Tallinna Polütehnikum Nafta Referaat Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008 Kütused Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on ammuses minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Taastuvad kütused on puit ja biokütused(sõnnik, põhk jm jäätmed). Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole l...
Referaat: NAFTA JA SELLE PRODUKTIDE VÕIDUKÄIK LÄBI AJALOO Maarja Janson Parksepa Keskkool 11d klass 2007 Koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka...
Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. · Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. · Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2 · Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. · Alkaanid vees ei lahustu. · Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised oma...
Vedelate ja tahkete naftasaaduste omadused ja kasutamine NAFTA AJALUGU Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Nafta ja maagaas on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinike veel teisigi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Naftat ja temaga kaasnevaid looduslikke materjale, nagu bituumenit ja asfalti, tunti juba antiikajal, kuid nende ainete kasutamine on juhuslik ja väheoluline. Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail ...
ORGAANILINE KEEMIA I ARVESTUSTÖÖ 1. Millest koosnevad orgaanilised ühendid? Orgaanilised ühendid koosnevad C; H; O; N aatomitest (S; halogeenid). 2. Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid? C 4 sidet, N 3 sidet, O 2 sidet, H 1 side. 3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6. Alkaanide koostis. Alkaanid koosneva...
1.Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Omadused: Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Naft...
NAFTA Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Jessica Jakobson Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82...87%) vesinik (12...15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%) nafteenid (kuni 30%) aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%) OMADUSED Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik Raske nafta ( tihedus alla 20) ; keskmine nafta ( tihedus 20-25) ; kerge nafta ( tihedus üle 25) värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani (enamasti pruuinikas) TEKE Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud o...
Luunja Keskkool NAFTA JA SELLE KASUTUSALAD Referaat Autor: Erki Kesküla Klass: 10 Juhendaja: Carry Kangur Luunja 2012 Naftast üldiselt Nafta on maapõues leiduv põlev vedelik, mis on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta võib olla peaaegu värvitu, kui ka peaaegu süsimust. Tekstuurilt on nafta õlitaoline suure tihedusega vedelik. Naftat pumbatakse maapõuest välja alates kümnetest meetritest, kuni 5-6 kilomeetrini. Pumbatakse ka ookeanide ja merede põhjast. Kohati võib nafta tungida ka ise maapinnale, või pursata puuraukudest välja, kuid enamasti tuleb naftat tema suure tiheduse tõttu välja pumbata. Nafta teke Nafta tekkeks on kaks versiooni. Esimese versiooni järgi on nafta tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud taimede ja loomade jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. T...
TALLINNA HELENI KOOL Hanna Vahar NAFTA Referaat G II Tallinn 2007 SISUKORD 1. Nafta koostis. Maagaas ........................................................... 1 2. Nafta omadused. Teke. Kasutus. Leidmine ............................ 2 3. Suurimad naftatootjad. Tulu .................................................... 3 4. Naftareostus. Tagajärgede likvideerimine ............................... 4 5. Kasutatud kirjandus .................................................................. 5 Nafta on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%...
Nagu terve maailmas, nii Eestis ka, vedeliku kütuse hinnatõus paneb tähele rohkem ja rohkem, ning tekitab palju diskussioone. Üks tähtsamatest kütuse hinnatõusu põhjuseks on nafta- ja naftatoodangu hinnatõus, ning nõudluse kasv, mis tekitab inimeste koguse kasvust meie maailmas, ning nende keskmise elutaseme kasvust. Aga kui me tahame täiesti aru saada kütuse hinnakujunemise mehhanismi, tuleb meeles pidama, et hinnakujunemise põhietappidel seda mehhanismi mõjutavad palju erinevad faktorid. Näiteks: 1. Ostuhind, teiste sõnadega kütusehind börsil (~45% naftahinnast) 2. Maksu suurus, mis kehtib nafta toodangu jaoks (~48,5% hinnast) 3. Vajalikud lisandid kütuses, näiteks kohustuslikud Lätis biolisandid (~0,5% hinnast) 4. Jaemüüja kasum, millest kaetakse kõik kulud (~6,0% hinnast) Kütuse hinda kujunemine Eestis. Allikas: Neste.ee Naftanõudlus moodustatud kõigepealt maailmamajanduse kasvute...
