Määrdeainete liigid Vedelad ehk õlid · Transmissioonõlid · Hüdroõlid · Kompressorõlid · Mootoriõlid · Juhikuõlid · Relvaõlid · Pindaktiivsed õlid · Pneumoõlid · Ketiõlid · Eriõlid Konsistentsed ehk määrded · Üldmäärded · Raudtee määrded · Kuumuskindlad määrded · Erimäärded · Külmumisvastased ühendid Tahked · Metallid (vask, nikkel, plii, tina, indium, kuld) · Grafiit · MoS2 · PTFE ehk teflon Gaasilised · Õhk · Muud gaasid Dünaamilised · Suured kiirused · Väikesed koormused · Kõrge täpsus Staatilised · Väiksemad kiirused · Suuremad koormused
Mack EO-M Plus, ZF TE-ML 07C/04C, CAT ECF1 Universaalne õli MultiWay 10W-30 Põllumajandus- ja ehitusmasinate turboga või ilma turbota mootorites kasutatav universaalõli (STOU). Õli võib kasutada aastaringselt mootorites ja märgpiduriga ülekannetes ning hüdrosüsteemides. API CE/SF, CCMC D4, MIL-L-2104D, MB 227.1, Ford M2C-159B, Massey Ferguson MF 1144, 1139, JD J 27, Case 1207, Allison C-4, Caterpillar T O-2, ZF TE-ML 06, API GL-4, ISO VG 68, JD J20C 4. Plastsed määrded Nõuded plastsetele määretele ja tähistus Peale õlide on masinate juures kasutusel veel plastsed ehk paksud määrded. Nende ülesanded on samad, mis õlidelgi - hõõrdumise ja kulumise vähendamine, tihendamine ja korrosiooni ärahoidmine ning neid kasutatakse seal, kuhu pole võimalik õli juhtida või kus ebapiisava tihenduse tõttu õli ei püsi sees. Plastsed määrded valmistatakse õlist (80...90 %), paksendist (10...20 %) ja lisanditest
· Suur detonatsioonikindlus, mis võimaldab tõsta mootori surveastet. · Kõrge kütteväärtus. 17.10.12 [email protected] 61 Kütused:gaas Peamisteks puudusteks transpordivahenditel kasutamiseks on: · Tankimise keerukus ja ebamugavus. · Toitesüsteemi osade suur mass. · Kerge lenduvus ja plahvatusoht. · Väike tihedus. Gaaskütused jaotatakse kolme põhiliiki: · Generaatorigaas. · Surugaas. · Vedelgaas. Mootor ja õlid, määrded Määrdeained Määrdeained ehk määrded on tehnilised ained, mis liikuvate osade vahele viiduna vähendavad seal: · hõõrdumist, · kulumist · kuumenemist · väldivad sööbimist · pikendavad seadme tööiga. Samuti peab määrdekiht olema piisava tugevusega, et taluda suuri koormusi. Määrdeaine omadust moodustada metalli pinnale tugevat kaitsekelmet nimetatakse määrimisvõimeks. Määrdeained Määrimisvõime oleneb määrdeaine koostises
Ehitus: Jahutusvedelik vesi; mittekülmuv jahutusvedelik(ei kee kergesti; suure paisumiskonvitsendiga; mürgine; suur lekkimisvõime; rikub auto värvi; vahetada 2-3.a järel); jahutussärk; torud ja lõdvikud; termostaatklapp; radiaator; ventilaator e. tiivik; veepump; paisupaak; jahutusvedeliku termomeeter ja selle andur. Õlitussüsteem: ülesandeks on määrida kaasliikuvaid detaile, kaasdetailide pesemine, mootori osaline jahutamine, õli puhastamine e. filtreerimine. Õlid ja määrded: Valmistatakse masuudi ülejääkidest. Mootoriõlid(M) (ainult mootorid; peab olema stabiilne; õlil peab olema kindel viskoossus 6...12; hea määriv omadus; ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett, happeid, aluseid; hea pesev omadus; kõrge süttimistemp.; madal külmumistemp. Õli markeering on SAE 10W/30. Transmissiooniõlid Tap 80W/90 -ei kasutata mootoris vaid jõuülekandes, käigukastis, vedavas sillas ja roolis. Määrded- paksud; kohtades, kus vedelõli
ebameeldiv. NB! Puuvillasest materjalist suusariideid, mütse, kindaid ja sokke on soovitav vältida, kuna need koguvad endasse liigselt niiskust ja suurendavad külmetusohtu. 4. Suuskade hooldus ja määrimine Võistlusspordi tasemel on suuskade määrimine keeruline ja nõuab suuri kogemusi, teadmisi ja spetsiaalseid vahendeid. Tippspordis toimub sportlaste suuskade ettevalmistamine suletud uste taga. Igapäevase suusatamise jaoks on määrimine lihtne, sest määrded on poes kättesaadavad ja lihtsasti kasutatavad. Täpse määrimisalase õpetuse leiab kirjandusest. III kooliastme lõpuks peaksid õpilased ise oskama oma suusad suusatundideks ja vabal ajal suusatamiseks ette valmistada. Vajalik inventar suuskade ettevalmistamiseks on: suusapukid; triikraud, soojaõhupuhur määrde soojendamiseks; teras- ja kapronharjad, kaabitsad, kork; parafiinid ja määrded; määrde eemaldamise vedelik; liivapaber klassikasuusa pidamisala karestamiseks. 5
....................lk. 4 Naftasaadused · Bensiin...............................................................................................lk. 4 · Diislikütus..........................................................................................lk. 5 · Määrdeõlid.........................................................................................lk. 5 o Mootoriõlid..............................................................................lk. 5 o Plastsed määrded......................................................................lk. 5 · Katlakütused....................................................................................lk. 5-6 · Õlide regenereerimine........................................................................lk. 6 · Kasutatud kirjandus............................................................................lk. 7 2 Sissejuhatus
