AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. 1960- Squaw Valley IX. 1964- Innsbruck X. 1968- Grenoble XI. 1972- Sapporo XII
ja nüüd taastatud, pühamukomplesk on Jaapani tähtsamaid, kus korraldatakse sageli festivale ja pidustusi. Bussiekskurisoon kesklinnas ja kaubanduskeskuse külastus ja vaba aeg. Sõidatakse 2,5 tunni kaugusel asuvasse Nikkonisse. Nikkonis asub Tokugawa dünastia Tokugawa rajaja mausoleum. Templite ja Kegoni koskede külastus. Majutus jaapani traditsioonilises 3*** hotellis, kus magatakse põrdandal ja jaapanipärane õhtusöök. Nikko 4.päev Nikko-Nagano Hommikusöök. Poolepäevane bussisõit Naganosse, tee peal vaatamisväärsuste külastus. Naganos vaba aeg linna peal ja hiljem kuumad allikad loodusekeskel, majutus 4**** SPAhotellis, kus võimalik nautida protsetuure. Õhtusöök. 5.päev Nagano-Kyoto Hommikusöök. Bussisõit Kyotosse, kuhu jõutakse lõunapaiku. Kogupäevaekskursioon Kyoto: templite külastus, seal hulgas ka Kiyomizu tempel- vapustavate puitnikerdustega pühamukompleks vaatega Kyotole, kimono-show
Sissejuhatus Olumpiavõitja Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril, aastal 1971 Pärnus. Andrus Veerpalu lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel
2. koht 10 km klassikalises 1. koht 5c+5f 3. koht 30 km vabatehnikas Oberstdorf (2005) 4. koht 10 km vabatehnikas 15. koht 30 km klassikalises 13. koht 4x5 km Olümpiamängud: Lillehammer (1994) 27. koht 5c+10f 12. koht 4x5 km Nagano (1998) 46. koht 30 km vabatehnikas SaltLakeCity (2002) 8. koht 15 km vabatehnikas DNF 10 km klassikalises 15. koht 5c+5f 25. koht vabatehnika sprindis 7. koht 30 km klassikalises Torino (2006) 1. koht 7,5+7,5 vabatehnikas 1. koht 10 km klassikas
Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Ta lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Tulemused:Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM- il Ramsaus. Andrus Veerpalu on kümnekordne Eesti meister individuaaldistantsides. 19.02.2001 tuli ta Lahti MM-il maailmameistriks 30 km klassikalises stiilis ja on esimene Eesti sportlane, kes on tulnud maailmameistriks suusatamises. Anrdus Veerpalu on valitud 2009 aasta sportlaseks. Andrus Veerpalu on võitnud olümpiamängudel kolm medalit.Kaks kulda 2002 ja 2002'ndal aastal ja hõbe 2002'el aastal
Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. Kahel järgnenud MM-il leppis Veerpalu neljanda kohaga, kuid uus tähetund saabus 2006. aastal Torinos. 17
2005/2006 17 11 38 2006/2007 11 5 TALIOLÜMPIAMÄNGUD 1994 Lillehammer 5 km KL 30 10 km Gundersen V 27 4 X 5 km teatesõit 12 1998 Nagano 30 km V 46 2002 Salt Lake City 30 km KL 7 15 km ÜS V 8 5 km KL + 5 km V 15 sprint V 25 2006 Torino 7,5km KL + 7,5 km V 1
suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MMi järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MMilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga
7. koht 30 km klassikas 8. koht 15 km vabastiilis 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus 25. koht sprindis · 2006 Torinos olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus olümpiavõitja 10 km klassikas 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus · 2010 Vancouveris 10 km vabastiilis Kristina tagasilöögid 1. Veel enne, kui Nagano olümpiamängude aasta (1998) jõudis alata, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Smiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud mootorsaaniga sõites rangluumurru. Maarjamõisa haiglas tehtud operatsiooni järel paranes Kristina kodus, kuni tundis valmisolekut suusasammu proovida. Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat. 2