Nafta Pelgulinna Gümnaasium 11.c klass Sigrid Praats Mis on nafta? · Nafta on maakoorse leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu Nafta keemiline koostis: · süsinik (82...87%) · vesinik (12...15%) · väävl(1,5%) · lämmastik (0,5%) · hapnik (0,5%). Naftat moodustavad ühendid: · Parafiinid(CnH2n+2 ) · Nafteenid(CnH2n ) · Aromaatsed ühendid(CnH2n-6 ) Rafineerimine · Selle käigus puhastatakse nafta väävlist,sest väävel tekitab palju keskkonnaprobleeme. Nafta omadused · On väga tuleohtlik · Erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel · Värvus peaaegu läbipaistvast kuni mustani Nafta teke · Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal ...
Nafta Pirgit Toots MJ111 Ajalugu · Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. · Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Nafta ja selle koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: · Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), vää vlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). · Sisaldab ka väiksemal määral muid ühendeid · Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Nafta omadused ·Nafta on väga tuleohtlik. ·Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. ·Maapinnal olev nafta...
Taavi Ragul AT109 Sissejuhatus Nafta on looduslik maavara. Ta on peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb: 1) Süsinikust - 82-87% 2) Vesinikust 12-15% 3) Väävlist 1,5% 4) Lämmastikust 0,5% 5) Hapnikust 0,5% Ühendid Nafta koosneb peamiselt 3-st ühendist: 1) Nafteenidest 2) Parafiinidest 3) Aromaatsetest ühenditest Nafteenid Nafteenide valem on: CnH2n Nafteenid on oluliselt raskemad ja ka keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nafteenide hulka kuulub asfalt. Parafiinid Parafiinide e alkeenide valem : CnH2n+2 Parafiinid on nafta peamiseks koostisosaks Nende keemistemperatuur on 40-200°C Aromaatsed ühendid Aromaatsete ühendite valem on : CnH2n-6 Aromaatsed ühendid moodustavad nagfta koostisest väikese osa Aromaatsete ühendite hulka kuulub nt benseen. Nafta omadused Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on väiksem vee omast. Nafta on ma...
Kordamine KT (Alkaanid Mõisted: Alkaan süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on üksik sidemed Isomeer ühesuguse sumaarse valemiga, ainetel on erinev struktuur, mis põhjustab ainete erinevaid omadusi Allotroop Element, sama keemiline element võib esindada mitme erineva lihtainena Tetraeedriline süsinik nelja üksiksidemega süsinik Bensiin - Tehis vedelkütus, kergeti süttiv, enamasti värvusetu ning saadakse peamiselt nafta töötlemisel Diislikütus Saadakse enamasti nafta töötlemisel, kasutatakse mootorikütusena. Süsivesinike segu Nafta Looduslik vedelkütus, peamiselt leiduv vedelate süsivesinike segu Krakkimine Nafta ddestilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks Fraktsioneeriv destillatsioon - on destillatsioonimeetod kasutades destillatsioonikolonni, milles toimub korduv aurustumine ja ko...
Märjamaa Gümnaasium Referaat Nafta Koostaja: Marii-Heleen Raidmets Märjamaa 2013 1 Sisukord 2 Nafta 1)Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82.87%) vesinik (12.15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) 1.1Kütused: · Bensiin- on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergetesüsivesinike segu keeb temperatuurivahemikus 30200°C, kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik. Saadakse peamiselt nafta töötlemisel. · Diisel- Diiselkütus on hele , kollaka värvusega , veidi õline vedelik. Diislikütust saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükl...
Märjamaa Gümnaasium Keemia Nafta Koostaja: Jaagup Laaser 2013 Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5% Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks. Naftast saadavad kütused on: bensiin, diisel, petrooleum, reaktiivkütus ja gaasiõli Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. ...
