Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Mitu maakonda on Eestimaal? Leia kontuurkaardilt: Piirissaa Saarema Ruhnu Muhu Hiiumaa Kihnu Naissaar Vormsi SAARED ra Leia kontuurkaardilt: Kõpu Viimsi ps Noarootsi Juminda Pärispea Sõrveps ps psps ps POOLSAARE D Leia kontuurkaardilt: S LoMatsalu iPärnu iNarva ovm laht
Koostaja: Anton Adoson Tallinna Tehnikakõrgkool A.Adoson o Sügis on jahe aastaaeg o Kestab 3 kuud o Päevade pikkus muutub o Ilmastik muutub o Lehed langevad A.Adoson Mõõdetud õhurõhk merepinnal Kirjeldus Väärtus Aeg Koht Kõrgeim mõõdetud õhurõhk merepinnal 1057,2 hPa 21. november 1993 Narva Madalaim mõõdetud õhurõhk merepinnal 947,6 hPa 16. detsember 1982 Naissaar Riigi ilmateenistus, 2015 A.Adoson Sügise ja kevade võrdlus Sügis Kevad 1. Temperatuur: hakkab 1. Temperatuur: hakkab langema tõusma 2. Ilm: Vihmane, külm 2. Ilm: Päikseline, soe 3. Loodus: hääbuv 3. Loodus: tärkav 4. Lühemad päevad 4. Pikemad päevad Kupp, 2012 Ader, 2010
72 Pärnu l. 73 Suur katel Saared: 74 Tagalaht * Saaremaa 75 Mardihansu l. * Hiiumaa 76 Haapsalu l. * Muhu 77 Paldiski l. * Vormsi 78 Lahepere l. * Kassari 79 Tallinna l. * Naissaar 80 Kolga l. * Kihnu 81 Hara l. * Väike-Pakri 82 Eru l. * Suur-Pakri 83 Kunda l. * Ruhnu 84 Narva l. * Abruka 85 Soome l. * Vilsandi o * Prangli
tulnud juudi päritolu rezissöör Herbert Rappaport. Riigitruu professionaalse kineastina oli tema ülesandeks näidata, kuidas tuleb teha ideoloogiliselt õigeid filme. Esimese Nõukogude Eesti mängufilmina lavastaski Rappaport poliitilise salongidraama Eesti intelligentsi ümberkasvamisest nõukogudemeelseks "Elu tsitadellis" http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=d8yzMvTcrvc#! Eesti tuntumad filmimuusika kirjutajad: Uno Naissaar, kes on kirjutanud muusika filmidele:´´Viimane reliikvia´´,´´Kunksmoor ja kapten Trumm´´ Veljo Tormis: ´´Libahunt´´,´´Kevade´´, ´´Suvi´´ http://www.youtube.com/watch?v=fYHVKvHhGlU Fimimuusika mulle: Olen vaadanud paari tummfilmi (´´Noor pensionärr´´) ja neist on ikka päris raske aru saada, seega on filmimuusika minule väga tähtis, et ma paremini mõistaks filmi sisu. Filmimuusika paneb mind
välismaalaste kontaktide kontrollimine -KGB kaastöölised (vabatahtlikud / sundvärvatud ähvardustega) -siseministeerium tegutses KGB kõrval: korrakaitse Võõrsõjaväe kohalolek -Eestisse jäetud sõjavägi: Moskva jaoks informatsiooniallikas / sisemise korra hoidmine / reziimi kindlustamine -120 000 meest sõjaväes -sõjaväe käsutuses olevad alad: Aegviidu / Laeva / Nursi / Värska / Paldiski linn/ Pakri poolsaar / Pakri saared / Naissaar -konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel / elanikud pidid nendelt aladelt lahkuma, kus sõjavägi oli -kaitseministeerium kindralleitnant Lembit Pärn -rahvusväeosade olemasolu võimaldas enamikel ajateenijatel läbida teenistus kuni 1950 Eestis->pärast saadeti laiali mööda Nüukogude Liitu -Eesti NSV jaotati kolmeks oblastiks 1952-1953 (Tallinna/Tartu/Pärnu), 1950 - 39 rajooni/ 1986 15 rajooni Moskva kontrollimehhanismid -iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud
devon liivakivi (rauaühendid, punakas, fossiilid), savi, Pärnumaa. Eesti naaberriigid: läänest Läänemeri, Rootsi 150 km, põhjast Soome laht, Soome 60 km, Venemaa, Läti, rannajoon liigestatud lahtedest, saartest, poolsaartest merega 3800 km, mandril 1240 km, pindala 45227 km2, rahvaarv- 1,34 milojonit, tihedus 30 in/km2. Saared Saaremaa 2671, Hiiumaa 989, Muhu 198, Vormsi, Kassari (hiiuma kagu), Naissaar (tallinna üleval), Kihnu, Väike Pakri (taga), Suur Pakri (ees), Ruhnu, Osmussaar (loode eesti), Vilsandi ( lääne saaremaa), Piirissaar ( peipsis), piiriveekogud narva jõgi, veehoidla, peipsi, lämmi-, pihkvajärv, poolsaared noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne
SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar E- Ruhnu J- Naissaar P- Piiri JÕED 1- Emajõgi 7- Narva 13- Keila 20- Navesti 2- Ahja 8- Kunda 14- Kasari 21- Põltsamaa 3- Võhandu 9- Valga jõgi 15- Vigala 22- Pedja 4- Värska 10- Soodla 16- Pärnu 5- Peeli jõgi 11- Pirita 17- Sauga
