........................................................lk. 4 · Diislikütus..........................................................................................lk. 5 · Määrdeõlid.........................................................................................lk. 5 o Mootoriõlid..............................................................................lk. 5 o Plastsed määrded......................................................................lk. 5 · Katlakütused....................................................................................lk. 5-6 · Õlide regenereerimine........................................................................lk. 6 · Kasutatud kirjandus............................................................................lk. 7 2 Sissejuhatus Nafta on oma avastamisest saati olnud ühiskonnale tähtsaks energeetiliseks ressursiks.
Maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. (nt. heitvee- ja prügimaks). 4. Toodangumaks (kaudsed maksud)- tootetasud/maksud- rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimse või ladustamise käigus. (nt. väetised, taimekaitse vahendid, patareid)- keskkonnaohtlike toodete maks. · Aktsiis, mis arvestab mootorikütustes plii sisaldust. · Väävlisisaldusega diisli ja katlakütused · Mürkained · Freooni sisaldavad ained (külmkapid). · Väetis 5. Administratiivmaks (riigilõiv) · Mitmesuguste keskkonnaseisundite kontrollimise, järelvalve, lubade väljastamise jms. tegelevate asutuste finantseerimiseks (laekub omavalitsusorganitele). · Lubade vormistamise maks. · Registreerimise ja kontrollimise eest (nt. impordi ja ekspordi registreerimine).
Maks peab katma jääkainete puhastamise või töötlemise kulud. (nt. heitvee- ja prügimaks). 4. Toodangumaks (kaudsed maksud)- tootetasud/maksud- rakendatakse toodete suhtes, mis saastavad kas oma tootmise, tarbimse või ladustamise käigus. (nt. väetised, taimekaitse vahendid, patareid)- keskkonnaohtlike toodete maks. · Aktsiis, mis arvestab mootorikütustes plii sisaldust. · Väävlisisaldusega diisli ja katlakütused · Mürkained · Freooni sisaldavad ained (külmkapid). · Väetis 5. Administratiivmaks (riigilõiv) · Mitmesuguste keskkonnaseisundite kontrollimise, järelvalve, lubade väljastamise jms. tegelevate asutuste finantseerimiseks (laekub omavalitsusorganitele). · Lubade vormistamise maks. · Registreerimise ja kontrollimise eest (nt. impordi ja ekspordi registreerimine).
Mootorlaevade abikateldest ja utilisatsioonikateldest enamik ning eranditult kõik leektorukatlad on madalrõhukatlad. Keskrõhukatlad on katlad töörõhuga 2…3,5 MPa. Mootorlaevadest võivad keskrõhu- katlad olla kasutusel abikateldena suurtel diiseltankeritel. Kõrgsurvekatlad on katlad töörõhuga üle 3,5 MPa. Kõrgrõhukatlaid kasutatakse ainult auruturbiinlaevadel peakateldena. Kõik kesk- ja kõrgrõhukatlad on veetorukatlad. 2 II Katlakütused Kütused on põhikoostisosana süsinikku sisaldavad põlevained, mida laevadel kasutatakse soojusenergia saamiseks. Agregaatoleku järgi eristatakse tahke-, vedel- ja gaaskütuseid, päritolu järgi looduslikke ja tehiskütuseid. Looduslikud kütused on maasüsi (antratsiit, kivi- ja pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi, turvas, puit ja taimsed jäätmed. Tehiskütuste hulka kuuluvad kõrgahjukoks, mootorikütused, koksi- ja generaatorgaas jt.
2.1 Kütuste liigitus Kütuste liigitamine võib toimuda väga erineval viisil. Üheks võimaluseks on kütuste liigitamine agregaatoleku järgi. · Tahked kütused: o kivisüsi, antratsiit, pruunsüsi, ligniit; o põlevkivi; o puitkütused (hakkpuit, halupuit, briketid, pelletid jt); o turvas (freesturvas, tükkturvas, turbabrikett) jt. · Vedelkütused: o katlakütused: naftakütused (raske ja kerge vedelkütus; põlevkiviõli; o mootorikütused: bensiin; diislikütus; lennukipetrool jt. · Gaaskütused: o maagaas; o vedelgaas (enamasti propaan või propaani ja butaani segu); o biogaas; o tehisgaasid:
annaabi.ee 