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? - omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsioo...
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? - omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsioo...
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? Muutuvad korrapäraselt süsiniku arvu suurenemisega aatomis.Ei lahustu vees, kõik põlevad.Homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasilised; 5-16 on vedelikud; alates 17 on tahked. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? On tugev narkootiline toime(gaasilised,vedelikud).Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad.Nahale võivad mõjuda ärritavalt ja ohtlik on nende sissevõtmine.Tahketena suhteliselt ohutud, kuna nad ei lahustu veres ega vees.Tahkeid alkaane kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. On väga vähe reaktsioonivõimelised.See tuleneb C-C ja C-H sidemete suurest püsivusest.Selle sideme lõhkumiseks on vaja palju energiat. Nt: CH3-CH2-CH2-CH3 -> CH3-CH2-CH2 * + CH3 * butaan ...
Alkaanide füüsikalised Omadused: *Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis *Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma - CH 2 - võrra. Niisugust ühendite rida nimetatakse homoloogiliseks reaks. Rea üldvalem on CnH2n + 2. *Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. *Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad *Homoloogilises reas muutuvad homoloogilise rea liikmete - homoloogide - füüsikalised omadused korrapäraselt. *alkaanide keemistemperatuur sõltub molekulmassist ehk süsinikahela Pikkusest-molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek ...
NAFTA Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Naftale on raske leida võrdset. Pole sugugi juhus, et kasutame seda niihästi veokite, lennukite ja autode käivi...
44. Keemiliste elementide perioodilisus seadus perioodilisustabel ja selle rakendus keemiliste elementide omaduste iseloomustamisel. keemiliste elementide ning neist moodustatud liht ja liitainete omadused on perioodiliselt sõltuvuses aatomnumbrist (aatomituuma langust, järjenumbrist). Elemendi sümboli ees on järjenumber (aatominumber) sulgudes aatomi mass. Elemendid järjestuvad tuumalaengu kasvu järjekorras. Perioodilisussüsteemi osadeks on perioodid rühmad ja lahtrid. Lahter. Iga element on paigutatud lahtrisse millesse on märgitud elemendi sümbol nimetus järjenumber ehk aatominumber(tuumalaeng) ja aatomimass. Periood. Periood on elementide rida mis algab leelismetalliga ja lõpeb väärisgaasiga. Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 el...
,,Nafta Must Kuld Referaat keemiast 2007/2008 õppeaasta Sisukord Sissejuhatus................................................................................................lk. 3 Koostis........................................................................................................lk. 3 Omadused...................................................................................................lk. 3 Tekkimine..................................................................................................lk. 4 Ajalugu.......................................................................................................lk. 4 Kasutamine.................................................................................................lk. 4 Naftasaadused · Bensiin...............................................................................................lk. 4 · Diislikütus............
Nafta Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogun...
Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi Põlevkivi (ehk kukersiit) -> veekogude põhjas olev settekivim(pruuni või musta värvi,peenkihiline), mis on sinna tekkinud 400450 miljonit aastat tagasi. K...
Nafta Huvitavat nafta teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomdne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist1 ning protistidest2. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi3 ning muutus kerogeeniks4, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid5 või murrangud, mis takistavad magma edasist liik...
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Lotta Kirke Kapral 9.d ALKOHOLID- ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2013 SISUKORD 1. Etanool................................................................................. ..................... 3 1.1 Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel..............3 1.2. Etanooli saadakse- viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel......................................3 1.3. Etanooli saadakse- puidutöötlemisjääkide töötlemisel.................................4 1.4. Etanooli saadakse-Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel......4 1.5. Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks.............4 2. Omadused.................................................................................... .............