Over thousands of years the falling water has worn out the edge of the limestone banks and as a result a steep-sided valley about 300 m long and 12-14 m deep has been created The best impression of the mightiness of the waterfall can be obtained in the period of high waters in spring and autumn. Türisalu Bank Türisalu Bank is one of the most impressive places of the North Estonian limestone coast, towering up to 31 meters A good view opens out to the Island of Naissaar and Vääna-Jõesuu On the Landscape Reserve of the area grow many rare plants, including shrubby cinquefoil, fringed pink, black cotoneaster, etc. Piusa Caves Piusa Caves Nature Reserve is a nature reserve Põlva Orava county area The area is 46 hectares In 1981 the plant was Piusa caves and protected area organized it in 1992 After the cave system also protects bats wintering colonies
välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muud. Julgeoleku töötajaid sidus vaikimiskohustus. KGB kaastöölised võisid olla vabatahtlikud või sundvärvatud. Eestisse jäetud sõjavägi aitas kaasa Nõukogude võimu põlistamisele. Umbes 120 000 sõjameest oli Eestis. Suuremad sõjaväe käsutuses olevad alad olid: Aegviidu, Laeva, Nursi ja Värska polügoon. Lisaks sellele Paldiski linn koos Pakri poolsaarega, Pakri saared ja Naissaar. Sealsetelt aladelt, kus sõjavägi tegutses, pidid põliselanikud lahkuma. 1944-1959.aastatel eksisteeris Eesti NSV-s oma kaitseministeerium, mille eesotsas oli Lembit Pärn. Rahvusväeosade olemasolu võimaldas ajateenijatel kuni 1950.aasta keskpaigani läbida teenistus Eestis, seejärel saadeti noorsõdurid laiali üle kogu Nõukogude Liidu. Eesti NSV juhtkonna iseseisvat tegevust piirati. 1944.aastal vajas Moskva täiendavat institutsiooni,
RMK on Eesti riigimetsade majandaja Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK tegevusvaldkonnad on: · metsahaldus · metsamajandus · puiduturustus · loodushoid ja puhkemajandus · taimla- ja seemnemajandus RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab...
The Lavassaare railway museum houses a large collection of steam and diesel locomotives with a 2 km long 750 mm gauge railway. There is a museum with a 750 mm gauge, 500 m long line in Avinurme which houses one locomotive and a collection of wagons. An underground museum with a short electric line is located in Kiviõli in the Northeast-Estonian industrial area. A former military railway line with a 750 mm gauge is located on Naissaar Island in the northern Estonia. . KASUTATUD KIRJANDUS http://en.wikipedia.org google.ee google.com .
veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht). Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim), Narva-Jõesuu (pikim mereäärne supelrand), Kuremäe nunnaklooster (vanim tegutsev).
kliimaolud 6 veestik 7 muld/taimkate 8 Vaatamisväärsused 9 kasutatud allikad 10 Paiknemine Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjakivid jäänud üldiselt tasase lavamaana püsima. Rannikumadaliku ja lavamaa piiri
joined with the Estonian Railway in 1926. Estonia developed its narrow-gauge railway network as an important economy factor: in 1939 its total lenght was 909 km. In 1913 there was started a construction of naval fortress railways network both on islands of West-Estonia and Tallinn area. The network was not completely complete until the most lines were closed in 1920. Liiva-Vääna line was given to Estonian Railway and the networks on Paljassaar, Naissaar and Aegna went in the hands of Estonian military forces. Estonia began to build railways, the 1868th year. The first, the 1870th The Tallinn-Paldiski- Tosno line. before, 1876. Tapa-Tartu railway was opened, the 1889 Valga-finished line of Pskov. To the Railway personal training builded in Tallinn at the 1880th The School of Railway Engineering. Nowadays, a professional training in the Tallinn School of Transport.
