järgi. Kahjulikeks lisanditeks on: · Vilk esineb liivas õhukeste liistakutena; tsement nakkub nendega halvasti ja nõrgestab sellega betooni; vilku ei tohi betoonis olla üle 0,5%; · Väävliühendid (kõige sagedamini püriit) tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle1%; · Savi, mulda ja tolm (Ø 0,125mm) kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5% · Orgaanilised ühendid (peamiselt huumus) tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada lubatud piiri. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega liivateri, vahemikus 0,125...4,0 mm või 0,14...5,0mm. Mida mitmekesisema jämedusega liiv on seda tihedam taon ja seda vähem kulub betoonile tsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik
Kõvendid on ained, mis liimainele lisatuna reaktiveerivad liimi kõvenemisprotsessi reageerides liimainega. Tüüpiliselt toimub reaktsioon liimaine ja kõvendi funktsionaalsete rühmade vahel. Täiteained kindlustavad vajaliku voolavuse, vähendavad mahtkahanemist ja sisepingeid, tõstavad kuumusekindlust. Plastifikaatorid tõstavad kõvenenud liimi plastsust, vähendades sisepingeid, alaneb klaasistumistemperatuur ja kasvab külmakindlus. Naket tõstvad lisandid parandavad liimi naket substraadiga. Nake on liimi omadus, mille tõttu moodustub mõõdetava tugevusega liimliide kohe, kui liim ja substraat puutuvad kokku vähese rõhu all. Stabilisaatorid tõstavad liimi püsivust termooksüdatsiooni suhtes ja kindlust biokahjustajate suhtes. Pöörduva liimi kõvenemine on füsikokeemiline protsess, keemilist reaktsiooni siin ei teki. Pöörduvateks võib liime nimetada sellepärast, et kui liimühendus puutub
Kahjulikeks lisanditeks betooni liivas võivad olla: · vilk esineb liivas õhukeste liistakutena; tsement nakkub nendega halvasti ja nõrgestab sellega betooni; vilku ei tohi liivas olla üle 0,5%. · väävliühendid tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle 1%. · savi, muda ja tolm kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%. · orgaanilised ühendid tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada üle lubatud piiri, mida kontrollitakse sel teel, et katseklaasi asetatud liiv segatakse suure hulga 3%-se NaOH vesilahusega ja lastakse seista 24tundi. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on liivas orgaanilisi ühendeid, seda tumedamaks ta läheb. Lahus ei tohi minna etalonist tumedamaks.
tihedalt ja täpselt kokku. 20. Kihilattide või juhtlaudade jaotusmärki- de kohale kinnitatakse müürinöör, mille abil saab laduda horisontaal- ja verti- kaalloodis oleva ning õige kõrguse- ga plokirea. Tavaliselt laotakse plokid ½-kivise ülekattega. Plokkide lõplikuks paikakoputamiseks kasutatakse kummi- haamrit. Paikakoputatud plokki ei tohi enam liigutada, sest liigutamine halven- dab ploki ja mördi naket. Pärast ploki paigaldamist eemaldatakse vuugist väl- junud liigne mört. Sarruste ja müürisidemete paigaldamine 21. Ladumise käigus paigaldatakse plokk- müüri projektis ettenähtud sarrused. Sarrused peavad olema puhtad. Sarru- sed asetatakse plokis olevasse soonde mördikihi peale. Sarruse ümber peab 24. Akna- ja uksepõskedes paigaldatakse geks, tõstetakse sarrust näiteks naelte jääma vähemalt 15 mm kaitsekiht
• Ülekate sügavuti • Tihendamise kestus VÄLISVIBRAATORID JÄRELTIHENDAMINE Vertikaalkonstruktsioonide ja paksemate plaatkonstruktsioonide betoneerimisel on soovitav betooni uuesti tihendada ehk järelvibreerida enne kivistumist ja siduvuse teket. See vajadus tekib betooni plastilise vajumise tõttu, mis kujutab endast betooni raskemate koostisosade ning kergemate lisamaterjalide kihistumist raskusjõu mõjul, mis võib põhjustada betoonpinna pragunemist ja puudulikku naket sarruse ja betooni vahel. 2. Betoonitööd 21 2.3.4. BETOONI HOOLDUS Järelhoolduse mõte on betooni tugevustekke tagamine ja betoonipinna liiga kiire kuivamise takistamine.