Sarajevo 1984 Kuld: Thomas WASSBERG Rootsi Hõbe: Gunde Anders SVAN Rootsi Pronks: Aki KARVONEN Soome Calgary 1988 Kuld: Gunde Anders SVAN Rootsi Hõbe: Maurilio DE ZOLT Itaalia Pronks: Andi GRÜNENFELDER Sveits Albertville 1992 Kuld: Björn DAEHLIE Norra Hõbe: Maurilio DE ZOLT Itaalia Pronks: Giorgio VANZETTA Itaalia Lillehammer 1994 Kuld: Vladimir SMIRNOV Kasahstan Hõbe: Mika MYLLYLAE Soome Pronks: Sture SIVERTSEN Norra Nagano 1998 Kuld: Björn DAEHLIE Norra Hõbe: Niklas JONSSON Rootsi Pronks: Christian HOFFMANN Austria Salt Lake City 2002 Kuld: Mikhail IVANOV Venemaa Hõbe: Andrus VEERPALU EESTI Pronks: Odd-Bjoern HJELMESET Norra Torino 2006 Kuld: Giorgio di CENTA Itaalia Hõbe: Eugeni DEMENTIEV Venemaa Pronks: Mikhail BOTWINOV Austria Vancouver 2010 Kuld: Petter NORTHUG Norra Hõbe: Axel TEICHMANN Saksamaa Pronks: Johan OLSSON Rootsi
juhuslikult oli kuldmedali võitja tema noorem vend Giorgio Di Centa. 3 2 Saavutused Saavutused Olümpiamängudel Albertville 1992: pronksmedal 4x5 km Lillehammer 1994: olümpiavõitja 15 km vabastiilis olümpiavõitja 30 km klassikalises stiillis hõbemedal 5 km klassikalises stiilis hõbemedal 10 km tagaajamisvõistlus (vabastiilis) pronksmedal 4x5 km Nagano 1998: pronksmedal 4x5 km Maailmameistrivõistlustel Val di Fiemme 1991: hõbemedal 4x5 km pronksmedal 5 km klassikalises stiilis pronksmedal 30 km vabastiilis Falun 1993: hõbemedal 30 km vabastiilis hõbemedal 4x5 km Thunder Bay 1995: hõbemedal 30 km vabastiilis pronksmedal 5 km klassikalises stiilis 3 Pildid Manuela Di Centa Olümpia medalitaga Manuela di Centa 2011 Aastal 5
ü 28. koht 30 km klassikasõidus ü Katkestas 15 km suusavahetusega sõidu ü Suurimateks konkurentideks Charlotte Kalla ja Marit Björgen ü Kristina: "See võib olla minu viimane olümpia." 3. Autasud, tunnustused ja tiitlid ü Sportstari aunimetus ROKi poolt 2006. a ü Parim Eesti naissportlane 7 korral ü Valgetähe I-klassi teenetemärk ü Kristina pildiga margid: 4. Ebaõnnestumised ü Rangluumurd enne Nagano olümpiat 1998. a ü Positiivne dopinguproov Salt Lake City olümpia eel ü Korduvad haigestumised 5. Kristina suusatiim ü Smigun Team loodi 1999. a ü Täiendatud 2006. aastal, enne Torino olümpiat ü Tiimi kuuluvad: Ø Mänedzer: Kristjan Thor Vähi; Ø Treenerid: Anatoli Smigun, Inge Braten; Ø Määrdemehed: Michael Hasler, Oleg Ragilo, Raul Seema ja Assar Jõepera; Ø Spordiarst: dr Mihkel Mardna; Ø Massöör-hooldemees: Meelis Albert;
rahvusvahelise tunnustuse. Uue iluuisutamisstiili viljelejaks Euroopas oli prantslane Allain Giletti, kes võitis neli korda Euroopa meistri tiitli. Kõige toredamate hüpetega hiilgas NSV Liidu 1945. aasta meister S. Vassiljev. 1946. aastal võeti NSV Liidu meistrivõistlustte kavva jäätants, milles olid viis aastat järjest ületamatud A. Nekrassova ja V. Jakovlev. J. Nikolajeva tuli kuus korda NSV Liidu meistriks. Nagano taliolümpiamängud 1998. aastal olid parimateks Oksana Kazakova ja Artur Dmitrijev. Hõbeda võitsid Jelena Bereznaja ja Anton Sikharulidze, kes olid ka esimest korda ühiselt olümpial. Paljude arvates on jäätantsu kõigi aegade parimad Pasha Gristsuk ja Jevgeni Paltov. (Venemaa) Oslos tuli naiste iluuisutamises esmakordselt 1927. aastal maailmameistriks nooruke Sonja Henie Norrast. Belgia esimesed olümpiavõtijad 1928. aastal Sankt Moritzis olid Andree Joliet ja Pierre Brunet.