Probleemid militaarobjektide jääkreostus, sõjategevus, väeosade tegevus Nõukogude armee Eestis üle 1500 objekti, 1,9% kogu Eesti territooriumist: Paldiskis ~25 000 sõjaväelast; Tallinnas ~20 000 sõjaväelast; Tartus ~9000 sõjaväelast. Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed, kemikaalid. Olulise reostusega NA militaarobjektid: *Tapa, Ämari, Raadi, Sauga, Paralepa lennuväli. *Paldiski katlamaja ja Lõunasadam. *Rakvere piirvalvelennuväli ja raketibaas *Husari õlijärv *Piirivalve sadamakütusehoidla Tallinnas
Üle 1500 saare- Tõsi, enamik Eesti saartest on väikesed või inimasustuseta, kuid seda rikkamad oma loodusliku väärtuse ning linnuliigirohkuse poolest. Kevadine ja sügisene Eesti on rändlinnuvaatlejaile tõeline paradiis ja kes veel ei tea, siis meie laidudel on ka hallhüljeste poegimispaigad. Inimeste poolt asustatud saared paistavad aga silma oma kultuuri, keele ja traditsioonide säilimisega. Kihnu, Muhu, Saaremaa ja Hiiumaa väärivad kõik pikemat uurimist, Naissaar aga kõneleb meie militaarajaloost. Saun- Selleks, et teada, milline mõnu on kuumast saunast otse jahutavasse järvi või lumehange hüpata, tuleb asi ise järgi proovida. Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Seda muidugi juhul, kui esialgsest ehmatusest üle saadakse. Kes korra proovinud, jääb saunatamisest kergesti sõltuvusse.
Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood. Leidub merest eralduvaid järvi, Harku, Lohja ja Käsmu. Poolsaarte kohal on PõhjaEesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74 saart, millest suurimad on Naissaar, Väike ja SuurPakri ning Prangli saar. Piiritsooni suletus e tõttu Nõukogud e Liidu perioodil on valdav osa saarte st prae g u väh e inimte g e v u s e poolt m õjustatud ja kauni loodu s e g a .
Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. 3.Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väikesem kui pärast Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda), sajandi lõpuks oli ~ 500 000 inimest. Oli ka kompaktne vene asustus Peipsi järve põhja- ja läänekaldal ning rannarootslaste asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Majandus • Vene aeg: Pärast Venemaaga ühendamist jäi kaubandus soiku ja hakkas elavnema alles 18.sajandi keskpaigas.
talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud. Maakerget esineb tänapäeval Loode-Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik). Paekalda puhul esinev järsakrannikut klinti. Laugranniku piires esinevad: moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline.
küla on 15 maakonda Eestis Eesti territooriumi võib loodusgeograafiliselt jagada Madal- ja Kõrg- Eestiks koos vahealadega. I. Madal-Eesti: Põhja- ja Lääne-Eesti tasased ja soised alad, mis jääaja lõppemisel veel pikaks ajaks vee alla jäid: I.1 Põhja-Eesti: aluspõhi paene, Põhja-Eesti rannikumadalik mööda Soome lahe kallast, mis võib olla kuni 20 kilomeetri laiune. Selles vööndis ka 74 saart, suuremad on Naissaar, Prangli ja Pakri saared. Rannikul on ka väljaulatuvaid poolsaari. Kõrged pangad mereäärsed järsud paekiviseinad Türisalu, Ülgase, Toila, Ontika, Päite jt. Põhja-Eesti rannikumadalikust sisemaa pool asuvad Harju ja Viru lavamaad: valdavalt paesel aluspõhjal asuvad alad. Harju lavamaale on iseloomulikud soostunud piirkonnad ja karstid pinnavormid, mis on tekkinud maa-aluste koobaste sisselangemisel. Maa all aegade
AEG JA AJASÜSTEEMID. VAATLUSAJAD Geograafilist punkti maakeral iseloomustab tema geograafiline (ida- või lääne-) pikkus ja (lõuna- või põhja-)laius . Eesti meteoroloogiajaamade geograafilised koordinaadid JAAM geogr.laius idapikkus NAISSAAR 59,6 24,5 KUNDA 59,5 26,6 TALLINN 59,4 24,6 PAKRI 59,4 24,0 JOGEVA 58,8 26,4 NARVA 59,4 28,2 JOHVI 59,3 27,2 VÄIKE-MAARJA 59,1 26,2 KÄRDLA 59,0 22,8 NIGULA 59,0 23,8