ka hüppeliigest • On olemas ka saapad, millega sobib sõita mõlemat stiili (kombisaapad) Suuskade määrimine Suuskade määrimisel tuleb arvestada järgmisega • Millises tehnikas suusatate • Kui pikka maad korraga suusatate • Millisel rajal sõidate • Kas osalete võistlustel • Kehakaal • Ilm Suusahooldus vahendid • Suusapukid • Triikraud, soojaõhupuhur • Teras- ja kapronharjad • Kaabitsad (sikkel) • Määrde eemaldamis vedelik • Liivapaber • Määrded Klassikasuusal pidamisala määramine Paberitest • Seisa suuskadega kõval pinnal • Lase abilisel liigutada paberileht suusa alla • Märkida mõlemas suunas paberi liikumise ala • Ala, kus paberileht liigub(suusa keskosa) on ala, kuhu käib pidamismääre • Alad, kuhu paberileht ei liigu, sinna käib libisemismääre Suusamäärded Parafiin • Libisemismääre • Erinevad värvid vastavad erinevale temperatuurile (valge, violet, sinine, roheline) • Kerge määrida Pulber
See tekib ammu enne seda kui õli ükskord välimise toru ülemises otsas olevast välimisesest kolvivarre tihendist mööda korpust alla teedele voolab. Kuna see tihend on ette nähtud eelkõige välise saaste takistamiseks amordi sisemusse jõudmaks, siis laseb ta surve all oleva õli hõlpsasti välja ja see amort pole enam nii toimiv ja töökindel kui olema peaks. · Erinevad töövedelikud -õli, jahutusvedelik, pidurivedelik ja määrded autol on kasutusel mitmeid muid töövedelikke nagu: mootoriõli, transmissiooniõli, amordiõli, jahutusvedelik, pidurivedelik, klaasipesuvedelik, erinevad määrded ja ka kütus. Kõikidele töövedelikele on omad nõuded ja päevad täitma vastavaid ülesandeid. Õlidel peab olemas vastav viskoossusindeks ja pumbatavuspiir, bensiinil õige oktaanarv. Töövedelikke tuleb kasutada vastavalt auto tehnilisele juhendile, sest
8.c Tallinna Lilleküla Gümnaasium Suusa stiilid Klassikaline sõiduviis: 1) Paaristõukeline sammuta 2) Paaristõukeline ühesammuline 3) Vahelduvatõukeline kahesammuline 4) Paaristõukeline kahesammuline Pidurdamine 1) poolsahk 2) sahk 3) triiv 4) tahtliku kukkumisega 5) keppidega 6) asendi püstumisega 7) suusa määrded võivad ka olla Varustus 1) Suusasaabaste valimine 2) Suusakeppide valimine 3) Suuskade valimine Riietus 1) Alusriided mittemärguvast riidest (puuvillane riie läheb higistades märjaks) 2) Kõige peale tuulekindel dressipluus 3) Mütsid, kindad, sokid 4) Riided peavad võimaldama vabalt käsi ja jalgu liigutada. NB! Teksapüksid ja mantlid suusatamisel ei sobi!!!
........ 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 7 2.1 Määrdeained .................................................................................................. 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 8 2.3 Hüdroõlide füüsikalised suurused ............................................................... 10 3. Plastsed määrded ........................................................................................... 11 3.1 Plastsete määrete koostis ............................................................................. 11 3.2 Plastsete määrete kvaliteet ........................................................................... 11 3.3 Nõuded plastsetele määretele ...................................................................... 12 3.4 Määrete kvaliteedinäitajad ...................................
2. Venemaa, Rumeenia ja USA. 3. OPEC - Naftat eksportivate riikide organisatsioon. 4. Nafta on põhjustanud hulgaliselt riikide vaheliseid kriisikoldeid ja isegi sõdasid: Lahesõda, Tsetseenia sõda, konflikstid Läti ja Leedu vahel. 5. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustanud saategaasi (C2-C4 süsivesinikud). 6. gaasid- kodugaasid petroleeter- bensiinid- autokütus petrooleum- lennukikütus, lambid diislikütus- katlamajad gaasid- kütted solaarõli- määrded 7. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperaaturi või katolüsaatorite toimel väiksemadeks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakkbensiin on väärtuslikum, kui tavaline naftabensiin. 8. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaanarv, näitab kui hea bensiin on näitab detonatsioonikindlust- bensiin põleb ühtlaselt ja mootor ei klopi( plahvatuste rida).
Suuskade hooldus Vajalik inventar suuskade ettevalmistamiseks on: suusapukid; triikraud, soojaõhupuhur määrde soojendamiseks; teras- ja kapronharjad, kaabitsad, kork; parafiinid ja määrded; määrde eemaldamise vedelik; liivapaber klassikasuusa pidamisala karestamiseks. Klassikasuusa ettevalmistamine: esmalt puhastada suusapõhi vanast pidamismäärdest (metallkaabitsaga); pidamisala lõplikuks puhastamiseks kasutada spetsiaalses vedelikus (pidamismäärde eemaldusvedelik) niisutatud lappi; enne järgmist parafiini panekut puhastada suusad harjates või kasutada sooja puhastamismeetodit (sulatada kruntparafiin korraks suusapõhjale ja puhastada suusad koheselt kaabitsaga parafiinist); parafiinitada suuskade libisemisalad; pidamisalale ei tohi parafiini panna; jahtunud suuskade alt eemaldada üleliigne parafiin plastikust kaabitsaga; harjata tugevalt nailonharjaga; karestada pidamisala liivapaberiga (nr 80 või...
