Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Naiste ülerõivad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
fashion, mantlid, kasukad, karusnahksed, kunstnahk, ülerõivad, pruunid, rohekas, hallid, loomanahk, kehakuju, villpositsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.Lisaks riietusele saame moevaldkonda lisada ka aksessuaarid, ehted, soengud ja kehamaalingud. Mood väljendab inimeste stiili ja maitsetunnetust. Minu uurimustöö käsitleb moodi.Teemat piiritledes valisin uurimisalaks 60-nendate aastate naiste-moe Eestis.Idee sain ma läbi enda hobi, milleks on modellindus. Peale Tallinna Fashion Weeki üritust, teadsin, et mood on mulle südamesse pugenud ning tahan ka ise midagi oma kätega luua. Antud töö eesmärgiks on tutvustada 60-nendate aastate moodi,anda ülevaate sellest aastakümnest. Töö koosneb 2 osast- teoreetilisest ja praktilisest.Ma ei kasuta enda fantaasiat, vaid näitan lõigete abil populaarset rõivastust sellest aastakümnest, mis kunagi hiilgas, et luua piltlikum ülevaade.
fashion-era.com/hats-hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.htm (2.märts 2008) Fashion-era.com 1930. aastate kübarad http://www.fashion-era.com/hats- hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.htm#1920%20Hairstyles (2.märts 2008) 29 Summary The World War I brought changes into women's mind. They found that they were not ropey and that they can afford same things men did. It found its way into fashion in 1920. boyish style. In 1930. their style changed to more feminine and sexiness was in fashion. Hair was grown longer, they wore shoes with higher heels and their dresses were shorter. The progress ended with World War II, when materials had strict regulations and women had to do men's work again. Therefore, women dressed more practical, but still feminine. This exact period is under investigation because there were a lot of developments and changes
1812. aastani olid kaunistused enamasti kleidiga ühte värvi. Ballikleitidel kanti vabas seades kunstlilli. Ülerõivad: Kleidi lõikega sarnase lõikega ülerõivas, millel oli vähem kaunistusi kui kleidil. Pikkus oli erinev maani - ülespoole põlvi. Seda hakati nimetama õukonnamantliks kui Napoleon I käsul muutus selle kandmine õukonnas kohustuslikuks. Hiljem nimetati sellise lõikega ülerõivaid lihtsalt mantliteks lisades neile stiili nimetuse, näiteks türgi-, preestri- jm mantlid. Mugavad ja avarad erinevate tegumoodidega mantlid, sageli laiade värviliste kraede ning kohevate varrukatega. Spencer-jakid 8 nööbitavad jakid, mida kanti kleidi peal, kleidist erinevates värvitoonides. Talvejakid karusnahaga äärestatud. Külmade ilmadega palju karusnahku. Karusnahast mantlid tavaliselt kapuutsiga. Moes ungari, poola ja vene stiilis mantlid
Autor: Regina Kaasik Juhendajad: Helme Trees Anneli Josu Mai-Liis Õnnis Tallinn 2017 Summary The author chose to write her practical research of "The making of a nature inspired dress and main changes in fashion in the years 1910-1990". The choice of this theme resulted from the hobbies and passion thowards fashion. The author herself is a model and is thus connected to fashion on a daily bases. One of her dreams is to design and create clothes for people who care for fashion as a form of art, not just a piece of fabric. Her idea of fashion is similar to a famous designer Ellie Saab who once said: "Anything can be a source of inspiration
Nahast rõivaesemed Muinasaeg Jahe kliima sundis inimesi endale loomanahku ümber siduma. Tänu sellele said nad hakata asustama ka alasid, kust seni külmaga eemale hoiti. Arvatakse siiski, et alles rooma rauaaja paiku õppisid Euroopa kesk- ja põhjapiirkondade asukad tekstiilrõivaste eeskujul õmblema kokku nahku, mida seni oli kasutatud lihtsalt kraesarnaste ülevisetena. Ajapikku tekkisid uued, liikumist vähem takistavad ülerõivad, karusnahast või karusnahkvooderdisega mantlid- kasukad. Karusnahk oli Põhjala kuld ning kujundas püsivaid ja läbi sajandite muutumatult kestvaid majandusseoseid. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses, Roomas, Harun-al-Rasidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda. Moed võisid vahelduda, kuid üle aegade ja moevärinate püsis nõudmine karusnahkade järele. Rahvasterändamise-eelsesse aega (4. - 6. saj. p
70-100 % halli 2/3 /0 /00 /3 +1/3 moetoon + 6% H O Tumedaks värvimine: 1:1, 30 min 1 aste tumedamaks - moetoon +3% H O 2 astet tumedamaks - 1/3 /0 /3 +2/3 moetoon + 3% H O 3 astet tumedamaks - 1/2 /0 /3 +1/2 moetoon + 3% H O 4 astet tumedamaks - 2/3 /0 /3 +1/3 moetoon + 3% H O Eelpigmenteeri 4.2 Kergvärvid SENSIDO CREAM COLOUR Värv segatakse 1:2; 2,1% või 3% H2O2. Mõjuaeg 10-30 minutit. Silver gray intensiivsed hallid toonid: 7/19 ja 12/18 Intensive red- intensiivsed punased toonid: 9/446, 7/344, 7/444, 6/443, 6/444, 5/444, 5/556 Metallsed toonid 7-12 tumedusastme juustele · 99/46, 99/18, 99/65, 99/86, 99/56, 99/28, 99/36, 99/96 · Värv segatakse 1:1 · 3% ,6% H O · Mõjuaeg 20-30 min Metallsed toonid heledatele juustele pastellvärvimiseks · 99/46, 99/18, 99/65, 99/86, 99/56, 99/28, 99/36, 99/96 · Värvitakse 10-12 tumedusastme juukseid
segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kasmiirvilla saadakse kasmiir-kitselt. Vill on peen, siidiselt läikiv ning kergelt säbardunud. Harva valge, enamasti hall, hele kuni tumepruun. Kitsevilla kogutakse loomadelt tavalise pügamise kõrval ka kitkumise teel karvavahetuse ajal. Mohäärvill on angoora kitselt saadavad villa-ja karvakiud. Mohäärvill on siidiselt läikiv, kiu pikkus on 120-300 mm ning kiud on kergelt säbardunud, valged, kollakad, hallid kuni tumehallid. Mohäärvill on kergesti värvitav kuna ta ei vanu. Mohäärvill on levinud Türgis, USAs ja Lõuna-Ameerikas. Kaamelivilla saadakse peamiselt kahe küüruga, harvem ühe küüruga kaamelitelt. Vill on pehme ning väga peen. Kaamelikarvu kasutatakse värvimata ja sageli segus lambavillaga, et lõng oleks odavam. Villa töötlemine Lambaid tuleb pügada siis, kui nende vill on kuiv. Parima lõpptulemuse saamiseks tuleks
mittevajalikud sekeldused, aitab rahuneda ja passiivne olla.(9) 18 2.11 Pruun Pruun on loomulik-elegantne värv. Ka see värv võib rõhutada Teie rõivaste kassikalisust. (8) Punakaspruun sisendab leebust ja pehmust, loob kindlustunnet. Beezikaspruun tasandab ja vähendab ülemäärast aktiivsust. Indias on see leinavärviks. (9) Pruun on maalähedased värvid. Pruunid toonid on soojad ja pehmed ning tekitavad turvatunnet. Pruuni eelistavatele inimestele meeldib soliidsus koos mugavuse ja lihtsusega. Inimestena on nad töökad, lojaalsed ja neil on oma tugev arvamus. Siiski sobib kerge huumor alati vestluse juurde. Neile meeldib, et neid ümbritsev on kontrolli all ja nad suudavad kontrollida ka iseennast. Perekond, turvalisus ja kuulumine on tähtsal kohal.(10) 2.12 Valge Valge kiirgab kõikides toonidest rohkem valgust ja energiat
Mari Haavel on pildistanud need narüürmordid uurimaks valge vaheldusrikkust. Supititina range ja skulpruraalne olek ülemises külma valgusega pildis, pehmeneb heledama pildi kollakas valguses nostalgiliseks anumaks. · ... meie kogemusest. Värvuse üle ei otsusta me sageli mitte selle järgi, mida näeme, vaid selle järgi, mida teame. Näiteks ei arva me, et kätepesija käed on olnud enne pesu pruunid nagu nägu varjus. · ... pinna omadusest. Siledalt pinnalt peegelduvad valguskiired paralleelselt, krobeliselt pinnalt ebakorrap äeaselt ja hajuvalt. 5 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON · ... teiste värvide lähedusest tajuväljas.
seevastu rahusta silma ning sobib kokku soojade toonidega. Enamuse taimede põhivärvus looduses on roheline, seetõttu värviliste ja kirjude lehtedega liigid sobivad kasutamiseks pigem aktsentidena, mitte taustade, piirete ning ala ruumilise sruktuuri loomiseks. Haljasaladel kasutavate ehitiste ja väikevormide värvus valitakse vastavalt kontekstile. Tänava- ja parginventari soovitavateks värvitoonideks on must, hallid ja pruunid toonid ning valge ja selle toonid. Ei ole soovitatav kasutada ebamäärase tooniga värvusi, mis võivad jätta määrdunud ja hooldamata mulje. Erksaid värve või kasutada linnakeskustes, jalakäijate tänavatel, kus sellist värvuste valikut soosib vastav kujundus ning kus domineerivad tehiselemendid. 2.9 Valgus Valgus ja varju suhtest sõltub paljuski esitletava vaatemänglisus. Valgusest sõltub varjude
LILLA VÄRV REFERAAT Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: EA 21 Juhendaja: dotsent Heiki Jokk Esitamiskuupäev: ...... Üliõpilase allkiri: ...... Õppejõu allkiri: ......... Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................2 1. LILLA ALALIIGID.......................................................................................................................................3 2. LILLA PSÜHHOLOOGIA ...................................................................................
1 2 Tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja loome- 3 ja teadustööde seisukohad on viidatud. 4 Lõputöö koostamine, kaitsmine ja selles sisalduv informatsioon on prima facie õppeotstarbeline ja töö 5 on kaitstud autoriõiguse seadusega, mille kohaselt on autoril töö suhtes mittevaralised õigused. 6 Juhul, kui seda lõputööd kasutatakse muudel põhjustel kui reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel 7 eesmärkidel, mis ei ole ajendatud ärilistest huvidest, siis laienevad lõputöö autorile lisaks 8 mittevaralistele õigustele ka varalised õigused. 9 Lõputöö autor.................................................... 10 (allkiri ja kuupäev) 11 Üliõpilase kood ............................... 12
sümboliseerides kasinaid aegu või asjaolusid. Hall alandab väliseid pingeid, hoiab ära mittevajalikud sekeldused, aitab rahuneda ja passiivne olla.(9) 4.11 Pruun Pruun on loomulik-elegantne värv. Ka see värv võib rõhutada Teie rõivaste kassikalisust.(8) Punakaspruun sisendab leebust ja pehmust, loob kindlustunnet. Beezikaspruun tasandab ja vähendab ülemäärast aktiivsust. Indias on see leinavärviks. (9) Pruun on maalähedased värvid. Pruunid toonid on soojad ja pehmed ning tekitavad turvatunnet. Pruuni eelistavatele inimestele meeldib soliidsus koos mugavuse ja lihtsusega. Inimestena on nad töökad, lojaalsed ja neil on oma tugev arvamus. Siiski sobib kerge huumor alati vestluse juurde. Neile meeldib, et neid ümbritsev on kontrolli all ja nad suudavad kontrollida ka iseennast. Perekond, turvalisus ja kuulumine on tähtsal kohal.(10)
ebapraktilisusest. 1.Karusnaha ajaloost Tänu loomanahkade kasutuselevõtule said inimesed hakata asustama alasid, kust teda varem oli eemale hoidnud külm. Arvatakse siiski, et alles rooma rauaaja paiku õppisid Euroopa kesk- ja põhjapiirkondade asukad tekstiilrõivaste eeskujul õmblema kokku nahku, mida mida seni oli kasutatud lihtsalt kraesarnaste ülevisetena. Ajapikku tekkisid uued, liikumist vähem takistavad ülerõivad, karusnahast või karusnahkvooderdisega mantlid- kasukad. Karusnaha kaubaväärtus oli läbi aegade suur Muinas- Kreekas, Egiptuses, Roomas, Harun-al-Rašidi hiilgavas Bagdadis, isegi kauges Indias, kus kärbinaha eest maksti muinasjutulist hinda. Moed võisid vahelduda, kuid üle suurte kultuurikeskuste muutumatu nõudmine karusnahkade järele püsis muutumatuna. Karusnahk oli Põhjala kuld ning kujundas püsivaid ja läbi sajandite muutumatult kestvaid majandusseoseid. Tallinnas
Tallinna Nõmme Gümnaasium Mari-Liis Kasemaa Kubism Referaat 12.A klass Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Kubism...........................................................................................................4 3. Kunstnikud.....................................................................................................5 4. Kubism skptuuris............................................................................................7 5. Kasutatud allikad............................................................................................8 Sissejuhatus 20.sajandil esimesel kümnendil sai algiuse kubism- üks oma pärasmaid kunstivoole, mille mõju on kohati kestnud kuni 1960-ndate aasateni ning mida
Taiteteollinen korkeakoulu, Jyväskylä, 2000. (Tõlkinud Piret Valk) Kellomäki, Kaarina. Kankaanpainamisen värimenetelmiä. Uusia ulottuvuuksia kankaanpainantaan. Painatuskeskus Taiteteollisen Korkeakoulun Julkaisuja B 9, Helsinki, 1993. (Tõlkinud Lylian Meister, Mare Kelpman, Piret Valk) Wells, Kate. Fabric Dyeing & Printing. Conrad Octopus Limited, London, 2000. (Tõlkinud Piret Valk) Braddock, Sarah E.; O´Mahony, Marie. Techno Textiles. Revulutionary Fabrics for Fashion and Design. Thems and Hudson, 1998. (Tõlkinud Piret Valk) Vaarula, Päivi Kankaan kuviointi HAMK Wetterhoff 2004. SIIRTOPAINO SYNTEETTISILLE MATERIAALEILLE. (Tõlkinud Piret Valk) KIRJANDUS: http://pigmenttrukk.weebly.com/ http://kangatrukitehnoloogia.weebly.com/ Siiditrükk Schwalbach, Mathilda V.; Schwalbach, James A. Screen-Process Printing For The Serigrapher & Textile Designer. Van Nostrand Reinhold Company. New York, 1970. Kangatrükk Briggs-Goode, Amanda. Printed textile design
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau JUMESTUSE AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS ...............................................................................3 1. JUMESTAMINE MUINASAEGADEL ................................................4 1.1Muinas-India .................................................................................4 1.2Muinas-Egiptus ..............................................................................4 1.3Muinas-Kreeka ..............................................................................6 1.4Etruskid .......................................................................................7 1.5Muinas-Rooma ...............................................................................7 Tallinn 20
segus lambavillaga. Angooravill Angooravilla saadakse angooraküülikutelt, kelle karv võib olla koguni 30 cm pikkune. Tegemist on eriti pehme, karvase ja sileda villaga. Heade soojaomaduste tõttu kasutatakse angooravilla ka reuma leevendamiseks. Angooraküüliku tõug oli tuntud juba XVIXVII sajandil. Arvatakse, et ta on oma nime saanud angoorakitselt, sest angooraküüliku vill sarnaneb angoorakitse villaga. Angooraküülikuid on erinevat värvi: valged, sinised, mustad, hallid. Kõige hinnatavam on valge angooravill. Küüliku villa kvaliteedi määrab ära aluskarvade säbrulisuse aste. Kvaliteetse villa saamiseks tuleb pöörata suurt rõhku villaküülikute pidamistingimustele ja nende õigeaegsele ning sagedasele kammimisele. Hooldus: angooravillast esemeid tuleks pesta käsitsi leiges vees (kuni 30 C juures), vanub kergesti. Enne pesemist tuleb keerata rõiva pahem pool väljapoole. Kasutada villasele mõeldud pesemisvahendit