12 Nimeta Eesti lahtesid (6) Narva, Kolga, Tallinna, Haapsalu, Matsalu ja Pärnu laht 13 Mis on saar Väiksem maismaa osa, mida ümbritseb igast küljest vesi. 14 Nimeta läänemere suuremaid saari (4) Gotland, Öland, Saaremaa, Hiiumaa 15 Nimeta Eesti saari (10) Vormsi, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Naissaar, Vilsandi, Pakri, Osmussaar, Aegna, Prangli. 16 Mis on Väinameri? Soome lahe ja Liivilahe vaheline ala 17 Mis on väin? Kitsas veeala, mis ühendab omavahel mere osi, lahutab aga maismaa osi 9.2 Rannik 1 Mis on rannajoon? Maismaa ja mere vaheline piir 2 Mis on rand
nimetamist rahvaarvu kasv, Võrumaa); 1920. aastal lisandusid neile loomuliku inimest, millest tehti erandeid ainult iibe langus, ja Petserimaa linnastumine Valgamaa.ningPetseri rah- viiele väikesaarele (Pakri, Prangli, vusliku homogeensuse maakonna põhiosaks kujunes Setumaa,suurenemine. Naissaar, Kihnu, Ruhnu), kus polnud Loomulik millega liidetiiivekaolimõnedsuhteliselt kõrge venelaste piisavalt elanikke. Reform puudutas vahetult Vabadussõjale asualad. Valga maakond moodustati järgnenud praktiliselt kõiki valdu - muutmata aastatel peamiselt (v.a.varem 1920),
jättis. Pakri saarte sõjaväelinnaku sõjaväelased juhtisid puhastamatta heitvee pealõhedesse, e. joogivette. Mõningast õlireostust tekitasid kütusehoidlad ning sõjaväe lahkudes rikuti joogivee hoidlad, valades sinna heitmed. Tänu Vene sõjaväe reostusele tuleb tänapäeval Pakri saartele, mandrilt, kaasa võtta puhas joogivesi. Ettevaatus abinõusid tuleb kasutada ka ringiliikumisel, sest saartel on siiamaani demineerimata lõhkekehi. Naissaar Asub Tallinna lahes ja paikneb mandrist 8,5 km kaugusel. Saare pindala on 18,6 km2. Naissaar on osalenud paljudes sõdades ning seetõttu on muutunud ka sealne pinnas. Täpsemalt on Naissaar osalenud Krimmi-, Põhja-, I- ja II-Maailmasõjas. Aastal 1941. okupeeris Punaarmee paariks kuuks Naissaare, kuid oli sunnitud Sakslaste pealetungi tõttu taganema. Aastal 1944. Punaarmee naasis ning kodudest kihutati välja kõik 400 elanikku. Saarele rajati 1944
..0,3 milj. tonni põlevkivi. Eesti Energiale kuulub täna kaks hüdroelektrijaama. Eesti tuulepotentsiaal - Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. Tuulikute potentsiaalsete asukohtadena võib vaadelda järgmiseid kohti: Vormsi, Pakri, Naissaar, Ruhnu, Sõru Hiiumaal, Vilsandi ja Osmussaar. Tahkuna tuulik Hiiumaal - 1997. aasta 19.septembrist töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus. Tuulik läks maksma 3,2 mln krooni, millest 80 % maksis Taani Keskkonnafond ja ülejäänud raha tuli Eestist. Eesmärk oli tuulikut eksponeerida ja selgitada, kas saame tuuleenergeetikaga hakkama. 11. oktoobril 2002 .a. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev
Soomelahe saared: Saared jaotatakse nelja nelja ryhma vastavalt nende vanusele ja taimkatte tyypidele. 1)Noorimad merest kerkinud karid v6i ka kuivad. Enamasti ilma puudeta ja p66sasteta. Taimestik on mosaiikne. On tekkinud lindude v6i tuule vahendusel. Lindude r2ndeteedel peatuspaigaks. 2)V2ikesaared. Esineb kindla taimkattega alasid, kus kasvab lisaks rohunditele ka poolp66said. Mustikas, kanarbik, kukemari, Rootsi kukits, lillakad taimed, kibuvitsad, tyrnpuud. 3)Suuremad saared Naissaar, Aegna, Prangli. Esineb v2ljakujunenud erinevaid taimekooslusi. Salumets, N6mmemets, Laanemets, rannaniit, lodu(sang, lepp, saar, kask, varsakabi). Madalsood. *Looduskaitsjad/tse. LOODUSKAITSE Keda, mida kaitstakse? *Lahemaa rahvuspark; Sata-, Ontika-, Toila maastikukaitseala. (P-E pant, eluskooslused); Letipea Ehalkivi HARJULAVAMAA *Asend: P6hja piir kulgeb piki pae astangut, Pakri ps (paldiski) kuni Valga j6eni (Loksa). L6una suunas aheneb kolmnurga tipuks (j2rvetasandi l2histel).
Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väikesem kui pärast Liivi sõda ja Poola-Rootsi sõda), sajandi lõpuks oli ~ 500 000 inimest. Oli ka kompaktne vene asustus Peipsi järve põhja- ja läänekaldal ning rannarootslaste asustus (Ruhnu, Vormsi, Pakri, Naissaar, ka Hiiumaal, Noarootsi) Tüüpiline agraarmaa, linnades elas sajandi lõpuks 5% elanikest, seda oli isegi vähem kui XVII sajandil, kui linnades elas 6-7% elanikest. 95 % olid talupojad ~ 1 % aadlikud Ülejäänud vabad inimesed, enamasti sakslased. Kui oli ka eestlasi, siis saksastusid ühe põlvkonna vältel Halduskorraldus Kuni 1783 aastani sarnane Rootsi ajaga, siis muutused · Eestimaa kubermang Viru, Järva, Harju, Lääne maakond, asehalduskorra ajal eksisteeris ka Paldiski
elupaikade säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks. Eesti looduskaitsealad: Matsalu, Nigula, Viidumäe, Endla, Alam-Pedja. Maastikuala ja looduspargid on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või kultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke eesmärgil. Eesti maastikualad: Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud. Eesti Looduspargid on Haanja, Otepää, Naissaar. Programmiala on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga ala. Eestis on kaks programmiala: Lääne-Eesti saarestiku biosfääri ja Pandivere veekaitseala. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on hädavajalik. Seda selgitab rändliikide kaitse.
Punningalaid, Põdvalaid, Põiksäär, Pöörilaid, Rootsiklaid, Ruhnu, Sangõ, Selglaid, Sjõll-laid, Sorg, Suurlaid, Tallukrava, Tepu kare, Tõõdilaid, Täkunasu, Udriku, laid, Uulutilaid, Vahase, Vahelmiserahu, Vesitükk, Viirelaid, Võilaid, Väike-Tulpe saar. 1.2. Soome lahe saared: Aegna, Aksi, Allu saar, Haapasaari (Kotka), Haldi saar, Hara saar, Hästholmen, Keri, Koiluoto, Koipsi saar, Kotlin, Krassi saar, Kumbli, Lauttasaari, Lavassaar, Liivasäär, Mohni, Naissaar, Pandju, Pedassaar, Prangli, Rammu saar, Rohusi saar, Ruuskari, Suur Tütarsaar, Suur-Malusi, Suur-Pakri, Tammisalo, Umblu, Vahekari, Vaindloo saar, Vallisaari, Väike- Malusi, Väike-Pakri. 1.3. Väinamere saared: Ahelaid, Aherahu (Väinameri), Ankrurahu, Auklaid, Eerikulaid, Esirahu, Hanemaa, Hanerahu, Hanerahu (Jausa laht), Hanikatsi laid, Heinlaid, Hobulaid, Hõralaid, Härglaid, Härjamaa, Hülgerahu (Kõverlaid), Kadakalaid, Kaevatsi laid, Kajakarahu, Kakralaid, Kakrarahu,
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb...
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht
omadussõnad suur, ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE kui kohanime esiosa Emajõgi, Munamägi, kui kohanimi võib esineda Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn iseseisvalt samaväärse nimena ei Vahemeri, Surnumeri, ilma liigisõnata = Tartu Volga jõgi = Volga tarvitata Naissaar, Supilinn kui tegemist on teisest koha- Jaapani meri (Jaapan), Pärnu või isikunimest tuleneva jõgi, Põlva maakond, India nimega ookean omadussõnaline nimeosa ei Suursaar, Pühajärv, kui omadussõnaline nimeosa Vaikne (Vaiksel) ookean(il),
(9. märts 1810 Puskarivka-15. august 1883 Blagodat) Oli astronoom. Sõjaväelase poeg. Õppis 18341839 Tartu ülikoolis, samuti õppis Harkivi ja Moskva ülikoolis. Töötas 18391840 Tartu ülikoolis astronoom-vaatlejana , töötas hiljem Peterburis. Bernhard Schmidt (11. aprill (30. märts) 1879 Naissaar 1. detsember 1935 Hamburg) Optik ja astronoom. Friedrich Georg Wilhelm von Struve (15. aprill 1793 Altona 23. november 1864) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet. Ta määras esimesena teise tähe kauguse päikesesüsteemist, mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaani kaare pikkuse Doonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi.