vahemikus -5...0ºC vähemalt 6cm. Temperatuuril alla +5ºC tuleb projekteeritud kihipaksusi suurendada vähemalt 0.5 cm võrra. Tihedate asfaltbetoonsegude sideainena kasutatakse sitkeid või pehmeid nafta-bituumeneid, mille viskoossus, temperatuuritundlikkus ja ilmastikupüsivus võimaldavad saavutada tihedatele asfaltbetoonsegudele kehtestatud nõudeid. Suurema viskoossusega bituumeneid kasutatakse raske liiklusega teedel. Kui asfaltbetoonsegu ei ole piisavalt veepüsiv, tuleb kasutada naket parandavaid lisandeid. Naftabituumenite nakke parandamiseks happelise kivimiga võidakse lisada amiine. Muude lisandite (gilsoniit, kummipuru, polümeerid, jm.) kasutamine eeldab spetsiaalset seguretsepti ja see lepitakse töövõtja ning tellija vahel kokku igal konkreetsel juhul. Tihe asfaltbetoonsegu valmistatakse tsükkel- või pidevtoimega sundsegamisega segurites, mis võimaldavad toota retseptile vastavat püsivate omadustega segu
konstruktsioonides) algpingeid ja -pragusid. Viimaste vältimiseks (piiramiseks) tuleb konst- ruktsiooni kivistumise algperioodil kaitsta ebaühtlase väljakuivamise eest. Mahukahanemis- pragude tekkimist soodustab ka ebaühtlane temperatuurijaotus konstruktsiooni piires betooni termilisel töötlemisel (valmistamise ajal kuumutatud konstruktsiooni ei või kiiresti maha jahu- tada). Mahukahanemine suurendab täiendava hõõrdejõu arvel mõnevõrra betooni ja armatuurterase vahelist naket (ainus positiivne külg). Mahukahanemist saab vältida spetsiaalsete mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. Viimas- te abil on võimalik saada ka mahuspaisuvaid betoone (kasutatakse veetiheduse tagamiseks ja mõningate pingbetoonkonstruktsioonide valmistamiseks). 1.5.2 Betooni roome Roome on betooni omadus järeldeformeeruda kestva koormuse toimel pikema aja kestel. Roome sõltuvus betooni struktuurist, koostisest ja keskkonnatingimustest on analoogiline ma- hukahanemisega
võib rakendada teedeta aladel. Puudus: energiamahukas, seadmete kiire kulumine. 185. Katendite aluse kihtides on soovitav kasutada: fraktsioneeritud killustikke, kruuskillustekke, kruusasid ja liivasid. 186. Tehnoloogiliste vahekihtide ülesanded: · Võimaldama ehitus- transpordimasinatel liikumist kihil · Takistama kihtide omavahelist segunemist · Vältima naket tsementbetoonkatete ja mineraalse aluse vahel · Kaitsma aluskihtide ilmastiku ja liikumismõjude eest 187. Kruusast aluste ja killustikaluste võrdlus Kruus Killustik Ehitatkse kahekihilisena b(alumine-jäme, ülemine Võib immutada liivtsementseguga- tsemak peen) Vähim kihi paksus 10 cm Tugevus määratakse kruusa enda tugevusega
omadustega tellistest ja vuugimaterjalist. Pindamise kavandamisel tuleb arvesse võtta mitmeid asjaolusid: · välisseina tellised peavad olema külmakindlad, sest õhuke krohvikiht ei kaitse alust piisavalt ilmastikumõjude eest. Krohvile esitatakse ilmastiku suhtes tellisega samad nõuded; · aluse veeimavusvõime mõjutab krohvi kõvastumist. Kui imamine on väike, siis krohvikiht jääb nõrgaks, kui imamine on suur, siis ei saavutata head naket. Aluse sobitamiseks tuleb seda kas kruntida või niisutada; · krohvitav pind peab olema puhas, tolmu-, nõe-, soolade- jms. vaba. Pindamismoodused. Krohvimine on mitmesuguste pindamismooduste ühisnimetus. Krohvimise õnnestumine sõltub õigest materjalide valikust ja hoolsast tööst. Tavaliselt kantakse krohv pinnale kahes või kolmes kihis. Esimene nn. sisseviskekiht peab tagama hea nakke aluse ja järgmise kihi vahel. Teine, põhikiht, annab krohvile vajaliku paksuse
See on olukord, kus müüritis võib puruneda, ilma et survepinged talle suureneksid lihtsalt sama koormuse pikemaajalisel mõjumisel. Kui avariiohtlikku olukorda ei märgata, pikenevad praod veelgi ning müüritises tekivad üksikud tulbad. Poole kivi paksused tulbad kaotavad oma püsivuse. Tõmme, lõige, paine. Müüritise tõmbe-, lõike- ja paindetugevus sõltub vuukide tugevusest. Vuugi tugevuse määrab kivi ja mördi nake. Eristatakse kahte liiki naket, sõltuvalt mõjuvate jõudude suunast. Normaalnakke puhul mõjuvad jõud risti vuugi pinnaga. Tangensiaalnakke puhul mõjuvad jõud paralleelselt vuugi pinnaga. Vertikaalsete vuukide tõmbe- ja lõiketugevust ei arvestata, kuna vertikaalsed vuugid on halvasti täidetud. Tõmbele purunemisel esineb kaks juhtu, olenevalt tõmbejõudude suunast müüritise suhtes 1. Jõud mõjuvad horisontaalvuukidega risti. Purunemine toimub mitteseotud ristlõikes. 2
annaabi.ee 