Hoolitses selle eest, et Eestimaal toimunud võistlused vahendataks eeskujulikult teistele teleorganisatsioonidele ja ülemaailmsetesse spordiprogrammidesse. Korraldanud suurvõistluste tuleku ETV ekraanile, valgustas kohapealt neljasid suveolümpiamänge (Moskva 1980, Barcelona 1992, Atlanta 1996, Sydney 2000) ning seitsmeid taliolümpiamänge (Innsbruck 1976, Lake Placid 1980, Sarajevo 1984, Calgary 1988, Albertville 1992, Lillehammer 1994, Nagano 1998). Tallinnast kommenteeris aastatel 1964-1988 kaheksat olümpiat. Muid suurvõistlusi kogunes kümneid ja kümneid. 1970-1999 toimus suusatamise MM 12 korral. Uba oli platsis Strbske Plesos 1970, Falunis 1974, Lahtis 1978, Oslos 1982, Seefeldis 1985, Oberstdorfis 1987, Lahtis 1989, Val di Fiemmes 1991, Falunis 1993, Trondheimis 1997 ja Ramsaus 1999. Vahele jättis Thunder Bay 1995, kuna taastus sel ajal infarktist.
.......... 7 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. ................7 Calgary 13.02. - 28.02.1988....................................................................................................7 Albertville 08.02. - 23.02.1992...............................................................................................7 Lillehammer 12.02. - 27.02.1994............................................................................................8 Nagano 07.02. - 22.02.1998....................................................................................................8 Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002......................................................................................... 8 Torino 10.02. - 26.02.2006..................................................................................................... 8 Kokkuvõte............................................................................................................
suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga.
Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga.
Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London Taliülolümpiamängud Albertville, Lillehammer, Nagano, Salt Lake City, Torino, Vancouver, 2014 Sotsi 10. Kes hiidlastest on esindanud Eestit olümpiamängudel. Taavi Peetre ESMAABI 11. Millist esmaabi antakse verevalumi, turse ja valu vähendamiseks ning paranemise kiirendamiseks? - külm, näiteks jää või jahutavad spreid, geelid - rahulik eluviis - looduses olles aitab varemerohuleht, kare pool vastu nahka 12. Millist esmaabi antakse kuumarabanduse puhul?
jäine ja järsk. 1985 hakkas ilmuma ajakiri Absolutely Radical, mis hiljem oma nime International Snowboarding Magazine'iks muutis. 1986 mängis Prantsuse laudur Regis Rolland filmis "Apocalypse Snow", pannes Euroopas aluse tervele lumelauafännide põlvkonnale. 1994 otsustati, et lumelauasõidust saab olümpiaala. See sündmus märkis lumelauasõidu tunnustamist tõsiseltvõetava võistlusspordina. 1998 võisteldi esmakordselt Nagano taliolümpial. Uut ala saatis tohutu menu, vaatamata isegi avalikkuse silmis süvenevale stereotüübile lumelaudurist, kes on pidevas marihuaanauimas. Nimelt leiti kanadalasest olümpiavõitja Ross Rebagliati uriiniproovist marihuaanat. Kasutatud kirjandus: · http://www.epl.ee/artikkel/365813 · http://et.wikipedia.org/wiki/Lumelauas%C3%B5it · http://www.bricole.ee/uudised.php?id=9 · http://www.zone.ee/lumelauandus/varustus.html · ,,Olümpiamängud