temperatuuri järgi määre floori mittesisaldavast Start SG-seeriast. Kui õhu suhteline niiskus on 40-60%, siis uuele, peenele lumele valitakse floori sisaldav määre Start LF- seeriast. Kui õhu niiskus on kuni 75%, vali floori sisaldav määre HF seeriast Vanale, teralisele lumele ja kuni 100% niiskusega valitakse uus nano osakesi sisaldav määre N seeriast Vanale teralisele ja määrdunud lumele valitakse määre BM-seeriast, BM seeria määrded sisaldavad lisaks floorile ka molübdeeni, mis välistab mustuse kleepumise suusatalla külge Niiskuse puhul üle 75% kantakse lisaks veel pinnakiht Start SFR floorpulbritega, Start SF- floortablettidega, Start BM5 floortabletiga või NANO floorpulbri või - vedelikuga Alusmäärimine Alusmäärimise eesmärgiks on tekitada põhimäärde alla vastupidav, vett ja mustust hülgav aluspind. Selleks sobivad hästi Start BW (Base Wax), Start SG6 (sinine) ja SG8 (roheline) libisemismääre.
P=m × g *Hõõrdejõud - jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. - Liugehõõrdejõud - hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist, hõõrdejõud suunatud liikumisele vastassuunas. - Seisuhõõrdejõud - hõõrdejõu tõttu seisab keha paigal, hõõrdejõud suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. - Hõõrdejõu vähendamine - määrded. - Hõõrdejõu suurendamine - pindade karestamine. *Rõhumisjõud - jõud, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. -Rõhk - füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. F p= Mõõtühik – 1 Pa=1 N /m2 S
2. Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord 2.1 Milliseid vahendeid käsitletakse kui isikukaitsevahendeid töökeskkonnas? Kaitsekiiver, kaitsev peakate, kõrvatropid, kõrvaklapid, mürakaitsekiirver, sangadega kaitseprillid, näokujulised kaitseprillid eriprillid, näokaitse, tolmufilter, gaasifilter, sukeldusmivarustus, sukeldumisülikond, kemikaali- või kuumakindad, elektrikindad, labakindad, sõrmekaitsed, spetsiaalkäised, kaitsekindad, madalad kingad, vibratsioonikindlad jalanõud, kuumakindlad kingad, soojapidavad jalanõud, puutallaga kingad, kedrid, põlvekaitsmed, kaitsekreemid ja määrded, päästevest, soojendusvest, ohutusrihmad, keha kinni hoidvad kaitsevahendid, kukkumist vältiv täisvarustus koos lisaseadmetega, termoriietus, mitmesugused kaitsekatted. 2.2 Milliseid vahendeid ei käsitleta isikukaitsevahenditena? 1) tavalisi töö- ja vormiriideid 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid 3) kaitsejõudude, politsei ...
Protistid Rohevetikad Keit Arula ja Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Üldist: · Rohevetikaid võib lugeda nii protistideks kui taimedeks. · Kõige liigirikkam vetikate hõimkond. · Rohevetikaid on u 6000 liiki. · Rohevetiktaimedel esinevad kõik sugulise ja mittesugulise paljunemise viisid. Miina Härma Gümnaasium 2012 Ehitus: · Rohevetikate ehitus on väga mitmekesine. · Suurus erineb mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini. Nii ainurakseid kui · hulkrakseid Osad liigid suudavad · elada ka puutüvedel, mis näitab head kohastumist. Miina Härma Gümnaasium 2012 Elupaik: · Elavad põhiliselt mageveekogudes, kuid paljud liigid on kohastunud ka eluks merevees või mõned ka väljaspool veekeskkonda. · Osa rohevetikate liike elab teis...