6 4. Kätelseisus tasakaalu leidmine jalgade eemaldamisega toetuskohast. (Vaata foto 2.2) Foto 2.2 (Nemer, Sauer-Klein 2008: 34) Korrektse kätelseisu sooritamise eelduseks on piisav avatus õlgades, et oleks võimalik käed viia kerega samale joonele (kätelseisu asendis on puusad ja õlad käte kohal). Arendamaks õlgade avatust on võimalik sooritada erinevaid venitusharjutusi. Venitusharjutusi õlgade avatuse suurendamiseks (Jalak, Naissaar 2006: 24-25): 1. Seistes näoga seina suunas, tõstetud sirged käed pihkudega seinal. Suruda rindkere ette. 2. Põlvituses, käed sirgelt põrandal, suruda rindkere alla. 3. Painutada ette ja toetuda ülestõstetud kätega seinale või toele. Kätelseisus püsimiseks on vaja tugevaid kerelihaseid ja oskust õigel hetkel õigeid lihaseid pingutada. Järgnevalt tuuakse välja kere lihaseid aktiveerivaid harjutusi, mis sobivad nii
Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Kõik Euroopa riigid; Teab järgmisi geograafilisi objekte Eestis ja oskab need märkida kontuurkaardile: Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk; Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar; Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna; Lahed: Liivi, Tallinna, Haapsalu, Matsalu, Pärnu, Narva; Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv; Jõed: Suur-Emajõgi, Põltsamaa, Pedja, Võhandu, Kasari, Pärnu, Pirita, Jägala, Keila, Narva; Suured pinnavormid, kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja, Karula, Vooremaa, Tasandikud: Kagu-Eesti lavamaa, Harju lavamaa, Viru lavamaa, Kesk-Eesti tasandik,
asukoht Mõõtekõrgus Keskmine tuulekiirus 10 m tuulekiirus 30 m m tuulekiirus m/s kõrgusel m/s kõrgusel m/s Tahkuna (Hiiumaa) 13 6.4 6.1 7.3 Vormsi 11 5.6 5.5 6.6 Pakri 13 5.6 5.4 6.4 Naissaar 13 5.8 5.6 6.6 Kihnu 13 6.2 5.9 7.1 Ruhnu 12 5.8 5.6 6.7 5 Kuressaare 13 5.9 5.7 6.7 Sõrve säär 12 6.2 6.0 7.2
Sissejuhatus Endise Nõukogude Liidu(NL) sõjaväe käsutuses oli Eestis ligi 800 paigas 1565 objekti kogupindalaga 87 147 ha ehk 1,9 % kogu Eesti territooriumist. Sõjaväe käsutuses olnud objektid olid erineva suuruse, otstarbe ja keskkonnaohtlikkusega. Suurimad sõjaväe kasutuses olnud alad olid Aegviidu(33 100 ha), Laeva(13 411 ha), Nursi(3703 ha) ja Värska(1962 ha) polügoon, Paldiski linn koos Pakri poolsaarega(3703 ha), Pakri saared(2447 ha) ja Naissaar(1867 ha). Enim sõjaväe objektidest asus Harjumaal(hõlmates ligikaudu 50 000 ha). 1992. aastal alanud endise NL sõjaväe poolt tekitatud keskkonnakahjude hindamise tulemused näitasid, et enim oli objektidel pinnas saastunud naftaproduktidega, järgnesid metalljäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed ja kemikaalid. Looduskeskkonnale tekitatud kahju ulatus 56 miljardi kroonini. (Konts P., Lepik I., Moora H., Pallo T., Peterson K., Rekker A., Tõnisson K.,
omadussõnad ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ kui kohanime esiosa iseseisvalt Emajõgi, Munamägi, Vahemeri, ■ kui kohanimi võib esineda ilma Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn = samaväärse nimena ei tarvitata Surnumeri, Naissaar, Supilinn liigisõnata Tartu Volga jõgi = Volga ■ kui tegemist on teisest koha- või Jaapani meri (Jaapan), Pärnu jõgi, 2
Tallinn joined the German-dominated Hanseatic League in 1285 and became a junction of trade between East and West: furs, honey, leather and seal fat moved west, while salt, cloth, herring and wine moved 'in the opposite direction. As salt was an important trading commodity, Tallinn is said to have been built on it. Its geographical position was very favourable, with its wide bay protected by the two outlying islands of Aegna and Naissaar; it proved a suitable place for a large port. By the 12th century there were already six inland trade routes leading to the port, which was often visited by foreign ships. Tallinn developed along three lines: fortress, port and market town. The Lower Town, a free town of merchants and craftsmen, gradually evolved at the foot of Toompea. From the 13th century onwards these became separate towns with different communities, both with their own interests and laws.
