Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Küsimused (5)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisneb keha elektriseerimine?
  • Mis elektriseerimise käigus kehas toimub?
  • Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu kolmel viisil?
  • Mida nimetatakse elementaarlaenguks ja mis on selle kandjaks?
  • Milline on sõna "elektrilaeng" tähendus?
  • Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada?
  • Mida nimetatakse punktlaenguks?
  • Mida näitab kontstant k?
  • Mida nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks?
  • Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust?
  • Kuidas leida elektriväljade resultanti?
  • Mida nimetatakse elektrivälja jõujooneks?
  • Kuidas on sellised jooned suunatud?
  • Milliseid välju nimetatakse homogeenseteks?
  • Mis iseloomustab potentsiaalivälju?
  • Kuidas leida elektrivälja tööd?
  • Mida nimetatakse energia 0-nivooks?
  • Kuidas leida punktlaendu potentsiaalset energiat elektriväljas?
  • Mida nimetatakse ekvipotentsiaalpinnks?
  • Mis on sellel liikudes iseärast?
  • Mis on sammupinge?
  • Milles seisneb polarisatsiooni nähtus?
  • Millest koosneb kondensaator ja milleks seda kasutatakse?
  • Mida nimetatakse kahe juhi vaheliseks mahtuvuseks?
  • Millist liiki kondensaatoreid tead ja kus neid kasutatakse?
  • Mida nimetatakse elektrivooluks?
  • Mida nimetatakse alalisvooluks?
  • Mille poolest juhid erinevad mittejuhtidest?
  • Mis on laendukandjateks erinevates juhtides?
  • Millistel tingimustel saab elektrivool tekkida?
  • Mida loetakse voolu suunaks?
  • Mida iseloomustab voolu tugevus?
  • Mida nimetatakse laengukandjate kontsentratsiooniks?
  • Millest ja kuidas sõltub voolutugevus juhis siseehitusest lähtudes?
  • Millest ja kuidas sõltub juhi takistus?
  • Kuidas ühendatakse ja milleks kasutatakse amper- ning voltmeetrit?
  • Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus?
  • Millise energia arvel toimub voolu tootmine erinevat tüüpi vooluallikates"?
  • Mis on sise- ja välistakistus?
  • Mis on vooluallika tühijooks?
  • Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas?
  • Milliseks energiaks erinevad elektriseadmed voolu uuesti muuta võivad?
  • Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli?
  • Mida kujutavad endast püsimagnetid?
  • Mida nimetatakse magneti poolusteks?
  • Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused?
  • Kuidas püsimagnetid teineteist mõjutavad?
  • Mida nimetatakse aine magneetumiseks?
  • Kuidas magnetjõud sõltub magnetpoolustevahelisest kaugusest?
  • Mida avastas Oersted oma katsega?
  • Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud?
  • Mida kujutavad endast magnetvälja jõujooned?
  • Millised võimalused on olemas magnetvälja olemasolu kindlaks tegemiseks?
  • Miks magnetvälja nimetatakse pöörisväljaks?
  • Mida iseloomustab Lorentzi jõud?
  • Millest ja kuidas sõltub magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud?
  • Kuidas "vasaku käe reeglit" kasutada Lorentzi jõu suuna määramiseks?
  • Miks Lorentzi jõud ei suurenda laetud osakese kiirust?
  • Mis põhjustab ainult elektrivälja tekkimise ja millele elektriväli mõjub?
  • Millal tekib ruumi magnetväli ja millele see väli mõjub?
  • Millal tekib ruumi elektromagnetväli tervikuna?
  • Milles seisneb elektromagnitilise induktsiooni nähtus?
  • Millal tekib juhtmetes induktsioonivool mille poolest on see vool eriline?
  • Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda?
  • Millest ja kuidas sõltub induktsioonivoolu suurus ja suund?
  • Millised on pööriselise elektrivälja iseärasused ja kuidas ta tekib?
  • Mida väljendab induktsiooni elektromotoorjõud?
  • Kuidas arvutada induktsiooni elektromotoorjõudu ehk pinget magnetväljas liikuvas juhtmes?
  • Mida nim magnetvooks?
  • Kuidas magnetvoog on seotud magnetinduktsiooniga?
  • Kuidas magnetvoogu arvutada?
  • Millega võrdub induktsiooni emj?
  • Kuidas induktsiooni elektromotoorjõud poolis sõltub pooli keerdude arvust?
  • Milles seisneb endainduktsiooni nähtus?
  • Mida iseloomustab keha induktiivsus?
  • Mida näitab juhi induktiivsus?
  • Mida väljendab voolu muutumise kiirus?
  • Millega ta on seotud?
  • Mida kujutab endast vahelduvvool?
  • Kuidas ja kus vahelduvvool tekib?
  • Milline graafik iseloomustab vahelduvvoolu?
  • Milliste võrranditega vahelduvvoolu saab kirjeldada?