Süsivesinikud Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4- valentne. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH Metaan Etaan Propaan Ch4 Ch3-Ch3 Ch2-Ch2-Ch2 Orgaanilistes ainetes veel võib olla lämastikku, hapnikku, halogeene. Elemendi laeng näitab sidemekriipsude arvu. Isomeerid on ained, millel on sama koostis, aga erinev struktuur. Süsivesinikud võivad olla sirge ahelaga, hargnenud või tsüklilised. Tsüklilised ühendid ei ole isomeerid. Ainult üksiksidemetega on alkaanid Etaan Kaksiksidemega on alkeenid Eteen Kolmiksidemega on alküünid Etüün Saamine ja omadused: C-C4 Süsinike arvuga 1-4 (metaan, etaan, propaan, butaan) on gaasid. Ka alkaanid on gaasid. Maagaas, naftagaas C5-C16 on vedelad C17- tahked Tahke ja vedel koos on näiteks nafta puhul. Värvus on mustast helepruunini ja süsinike ar...
PENTEEN Referaat 2 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 4 Alkeenide nimetamine..........................................................................................................................6 Alkeenide isomeeria.............................................................................................................................8 Alkeenide keemilised omadused..........................................................................................................9 Alkeenide ja Penteeni leidumine(saamine)ja kasutusalad..................................................................10 Kokkuvõtte......................................................................................................................................... 11 Kasutatud materjalid...............................................
Vastused: 1. Mootorikütuste mõiste, liigitus. Kemomotoloogia mõiste. Kemomotoloogia- rakenduslik tehnikateadus kütuste, määrdeainete ja tehniliste vedelikkude omadustest, kvaliteedist ning optimaalsest kasutamisest tehnikas. Mootorikütused- sisepõlemismootorites, s.t gaasi-, karburaator-, pritse- ja diiselmootorites, gaasiturbiiniseadmetes, otsevoolu- või turboreaktiivmootorites kasutatavad vedel- või gaasikütused eripõlemissoojusega tavaliselt 36,5 ...45,5 MJ/kg ehk 8700...10900 kcal/kg. Mootorikütuseid liigitakse: 1. Toormelt ja selle töötlemisviisilt(6): · Nafta töötlemise saadustest toodetud · Tahkekütustest · Maagaasist · Biokütused · Veest · Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3) · Tahke-, vedel-, gaaskütused 3. Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4) · Tavamootorikütused · Keskkonna- ja mootorisäästlikud ...
Luunja Keskkool Nafta Marek Sarov 2012 Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud ...
1.Toornafta puhastamine liivast ja sooladest. Toornafta sisaldab vett, muda, liiva ja mineraalsooli. Viimased põhjustaks rafineerimise seadmete ummistust ja korrosiooni. Kasutatakse kahte soolärastuse meetodit. Esimese meetodi järgi lisatakse toornaftale vett ja väävelhapet või leelist pH reguleerimiseks.Segu kuumutatakse ning lastakse läbi segamisventiili, et saavutada homogeensust. Seejarel lahutatakse segu setitis, kus nafta kui kergem faas pinnale kerkib ning soolane vesi pohja settib. Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. 2.Naftast toodetavate mootorkütuste omadused. Bensiin Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12. Osa neist on ohtlikud: benseen.,tolueen.;naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal. Vett ei saa kasutada bensiini põlengu kustutmise...
1 Teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud...
Alkaanid ja nende kasutamine: metaan, etaan, propaan Jane Tõevere, Triin Rannak LB-2 Alkaanid Lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikud Üldvalem: CnH2n+2 Rühma lihtsaimaks esindajaks metaan Veest kergemad Lahustuvad halvasti Peamiseks saamisallikaks on nafta ehk maaõli. Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas Leek ei tahma ega erita väävlit ja mürgiseid gaase. Vedelgaasi peamine koostisosa Tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina Propaani kasutamine Kütmine Küpsetamine, grillimine (propaa...
Variant 1. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade b...
_____________________ _________ NAFTA MUST KULD Referaat Tallinn 2007 Sissejuhtus Nafta on oma avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks ressursiks. Ilma sellise mahuka energia ressursita ei oskaks ilmselt keegi igapäeva elu ette kujutada. Kuigi me sellele tava elus suurt tähelepanu ei pööra, sõltub sellest maavarast suuresti kogu inimtegevus: soojus, valgus, transport, materjalid meie ümber. Millised on aga tuleviku probleemid nafta varude lõppemise korral, ei oska keegi veel prognoosida. Ka varude mahtu ei ole kindla piiriliselt määrata. Nafta tekkimine Nafta on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja taimede ning alamate organismide miljonite aastate vältel sadestunud jäänustest. Naftaks on need muundunud anaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjutusel. Mailma teadaole...
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond Justina Bulõnina AUT 15 MATERJALIÕPETUS Iseseisev töö Juhendaja Indrek Einasto Tartu 2015 Sisukord Mustad ja värvilised metallid...................................................................................... 5 Omadused............................................................................................................... 5 Materjali tihedus................................................................................................... 5 Materjali sulamistemperatuur..............................................................................5 Elektrijuhtivus...................................................................................................... 5 Soojusjuhtivus........................................................................................................
Keemia 2012 Orgaaniline keemia - Keemia jaguneb anorgaaniliseks ja orgaaniliseks keemiaks. - Anorgaaniline keemia eluta looduse keemia. - Orgaaniline keemia elusorganismiest pärinevate ühendite keemia. - Orgaanilised ühendid sisaldavad kõik süsinikku. - Õigem definitsioon on elusorganismides olevate või elusorganismide elutegevuse tulemusena tekkivate süsinikuühendite keemia. Koostis: - Orgaanilised ühendid C; H; O; N; S. - Anorgaanilised ühendid kõik keemilised elemendid. - Anorgaanilised ühendid ca 100 tuhat. - Orgaanilised ühendid üle 10 miljoni ja pidevalt kasvab. - Orgaanilised ühendid sulamis temperatuur on reeglina madal. - Anorgaaniliste ühendite tuleohtlikus on madal, aga orgaanilistel ühenditel on tuleohtlikus väga kõrge. - Termiline püsivus on orgaanilistel ühenditel madal, ja anorgaanilist...
Kiviõli I Keskkool NAFTA Referaat Koostaja: Elina Sergunina XI klass Kiviõli 2009 Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam- vähem tänapäevane nafta puutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. a. Koos nafta tootm...
1.SÜSINIKU ASEND, EHITUS, SIDEMED, MAKSIMAALNE JA MINIMAALNE OKSÜDATSIOONI ASTE. 2.SÜSINIK LOODUSES: a)lihtainena-teemant, grafiit, kivisüsi, koks, pruunsüsi, antratsiit. B)LIITAINENA-NAFTA, MAAGAAS, KARBONAADID, CO2 3.TEEMANT: koostis-tahke, C leidumine-vähe, L-Ameerikas, Aafrikas, I-Venemaal ehitus-korrapärane, sidemete tugevus-tugevad soojus ja elektrijuhtivus-ei juhi elektrit, juhib soojust hinnalisus-väga kallis sulamine-üle 3000kraadiC värvus-läbipaistvast mustani kasutamine-briljandid, lõiketerad 4.GRAFIIT: koostis-tahke, C leidumine-palju ehitus-korrapärane sidemete tugevus-nõrgad soojus ja elektrijuhtivus-juhib elektrit ei juhi soojust hinnalisus-odavam sulamine-üle 3000krradiC värvus-hallikas must kasutamine-pliiatsi südamikud, raketidüüs 5.OSATA SEOSTADA OMADUSI JA KASUTAMIST: GRAFIIT: pehme-pliiatsites, määrdesegudes kõrge salamis temp.-raketi düüs, tiigel hea elektrijuht-elekt...