Taivo Kuus (murdmaasuusatamine), Krista Lepik, Eveli Peterson, Jelena Poljakova, Urmas Kaldvee, Hillar Zahkna, Kalju Ojaste, Aivo Udras, Kristjan Oja (laskesuusatamine).Parima koha saavutas Allar Levandi 6. koht individuaalses kahevõistluses Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998 Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6. koha. Salt Lake City 08.02. - 24.02.2002 Talimängudelt võtsid osa : laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Ronald Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet
magistriõppeks erinevates Jaapani ülikoolides. Japan Foundation korraldab õppereise Jaapanisse ning võimaldab saada toetusi erinevate programmide raames. Märtsist 2001 saab Jaapani valitsuselt taotleda sihtotstarbelisi stipendiume projekti "Grant Assistance for Cultural Grass-Roots Project" raames. Tihenenud on ka koostöö kohalike omavalitsuste tasemel. Saku valla 5- liikmeline delegatsioon külastas 2005. aastal sõpruslinna Sakut Nagano prefektuuris. 2004. a. mais istutati Tallinnas Harjumäe nõlvale 20 jaapani kirsipuu istikut, samuti Järveotsa Gümnaasiumi juurde. See on osa projektist "Sakura", mille 1999. a. algatas Jaapani-Eesti sõprusühing, soovides rajada Eestisse jaapani kirsside aia. Kirsside istutuskohtade valikul tehakse koostööd Eesti-Jaapani assotsiatsiooniga. 2004. a. mais sai Eesti sumomaadleja Kaido Höövelson esimese eestlase ja
6 Haldusjaotus piirkondade järgi. Kaardilt puudub Okinawa piirkond. Jaapan on jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ja kaks linnaprefektuuri. 47 linnaprefektuuri: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa, Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara, Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi. Majandus ja pinnamoe mõju sellele Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talud on küll väikesed, kuid jaapani
- hea tehnika korral kulutatakse sama maa läbimiseks vähem energiat - väiksem vigastuste ja kukkumiste oht - hea tehnika võimaldab suusatamisest mõnu tunda. Suusatamisega alustamisel oleks soovitav algul meeldivaid kaaslasi otsida. Paaril esimesel nädalal on kindlasti oluline õige suusatamisoskuse omandamine. Esialgu suurendatakse treeningu kestvust, alles kuu aja pärast võib suurendada veidi kiirust. Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 - 2006) Kui Nagano taliolümpial Eesti suusasporti märgati, siis aasta hiljem Ramsaus toimunud MM- il jõudis Eesti juba medaliriikide hulka. Sinna, mis veel mõni aasta varem oli olnud pelgalt unistus. Kolm medalit Kristina Smigunilt ja Andrus Veerpalult tekitasid justkui olümpiajärgse eufooria. Aga suusaspordi MM oli eestlaste jaoks juba niigi omandanud vaat et olümpia tähenduse. Veerpalu, kelle klassikatehnikat toodi eeskujuks kogu suusamaailmale, kuldmedal 2001. aasta
1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union – IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias.Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Olümpiamängude kavva võeti ala Squaw Valleys 1960. aastal. Eesti tuntumad laskesuusatajad: Indrek Tobreluts (sündinud 5. aprillil 1976 Tartus) on eesti laskesuusataja. Ta osalenud viitel olümpiamängudel alates 1998. aasta Nagano olümpiamängudest.Ta esindab Elva Suusaklubi, tema treener on Jüri Käen. Ta oli Eesti lipukandja Sotši olümpiamängude avatseremoonial.Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste. Roland Lessing (sündinud 14. aprillil 1978 Tartus) on Eesti laskesuusataja.1998. aastal sai Lessing juunioride talvistel Euroopa meistrivõistlustel Minskis jälitussõidus 9. koha. Aasta hiljem samas peetud laskesuusatamise suvistel maailmameistrivõistlustel oli ta