· Esineb ühendusosade korrosiooni oht Vormid tuleb puhastada (käsitsi või mehaaniliselt) külge · Terase kulu on suurem tariraudade ja kleepunud betoonist, kokku monteerida ja määrida ühendusosade võrra (pihustiga või võõbates) RB valmistamine: Määrded jagunevad: · Õlimäärded - parafiinmääre, naftamääre jne; ei · Plaatimissegud - ülesandeks plaadi kinnitamine segune betooniga, seega efektiivsemad; liiga paks seinale või põrandale (viimasel juhul ka kandma määrdekiht muudab detaili õliseks koormust) · Õlivabad määrded - lubimääre, seepmääre; Sideaine järgi jagunevad:
kaasaegsed süst. P > 100 bar HVLP HV SHS kaasaegsed liikurmehhanismid P > 100 bar Vene õlidel oma tähistus. Neil on 10 viskoossuse klassi ( 5 ... 100). Vt. tabel. Näiteid õli kasutustemperatuuridest 32 _ -28 oC ... +70 oC 46 _ -25 oC ... + 90 oC Plastsed määrded Määrdeõlide kõrval kasutatakse autotehnikas ka plastseid määrdeid. Neid kasutatakse sellistes sõlmedes, kus: 1. vedela õli puhul on raske tihendada 2. raske on kaitsta detaile siseneva vee, niiskuse ja tolmu eest Plastsed määrded need on 2 või enama aine emulsioon. 70 95 % - tavaliselt nafta- või sünteesõli 3 30 % - tahkesti ( moodustab kolloidosakeste tahke karkassi, mille poorides paikneb õli. 0 10 % - lisandid
tekitab lumekristallide vastu hõõrudes soojusenergiat, mis paneb kristallid sulama ja seeläbi tekitab veekihi. Suusk libiseb lumel ainult veekile olemasolul. Mida külmel ja kuivem on lumi, seda õhem on liikumisel tekkiv veekile ja seda kehvemini suusk libiseb. Pidamismäärded(kliister) Kliister määrdeid kasutatakse üldiselt plusskraadidega, äärmisel juhul ka külmaga, kui lumi on teraline. Võistlusmäärded(libisemine) Tänapäeval on väga tuntud libisemis määrded nn. Pulber, Keel, Klots. Need lisatakse parafini kihtide peale. Tekkitavad pakse veekile. Määrimine võistlusteks § Ühe paari võistlussuuski saab ettevalmistada umbes 500kr eest. Tipud määrivad oma suuski järgmiselt- kõrge floorisisaldusega põhjamääre, vastavalt ilmastikule ja lumestruktuurile valitud libisemismääre seda kuni 3 kihti, seejärel pannakse suusapõhjale pulber, mis on kõige olulisem määrimise juures ka see valitakse
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tomatimaa Itaalia Referaat Õpilane: Liisi Pernik K-08 A Juhendaja: Andres Vassiljev 2008 Itaalias on tomat igapäevane toiduaine Itaalia köök võidab üha rohkem sõpru nii Euroopas kui ka ookeani taga, ja seda sugugi mitte põhjusetult. Itaalia keedukunsti soosing on ülipopulaarseks tõstnud ka mitmed Itaalia toiduained, millest esikohal pole siiski ei pasta, virgiinõli ega oliivid. Muidugi on kõik eelnimetatud ülimalt hinnatud, siiski on nii mõneski riigis tooteks nr. 1 tõusnud hoopiski Itaalia tomatihoidised. Ei maksaks siiski arvata, et "tomatimafioosod" oma toodetega ainult välismaalasi hullutavad ja neilt sellega raskeid rahakoormaid teenivad. Ka itaallaste endi jaoks on tomat üheks põhitoiduaineks, ilma milleta õige itaalia perenaine ühtki päeva toime ei tule. Pudelis ja purgis lubab perenaiseuhkus koju tuua peamiselt vaid oliiviõli, purgioliive ja tomateid, ja needki peavad olema ko...
esmased tulekustutusvahendid.1 Ohud kütuse kasutamisel Kütuste ja õlide sisse hingamine kahjustab kesknärvisüsteemi tööd. Nahale sattunud kütused imenduvad nahasse ja võivad sealt sattuda organimsi, mis võib tekitada nahapõletiku. Naftasaadusi kogemata alla neelates võivad tekkida rasked mürgistused.1 7 4. MÄÄRDEAINED Liigitus Määrdeaineid liigitatakse päritolu ja oleku järgi. Päritolu järgi jagunevad määrded mineraalseteks, orgaanilisteks, sünteetilisteks ja poolsünteetilisteks. Oleku järgi jagunevad määrdeained vedelateks, plastseteks, tahketeks ning gaasilisteks.1 Määrdeainetele esitatavad nõuded Mootoriõlid peavad olema hea määrimisvõimega, termiliselt stabiilsed, omama head pesemisvõimet, väikese tuhasisaldusega, kõrge leektemperatuuriga ja madala hangumistemperatuuriga.1 Jõuülekandeõlid ei tohi vahutada ega oksüdeeruda, peavad kaitsma detaile korrosiooni
Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Pärnu "Viisnurk" alustas mööblitsehhis suusatootmist ja on nüüdseks jõudnud maailma juhtivaks suusatootjaks andes veerandi kogutoodangust. Ka võistlussuusa kvaliteet on tipptasemel. VaataVISU kodulehele Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid omas ajas päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Koovit "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!". Aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Korra tehti ka puhastusvedelikku "Arex".
jne.Ü l d - j a h a l d u s k u l u d - o n s e o t u d e t t e v õ t t e k u i t e r v i k u f u n k t s i o n e e r i m i s e t a g a m i s e g a n ä i t e k s : juhtivtöötajate palgad, haldushoone remondi- ja hooldekulud jne. Finantseerimiskulud on ettevõttefinantseerimisest tulenevad kulud intressikulud). 15. Mittetootmislikud kulud on kulu materjalidele, mis ei ole valmistoodangu koostisosa määrded, õlid, liivapaber;materjalid, mis on valmistoodangu osa, kuid mida ei arvestata põhimaterjalina näiteks suhteliselt suuretöömahukuse tõttu liim, lakk, naelad, jootetina. Mõisted: segakulud, kulu, kuluarvestus, kulukandjate arvestuses, kululiik, kuluvoog, kulukogum, kulukandja, kuluobjekt, mittepõhimaterjalikulu, kulukohtade arvestuses, kulukäitur, muutuvkulud (2x) kululiikide arvestuses, kulukoht, püsikulud (2x), mittetootmislikud kulud. 16
suusajälje põhi hakkab vettima ja rajapind jäätub. Sellisel puhul on suusakde pidamise saavutamine eriti raske. Kasuta siis kombinatsiooni kliistrist ja selle peale kantavast purgimäärdest. Määrdesoovitus: Määri suusad Universal Wide kliistriga vastavalt kliistri pealekandmise juhistele. Jahuta suusad välistemperatuurini ja kanna jahtunud kliistri peale kiht Tõrva Null-määret. Tasanda kõige lõpuks ettevaatlikult määrdekorgiga, nii et määrded ei seguneks. Pidamismäärete mahavõtmine: Eemalda vanad pidamismäärded alati enne uute pealekandmist. Selleks kasuta metalltsiklit, määrde- eemaldusvedelikku, soojaõhupuhurit ja kuivatuspaberit ( kiudpaberit). Väldi suuskade liialt kuumutamist.
5) Mis kõrguse (H) ja läbimõõtu (D) suhega detaile toodakse kahepoolse pressimise teel? 1. 3 > D/H > 1 2. 2 > D/H > 1 3. 2 > H/D > 1 4. 3 > H/D > 1 37. (Points: 2.5) Mis kõrguse (H) ja läbimõõtu (D) suhtega detaile toodetakse ühepoolse pressimise teel? 1. H/D 1 2. H/D 1 3. H/D < 1 4. H/D > 1 38. (Points: 2.5) Mis põhimõttel töötavad pulberantifriktsioonmaterjalid? 1. põhimaterjaliks on vask ja tahke määrdeaine grafiit 2. poorne materjal, kus tahked ja vedelad määrded säilivad poorides 3. alati väga kõrge kõvadusega ja väikese hõõrdeteguriga materjal 4. grafiidirikkad struktuurid, mis mõjuvad tahke määrdena 39. (Points: 2.5) Dispersioontugevdatud materjalide iseärasus 1. hea termokeemiline püsivus 2. kõrge külmhapruslävi 3. mehaanilised omadused säilivad ka madalatel töötemperatuuridel 4. algne struktuur säilib ka kõrgetel töötemperatuuridel 40. (Points: 2.5) Milline ühend suurendab hõõrdetegurit antifriktsioonmaterjalides? 1
KOOL KLASS NIMI PESUPULBER Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2012 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pesupulber 2. Pesupulbrite koostis 3. Pesupulbrite jagunemine 4. Pesu pesemine 5. Soovitus allergikutele ja väikelastele 6. Loodus sõbralikus Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Valisin oma teemaks pesupulbrid, kuna see tundus minu jaoks huvitav ning pesupulbrit kasutavad paljud inimesed. Teema on tähtis, kuna siit saab teada mis pesupulber on, mis ained pesevad, kuidas pesupulbrid jagunevad jms. Teema eesmärgiks on teada saada uut informatsiooni pesupulbrite kohta. Enda töös kasutan võimalikult palju intern...
istmetel. Valmistatakse veel ka tulekindlaid ja vettpidavaid materjale puuvillasel või kapronkangal ühekülgse anipireeritud nitrotsellulooskattega. 18. Alumiiniumisulamite korrosioonivastase kaitse võtted. a) Anoodne töötlus ja keemiline oksüdeerimine ehk kaitsva oksiidikihi paksuse kunstlik kasvatamine. b) Metalliliste katete tekitamine. Plankeerimine, metalliseerimine pihustamise teel. c) Protekteerimine. d) Lakid, värvid ja kaitsvad määrded. 19. Komposiidi purunemissitkus. Üks materjali tähtsamiaid omadusi on seista vastu pragude levimisele. Igas materjalis on sidedefekte. Need võivad juba väikeste koormuste juures mõjuma hakates viia materjali purunemiseni. Kõrge staatilise tugevusega materjal on väikese sitkusega ja tugevus ei soodusta materjali võimet takistada pragude levikut. Üks ja seesama komposiit võib olla sitke kui ta on õhuke ja habras kui ta on massiivne
kartuli-sibula-porrusegu, hõlbustavad ja kiirendavad toiduvalmistamist. 6. Toidurasvad Rasva tuleb tarbida mõõdukalt ning eelistada pehmeid rasvu. See annab toidule tummist maitset. Rasv sisaldab ohtralt energiat. Mõõdukus rasva igapäevasel tarbimisel annab võimaluse süüa aeg-ajalt ka rohkesti rasva sisaldavaid toite. Nähtavad rasvad on: margariinid, taimerasva baasil valmistatud määrded, või, rasvasegud, vedelad taimeõlitooted/segud ja taimeõli. Neid määrime ise leivale, kasutame toiduvalmistamisel, salatikastmetes ja küpsetamisel. 46-aastasele lapsele piisab 2030 g (46 tl) rasvast päevas. Kui laps määrib leivale väherasvast määret, võib kogus olla suurem. Täiskasvanule piisab 3040 g (68 tl) rasvast päevas. Igapäevases menüüs ikka möödukus
Küsimuse tekst Süsinik satub malmi Vali üks: a. kütusest b. aherainest c. räbustist d. maagist Küsimus 14 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Terase "keemisel" eraldub Vali üks: a. C b. P c. Si d. Mn Küsimus 15 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis põhimõttel töötavad pulberantifriktsioonmaterjalid? Vali üks: a. poorne materjal, kus tahked ja vedelad määrded säilivad poorides b. alati väga kõrge kõvadusega ja väikese hõõrdeteguriga materjal c. grafiidirikkad struktuurid, mis mõjuvad tahke määrdena d. põhimaterjaliks on vask ja tahke määrdeaine grafiit Küsimus 16 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mg elektrometallurgias kasutatakse elektrolüüdina Vali üks: a. MgCl2 b. Mg vesilahust c. naatriumkarbonaati d. MgO Küsimus 17 Valmis Hinne 1,00 / 1,00
Naftamaardlate leiud aastatel 1930-2004 gigabarrelites prognoos aastateks 2005-2050 Naftast toodetavad produktid 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 6 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Mootorikütused DIISLIKÜTUS- naftast toodetud diiselmootorikütused on süsivesinike segud, millised eralduvad destilleerimisel temperatuurivahemikus 180...360 oC. Diiselmootoris surutakse õhk kokku sedavõrd, et ta kuumeneb kütuse süttimistemperatuurist kõrgemale. Diislikütus peab olema võimalikult isesüttiv ja ühtlaselt põlev-TSETAANIARV · alkaanid: diislikütuse põhikomponentid
21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³, · plii = 11340 kG/m³,
21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³, · plii = 11340 kG/m³,
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 FÜÜSIKALISED OHUTEGURID.................................................................................. 3 Müra.................................................................................................................... 3 Valgustus............................................................................................................. 3 FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID.......................................4 Psüühiline koormus............................................................................................. 4 Stress.................................................................................................................. 4 BIOLOOGILISED OHUTEGURID................................................................................5 Tööhügieen................................
