Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitussegud (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse sideainetaignaks?
  • Mida nimetatakse mördiks?
  • Kuidas liigitatakse betoone tiheduse järgi ?
  • Mida näitab betooni klass ?
  • Milleks on vaja plastifikaatoreid?
  • Mis on tihendamise eesmärgiks?
  • Milleks kasutatakse mörte ?
  • Kuidas jaotatakse mörte otstarbe järgi?
  • Kuidas jaotuvad krohvid sideaine järgi ?
Betoonisegud
Betoon on põlemata tehiskivi , mis saadakse sideaine , täitematerjali ja vee segu kivinemisel.
Koostisosade sega nim. Betooniseguks.
Liigitatakse: raske, normaalne, kerge
Klassid: survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse
normaalse betooni koostisosad on: sideaine (tavaliselt tsement ),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid
Lisandid:
tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad
veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid
Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid
Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral.
Täitematerjale on betoonis u 70%
Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist -veest sideainekivi
LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni karkassi ja vähendada tsemendi kulu.
JÄMETÄITEMATERJAL: betooni jämetäitematerjaliks on kruus või killustik . Olenevalt materjalist tihedusest jaotatakse-kerged või rasked täitematerjalid( kergkruus )
Killustiku doseeritakse fraktsioonidena.
Tardumist kiirendavad ja ka aeglustavad lisandid-võimaldavad tööde teostamisel reguleerida tardumisprotsessi.
Kivinemist kiiirendavad lisandid võimaldavad suhteliselt madala temperatuuri juures betooni tugevust kiireminei suurendada.
Tardumist aeglustavad lisandid-kasutatakse betooni transpordil pikkade vahemaade taha ja kuuma ilmaga
BETOONISEGU KOOSTAMINE JA VALMISTAMINE
Betoonisegu koostamisel ja valmistamisel lähtutakse:soovitavast betooni klassist , töödeldavusest, lähtematerjalide omadustest.
Määratakse seguvahekord, mida väljendatakse kas massi-või mahtude suhtena, kus üheks on võetud tsemendi hulk
Seejärel koostatakse segu
Betoonisegu segamise aeg: masinatega segamisel saavutatakse segu homogeensus 1.5 min, segamisaja pikendamine parandab üldiselt betooni kvaliteeti
Betoonisegu tihendamise eesmärgiks on saada tihe betoonimass.Eemaldatakse segamise,paigaldamise ja transpordi ajal sinna kaasatud liigne õhk.
Selle õhu eemaldamine muudab betooni tugevamaks, korrosiooni-ja ilmastikukindlamaks.
Betoonisegud jagunevad jäikadeks,plastseteks ja voolavateks.
OMADUSED
Survetugevus on betoonisegu puhul arvutuslikult eeldatav . Praktiliselt määratakse proovisegust kuupide survetugevus 28 ööpäevase normaaltingimustes kivinemise järel
Plastsuse all mõeldakse betoonisegu omadust, mida iseloomustavad tsemendi, vee ja täitematerjalide suhe. Kui betoonis on vähe tsementi ja palju liiva.
MÖRDID
Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, pragude täitmisel jne.
Ehitusmördid valmistatakse mineraalsest sideainest, peenest täitematerjalist ja seguveest, mõnel juhul kasutatakse ka pigmente.
Mördi omaduste reguleerimiseks võib kasutada ka vastavaid orgaanilisi või mineraalseid lisandeid.
Klassifikatsioon :1)tiheduse järgi-tavaline raskemört,kergeehitusmört2) otstarbe järgi:müürikatte, pinnakatte, eriotstarbelised .3.Sideainete järgi-tsement-, lubi ,kips-,savi-, kukersiit jms mördid
Mördile esitavad nõuded:hea töödeldavus, veehoidvus, ei tohi kihistuda, hea nake aluspinnaga
Lubimörtidele on omane suhteliselt madal survetugevus ja külmakindlus. Külmakindluse tõestamiseks kasutatakse õhkusisseviivaid lisandeid.
Koostis:kaaluliselt sideaine suhtes, näit 1:4,5 või segamört 1:0,4:6
Jaotatakse:müürimördid,pinnakattemördid,värvilised dekoratiivmördid,eriotstarbelised mördid.
Omadused:*müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus, *kui kivide veeimavus on suur siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemis protsess peatub,* kui aga kivide veeimavus on väike, siis ei saavutata head naket,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse
Sise- ja väliskrohvid:krohve kasutatakse sise- ja väliskrohvimiselaitsmiseks : ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu, tulepüsivuse tõstmiseks, esteetilise välimuse andmiseks , tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda, erijuhtudel
Liigid:aluskrohv, jämekrohv, pinna-e viimistluskrohv Jagunevad: mineraalseteks ja polümeerseteks.
Alaliigid:müürimördid, krohvimördid, pahtelsegud, plaatimissegud , vuugisegud, peeneteralised betoonid.
1.Mida nimetatakse sideainetaignaks?
2.mida nimetatakse mördiks?
3.mis on betoon ?
4.Kuidas liigitatakse betoone tiheduse järgi ?3
5.mida näitab betooni klass ?
6. normaal -betooni koostisosad
7.betooni lisandid
8.täitematerjali ülesanne
9.milleks on vaja plastifikaatoreid?
10.mis on tihendamise eesmärgiks?
11.milleks kasutatakse mörte ?
12.kuidas jaotatakse mörte otstarbe järgi?
13.mördile esitatavad nõuded
14.krohvi eesmärgid
15.kuidas jaotuvad krohvid sideaine järgi `?
1. sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks
3. põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel.
4. tavaline raskemört,kergeehitusmört
5. Survetugevust
6. sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid
7. tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. veevajadust vähendavad ja töödeldavust parandavad plastifikaatorid ja superplastifikaatorid. Külmakindlust parandavad õhku sisseviivad lisandid sideaineks
9.vähendavad veevajadust ja parandavad töödeldavust
10. tihendamise eesmärgiks on saada tihe betoonimass
11.Kasutatakse materjalide ühendamisel monoliidiks, pindade tasandamisel, pragude täitmisel jne.
12. otstarbe järgi:müürikatte, pinnakatte,eriotstarbelised
13. hea töödeldavus, veehoidvus, ei tohi kihistuda, hea nake aluspinnaga
14.ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu, tulepüsivuse tõstmiseks, esteetilise välimuse andmiseks, tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda
15. müürimördid,pinnakattemördid,värvilised dekoratiivmördid,eriotstarbelised mördid
Ehitussegud #1 Ehitussegud #2 Ehitussegud #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kudi Õppematerjali autor
Konspekt ehitussegude kohta