Tiit Sokk korvpallis. Nende vastuvõtt Tallinna Raekoja platsil kujunes omamoodi iseseisvusdemonstratsiooniks. 20. augustil 1991 kuulutati Eesti Vabariik taas iseseisvaks. ROK taastunnustas EOK-i. · 1992.a. osales Eesti 56-aastase vaheaja järel oma rahvuskoondisega Barcelona Olümpiamängudel, esimeseks olümpiavõitjaks taasiseseisvunud Eestis tuli Erika Salumäe. · 1996 Atlantas. Osales 45 sportlast, medaleid ei saadud. Ka Nagano taliolümpialt ei saadud medalit. · 2000.a. Sydney Olümpiamängudel sai kuldmedali kümnevõistleja Erki Nool. Judomaadlejad Indrek Pertselson ja Aleksei Budõlin tõid mõlemad koju pronksmedalid. · 2004.a. Ateena Olümpiamängudelt kogutud Eesti sportlaste medalisaagiga on iga lugeja juba hästi kursis. Meie väikse maa väike rahvas on läbi aegade olümpiamängudel esinenud äärmiselt väärikalt ja tihtipeale ka meeliülendavalt. Siin
o 1988 Seoul o 2012 London o 1992 Barcelona Taliolümpiamängud o 1924 Chamonix o 1976 Innsbruck o 1928 Sankt Moritz o 1980 Lake Placid o 1932 Lake Placid o 1984 Sarajevo o 1936 Garmisch-Partenkirchen o 1988 Calgary o 1948 Sankt Moritz o 1992 Albertville o 1952 Oslo o 1994 Lillehammer o 1956 Cortina d'Ampezzo o 1998 Nagano o 1960 Squaw Valley o 2002 Salt Lake city o 1964 Innsbruck o 2006 Torino o 1968 Grenoble o 2010 Vancouver o 1972 Sapporo o 2014 Sotsi 7
(Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun). Õde Katrin Smigun on samuti endine Eesti suusataja. Ta on võitnud Eesti meistrivõistlustel (1992-2001) 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Juunioride MM-il 1998. a võitis ta 5 km-s kulla ja 15 km-s pronksi. Nagano olümpiamängudel sai Katrin 15 km-s 13., 5 km-s 20. ja jälitussõidus 15. koha, mis olid Eesti naissuusatajate seni parimad olümpiasaavutused. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_%C5%A0migun) 3 Kuigi Kristina vanemad olid kuulsad suusasportlased, ei soovinud nad, et nende tütred tingimata suusaspordiga tegelema hakkaksid. Kristinal tuli aga teises klassis endale hobi valida ja kuna tal huvialasid polnud, siis pidi hakkama käima rahvatantsuringis. See talle ei
Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga.
Joonis 15. Osaka Akvaarium Kaiyukan Mount Shiran Mount Shiran on aktiivne vulkaan Jaapanis, mis on populaarne turismiobjekt. Asub Honshu saarel Gunma prefektuuris, iidses spa linnas Kusatsus. Selle kõrgus merepinnast on 2160m. Viimati purskas ta 1982 aastal. Joonis 16. Mount Shiron Matsumoto loss Matsumoto loss on kuulsamaid losse Jaapanis. Koos Kumamoto ja Himeji lossiga on nad nn klastrite kolm kuulsat lossi. Ta asub Nagano prefektuuris Matsumoto linnas. See oli ehitatud 16.sajandil kivist ja puidust ning ümbritsetud vallikraaviga. Tänapäeval Jaapani rahvuskultuuri monument. Joonis 17. Matsumoto loss Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapan http://en.wikipedia.org/wiki/Japan http://www.japanfs.org/en/pages/008022.html http://www.blacktokyo.com/?p=5041 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Population_of_Koreans_in_Japan.gif http://tokyodigital.wordpress