Rannikumadaliku laius vaheldub, ulatudes paarikümnest meetrist lääneosas, paarikümne kilomeetrini Lahemaal Juminda ja Pärispea poolsaare kohal. Rannajoon on tugevasti liigestatud merre ulatuvad poolsaared: Lohusalu, Suurupi, Kakumäe, Paljassaare, Viimsi, Ihasalu, Kaberneeme, Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi. Nende vahele jäävad lahed: Tallinna, Ihasalu, Kolga, Hara, Eru, Käsmu, Kunda ja Narva. Rannikumeres on 94 saart, millest suuremad on: Naissaar, Aegna, Prangli, Aksi, Rammu, Koipsi, Rohusi, Mohni, Hara, Haldi, Saartneeme e. Kuradisaar, Älvi jmt. Kaugemal meres on Keri ja Malusi saared, Uhtju saared ja Vaindloo (26 km mandrist Eesti kõige põhjapoolsem saar). Ala on suhteliselt tasane absoluutsed kõrgused 0-20 m madalamal rannikupiirkonnal, terrassidel 20-50 m. Üksikutel lavamaa jäänuksaartel Viimsi Lubjamägi 53m, Tallinna Toompea 48m, Purtse Hiiemägi 48m.
punktiirjoonele. Pärnu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Kasari jõgi, Emajõgi. Peipsi järv ..................................................... Soome laht Õpetajale 4. ÜLESANNE 6 punkti Leia kaardilt küsitud kohanimedele vastav number. Kirjuta see number kohanime järele tabelisse. 1) Otepää kõrgustik 2) Narva linn 3) Naissaar 4) Matsalu laht 5) Soela väin 6) Sõrve poolsaar 3 punkti 5. ÜLESANNE Mis kahjustab linnas inimese tervist? Too kolm näidet. 1) .................................................................................... 2) .................................................................................... 3) ....................................................................................
Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud. Maakerget esineb tänapäeval Loode- Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik). Paekalda puhul esinev järsakrannikut klinti. Laugranniku piires esinevad: moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad luhaniidud. Taimeliikidest esindatud lepp ja paju. Pind jõeorgudes võib olla terrassiline.
punktiirjoonele. Pärnu jõgi, Narva jõgi, Pirita jõgi, Kasari jõgi, Emajõgi. Peipsi järv ..................................................... Soome laht Õpetajale 4. ÜLESANNE 6 punkti Leia kaardilt küsitud kohanimedele vastav number. Kirjuta see number kohanime järele tabelisse. 1) Otepää kõrgustik 2) Narva linn 3) Naissaar 4) Matsalu laht 5) Soela väin 6) Sõrve poolsaar 3 punkti 5. ÜLESANNE Mis kahjustab linnas inimese tervist? Too kolm näidet. 1) .................................................................................... 2) .................................................................................... 3) ....................................................................................
two. The Lower Town was the home of simple people, the artisans and the merchants. The doors and gates in the wall were locked at night. Tallinn joined the German-dominated Hanseatic League in 1285 and became a junction of trade between East and West: furs, honey, leather and seal fat moved west, while salt, cloth, herring and wine moved east. Its geographical position was very favourable, with its wide bay protected by the two outlying islands of Aegna and Naissaar for a large port. Tallinn developed along three lines: fortress, port and market town. Tallinn grew rapidly and had developed into a well-known trading centre by the 15th century. Unfortunately, prosperity did not last long due to the weakening of the Hanseatic League, epidemics, hunger and wars. Sweden finally managed to take control of the whole of Estonia in 1629. Their rule ended after the Northern War in 1710 when Estonia was joined to the Russian Empire.
by the Baltic Sea. In the north it borders on Finland. The coastline of the Baltic Sea in Estonia is characterized by numerous gulfs and bays, the biggest of them being the Gulf of Finland, the Gulf of Riga and the Gulf of Pärnu. Bays include the Narva Bay, Matsalu Bay, Kolga Bay, Kunda Bay, Tallinn Bay etc. Estonia has over 1500 islands, the largest being Saaremaa and Hiiumaa, Muhu and Vormsi. Saaremaa and Muhumaa are connected to each other with a bridge. The best- known smalles islands are Naissaar, Aegna, Ruhnu, Kihnu, Väike-Pakri, Suur-Pakri etc. 3. Relief Lying in the north-western part of the East-European Plain, Estonia is mostly flat with an average elevation of about 50 metres above sea level. South-eastern and eastern parts of Estonia are higher than the western parts. The relief of the present-day landscape was shaped during the Ice Age. Ice sheet has carried large boulders and limestone blocks here, not to mention that the hilly terrain in