  • Mida nimetatakse vahelduvvoolu hetk- ja mida amplituudväärtuseks?
  • Mille poolest erineb faasijuhe nulljuhtmest?
  • Kuidas on ühendatud elektritarbijad omavahel ja miks selliselt?
  • Milline on kaitsmete ehitus ja ülesanne?
  • Mis tekitab induktiivtakistuse ja kuidas seda takistust arvutada?
  • Mis tekitab mahtuvusliku takistuse ja kuidas seda arvutada?
  • Milline on transformaatori ehitus ja töö p�him�te?
  • Kuidas arvutada trafo kasutegurit?
  • Kus ja milleks trafosid kasutatakse?
  • Mida kujutab endast v�nkering ja kuidas see töötab?
  • Kuidas arvutada v�nkumiste perioodi ja sagedust v�nkeringis?
  • Mida nimetatakse elektromagnetv�nkumisteks?
  • Mida mõeldakse elektromagnetvälja all?
  • Mida nimetatakse elektromanetlaineks?
  • Kuidas tekitada elektromagnetlaineid?
  • Kuidas saada Hertzi vibraatorit v�nkeringist lähtudes?
  • Miks kasutatakse tele- ja raadiosideks v�imalikult lühemaid elektromagnetlaineid?
  • Millisteks piirkondadeks jaguneb elektromagnetlainete skaala?
  • Kuidas elektromagnetlainete omadused s�ltuvad nende sagedusest?
  • Millised nähtused kinnitavad et elektromagnetvälja levimist v�ib käsitleda lainena?
  • Kuidas arvutada elektromagnetlainete levimise kiirust keskkonnas?
  • Kus ja kuidas kasutatakse elektromagnetlaineid?
  • Mida kujutab endast elektromagnetlaine?
  • Milline on valguslaine olemus?
  • Mis liiki laine on valguslaine ja miks?
  • Milline osa valguslainest põhjustab nägemisaistingu?
  • Mis on lainefront?
  • Millal on tegemist tasa- ja millal keralainetega?
  • Mida nimetatakse valguse lainepikkuseks laine perioodiks ja sageduseks?
  • Kuidas arvutada valguslainete kiirust?
  • Mis ja kuidas määrab valguse intensiivsuse?
  • Milline on valguse lainepikkuste vahemik ja millised on äärmised värvused?
  • Milliseid toone nimetatakse põhivärvusteks ja miks neid nii nimetatakse?
  • Millest sõltub inimese värvusaisting?
  • Milles seisneb värvipimedus?
  • Millise värvuse suhtes on inimsilm kõige tundlikum?
  • Mis iseloomustab infra- ja mis ultravalgust?
  • Mis toimub valgusega erinevat tooni pindadel või filtrites?
  • Mis on värvusfilter?
  • Mille poolest erineb must pind valgest pinnast?
  • Miks valget valgust nimetatakse liitvalguseks?
  • Milles seisneb valguse difraktsiooni nähtus?
  • Kuidas saaks valguse difraktsiooni jälgida?
  • Kuidas difraktsioonipilt ava suhtes asetub ja kuidas sõltub ava laiusest?
  • Miks tavalises valguses difraktsioonipilt on mitmevärviline?
  • Mida nimetatakse varju" piirkonnaks?
  • Mida nimetatakse valguse interferentsiks?
  • Kuidas valguslainete liitumise tulemus sõltub nende käiguvahest?
  • Mida nimetatakse lainete käiguvaheks?
  • Millal lained teineteist võimendavad ja millal nõrgendavad?
  • Kuidas põhjendada interferentsi energia jäävuse seadusest lähtudes?
  • Kuidas valguse interferentsi praktiliselt tekitada?
  • Milliseid laineid nimetatakse koherentseteks?
  • Mis võib põhjustada valguslainete mittekoherentsuse?
  • Kuidas saada koherentseid valguslaineid?
  • Kuidas aatom valgust kiirgab?
  • Mis tähendab väikest optika seisukohalt?
  • Millistel tingimustel võb tekkida püsiv interferentsi ja difraktsioonipilt?
  • Milles seisneb valguse murdumise nähtus?
  • Mida nimetatakse valguse langemis-peegeldumis- ja murdumisnurgaks?
  • Mida nimetatakse keskkonna suhteliseks mida absoluutseks murdumisnäitajaks?
  • Mida nimetatakse valguse dispersiooniks?
  • Kuidas aine murdumisnäitaja sõltub valguse värvusest?
  • Mis on spekter ja kuidas see tekib?
  • Kuidas spektreid liigitatakse ja mis nende erinevuse põhjustab?
  • Milles seisneb spektraalanalüüs ja milline aatomite omadus seda võimaldab?
  • Millised eelised on spektraalanalüüsil keemilise analüüsiga võrreldes?
  • Mida see valem seostab?
  • Milles seisneb fotoefekti nähtus?
  • Millistel tingimustel on fotoefekt ainest jälgitav?