Alkeenid -Küllastumata CH'd, mol 1 kaksikside ja teised üksiksidemed. (1sigma ja 1 side) CnH2n CH2=CH-CH2-CH3 but-1-een Need on kaks 2 buteeni isomeeri( ained, millel on CH3-CH=CH-CH3 but-2-een ühesugune koostis, aga erinev ehitus.) 3. isomeer on tsüklobutaan Omadused: Eteen on värvusetu, vees lahustumatu, nark. toimega gaas. *Looduses esineb vähe, saadakse nafta töötl. *Lihtsaim ja keem.töö. toorainena enim kasutatav alkeen (CH). 1. Põleb - CO2 + H2O (redutseerija) 2. Liitumisreakts. -side katkeb ja liitumise tulemusena tekkib vastav küllast. ühend. a) Liitumine H2-ga CH2=CH2 - CH3-CH3 b) liitumine HG-dega CH2=CH2 + Br2 - CH2Br-CH2Br (1,2 di-bromoetaan) c) H HG-dega CH2=CH2 + HCl - CH2Cl -CH3 d) H2O-ga (OH rühm) CH2=CH2 + H2O - CH3 -CH2(OH) 3. Polümeriseerub(ühe sama või erinevate ainete palju X liitumine, mille tulemusena tek-pmeer) ! n- näitab lülide arv...
Üks tuntumatest alustest Naatriumhüdroksiid (varem ka kaustiline sooda, sööbenaatrium) on keemiline ühend valemiga NaOH. Ta on valge tahke lõhnatu aine, mis lahustub hästi vees eraldades sealjuures palju soojust. Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Rahvapäraselt on naatriumhüdroksiidi nimetatud seebikiviks. Keemilised omadused: pH: leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3, lahustuvus vees: 107 g / 100g vees 20oC juures, sulamispunkt: 323 oC, molekulmass on 40,0, ei põle, vees täielikult lahustuv, anorgaaniline. Naatriumhüdroksiidi saadakse naatriumkloriidi vesilahust elektrolüüsides (katoodil eraldib vesinik, anoodil kloor, katoodiruumis tekib naatriumhüdroksiid). Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor. Naatriumhüdroksiid on keemiatööstuse põhitooteid. Teda kasutatakse nafta- (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi...
Küllastumata ühendid 1. Aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 2. Küllastumata ühend alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. 3. Alkeenid süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CHCH3 (propeen), liide -een Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist saadakse ka etanooli CH2=CH2_CH3CH2OH , kuid ka vastupidi mõnel maal toodetakse eteeni etanoolist. Eteen põhjustab viljade valmimist, seda eritavad küpsed puuviljad. 4. Alküünid süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks:...
Tabasalu Ühisgümnaasium Etanool referaat Koostaja: Enelyn Vilk Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu, 2014 1. Saamine/ Leidumine 1.1 Saamine 1.2 Leidumine 2. Omadused 2.1 Füüsikalised omadused 2.2 Keemilised omadused 3. Kasutamine 4. Toime inimorganismile 5. Huvitavaid fakte 1.1 Saamine 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 Pärmseente mõjul käärib ka piimas olev ...
KORDAMISKSIMUSED: ALKAANID Misted: atskliline hend- ssinikuahela liigitus, puuduvad tsklid. tskliline hend- ssinikuahela liigitus, sisaldavad ssinikuahelas hte vi mitut tsklit. ssivesinik- ssiniku ja vesiniku hend. kllastunud ssivesinik- org. hendid, mille ssinike aatomite vahel on kovalentsed ksiksidemed. kllastumata ssivesinik- org. hendid, kus ssinike aatomite vahel on kaksik- vi kolmiksidemed. funktsionaalne rhm- ssinikuahela kljes olev tunnusrhm, mis mrab ra aineklassi ja mrab ra talle iseloomulikud omadused. hefunktsionaalne hend- hendid, mis sisaldavad ainult hte liiki funktsionaalrhmi. mitme- ehk polfunktsionaalne hend- kui ssinikuhendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rhmadega. alkaanid- kllastunud ssivesinikud, kus aatomite vahel on ainult ksiksidemed. tskloalkaanid- tsklilised hendid. alkeenid- kus ssivesinike aatomite vahel on kaksiksidemed. alknid- kus ssivesinike aatomite vahel ...