Sarnased õppematerjalid

Betoonisegu
8
rtf

Betoonisegu

Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine , täitematerjal ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi(näit tsementkivi , kipskivi). Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks : · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad. · Veevajadust v

Betooniõpetus
Ehitussegud
5
rtf

Ehitussegud

Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine, täitematerjali ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi (näit tsementkivi, kipskivi). Betoonisegud · Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel · Koostisosad segu nim. betooniseguks. Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · Rakse üle 2600 kg/ruutmeetri kohta · Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juures. Betoonisegu Tavalise n

Ehitus
Ehitusviimistlus
4
docx

Ehitusviimistlus

Eriala Metall materjalid *Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast. *Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ­ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudkarbiidist Fe3C(tsementiit) *malm on

Krohvitööd
Materjaliõpetus
15
rtf

Materjaliõpetus

Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata

Kategoriseerimata
Mördid
9
docx

Mördid

Võrumaa Kutsehariduskeskus Mördid Referaat Koostas: Kristen Volkov Sisukord: Mörtide olemus ja liigitus 2 Mörtide üldomadused 2 Mördi täitematerjalid 4 Müürimördid 4 Krohvimördid 5 Mördid talvisteks töödeks 6 Erimördid 7 Mördi valmistamine ja transport 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 MÖRTIDE OLEMUS JA LIIGITUS Mörtideks nimetatakse peenteralisi ehitus-segusid, mis koosnevad sideainest, veest, peentäitematerjalist ja lisanditest (plastifikaatorist). Lisandid võivad ka puududa. Enamus b

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalide referaat
20
doc

Ehitusmaterjalide referaat

Tsemendi tootmine ja selle toorained. Boorbetoon. Betoonilisandid. Soojaisolatsioonimaterjal Sisukord: Sissejuhatus.....................................................................................................................................................2 1. Tsement.......................................................................................................................................................3 1.1 Tsemendi toorained...................................................................................................................................3 1.2 Tsemendi tootmine...................................................................................................................................4 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused................................................................................................................5 2. Boorbetoon.........................

Ehitusmaterjalid
Ehitusmaterjalid
17
doc

Ehitusmaterjalid

Sisukord Kipsi tooraine, tootmine ja kasutamine.......................................................................................3 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine...............................................................6 Klaasi tooraine, tootmine ja klaasmaterjalid.............................................................................10 Kiudbetoon- omadused, kasutamine, erinevad kiudude tüübid................................................16 Kips Kips ehk kaltsiumsulfaat on maavara, mida leidub suurtes kogustes kogu maailmas. Arvatakse, et loodusliku kipsi varude suurus on ligikaudu 2500 miljardit tonni seejuures arvestamata merevees lahustunud ja selle loodusliku osa moodustavat kipsi (ca 1,6 kg kuupmeetri kohta). Kipsi tooraine Kipsi toodetele ja kipsplaatide peamine tooraine on kips. Omi omadusi kips ei kaota ka pärast korduvat ümbertöötlemist, kõvenenud ja juba kord kasutatud kipsi massi võib peenestada, töödelda ja kasutada v

Hooned
Raudbetoon-mördid
13
pdf

Raudbetoon, mördid

8. RAUDBETOON 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. JOONIS 8.1.1. Raudbetoontala töötamise põhimõte: a- sarruseta betoontala, mis puruneb tõmbejõudude mõjul, b- raudbetoontala, milles tõmbejõud võtab vastu sarrus. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks

Ehitus alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun