Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Naiste ja meeste suguelundid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juha, munand, munajuha, ovulatsioon, munarakk, seemnejuha, ampull, emakas, suguelundid, endomeetrium, munandimanus, ampulli, primaar, limaskest, munandimanuse, seemnepõieke, juhad, folliikulid, pärasoole, pikkune, rasestumis, eesnääre, sekreet, seemnerakud, liikumis, laienenud, seemnerakk, rasedus, rasestumise, suguühe, munandid, seemnejuhadNaise suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari Kujult ploomikivi. Mõõtmed 4x2x1cm. Kaalub 5g. Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale. Munasarjas valmivad munarakud,mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse. Munasarja nääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid. Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid. Tertsiaal folliikul ehk põisnääps. Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks. Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb.
Mis elundkondasid hõlmab Kuseelundid, suguelundid urigenitaalsüsteem? Millega on urogenitaal elundkonnad Arengu ja asukohaga seotud? Miks peab ainevahetuse jääkproduktid Ainevahetuse jääkproduktide kogunemine verre kutsub esile organismist eemaldama? enesemürgituse. Nimetage eritusfunktsioone täitvad elundid Kopsud - süsihappegaas, vesi organismis neerud - uriin jämesool - roe
Kuse- ja suguelundid K U S E- J A S U G U E L U N D I D Kuse-suguelundkond (urogenitaalsüsteem) hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Nimetatud elundkonnad täidavad erinevaid funktsioone, kuid on arengu ja asukoha poolest teineteisega seotud. KUSEELUNDID Kuseelundkonna ülesanded ja liigitus Ainevahetuse jääkproduktid peab organismist eemaldama, sest nende kogunemine verre kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed
Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses, mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus. Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused (säilitavad sugurakke), seemnejuhad (juhivad seemnerakke edasi), seemne põiekesed ja eesnääre (valmistavad seemne vedelikku), kuseseemnejuha (juhib seemnerakke kehast välja). Välissuguelundid aga suguti (vajalik kehaliseks viljastamiseks), kusiti, munadikott (kaitseb munandeid) ja munandid.(www.amor.ee/17360) Suguti ehk peenis koosneb sugutipeast, sugutikehast
- Ultrafiltartsiooni võimaldab päsmakeste kõrge vererõhk – u 70 mm Hg - väikevaagna külgseinal tingitud arteriola afferens’i ja arteriola efferens’i diameetrite erinevusest - ristub alguskohas niude veresoontega (arter et vena iliaca communis) + ületav vereplasma valkude rõhu + ületab ultrafiltraadi hüdrostaatilise - meeste kusejuhal ratsutab kusepõie taga seemnejuha – ductus rõhu deferens efektiivne filtartsioonirõhk – 20 mm Hg - naiste kusejuha ristub emakaarteriga verevoolu ja –rõhu konstantsuse tagab iukstaglomerulaaraparaat – - kusejuha alumine osa läbistab kusepõie põikisuunas – tagant ette alla
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee
olevate rakkude toimet. Hormoonid reguleerivad näiteks paljunemist ja kasvu. Põhifunktsiooniks on sigimisfunktsioon SARNASUS · Siin on näha kui sarnased me tegelikult oleme · Gonaadid sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid · Genitaalid suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks mõeldud elundid. · Meestel kube, peenis, munandid, munandimanused, seemnejuhad, prostata. · Naistel häbe, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad · Naiste ja meeste genitaalid on oma ehituselt vägagi sarnased · Munasari-munand · Peenis-kliitor Naise sisemised suguelundid . · Munasarjad kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen · Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse
Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta
rasvkoes. II Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia Looteperioodil on suguelundite areng mõlemal sugupoolel ühesugune kuni 6. embüonaalnädalani. Munasari ja testis hakkavad arenema ühesugusest diferentseerumata gonaadist (sugunäärmest). Diferentseerumisega algab ka välisuguelundite moodustumine, lähtega ühtsest algvormist. Meesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene ei ole, siis kujunevad naisetüüpi välised suguelundid.Sisemised suguelundid hakkavad arenema eri algeist, ent esialgu moodustuvad siiski mõlemad nii nais- kui meeslootel. Kummagi sugupoole sisesuguelundite eelastmed arenevad kahe, esialgu paraleellsete juhade süsteemina, mesonefrose ja paramesonefrose juhadena. Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab
Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese
suurteks näärmeteks. Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta
serooskesta nim ühise nimega kõhukelmeks. Serooskest eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde. suured süljenäärmed asend avanemine suuõõnde Kõrvasüljenääre (2) Asub väliskõrva ees all mälurlihase Juha avaneb suuõõnde teise ülemise peal. tagapurihamba kohal. Lõuaalune süljenääre (2) Asub alalõuanurga kohal. Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. Keelealune süljenääre (2) Paikneb suu põhjas. Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele
Kusejuha- Ureter-pikkus 30 cm. Funktsioon on uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõis vesica urinaria maht 500-700ML, mahutab neerudest uleva uriini. Kusiti- urethra- Urethra feminina ja urethra masculina toimib kuse eritus. Munasari-ovarium; Munajuha- tuba uterina; Emakas- uterus; Tupp- vagina Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga. Valmistab munarakku, et saaks toimuda viljastumine. Folliikulid- munasarjanääps, on koht, kus on munarakk. Sündides on need kohe olemas, pubeka eas nahhavad follikulid küpsema ja seal valmivad viljastamisvimelised munarakud. Siis folliikul lõhkeb, kui munrakk on suguküps. Tertsiaarfollikul e. Graafi põieke- on suguküps munarakk, mida on võimalik silmaga näha. Ovulatsioon- protsess, kus üks follikulidest lühkeb ja munarakk uhutakse koos foll. Vedelikuga munasarjast välja. Kollakeha- on lõhkenud follikulile moodustunud kude, mis toodab kormooni nimega
Funktsioon: Uriini väljutamine Mehe kusiti pikkus 18-25 cm, paikneb URETHRA MASCULINA Osad: Eesnäärme-, membraan- ja käsnosa Funktsioon: Uriini väljutamine, seemnevedeliku väljutamine 8. Munasari lad. k. OVARIUM kr. k. OOPHORON Funktsioon on Munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissugu hormoone 9. Mõisted Folliikulid Vedelikuga täidetud põis, kus asub munarakk (Munasarjanääpsud) Vastsündinud 200000-400000 primaarfooliikuli. Puberteedieas prim. suurenevad sekund. folli. Suguküpseeas fertsiaarsed folliikulid Graafi põieke Fertsiaarsed folliikulid Ovulatsioon Iga 28 päeva tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos folliikulivedelikuga munasarjast välja
VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV
Erituselundid: · 1.Neerudes toimub uriini valmistamine ( neerud filtreerivad 2000 l verest päevas välja mittevajalikud ained) · 2.Kusejuhad juhivad uriini põide · 3.Põis on uriinireservuaariks · 4.Kusiti kaudu väljub uriin perioodiliselt organismist. Koos suguelunditega moodustavad erituselundid kusesuguelundkonna. · Uroloog arst, kes tegeleb kusesuguelundkonna probleemidega. Mehe suguelundid I. Sisemised: 1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. · Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. · Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ühe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest
Rakkudel on kaks põhikomponenti: tsütoplasma (tsütoplasmaatilises maatriksis e tsütosoolis paiknevad inklusioonid) ja rakutuum – tuumake on rakutuumas selgelt eristuv piirkond Igal rakutüübil on talle iseloomulik suurus ja kuju, mille tagab raku välismembraan e plasmamembraan, mis talitleb selektiivse barjäärina reguleerides ainete rakku sisenemist ja rakust väljutamist (välismembraan: lipiidid ja valgud) Imetajate suurimaks rakuks on munarakk (120µm), enamike rakkude suurus jääb 10-50µm Närvirakkude haraline kuju võimaldab kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade, munarakk ja rasvarakud on korrapärase ümmarguse kujuga, lihasrakkude väljavenitatud kuju on kohastunud võimalikult efektiivseks kokkutõmbumiseks, erütrotsüütide kaksiknõgus pind tagab suure gaasivahetuspinna, epiteelirakud võivad olla lameda, kuubilise või prismaatilise kujuga sõltuvalt ülesandest
