osakestest · korpus · element Õlifiltri ehitus Õlimahuti Karteri alumise osa moodustab mootoriploki külge kinnitatud karterikaas. Ülesanne: säilitada õli kaitsta väntvõlli Kanalid · asuvad mootori plokis · plokikaanes Õli tasapind Õlimõõtevarras · miinimum · maksimum Reduktsiooniklapi rike Kinnijäänud klapp suletud asendis tõstab rõhu süsteemis + 5 kg/cm² · filtri deformatsioon Mootoriõlid · mineraalõlid · poolsünteetilised · täissünteetilised Mootoriõlide markeerimine Viskoossus Õli võime säilitada voolavus teatud temperatuuri juures. SAE (Society of Automotive Engineers) viskoossusklassid. · Märgitakse neljataktiliste mootorite õlide voolavust. · Näitavad õli "paksust" ja temperatuuritaluvust, kuid ei ole otseselt seotud õli kvaliteediga. SAE 10W40 10 - näitab õli voolavust madalatel
· õli ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid ja vett. Kuna õlide töötingimused erinevais mootoreis ja erinevais ilmaoludes on erinevad, siis ühtne mootoriõli puudub. Euroopa ja Ameerika klassifikatsiooni järgi mootoriõlide liigitus Mootoriõlisid liigitatakse viskoossuse ja kvaliteedi järgi. Enamuses maades kasutatakse USA-st pärit viskoossuse järgi liigituse süsteemi. SAE- klassifikatsioon SAE klassifikatsioonis liigitatakse mootoriõlid 11-nesse klassi. Klasse tähistatakse arvudega 0, 5, 10, 15, 20, 25, 30, 40, 50, 60. Talveõlidele lisatakse W täht 0W, 5W, 10W, 15W, 20W. Seega SAE 0W on talveõli, SAE 30 on suveõli, SAE 10W 40 aga aastaringne õli. Aastaringne õli peab üheaegselt vastama ühe talvise ja ühe suvise mootoriõli nõuetele. Mida suurem on viskoossuse klassi tähistav number seda viskoossem on õli ja vastupidi. Igale klassinumbrile vastab teatud viskoossusega õli
......................lk. 4 Kasutamine.................................................................................................lk. 4 Naftasaadused · Bensiin...............................................................................................lk. 4 · Diislikütus..........................................................................................lk. 5 · Määrdeõlid.........................................................................................lk. 5 o Mootoriõlid..............................................................................lk. 5 o Plastsed määrded......................................................................lk. 5 · Katlakütused....................................................................................lk. 5-6 · Õlide regenereerimine........................................................................lk. 6 · Kasutatud kirjandus...........................................................................
Määrdeainete liigid Vedelad ehk õlid · Transmissioonõlid · Hüdroõlid · Kompressorõlid · Mootoriõlid · Juhikuõlid · Relvaõlid · Pindaktiivsed õlid · Pneumoõlid · Ketiõlid · Eriõlid Konsistentsed ehk määrded · Üldmäärded · Raudtee määrded · Kuumuskindlad määrded · Erimäärded · Külmumisvastased ühendid Tahked · Metallid (vask, nikkel, plii, tina, indium, kuld)
ÕLITUSSÜSTEEM Ülesanded: 1)Määrida koostöötavaid detaile st. Eraldab need teineteisest. 2)Täidab lõtkud. 3)Jahutab mootori detaile. 4)Puhastab õli mehhaanilistest lisanditest(metallipuru jne) Autodel kasutatakse kombineeritud õlitussüsteemi: 1)Õlitus surve all. 2)Paiskumise teel õlitus. 3)Isevoolu teel. Mootoriõlid Kasutatakse mineraal, poolsünteetilist ja sünteelilist õli. Mineraalõli saadakse naftast.Mootoriõlid standartiseeritakse kusjuures ülemaailmne standard on API, mis määrab ära õli kvaliteedi, selle standardi järgi jaotakse õlid 2e klassi: Ottomootori ja diiselmootori õlid.Ottomootori tähis on S(nt:SF) ja diiselmootori tähis on C (nt:CE). Pärast S-i või C-d tähestiku järjekorras kasvavalt määratakse õli kvaliteet.Mida
Mootoriõlide liigitus viskoossuse järgi Mootoriõlide viskoossuse tähistamise süsteemi aluseks on SAE ( Society of Automotive Engineers ) klassifikatsioon. SAE süsteemis on mootoriõlid jagatud 11 klassiks: 0W, 5W, 10W, 15W, 20W, 25W, 20, 30, 40, 50, 60 Ainult numbriga tähist. õlidel on määratud piirviskoossus +100 oC juures( vt. Tabel 1). Peale numbrit olev täht W näitab õli sobivust tööks külmades tingimustes. Nende puhul esitatakse veel lisaks pumbatavuse piirtemperatuur ja viskoossus madalatel temperatuuridel ( vt. Tabel 1). Viskoossuse mõõtmine toimub külmakäivituse simulaatoril (seade CCS).