sulguritega kinnitada. Vormi määrimine on vajalik selleks, et betoon ei kleepuks vormi külge. Määrded jagunevad õlimääreteks ja õlivabadeks määreteks. Õlimäärded (parafiinmääre, petrolaatmääre, naftamääre jne) ei segune betooniga, seepärast on nad efektiivsemad, kuid liiga paks määrdekiht võib detaili muuta õliseks. See raskendab detaili viimistlemist (viimistluskiht ei nakku õlisele pinnale). Õlivabad määrded (lubimääre, savimääre, seepmääre jne) segunevad betooniga kergemini, kuid ei muuda detaili õliseks. Määre kantakse vormi sisepinnale ühtlase õhukese kihina pihusti abil või võõpamise teel. 8.6. TOODETE VORMIMINE JA KIVISTAMINE Toote vormimise moodus sõltub kasutatavast tehnoloogiast ja detaili kujust. Kõige sagedamini tuleb toote vormimisel teha järgmisi tööoperatsioone: *vormi asetamine vibrolauale, *sarruskarkassi paigaldamine vormi, *betooni paigaldamine,
LAOMAJANDUSE SEADMED JA TÖÖOHUTUS 1. Sagetasemad rikked ja põhjused , mis lühendavad akumulaatorite kasutusiga. Niiskus, külm. 2. Levinuimad isikukaitsevahendid, mida saab kasutada erinevate tööde teostamisel. Iskukaitsevahendid Isikukaitsevahend on kandja seljas, peas, jalas või käes kantav või kantav vahend, mis on konstrueeritud ja valmistatud kandja kaitsmiseks tema elu ja tervist ohustava teguri eest. Isikukaitsevahendeid kasutatakse alles siis, kui muul moel ei ole võimalik töötaja elu ja tervist piisavalt kaitsta. Isikukaitsevahendite valimise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs.Peakaitse -kiiver,riidest müts,mitmesugused peakatted; 1. Kuulmiseks- kõrvatropid ja teised samaväärsed vahendid, kõrvaklapid(oleks hea kui saaks kinnitada kiivrile,mürakaitsekiiver(oleks hea kui võimaldaks sidet pidada); 2. Silmad- Sangadega,-näokujulised kaitseprillid. Eriprillid röntgen-, laser...
1. * Hautamine-kuumtöötlemine,töödeldav toiduaine esmaslt praetakse pruunikooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. Kaanega. ¾ vett. 97 kraadi juures. * Vokkimine- kuumtöötlemine, toiduaineid kuumutatakse lühikest aega, väheses rasvas ja pidevalt vokkides. 175-180 kraadi juures. Toiduained lisatakse valmimise järjekorras. (riis, köögivili, kana, kala, puuviljad, pasta) * Freesamine- lühiajaline kuumutamine rasvaines värvi andmiseks. 2.* Barbecue- toidu aeglane küpsetamine spetsiaalses vesivanniga varustatud ahjus. Umbes 80 kraadi juures, suitsuses ja niiskes keskkonnas. Temp kuni 140.(kaasas käib moppimine. Kasutatakse moppkastet. See koosneb happelisest tooraines, see võib olla puuvilja marjapüree, võist, alkoholist, ehk vein või õlu. Liha üle pintseldamine.) * suitsutamine- külm v kuumsuitsus, külmas on kraadi vähemalt 15, kuumas 80-120 kraadi. Eesmärgiks anda lihale meeldiv välimus ja maitse ja anda pikem säilivusae...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool I K KÕ Loo Helmrosin EESTI TOOTJATE KAUBAMÄRGID Referaat Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Eesti kaubamärgid, nende ajalugu ning kaubamärkide all olevad tooted. Lisaks esitatakse viie vabalt valitud kaubamärgi kohta oma arvamus ning kirjeldatakse väljapanekut kauplustes. 1 KAUBAMÄRK SUVA AS Suva sukavabrikul on seljataga pikk ja väärikas ajalugu. Firma eelkäijaks loetakse 1919. aastal asutatud AS RAUANIIT. Alates 1944. aastast töötati tekstiilivabrik Punane Koit nime all. Alates 1991. aastast jätkati RAS SUVA nime all. 1993. aastal vabrik erastati ning moodustati 100% kodumaisel kapitalil tegutsev AS SUVA Sukavabrik, mis on tänaseni suurim Eestis. 1.1 Toot...