säilitada organismi happe- leelistaskaal Reproduktiivne süsteem Organid, mis toodavad Anda elu uuele indiviidile reproduktiivseid rakke (munandid ja munasarjad) ja organid, mis transpordivad ja säilitavad neid (naistel munajuha, emakas ja tupp; meestel peenis) MEDIAAN- EHK KESKPIDINE TASAND - tasand, mis jaotab inimese keskkohast vasakuks ja paremaks pooleks SAGITAALTASAND - kõik mediaantasandi suunalised tasandid FRONTAALTASAND - sagitaaltasandi suhtes ristsuunaline keha pikiteljega ja otsmikuga paralleelne tasand; jaotab keha eesmiseks ehk kõhtimiseks ehk ventraalseks (venter-kõht) ja tagumiseks ehk selgmiseks ehk dorsaalseks (dorsum-selg) osaks
) geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Pilet 2. 1. Iseloomusta tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid. Näited. 2. Maks ja kõhunääre. Ülesanded, omapära, seos alkoholi ja suhkruhaigusega. 3. Nimeta kõik mehe suguelundid, nende ülesanded ja omapära. Intiimhügieen. 1.Regulaarne kehaline koormus. Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik- küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Ûha enam näeme ja kuuleme praegu inimeste
olulised paljude loomaliikide suhtlemisel, kuid toimivad ka inimeste vahel Sisesekretsiooninäärmed e endokriinnäärmed näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse koevedelikku (verre), toodavad teatud bioaktiivseid aineid (hormoone): · hüpofüüs e ajuripats · käbikeha e epifüüs · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harkelund e tüümus · neerupealis · sugunäärmed munand või munasari Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut, üleproduktsiooni korral tekib gigantism või akromegaalia, alaproduktsiooni korral
kuldi esimene ejakulaat on hästi madala kvaliteediga. Siis on mõtekas alati 2 korda paaritada, või sellega paaritada keda te ei plaaninud paaritada. 21. Emise ja kuldi suguorganid ning nende talitlus. SIGADE SUGUORGAND JA NENDE TALITLUS Vastavalt funktsioonile jagunevad emise suguorganid: - sugurakke produtseerivateks organiteks ovaarid ehk munasarjad - sugurakke juhtivateks ja kaitsvateks ning loodete kasvu ja arenemise organiteks munasarjad ehk emakatõrved ja emakas ehk uterus - paaritusorganiteks tupp ja häbe Talitluselt kuulub suguorganite hulka ka udar Munasarjad paiknevad paariliste organitena kõhuõõnes niudeluude keskkohal. Emise munasarjad on ovaalsed, kobarja välispinnaga, läbimõõt ligikaudu 5 cm. Munasarjades tekivad munarakud ja nad on põhiliseks suguhormoonide produtseerimise kohaks. Munajuhad asetsevad looklevate torujate organitena (pikkus 25-30 cm) munasarjade ja emaka vahel
kohtades esineb ka tahtele alluvaid vöötlihaseid. Kahekihiline: välimine pikilihaskiht ja sisemine ringlihaskiht 3)Seroosne kest – õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja suurema osa soolest. Eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise õõrdumise minimaalseks 73) Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal; juha avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas; juhad avanevad suu põhjas keelealusele lihakesele 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal; juhad avanevad suu põhjas keelealusele lihakesele ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime
3. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 3. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 3. Seedeelundite talitlus – pidurdub. Näärmete talitlus pidurdub ning ka seedeelundite motoorika pidurdub. 3. Vere glükoosisaldus – tõuseb. See saavutatakse kiirest maksast glükogeeni muutmise teel glükoosiks. 3. Lipolüüs – intensiivistub rasvkoe lammutamine 3. Mehe suguelundid – soodustab seemnevedeliku väljutamist e ejakulatsiooni. Samas peenise veresooned ahenevad (takistab erektsiooni). 3. Kusepõis – sümpaatikus domineerib põie täitumisfaasis. Sel ajal on põie seina lihased lõdvad, aga sulgurlihased kokkutõmbunud Parasümpaatiline NS: Preganglionaarsete neuronite kehad asuvad seljaaju ristluu segmentides ja ajutüves: piklikusajus, sillas ja keskajus (3. 7. 9. 10. peaaju närvis).
5. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 6. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 7. Seedeelundite talitlus – pidurdub. Näärmete talitlus pidurdub ning ka seedeelundite motoorika pidurdub. 8. Vere glükoosisaldus – tõuseb. See saavutatakse kiirest maksast glükogeeni muutmise teel glükoosiks. 9. Lipolüüs – intensiivistub rasvkoe lammutamine 10. Mehe suguelundid – soodustab seemnevedeliku väljutamist e ejakulatsiooni. Samas peenise veresooned ahenevad (takistab erektsiooni). 11. Kusepõis – sümpaatikus domineerib põie täitumisfaasis. Sel ajal on põie seina lihased lõdvad, aga sulgurlihased kokkutõmbunud. Parasümpaatiline NS: Preganglionaarsete neuronite kehad asuvad seljaaju ristluu segmentides ja ajutüves: piklikusajus, sillas ja keskajus (3. 7. 9. 10. peaaju närvis).
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mi
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abis
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehalise koormuse korral 4) neurof
IIKüpse munaraku eraldumist folliikulist nim. ovulatsiooniks (vaheldumisi kummaski 28 p. järel). II faas kestab 14 päeva ,H domineerib kollakeha(tekkinud folliiikulikestadest)poolt produtseeritavH progesteroon (meestal ja naistel). P olulisus naistel on ettevalmistus raseduseks, aga ka basaaltemperatuuri tõus ovulatsiooni ajal. P mõjub ka psüühikale(ilminguks premenstruaalsündroom ja raseduse lõpus iseloomulik depressioon). LuteniseerivaH ja FSH ühismõjul vabaneb munarakk valminud folliikulist- ovulatsioon. See leiab aset 16-24 tundi peale LH konsentratsiooni max saabumist. Munarakk on viljastamiseks valmis ja ta haaratakse munajuhasse (ühendab munasarja emakaõõnega). III faas luteaalfaas. Kollakeha , mis moodustub lõhkenud folliikulist, hakkab enam produtseerima progesterooni, samal ajal jätkub ka österogeeni teke. Kollakeha H viivad emaka limaskesta sekretsioonifaasi, soodustavad seal näärmete arengut ja valmistavad ette pinda viljastatud munaraku jaoks
Testosteroon stimuleerib valkude sünteesi. Munasarjades funktsioneerivadnaissugunäärmetena Graafi folliikulid ja nendest ovulatsiooni järgselt tekkinud kollakehad. Folliikulihormoonid (östrogeenid) östroon ja östradiool stimuleerivad rakkude paljunemist ja kasvu, nende toimel tekivad sekundaarsed sugutunnused. Naise organismis arenevad sugurakud korduva kuuajalise tsükli vältel- menstruaaltsüklis. Selle jooksul toimuvad muudatused nii munasarjas kui ka emakas. Follikulifaas: Menstruatsiooni esimene päev, mil viölastamata munarakk organismist välja heidetakse verejooksuga. Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) vabaneb ajus asuvast näärmest, mida nimetatakse hüpofüüsiks ehk ajuripatsiks. FSH põhjustab munaraku küpsemist munasarjas. Munarakku ümbritseb kest, mida nimetatakse folliikuliks. Östrogeeni toodavad põhiliselt munasarjad. See hormoon stimuleerib emaka limaskesta (endomeetriumi) paksenemist, et valmistuda raseduseks
annaabi.ee 