Hapnikuühendite sisaldus mahu% Metanool mahu% max 3 Etanool mahu% max 5 Isopropanool mahu% max 10 Isobutanool mahu% max 10 Tertsiaarne butüülalkohol mahu% max 7 Eetrid mahu% max 15 Muud O-ühendid mahu% max 10 2. Mootoriõlid * Triboloogia -> Hõõrdumine -> Kulumine -> Määrimine 2.1 Määrdeainete Ülesanded * Hõõrdumise vähendamine. * Kulumise vähendamine. * Temperatuuri alandamine. * Korrosioonikaitse. * Saastekaitse. * Koormuse ülekanne (Hüdraulika). * Elektri-isolatsioon. 2.2 Õlikile paksuse suurendamine * Kiiruse suurenemine. * Õli jahtumine. * Koormuse vähenemine. 2.3 Õlikile paksuse vähendamine * Kiiruse vähendamine. * Õli soojenemine. * Koormuse suurenemine. 2.4 Kulumise liigid
Auto on mootorsõiduk, millel on 3, 4 või rohkem ratast ja mis on mõeldud sõitjate oma veoste veoks, haagiste veoks või eriotstarbeliste tööde tegemiseks. Kui auto liigub aeglasemalt kui 25 km/h, siis ei ole ta auto. Autoks loetakse ka elektrikontaktliidetega rööbasteta sõidukit. Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere:...
Diiselkütused ja määrdeõlid Diiselkütused Hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on ülekaalus alkaanid. Tihedus on 810...860 kg/m³. Viskoossus Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. Voolavus Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja kütus kaotab läbipaistvuse. See temperatuur on kütuse voolavu...
· kasutatavast õlist, · detailide pöörlemiskiirusest , · koormusest, · temperatuurist jne. (vt. Stribecki kõver joonisel) Mis on määrdeaine? Määrdeaine on tehnikas kasutatav aine mis: · vähendab hõõrdumist, kulumist ja kuumenemist · väldib sööbimist · pikendab kasutusiga Jagunevad päritolu järgi: · mineraalsed · orgaanilised · sünteetilised Jagunevad oleku järgi: · vedelad mootoriõlid, transmissiooniõlid, hüdrosüsteemiõlid, industriaalõlid, eriõlid ( turbiini-, kompressori-, trafo- jt.), metallide lõiketöötlus- ja karastusõlid · plastsed kulumisvastased, kaitsemäärded, trossimäärded, tihendusmäärded · tahked · gaasilised Vedelad määrdeained e. õlid Õlidele esitatavad nõuded: 1. peavad eraldama hõõrdepinnad õlikihiga et tekiks vedelikhõõrdumine
Bensiinimootorite õlisid tähistab klassi nimes esimene täht S. *ACEA (Association des Constructeurs Europeens de l´Automobile - Euroopa autotootjate ühendus) on loonud oma süsteemi mootoriõlide kvaliteedi hindamiseks. ACEAsse kuuluvad: BMW, DAF, Ford of Europe, General Motors Europe, MAN, Mercedes- Benz, Peugeot, Porsche, Renault, Rolls-Royce, Rover, Saab-Scania Volkswagen, Volvo. ACEA klassifikatsioon jagab mootoriõlid kolme rühma: A - bensiinimootoriõlid B - sõiduautode diiselmootoriõlid E - veoautode diiselmootoriõlid Igas rühmas jagunevad mootoriõlid esialgselt omakorda viide kategooriasse: 1, 2, 3, 4, 5. Mida suurem on nimetatud number seda kõrgema kvaliteediga on õli. Viimasena näidatakse ära antud klassifikatsiooni kehtestamise aasta (näiteks: A1-96 või E3-98). A ACEA klassifikatsioon on bensiinimootoriga autodele.