ökoloogilisi märgiseid. Kuni II maailmasõjani toimis nn klassikaline loodukaitse, millega säästeti loodust, kaitsti loodusmälestisi ja haruldasi liike ning maastikku. Pärast sõda kaitstakse ka keskkonda ehk vett, õhku ja pinnast. Loodud on ka kaitsealad, nt rahvuspargid (Lahemaa, Matsalu, Soomaa), looduskaitsealad (Mahtra, Piusa koobastik), maastikukaitsealad ehk looduspargid (nt Kõrvemaa, Naissaar). Eesti on ka liitunud Euroopa Liidu NATURA 2000 programmiga, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Tehnoloogiliste meetmete rakendamisel keskkonnakaitses on olulisteks lähenemisviisideks heitmete lahjendamine, puhastamine ja saastumise vältimine või minimiseerimine, mida saab saavutada tehnoloogiate täiustamisega. Mõned seadused keskkonnakaitses: Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhimissüsteemi
· Poolsuletud sisemeri · Vertikaalne kihistumine (soe pinnakiht, külm ülakiht) Läänemere Eesti rannikumere hüdrograafia · Soome laht (piiriks mõtteline joon Hanko neemest üle osmussaare Põõsaspea neemeni) Sügavaim koht Keri saare lähedal (121 m) · Lahed: Narva, Lahemaa lahed, Kolga laht, Tallinna laht · Saared: Uhtjud, Vaindloo, Mohni, Kolga lahe saared, Keri, Prangli, Aegna, Naissaar, Pakrid · Suuremad jõed: Narva (393 m3/s) ja Neeva (2530 m3/s) Väinameri (varem kasutusel olnud ka termin Muhu väin) · Lavanduseks ebasoodne kant Liivi laht (varem kasutusel ka Riia laht, 17 000 km2) · Vahest eristatakse ka Riia ja Liivi lahte. Inglise keeles enamasti Gulf of Riga · Saartest Abruka, Kihnu, Ruhnu Läänemere arengulugu · Oluliselt sõltunud mandrijäätumise dünaamikast. Läänemere hüdroloogilised tingimused on sõltunud:
enam uued teatrid · Alternatiivtruppe: Von Krahli Teater, Theatrum, NO99, Miks Teater, Tartu Uus Teater · Projektiteatrid (nt Emajõe Suveteater) Eksklusiivsed mängupaigad: · Tööstushooned, jm rõhutatult koledad, kõledad, kuid ootamatud paigad · Kaunid, kuid raskesti ligipääsetavad paigad looduses, kus looduskeskkonnal on oluline roll lavastuse üldise miljöö loomises (Vargmäe, Setomaa, Naissaar ,,Peko", ,,Taarka", ,,Pristan") · Suvelavastuste puhul on sageli mängupaigal ja sel toimuval veel teatud etenduse- välised lisaboonused (nt rahvuslik ,,puhvet" Setomaal) Kes on parimad? · 2011 ,,Ühtne Eesti suurkogu" Teater NO99 · 2010 ,,Meie, kangelased" Tallinna Linnateater. Lavastaja Elmo Nüganen · 2009 ,,Ruja" Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastas Ojasoo,
Vene keelest laenati ka Nõukogude ajal, nt kirjakeelde tuli nõukogude riigi- ja elukorraldusega seotud sõnu ja uudistoodete nimetusi, levis ka kõnekeelseid laene. Vene laenud on nt kapsas, kirka, lootsik, majakas, munder, puravik, tubli, tõlk, vurle. * rootsi laenud - rootsi laenud jagunevad kaheks: eestirootsi (al 13. sajandist) ja riigirootsi laenud (16.-17. saj). Keskajast alates (13. sajandist) tekkis Eesti aladel püsiv Rootsi asustus: Vormsi, Ruhnu, Saaremaa, Tallinn, Naissaar jm. Rootsi võim Eestis algas Liivi sõja ajal (1561. a) ja kestis kuni Põhjasõja lõpuni 1721. aastal, kui Vene väed sisse tungisid. Kontaktid on olnud otsesed: sõjaväelased, käsitöölised ja kaupmehed, pastorid ja riigiametnikud, aga üldiselt hierarhilised suhted – rootslased (v.a rannarootslased) olid sotsiaalselt kõrgemal positsioonil. Saartel elanud inimesed eriti eestlastega ei suhelnud, vahemaad ja isolatsioon
Põhja suunas on riigi kaugeim paik Vaindloo saar (59 kraadi 49 minutit N), lääne suunas Nootamaa saar (21 kraadi 46 minutit E). ((Joonis: Eesti asend maakeral ja territooriumi äärmuspunktid. Joonisel märgitud: põhjapoolus, põhjapolaarjoon, põhjapöörijoon ja ekvaator.)) --- 13 Eesti suuremad saared Saar Pindala (km2) Saaremaa 2673 Hiiumaa 989 Muhu 198 Vormsi 92 Kassari 19,3 Naissaar 18,6 Kihnu 16,4 Väike-Pakri 12,0 Suur-Pakri 11,6 Ruhnu 11,4 Abruka 8,8 Vilsandi 8,8 Piirissaar 7,5 Prangli 6,4 Osmussaar 4,7 Vohilaid 3,9 Aegna 2,9 ((Foto: Eesti mandriosa kõige põhjapoolsem paik on kividerohkem Purekkari neem.))
annaabi.ee 