jagunevad ferro, ferri ja antiferromagneetikuteks. Räni diood Materjalide klassifikatsioon Konstruktsiooni materjalide kasutusvaldkond sõltub nende: mehaanilistest omadustest: tugevus, kõvadus ja elastsus, füüsikalis-keemilistest omadustest: kuumuskindlus, tulekindlus, vastupidavus, magnetilised erinõuetest. Abimaterjale kasutatakse korrosioonikindluse suurendamiseks, värve ja lakke välisviimistluseks ja isolatsioonimaterjalina. Hooldus ja remonditöödel on kasutusel määrded, õlid ja puhastusained. Materjalide omadused Seadme projekteerimisel on tähtis arvestada materjalide omadusi. Materjali põhiomaduste hulka kuuluvad: füüsikalis-keemilised, mehaanilised, elektrilised, tehnoloogilised, ekspluatatsioonilised. Materjali mehaanilised omadused Materjali mehaanilised omadused määravad materjali võime vastupanna erinevatele välistele koormustele: tugevus tõmbele, paindele, löögile, väändele jm. kõvadus, plastsus, sitkus, kulumiskindlus jm.
jäätumisel. 2.5. suusamäärded Igale ilmale ja lumele sobivat suusamääret ei ole. Seetõttu kuulub määrdekomplekti hulk mitmesuguseid määrdeid. Traditsioonilisi määrdeid on kasutatud aastakümneid. Tänapäeval nimetatakse nid pidamismääreteks ja neid kasutatakse klassikalise tehnika suusatamisel. Konsistentsilt on on nad tahked, pooltahked ja vedelad e. kliistrid. Liikide eristamiseks ja kasutamise hõlbustamiseks on määrded erinevat värvi. Tahked määrded: Heleroheline – tavaliselt väga külmades oludes, temperatuuril -10 kraadi ja külmem; Tumeroheline – keskmise pakasega, -5…-15 kraadi; Sinine – mõõduka pakase korral, -2…-10 kraadi. Seda määrrt kasutatakse meie mõõdukalt külmas kliimas kõige sagedamini; Pooltahked määrded: Lilla – niisketes oludes muutuva lume korral, kui õhutemperatuur on mõne kraadiga miinustes. Määrdekihi paksus mõjutab oluliselt määrde toimet;
Sel juhul tuleb määre keskosas paremini laiali hõõruda või hoopis osa määret kaabitsaga eemaldada. SUUSKADE HOIDMINE Sobivaim paik suuskade hoidmiseks nii talvel kui ka suvel on panipaik temperatuuriga 15-20oC. Kui hoiuruum on külmem, tuleb suusad tuua enne määrimist toatemperatuuriga ruumi soojenema. Suusad ei tohiks olla küttekehade läheduses, kus nad üle kuumenevad. Kõik suusad tuleb enne ära panekut määrdest puhastada, sest mõned määrded võivad suve jooksul suusapõhja rikkuda. Saapad tuleb puhastada ja sisse määrida, riietus pesta ja korrastada. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva tagasi ei libisenud
eemaldusvahendit. Enne määrimist tuleb suusad alati kruntida. Tihti on keskmise ja sellest parema taseme suusad juba tehases valmis krunditud. Kruntimisel vahatatakse suusad kas kerge külma ilma jaoks mõeldud libisemismäärdega või spetsiaalse kruntmäärdega. Enne suuskade esmakordset kasutust peaks tegema 2-3 vahatamist. Uusi suuski tasub ka paari esimese kasutuskorra järel libisemismäärdega vahatada. Kui põhi on korralikult määrdega läbi immutatud, kestavad ka järgmised määrded kauem. Klassikaliste suuskade määrimist alustatakse aga pidamisala karesta,osega liivapaberi abil. Sobiva liivapaber karedusaste on 120-180. Karestamise eesmärk on see, et pidamismääre jääks paremini suusapõhjale kinni ja oleks kulumiskindlam. Lisad Tabel : Suusataja kaalu ja suuskade pikkuse valikutabel Suusa pikkus, cm Kehakaal, kg Kehakaal, kg Kehakaal, kg (44mm suusad) (46-59mm (Short wide laiad
2.2 polümerid võivad olla plastmassid ehk tehnopalstid, kummid, õlid. 2.3 metallide ja mittemetallide segud. NT: evoniit (kummi- väävlisegu) 2.4 keemilised puhtad elemendid.(vask, hõbe, wolfram)- kasutatakse elektroonikas. Vastavalt kasutusalale liigitame materjale: 1. konstruktsioon materjalid- (kaante elemendid, korpused) 2. eriotstarbelised ehk spetsiifilised materjalid(elektriseadmed, laevaehitus, lennukiehitus jne) 3.abi ja viimistlus materjalid(värvid, määrded, jahutusvedelikud, õlid jne) 4. hooldusmaterjalid ehk pesuvahendid(lahustid) Tehnikas kõiki nimetatud materjale iseloomustavad järgmised põhiomadused: 1. mehaanilised(tugevus, pinna kõvadus, deformeeritavus, sitkus) 2.Elektrilised omadused (juhitavus, eritakistus) 3.Füüsikalised omadused(sulamis temp, erikaal,korrosiooni kindlus) 4.Tehnoloogilised omadused(sepistatavus, valatavus) Põhiomaduste tundmine võimaldab luua: 1.nüüdisaegseid, kaasaegsed seadmeid(töökindlaid) 2
KINNITATUD juhatuse esimehe 30. oktoober 2006.a käskkirjaga nr 168 Isikukaitsevahendi valimise ja kasutamise kord 1. Üldsätted 1.1 Eesmärk Käesoleva korra eesmärgiks on tööohutuse ja töötervishoiualaste nõuete järgimine isikukaitsevahendite valimisel ja kasutamisel kõigis AS Tallinna Sadam (edaspidi: Selts) struktuuriüksustes. 1.2 Mõisted Isikukaitsevahend on seljas, peas, jalas või käes kantav või hoitav töötaja tööga seotud õnnetuse, elu ja tervist ohustava teguri, haigestumise või kutsehaigestumise eest kaitsmiseks konstrueeritud ja standardi nõuetele vastavalt valmistatud ning sellekohaselt märgistatud, isiklikuks kasutamiseks ette nähtud kaitsevahend, varustus või riietus (eririietus, -jalanõu jmt). Struktuuriüksus käesol...