Kaasaegsed mootoribensiinid on praktiliselt pliivabad sisaldades pliid kuni 5,0 mg/l kohta. ÕLID Diiselmootori Kinemaatiline viskoossus Määratakse 40oC juures. Diislikütuse leekpunkt peab ületama 55C. CFPP (cold filter plugging point). Väävlisisaldus sama mis bensiinil. ÕLID Õli peamiseks ülesandeks on mootori, käigukasti ja teiste mehhanismide määrimine selleks, et vähendada hõõrdumisest tingitud kulumist. Päritolult on kaasaegsed mootoriõlid põhiliselt sünteetilised või poolsünteetilised õlid (mineraalõli ja sünteetilise õli segud). Jõuülekandeõlisid kasutatakse käsitsi lülitatavates käigukastides, peaülekannetes, jaotuskastides jne Jõuülekandeõlid peavad tagama võimalikult väikese hammasratasülekannete kulumise ka suurte erikoormuste puhul. Jõuülekande Kinemaatiline viskoossus +100 C GL–1: Õli ei sisalda kõrgsurvelisandeid EP. Kasutatakse väikestel kiirustel töötavates
Mida rohkem kaksiksidemeid, seda vedelam on rasv. Tervislikumad on vedelad rasvad. Tahked rasvad on üksiksidemetega rasvad. Taimsed rasvad (õlid) ja mereloomade rasvad (vedelad rasvad) neis on palju kaksiksidemeid. Taimede seemnetes on kõige rohkem õli ja rasvarikkamad on oliivid. Looduslikud rasvad on cis-geomeetriaga( ). Rasvade H'ga reageerimisel võivad tekkida trans-rasvad( ), mis on tervisele kahjulikud(tõstavad kolestorooli taset). Mootoriõlid on keemiliselt koostiselt süsivesinike segud, kuid taime- või toiduõlid on keemiliselt koostiselt estrite segud. Kastoorõli kasutatakse meditsiinis, kosmeetikas, keemiatööstuses, võistlustantsus, lahtistina, tehinkas kasutusel määrdeõline jne. Pesuained seebid on aineklassilt rasvhappe soolad. tekivad karboksüülhapete ja leeliste reageerimisel. NaOHõ'ga reageerides tekib majapidamisseep ja KOH'ga reageerides roheline vedelseep. Seebi vesilahuse keskkond on leeliseline e
pakiautode diiselmootorite diiselmootori õlid õlid E 2 üldlevinud veokite turbodiiselmootorite õlid B 1 madala E 3 kõrge kvaliteediga viskoossusega õlid mootorit puhastavad ja B2 üldlevinud kulumist vähendavad õlid diiselmootorite õlid E 4 määrimisomadusi hästi B 3 määrimisomadusi säilitavad mootoriõlid hästi säilitavad kõrge E 5 tähistab raskeveokite kvaliteediga õlid turbodiiselmootorite õlide tippkvaliteeti Euroopas B 4 määrimisomadusi hästi säilitavad kõrge kvaliteediga õlid otse sissepritsega mootoritele B 5 määrimisomadusi hästi säilitavad madala viskoossusega õlid Õlide temperatuurid mootori töötamisel Kõigekuumem on temperatuur kolvi sõrme juures 140....220*C
16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ;
16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ;
Määrdeainete mõiste ja liigitus Määrdeaine on tehnikas kasutatav aine mis: · vähendab hõõrdumist, kulumist ja kuumenemist · väldib sööbimist · pikendab kasutusiga Määrdeained jagunevad päritolu järgi: · mineraalsed · orgaanilised · sünteetilised Jagunevad oleku järgi: · vedelad - mootoriõlid, transmissiooniõlid, hüdrosüsteemiõlid, industriaalõlid, eriõlid ( turbiini-, kompressori-, trafo- jt.), metallide lõiketöötlus- ja karastusõlid · plastsed - kulumisvastased, kaitsemäärded, trossimäärded, tihendusmäärded · tahked · gaasilised Nõuded õlidele Õlid peavad vastama järgmistele nõuetele: · peavad eraldama hõõrdepinnad õlikihiga et tekiks vedelikhõõrdumine (ka piirhõõrdumine), mis vähendab pindade kulumist ja sööbimist
viskoossusega, seetõttu oluline on viskoossuse sõltuvus temperatuurist. leektemperatuur (temp mille puhul õli aurud süttivad lahtisest tulest) madalam kui kompressorõlidel, süttimistemperatuur (temp mille puhul õli süttib) 20-30 kraadi leektemperatuurist kõrgem. Transmissiooniõlid kasutatakse hammas- ja tiguülekannete puhul, kus kantakse üle suuri jõude (roolimehhanismid, käigukastid), kleepuvad ja paksemad kui mootoriõlid. Plastsed määrded tahke komponent moodustab võrgu, mille vahed on täidetud vedela komponendiga, vedelaks komponendiks on mitmesugused õlid. Sobib nt kuullaagrite määrimiseks Masinaõlid - Värvide koostis, milliseid omadusi need mõjutavad? (kelmemoodustaja, lahusti, pigmendid). Värvid moodustavad pinnal orgaanilise kelme ning on vajalik, et see oleks võimalikult püsiv ja kaitsev. Kelmemoodustaja on värvi tähtsaim koostisosa. Peaaegu alati mõni polümeer -
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond MATERJALIÕPETUS Õpimapp Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1.MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID.....................................................................4 Omadused......................................................................................................................4 Mustad metallid..........................................................................................................4 Sulamid..........................................................................................................................4 Korrosioon.....................................................................................................................4 Korrosioonitõrje............................................