244 241, brasiillased 182 232, filipiinlased 89 851, teised 237 914) Religioonid: Shintoism ja busidm 84%, teised 16% (kristlus 0.7%) Keel: Jaapani - Valitsus - Valitsus: Konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaalse valitsusega Pealinn: Tokyo Haldusjaotus: 47 perfekti: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa, Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara, Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi - Majandus - Rahaühik: Yen (JPY) Kurss krooniga: 10.484 (17. mai 2007) Kurss euroga: 163.73 (17. mai 2007) Kurss dollariga: 121.29 (17. mai 2007) - suuremad linnad 2.1. Geograafiline asend
16- aastane Toni Nieminen sai taliolümpiate kõigi aegade noorimaks olümpiavõitjaks. Ta sai suusahüpetes kaks kulda ja ühe pronksi. Lillehammer 12. 27. Veebruar 1994 Osales 67 riiki 1737 sportlasega, neist 520 naist. Esimest korda osalesid olümpial Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Iisrael, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Samoa, Slovakkia, Trinidad ja Tobago, Tsehhi, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa. Nagano 7. 22. Veebruar 1998 Olümpial osales 72 riiki 2302 sportlasega (sealhulgas 814 naist). Esimest korda osalesid Aserbaidzaan, Kenya, Makedoonia, Uruguai. Eestist võistles olümpial 25 sportlast. Iluuisutamine Margus Hernits; Kahevõistlus Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutamine Helen Novikov, Andrus Paul; Laskesuusatamine Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; Murdmaasuusatamine Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel
Olümpiatuli põles esmakordselt · Antverpeni OM 17.Uusaega iseloomustavaks märksõnaks on · Amsterdami OM · Monarhism · Berliini OM · Parlamentarism · anarhism 38.OM toimumise koht ja aeg: Montreal 1976; Helsinki 1952; Mexico 1968; 18.kirjanik kelle teosed avaldasid uusaja Barcelona 1992;Nagano 1998; Chamonix pedagoogikale olulist mõju: 1924; · J. Locke Calgary 1988; Los angeles 1932; Sankt Moritz · Jean-Jack Rousseau 1948 · Jan Amos Komensky 19. J.H. Peastalozzi asutas orbude ja kodutute laste varjupaiga 1774,kas · Neuhofis · Dessaus · Schnepfenthalis SPORDIAJALOO KT nr 5 Kehaline kasvatsu ja sport Venemaal ja NSV Liidus 1. Moskva suurvürstiriigist kujunes Vene 19
This festival takes place early April. Matsue Jozan Koen Festival in Matsue-city, Shimane. This festival has a feature of illuminating the cherry blossom trees at night. This festival takes place late March-early April. Tsuyama Kakuzan Koen Cherry Blossom Festival in Tsuyama-city, Okayama. Japanese tea ceremonies and music performers are held at these festivals. This festival is held early-mid April. Takato Joshi Koen Cherry Blossom Festival in Takato-machi Ina-city, Nagano prefecture. The trees in this region have pink blossoms. This festival is held early April. Takada Koen Cherry Blossom Festival in Joetsu-city, Niigata prefecture. This festival is held early-mid April. Kitakami Tenshochi Cherry Blossom Festival in Kitakami-city, Iwate. This festival is held mid April-early May. Hirosaki Cherry Blossom Festival held in Hirosaki Koen Hirosaki-city, Aomori prefecture. This festival is held late April-early May (Mishima, Cherry Blossom Festivals 2010).
Stressitaluvus Suurem Väiksem Tugevus Tugevam Nõrgem Soo määramine inimesel Põhjused 1. Ajateenistuskohustus 2. Peresuhete loomiseks 3. Sport Soo määramiseks 1. Suguelundite baasil 2. Barry kehake - XX olemasolul 1 Barry kehake. 3. Y-kromosoomi määramine (1969 Mehhiko) (XXY - Klinefelteri sündroom - naiselikud mehed - 1:1000 sündinud poistest) 4. DNA analüüsid (Nagano 1991) nn XX mehed 1:20000 - Y-kromosoomi teatud piirkonnad on kandunud X kromosoomile. 5. Kõik testid võimetud: Naised, kellel on androgenitaalsündroom - naised, kel on organismis kõrge meessuguhormoonide tase. Muutlikkus Jaguneb 1. Pärilik a) mutatiivne b) Kombinatiivne, jaguneb homoloogiliseks ja mittehomoloogiliseks 2. Mittepärilik Mutatiivne muutlikkus Seda iseloomustab mutatsioonide olemasolu. Mutatsioon - juhuslik muutus kromosoomide
Eesti eest võistles suusatamise kahevõistluses Ago Markvardt, kes oli viies; Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt meeskondlikus kahevõistluses neljandad. Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisus võistles 26 sportlast, kuid seekord medalit koju ei toodud. XXVI suveolümpiamängud, Atlanta 1996 Seekord võttis osa 44 Eesti sportlast, poodiumile nad ei pääsenud. Tublimad olid seekord Erika Salumäe, Erko Nool, Imre Tiidemann. XVIII taliolümpiamängud, Nagano 1998 22 eesti sportlast võistles medalite eest, medaleid ei tulnud. Tublilt esindasid meie vabariiki Jaak Mae ja Andrus Veerpalu. XXVII suveolümpiamängud, Sydney 2000 Taas võisime rõõmu tunda meie medalivõitjate üle. Tublid olid ka ühesüstal võistelnud Hain Helde. Andrus Värnik saavutas Sydney olümpiamängude odaviskevõistlusel viieteistkümnenda koha. Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit said meeskondlikul epeel 9. koha. Aleksander Tammert sai kettaheites samuti 9. koha
hortensia lehtedest valmistatud Amacha teega. Legendi kohaselt kastsid üheksa taevast draakonit kohe pärast lapse sündimist tema pead veega. Teed peetakse pühaks ja varem arvasid inimesed, et sellel on maagilised omadused. Templiteenrid valmistavad pühadeks kümneid liitreid hortensiateed ja pakuvad seda templi külastajatele, kes võtavad teed koju kaasa ja joovad seda koos sõprade ning sugulastega. Seda teed toodetakse peamiselt Kashiwabaris, Nagano prefektuuris. Hortensia lehti korjatakse augustis, värsked lehed kuivatatakse päikese käes, seejärel pritsitakse veega ja pannakse puidust torudesse 24-ks tunniks käärima. Pärast kääritamist keeratakse lehed kokku ja kuivatatakse. Teel on magus, vaevutajutava aniisinoodiga maitse. Sobib diabeetikutele, samuti kasutatakse suuõõne loputamiseks. *Japan Sencha Makinohara Japan Sencha Makinohara Makinohara prefektuurist pärit erinevate Sencha teesortide segu.
· 2004 Ateena · 2008 Peking · 2012 London Taliolümpiamängud · 1924 Chamonix · 1928 Sankt Moritz · 1932 Lake Placid · 1936 Garmisch-Partenkirchen · 1948 Sankt Moritz · 1952 Oslo · 1956 Cortina d'Ampezzo · 1960 Squaw Valley · 1964 Innsbruck · 1968 Grenoble · 1972 Sapporo · 1976 Innsbruck · 1980 Lake Placid · 1984 Sarajevo · 1988 Calgary · 1992 Albertville · 1994 Lillehammer · 1998 Nagano · 2002 Salt Lake City · 2006 Torino · 2010 Vancouver · 2014 Sotsi 20 Eesti spordimuuseum Eesti Spordimuuseum (lühend ESM) on üks riiklikest keskmuuseumidest Eestis. ESM on asutatud 1963. aastal. Muuseum asub Tartus Rüütli tänav 15, spordimuuseumi vastas asub Hugo Treffneri Gümnaasium. Eesti Spordimuuseum on Balti riikide suurim spordimuuseum.