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. -
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklus
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix �
· Sünteetiline vatiin 27. Pealistusmaterjalid pehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale kasutatakse · Pealistusmaterjalid katavad kõik pehmendus ja täitematerjalid · Annavad tootele lõpliku kuju ja välimuse · Tagavad toote kasutusmugavuse · Peavad olema pikaealised ja kergesti puhastatavad Pealistusmaterjalidena kasutatakse : · Mitmesugused kangad · Naturaalne nahk · kunstnahk 20
• Sünteetiline vatiin 27. Pealistusmaterjalid pehme mööbli valmistamisel, ülesanne, milliseid materjale kasutatakse • Pealistusmaterjalid katavad kõik pehmendus ja täitematerjalid • Annavad tootele lõpliku kuju ja välimuse • Tagavad toote kasutusmugavuse • Peavad olema pikaealised ja kergesti puhastatavad Pealistusmaterjalidena kasutatakse : • Mitmesugused kangad • Naturaalne nahk • kunstnahk 20
Laki omadusi mõjutab ka vaigu valik Lakkimine- kui on hea pooritäitelakk võib piisada vaid ühest vahelihvimisest, halvemal juhul tuleb teha lausa kolm kuni viis vahelihvimist. Vahelihvimise vajalikus on tingitud vigade ja tolmukübemete eemaldamiseks kuivamise käigus ja karendada pinda. Vahelihviga pind taas ühtlustatakse, ja muudetakse piisavalt karedaks järgmise kihi nakkumiseks. Kui enne vahelihvimisi ei lasta lakil piisavalt kaua kuivada, ummistab see liivapaberi, tekivad hallid rullid ja töö on rikutud. Siis tuleb lasta detailil ööpäev kuivada, kõik maha lihvida ja uuesti alustada. Sega lakki enne kasutamist hoolikalt. Ühtlase toonierinevusteta lakipinna saamiseks sega värvimisnõusse valmis piisav kogus toonitud lakki. Laki vedeldamata lakiga õhukese kihina 1-2 korda pintsli või värvipihustiga. Laki lõplik toon sõltub puidu toonist, kõvadusest ja toonitud laki kihtide arvust
Lõplik eraldamine toimub mehaaniliselt ja seda nimetatakse lina ropsimiseks. Nii linakiud kui puuvill koosnevad peamiselt tselluloosist . Lina toorkius on tselluloosi kuni 74%, puuvillas 94 96%. Ligniini on linakius umbes 5%. (Aromaatseid tuumi sisaldav ruumilise struktuuriga polümeer). Looduslikus tselluloosis on polümeeris 1400 12000 glükoosi jääki omavahel seotud. (1- 4 glükosiidsete sidemetega). Linas leidub ka valke ja vahataolisi aineid ning värvaineid (pruunid ja hallid toonid).Tselluloos on vees lahustumatu, ei lahustu ka enamikus tuntud lahustites (mõned komplekssoolade lahused on erandid). Näeb välja nagu puhas vatt, tihedus on ligikaudu 1,5 Mg/m3. Temperatuuri suhtes on tselluloos võrdlemisi tundlik ja kuumutamisel pikemaajaliselt 1000C juures väheneb tema tugevus tunduvalt. Lühiajaliselt kannatab välja 200 2500 C juures kuumutamist aga laguneb üldiselt kiiresti. Hoolimata sellest, et tselluloos on lahustamatu, on ta hügroskoopne, imab
Väike pilk ajalukku viitab mütsile, kui staatuse ja klassisümbolile. Müts on peakate, millel võib olla nii kaitsefunktsioon, tseremoniaalne kui usuline tähendus, see võib kanda ohutuse eesmärki kui olla moe aksessuaar. Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise. Üks esimesi tõendeid kübarast on leitud Teeba hauamaalilt Kreekas, Kesk- Kreeka piirkonnas Biootia maakonnas. Samanimeline linn oli ka Egiptuses ning et eristada Kreeka Teebat Egiptuses asuvast Teebast, hüüti seda ka Seitsmeväravaseks Teebaks. Hauamaalil kujutatakse meest kandmas kuli stiilis õlgkübarat