Destilleerimise põhifraktsioonid on järgmised: · Gaasbensiin keemispiirkond 30.....90°C; · Bensiin keemispiirkond 40...200°C; · Ligroiin keemispiirkond 110...230°C; · Petrooleum keemispiirkond 140...300°C; · Gaasiõli (gasool) keemispiirkond 230...330°C; · Solaarõli keemispiirkond 280...380°C . Kui kütuste komponendid on eraldatud jääb järgi masuut. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja veeldatakse vaakumis. Saadakse kerged masinaõlid, mootoriõlid, rasked masinaõlid. Masuudist jääb järgi gudroon. Gudroonist eraldatakse veel jõuülekandeõlid, silindriõlid, lennukiõlid ja järgi jääb bituumen e pigi. Krakkimine Destilleerimisel saadavad kütused ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Samuti saadakse destilleerimise teel naftast bensiini ainult 15...20%. Krakkimise teel saadakse naftast erinevaid vedelkütuseid koguseliselt tunduvalt rohkem. Termilise krakkimise korral kuumutatakse masuuti temperatuuril 490°C ning rõhul 2 M P a
Kütustega võrreldes on õlide struktuur keerukam ning üksikute süsivesinike eraldamine õlist ja nende tundmaõppimine väga keerukas. Mineraalõlisid liigitatakse kasutusalade järgi paljudesse eriliikidesse. Nad erinevad üksteisest mitte niivõrd põhikomponentide, kuivõrd puhastusastme ja mõne eriomadusi andva lisakomponendi sisalduse poolest. Põhiliigid on järgmised: · tööstusõlid (üldotstarbelised) -ette nähtud peaasjalikult tööstusseadmetele nt. · mootoriõlid - ette nähtud sisepõlemismootoreile nt. Mannol SAE 5W-40 · jõuülekandeõlid - liikurmasinate (autod, traktorid jm.) mehhaanilistele jõuülekannetele nt. Addinol GETRIEBEÖL GH 75 W 90 SL: SAE 75W-90 · hüdroõlid - ette nähtud hüdraulilistele jõuülekannetele (autode, traktorite, ekskavaatorite jm tõsteseadmete hüdrosüsteemidele); · turbiiniõlid - auru- ja veeturbiinidele; · kompressoriõlid - kolb- ja rotatsioonkompressoreile;
Kuna mootorõlid kardavad õhuhapnikku, siis lisatakse oksüdatsiooni vältimiseks neile pistu antioksüdante, näitkes fenoole. Lisatakse ka korrusiooni takistavaid manuseid, detergente, tihkesteid viskoossuse stabiliseerimiseks, depressoreid, et alandada hangumistemperatuuri, vahutamisvastaseid manuseid ja kulumis- ja sööbimisvastaseid manuseid (S, P, Cl ühendid, mis keemiliselt reageerivad metalliga ja moodustavad õhukese kaitsekihi). Mootoriõlid jagunevad baasi järgi : mineraalõlid, mis on nafta destillatsiooni ja puhastamise produktid. Odavad, kuid ekspluatatsiooni omadused ei vasta kaasaegsetele nõuetele. Poolsünteetilised õlid kompromiss hinna ja kvaliteedi suhtes, sisaldavad 20-40% sünteetilist komponenti. Täissünteetilised õlid spetsiaalselt sünteesitud polü-alfa-alkeenid ja estrid. Head ekspluatatsiooni omadustega aga kallid. Mootoriõlidele on ka nõuded. 250 kraadi juures
kuigi palju täidet heitgaasidega kaasa ei voola, sest kattumise kestus ja vooluavad sel ajal on väikesed. Sobivaimad gaasijaotusfaasid määratakse iga marki mootorile kindlaks katseliselt. Isegi väikesed kõrvalekalded valitud gaasijaotusfaasidest vähendavad mootori võimsust ja ökonoomsust märgatavalt. Mootori koostamisel seatakse gaasijaotusfaasid õigeks väntvõlli ja nukkvõlli hammasrataste märkide ühitamisega. 8. Õlitussüsteem: õlituse otstarve, mootorite õlitussüsteemid, mootoriõlid. Mootori määrimissüsteemiks nim seadmete kogumit, mis on ette nähtud vajaliku õlikoguse juhtimiseks detailide tööpindadele. Seejuures peab õlil olema teatud temperatuur ja rõhk. Detailide tööpindadele juhtiva õli kogus ja viis sõltuvad töötingimustest: koormusest, temperatuurist ja pindade liikumise suhtelisest kiirusest. Tuntakse kolme õli etteande viisi: paiskmäärimine; sundmäärimissüsteemid (survemäärimine); kombineeritud ehk segamäärimissüsteemid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