Alalhoidlikkus Suurem Väiksem Stressitaluvus Suurem Väiksem Soopoole tugevus Tugevam Nõrgem Soo määramine inimesel. Vajalik sest: 1) Ajateenistuskohustus 2) Peresuhete loomiseks 3) Spordis Määratakse: 1) Suguelundite baasil 2) Barney kehake (XX olemasolul 1 Barney kehake) 3) Y-kromosoomi määramine 4) DNA analüüsil (1991 Nagano) 5) Naised, kel on androgenitaalsündroom. Naised, kel on organismis kõrge meeshormoonide tase Muutlikkus: · Pärilik o Mutatiivne o Kombinatiivne Homoloogiline Mittehomoloogiline · Mittepärilik Mutatsioonilist muutlikkust iseloomustab mutatsioonide olemasolu · Mutatsioon juhuslik muutus kromosoomide ehituses või arvus · Mutant indiviid, kes esineb mutatsioon: o Varjatult
Tõlkes tähendab templi nimi "puhas vesi". Kohalikus vee öeldakse olevat raviomadusi. Kiyomizu Tempel on tehtud Kyoto ajaloomälestistele, kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Aastal 2007 kirik oli üks 21 finalistist seitsmes uues maailmaimes. Matsumoto Loss Matsumoto Loss üks kuulsamaid losse Jaapanis. Koos Kumamoto ja Himeji lossiga on nad nn. klastrite kolm kuulsat lossi. Matsumoto Loss asub Nagano prefektuuris linnas Matsumoto. See oli ehitatud hilja 16. sajandil kivist ja puidust ja oli ümbritsetud vallikraaviga. Seda tüüpi linnus on "hirajiro". Tänapäeval Jaapani rahvuskultuuri monument. Matsumoto Loss on üldsusele avatud iga päev. LINNAD Suuremad linnad Koht Linn(omavalitsus) Rahvaarv Pindala Rahvastiku tihedus 1
Izanagi puhastusrituaali ajal sünnivad temast: · Amaterasu päikesejumal (Yamato hõimu peajumal) · Susano-o pimeduse ja öö jumal (Izuno hõimu peajumal) · Tsukiyomi pimeduse ja surnutemaailma jumal Tänapäeval Amaterasu kummardamine on koondunud Ise pühamu ümber. See ehitatakse iga 20 aasta järel uutest materjalidest, sest tuleb hoida võimalikult puhtana. Ehitusmaterjaliks kasutatavaid pühasid puid kasvatatakse kindlas hiies (Nagano nt) Budism Tuntuimad budistlikud õpetajad · Kukai(774-835) shingoni(tõe sõna) koolkond (mantra koolkond) · Saicho (767-822) tendai koolkond (ratsionaalsem, harrastatakse vaikse hingamise tehnikat shikan) Nende koostöö tulemusena tekkis sünkreetiline maailmapilt; kamide buddhade ühtsus. Shintoism ja budism ei püsi üksteisest lahus. Budismi ja jaapani oma usundi sidumisel leiti, et kamid on tegelikult buddha järeltulijad (honji suijaku)
1980 Lake Placid, USA 1984 Sarajevo, Gunde Svan (Rootsi) Jugos. 1988 Calgary, EESTLANE Allar Levandi(NSV) pronks (kahevõistlus) Kanada 1992 Alberville, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (15km jälitussõit, 50km vaba, Prant. 4x10 teade), 1hõbe (30km klassika) 1994 Lillehammer, Bjørn Dæhlie (Norra) 2 kulda (15km jälitussõit, 10km Norra klassika), 2 hõbe(30km vaba, 4x10 teade) 1998 Nagano, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (50km vaba, 4x10 teade, 10km Jaapan klassika), 1 hõbe(15km jälitussõit) 2002 Salt Lake Andrus Veerpalu (EESTI) kuld (15km murdmaa), hõbe (50km City, USA vaba) Jaak Mae (EESTI) pronks (15 km murdmaa) Ole Einar Bjørndalen (Norra) 4 kulda (10km, 12,5km jälitussõit, 20km, 4x7,5km teade)
jooksid vanad paljalt ringi). 1.) genoom mutatsioon XXY Klienefelteri sündroom tegelikult mehed, a fenotüübiliselt naised. Nõukodue liidus saadeti naiste eest võisltema 1968 Mexicos, avastati geenitestid. 2.) nn ümberpööratud sooga isikud nn. XX-mehed, kuid X-i 52 osades osades on Y-le omased geenijärjestused. Mehed võistelda naiste hulgas see pull lõpetati ära 1991 Nagano taliuniversiaadil; 3.) Naised, kellel tänu bioloogilisele eripärale on organismis kõrgenenud meessuguhormooni tase (kaks varianti kas organism sünteesib rohkem, või seob paremini), kui efekt on noorema fikseeritud siis võib võistleda. 4.) inimestel on pseudohermafrodism- kaks varianti: 1.) ovotestis või 2.) regionaalne jaotus- ühel pool areneb munasari, teisel pool testis. Testitakse keharakkudest võetud proovidega ja tehakse kromosoomi proovid
annaabi.ee 