Süsivesinike halogeeniühendid ja alkoholid kordamisküsimused 1) Kloroform, tetraklorometaan, halotaan (omadused, kasutusalad) KLOROFORM CHCl3 Omadused: värvuseta vedelik, iseloomuliku lõhna ja magusa põletava maitsega vedelik, Kasutusalad: meditsiinis narkoosiks ja ka plekkide eemaldamiseks. Tervistkahjustavate kõrvalmõjude tõttu on selle kasutamisest nüüdseks loobutud. On ka tule- ja plahvatusohtlik. TETRAKLOROMETAAN - CCl4 Omadused: omapärase lõhnaga värvuseta kergesti lenduv mürgine vedelik Kasutusalad: kuivpuhastusvahendina plekkide eelmaldamiseks, rasvade ja vaikude lahustamiseks, mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites, kuna tema rasked aurud isoleerivad tulekolde. HALOTAAN Omadused: gaasiline halogeeniühend Kasutusalad: narkoosi esilekutsumiseks 2) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides e...
KEEMIA Orgaaniline keemia · http://teadus.err.ee/artikkel?id=6766&cat=205& (CO2 ladestamine) http://teadus.err.ee/artikkel?id=5844&cat=205& (hapnikutuleku aegu) · http://teadus.err.ee/artikkel?id=5474&cat=205& (keemia-Nobel 2011) · Orgaaniline keemia on õpetus kõigist süsinikku sisaldavatest ühenditest, välja arvatud karbonaadid ja süsiniku oksiidid. · Orgaanilised ühendid erinevad anorgaanilistest: 1) sisaldavad süsinikku ja molekulmass on suur 2) põlevad 3) kuumutamisel lagunevad madalamal temperatuuril 4) molekulis on aatomite vahel kovalentne side 5) keemilised reaktsioonid toimuvad aeglaselt 6) vees ei lahustu Molekulvalem · Molekulvalem näitab, kui paljudest ja millistest aatomitest molekul koosneb. Näit. C2H6 etaan koosneb 2 aatomist süsinikust ja 6 aatomist vesinikust Struktuurvalem · Struktuurvalem näitab, millises järjekorras on molek...
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Alkaane nimetatakse vahel ka parafiinideks. Kõige lihtsam alkaan on metaan ning metaan on looduslike gaaside peamine koostisosa. Looduslikud gaasid on näiteks maagaas, kaevandusgaas ja soogaas. Lisaks metaanile sisaldavad need gaasid ka etaani, propaani, butaani ning teisi alkaane. Füüsikalised omadused: Alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis. Metaan ja temale järgnevad alkaanid erinevad üksteisest aatomite rühma – CH2 – võrra. Metaani homoloogilise rea 4 esimest ühendit on gaasid, viiendast kuni kuueteistkümnendani vedelikud ja kõrgemad on tahked ained. Molekulmassi kasvuga homoloogilises reas suureneb alkaanide tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud – nad on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Kee...
Kaevandused ja keskkonnaohutus. Põltsamaa ametikool Maksim Pispanen E1 Juhendaja:Elle Kohv Kaevandused: Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Põlevkivi kaevandus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud org...
1. Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest. 2. Orgaanilises keemias kasutatakse summaarset valemit(C2H6O), lihtsustatud struktuurivalemit(CH3CH2OH), klassikalist ehk tasapinnalist struktuurivalemit, ruumilist struktuurivalemit, molekuli mudelit. LK19 3.Süsinik-4 Vesinik-1 Hapnik-2 Lämmastik-3 4.Alkaanid-süsivesinikud, mille molekul sisaldab ainult ühekordseid sidemeid. 5.Alkaanide füüsikalised omadused: Võivad olla kas vedelad, gaasilised või tahked ained. Vett-tõrjuvad ehk hüdrofoobsed. Puudub vastastikmõju veega. Ei lahutsu vees. Ei saa moodustada vesiniksidemeid. 6.Alkaanide füsioloogilised omadused(mõju organismile): Keemiliselt üsna inertsed ehk enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte. Tugev narkootiline toime inimestele ja loomadele. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