Selline nahatüüp on väga tundlik. Kui nahk UV-kiirgust saab, tekib kergelt põletus, nahk ei pigmenteeru. Ei soovitata päikest võtta. II nahatüüp Tunnusteks on hele nahk, blondid või helepruunid juuksed, sinised, hallid või rohelised silmad. Selline nahk on ka väga tundlik UV-kiirguse suhtes. Põletus võib tekkida väga kergelt ja nahk päevitub minimaalselt III nahatüüp Iseloomulikuks sellele nahatüübile on normaalne nahk, tumeblondid või pruunid juuksed, hallid või pruunid silmad. Nende inimeste nahk on tundlik. Nahk on mõõdukalt pigmenteeruv, pruuniks muutub järk-järgult. IV nahatüüp Tunnusteks on helepruun nahk, tumedad juuksed ja silmad. Nahk on tundlik, põletus aga minimaalne. Nahk päevitub hästi, muutudes mõõdukalt pruuniks. V nahatüüp Iseloomulikuks on pruun nahk, mis on vähetundlik UV-kiirguse suhtes. Põletuse tekkimine on harv juhus ja nahk pigmenteerub tugevalt (enamasti tumepruuniks).
Brokkoli e spargelkapsas Brokkoli sarnaneb lillkapsale, õisikuid on rohkem, kuid nad on väiksemad, värvuselt tumerohelised. Kuumutamisel muutub värv veel tugevamaks. Hea on see, et äralõigatud õisikute asemele kasvavad uued, seega pikeneb saagiaeg ja suureneb kogusaak. On sarnase keemilise koostisega ja ka kasutusvõimalused samad kui lillkapsal. Nuikapsas Erineb teistest kapsastest selle poolest, et toiduks tarvitatakse lehtede asemel hoopis paksenenud varreosa. Värvuselt valge rohekas lilla, maitselt meenutab kapsajuurikat. Saak koristatakse kui läbimõõt on 10 cm, sest vananedes muutub kiiresti puiseks. On mahlakam ja suhkrurikkam, kui valge peakapsas. Kasutatakse toorelt salatitesse, keedetult suppides, hautistes ja ühepajaroogades. 45 Hiina kapsas On eriti hea toorsalati materjal, meenutab peasalatit. On u 30 cm pikk, üsna tihe pea, lehed õrnad ja mahlased, pole kibedat "kapsamaitset". Kasut põhiliselt toorsalatiteks ja garneerimiseks, ka suppides
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"......................................
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
samas läige oluliselt intensiivsem.Vatupidav niiskuse toimele. Kasutatakse eelkõige koos linaga ja puuvillaga. Dzuut(niinekiud)- kodumaa on India, seal kasvatatakse 90% kogu dzuudist. Peamised tootjad Bangladesh, Pakistan, Nepal, Hiina, Tai. Kiud on jämedad, murduvad kergesti, väga hüdroskoopsed ehk imavad palju vett aga edasi seda ei lase. Ehituselt sarnane lina ja kanepiga. Teistest kiududest nõrga, väikse venivusega. Hea paindetugevus ja odav. Värvuselt kiud valged, kollased, hallid, punakad. Läigib nagu siid. Ramjee(niinekiud)(RA)- niinekiud. Kiudu toodetakse Hiinas, Jaapanis, Filipiinidel, Itaalias. Esineb loodusliku ja kultuurtaimena. Kiud on pikk ja tugev. Elementaarkiud on valget värvi ja siidja läikega. Kiud väga jäik. Hea kemikaalikindlusega. Imavad vett ja lahuseid väga aeglaselt. Hästi vastupidav bakteritele ja hallitusele.Vastupidav päiksevalguse ja ilmastiku suhtes. Saab pleegitada ja merseerida nagu puuvilla
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad........................................................................................7-9 5. Optiline kujutis......................................................................................10-11 6. Optiline süsteem........................................................................................12 7. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon.......................................13 8. Fotofi
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
annaabi.ee 