SISSEJUHATUS ,,Toode on midagi, mida tehakse vabrikus. Mark on midagi, mida ostab klient. Toodet saab kopeerida konkurendi pealt. Mark on ajatu." J.Walter Thomson (Tonndorf.2004) Kui mark on registreeritud ja seega seadusega kaitstud siis, nimetatakse seda kaubamärgiks. Ühiskonna , tehnika ja tehnoloogia areng on viinud selleni, et konkurendid turundavad väga sarnaseid tooteid ja teenuseid. Kaubamärk on toote kõige eristatavam külg ja ainuke tunnus, mida konkurent ei tohi järele teha. Ilma kaubamärgita ei suudaks firma oma tooteid eristada.(Turunduse alused 2003) Siin on kümme kaubamärki, mis ma välja valisin referaadi jaoks juhuslikkuse alusel. 1.PUHAS KODU- ORTO KODUKEEMIA Pärast asutamist 1932. aastal Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas oli "Orto" ülesandeks vastata kohaliku turu nõudmistele. Arendati nelja tootesuunda: tarbekeemia (määrded, õlid, värvid, liim, tint, äädikas), kodukeemia (pesupulber, saapakreem, põrandavaha, met...
1.3.1.5.1 Maailma köögid 1.3.1.6 Lemmikloomakaup 1.3.1.6.1 Kassitoidud, koeratoidud, väikeloomade toidud, lemmikloomatarbed 1.3.2 Hoidised 1.3.2.1 Kastmed 1.3.2.1.1 Õlid, majoneesid ja sinepid, ketshupid ja tomatikastmed, kastmed, dipikastmed 1.3.2.2 Hoidised 1.3.2.2.1 Mesi, moosid ja marmelaadid, magusad kastmed ja määrded, kompotid, hoidised, valmistoidud purgis 1.3.2.3 Beebikaubad 1.3.2.3.1 Piimaasendajad, püreed ja mahlad, purdud 1.3.3 Maiustused 1.3.3.1 Maiustused 1.3.3.1.1 Kaalukommid, kommipakid, kommikarbid, sokolaadid, nätsud ja pastillid, muud maiustused, tänapäeva maiustused 1.3.3.2 Küpsised ja näksid 1.3.3.2.1 Magusad küpsised, soolased küpsised, näkileivad,
slaalom- ja murdmaasuusad). Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Suusatootmist alustas ka mööblitsehh "Viisnurk" Pärnus. Võistlussuusa kvaliteet oli tipptasemel. Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid oma aja kohta päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Kooviti "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!", aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Ühel korral tehti ka puhastusvedelikku "Arex"
Kõige suuremas riknemisohus on turult ostetud, tihedalt kilekotti pressitud hakkliha. See tuleks kojujõudmisel viivitamatult sõrmede või kahvli abil kohevamaks näppida, panna kausiga külmkappi ning kuni toiduks valmistamiseni kergelt fooliumiga kinni katta. Lahtinäpitud hakkliha hulka võib segada pipart, soola ning peenestatud sibulat, mis hoiavad hakkliha jahedas kohas värskena järgmise päevani. Zeleesuhkur (valikud poes) : · Dan Sukker · Billingtons Kastmed ja määrded Sidekude (mis on, kuidas mõjutab kuumtöötlemist?) - Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel). Kuumtöötlemisel sidekoe valgud lagunevad.
võimalik ümber töödelda ning see aitab omakorda naftat säästa. Naftast toodetavad produktid Omaduste ja kasutusalade järgi jaotus: 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Millest jääme ilma nafta lõppedes? "Naftasõltuvus" nii tavatsetakse nimetada seisundit, milles minusugused Lääne inimesed elavad. See võib ju ollagi tõsi kodanike puhul, kes liiklevad kesklinna ja magalate vahet hiiglaslike linnamaasturitega, kuid mina sõidan autoga haruharva ja pealegi on minu oma pisitilluke. Pole ometi võimalik, et mul oleks naftasõltuvus.
"Ettevõtlus ja äri planeerimine" kordamisküsimused Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt. 1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. Ettevõtluse definitsioonid ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ...protsess, mille kaudu inimesed saavad teadlikuks ettevõtlusest kui võimalusest ja astuvad samme äri alustamiseks (Stevenson 2005) Ettevõtte käivitamine ja/või kasvatamine läbi innovaatilise, riski võtva juhtimise (Fred L. Fry) Erinevaid distsipliine ühendav teadmisvaldkond Ettevõtluse elemendid (F.L.Fry, 1993): a. Äri alustamine b. Loov ja innovatiivne äri c. Kasvav...
· Leivale määrimiseks võib või asendada või ja tai- setatuna. meõli seguga või pehmete margariinidega, mis on · Söö sagedamini kala (vähemalt 3 korda nädalas), kolesteroolivabad ja väiksema rasvasisaldusega, eelistatult mitte rasvas praetuna. parem on asendada määrded hoopis salatilehega. · Ära söö üle 2 munakollase nädalas. Või peaks olema enne leivale määrimist pehme ja · Toitu valmistades eelista oliivi- või rapsiõli. Tai- soojas hoitud, siis kulub seda vähem. meõlid ja margariinid ei sisalda kolesterooli, aga ka · Piimatoodetest vali kuni 1,5% rasvasisaldusega neid ei või piiramatult tarvitada, kuna need anna- tooted (pett, jogurt, keefir, kohupiim).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