  • Mida nimetatakse elektroni väljumistööks?
  • Mida nimetatakse fotoefekti punapiiriks?
  • Millistes nähtuste käitub valgus nagu osake ehk footonina?
Teoreetilised teadmised, mis on aluseks ülesannete lahendamise oskusele.
Elektrostaatika
  • Milles seisneb keha elektriseerimine? Mis elektriseerimise käigus kehas toimub?
  • Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)?
  • Mida nimetatakse elementaarlaenguks ja mis on selle kandjaks?
  • Milline on sõna “elektrilaeng” tähendus?
  • Defineeri laenguühik 1C.
  • Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada?
  • Selgita laengute jäävuse seadust.
  • Mida nimetatakse punktlaenguks?
  • Sõnasta Coulombi seadus? (valem)
  • Mida näitab kontstant k?
  • Mida nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks?
  • Iseloomusta ja võrdle omavahel ainet ning välja.
  • Defineeri elektrivälja tugevuse mõiste. (valem)
  • Kuidas arvutada punktlaengu elektrivälja tugevust?
  • Kuidas leida elektriväljade resultanti? (elektriväljade superpositsiooni printsiip)
  • Mida nimetatakse elektrivälja jõujooneks? Kuidas on sellised jooned suunatud?
  • Milliseid välju nimetatakse homogeenseteks?
  • Mis iseloomustab potentsiaalivälju?
  • Kuidas leida elektrivälja tööd? Valem
  • Mida nimetatakse energia 0-nivooks?
  • Kuidas leida punktlaendu potentsiaalset energiat elektriväljas? Valem.
  • Defineeri elektrivälja potentsiaali mõiste. Valem
  • Mida nimetatakse ekvipotentsiaalpinnks? Mis on sellel liikudes iseärast?
  • Punktlaengu elektrivälja potentsiaali arvutamise valemi tundmine .
  • Defineeri pinge mõiste. Valem.
  • Defineeri pinge ühik 1V.
  • Defineeri elektrivälja tugevuse ühik.
  • Mis on sammupinge ?
  • Selgita, mida väljendab 1eV.
  • Kirjelda elektrivälja mõju sellesse asetatud juhile.
  • Kirjelda elektrivälja mõju sellesse asetatud dielektrikule.
  • Milles seisneb polarisatsiooni nähtus?
    33. Millest koosneb kondensaator ja milleks seda kasutatakse?
    34. Mida nimetatakse kahe juhi vaheliseks mahtuvuseks? Valem.
    35. Defineeri mahtuvuse ühik 1F.
    36. Millist liiki kondensaatoreid tead ja kus neid kasutatakse?
    37. Oska leida kondensaatorite kogumahtuvust nende erineva ühenduse korral.
    38. Kondensaatori energia arvutusvalemi tundmine.
    Alalisvool
  • Mida nimetatakse elektrivooluks?
  • Mida nimetatakse alalisvooluks?
  • Mille poolest juhid erinevad mittejuhtidest?
  • Mis on laendukandjateks erinevates juhtides?
  • Millistel tingimustel saab elektrivool tekkida?
  • Mida loetakse voolu suunaks?
  • Mida iseloomustab voolu tugevus? Valem.
  • Mida nimetatakse laengukandjate kontsentratsiooniks? Valem.
  • Millest ja kuidas sõltub voolutugevus juhis siseehitusest lähtudes?
  • Sõnasta Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Valem.
  • Defineeri takistuse ühik 1Ω.
  • Oska leida kogutakistust juhtide erineva ühenduse korral.
  • Millest ja kuidas sõltub juhi takistus? Valemid.
  • Selgita juhi eritakistuse mõistet.
  • Selgita takistuse temperatuuriteguri mõistet.
  • Kuidas ühendatakse ja milleks kasutatakse amper - ning voltmeetrit?
  • Milles seisneb ülijuhtivuse nähtus?
  • Joule`i-Lenzi seaduse sõnastus ja valem.
  • Elektrivoolu töö ja võimsuse arvutamise valemite tundmine ja nende kasutamise oskus ülesannete lahendamisel.
  • Ühikute 1kWh ja 1J seose tundmine.
  • Millise energia arvel toimub voolu tootmine erinevat tüüpi „vooluallikates“?
  • Vooluallika elektromotoorjõu mõiste ja arvutusvalem.
  • Mis on sise- ja välistakistus?
  • Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem.
  • Mis on vooluallika tühijooks?
  • Mida nimetatakse lühiseks elektriahelas?
  • Milliseks energiaks erinevad elektriseadmed voolu uuesti muuta võivad? (voolu toimed)
    Magnetism
  • Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli?
  • Mida kujutavad endast püsimagnetid?
  • Mida nimetatakse magneti poolusteks?
  • Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused?
  • Kuidas püsimagnetid teineteist mõjutavad?
  • Mida nimetatakse aine magneetumiseks?
  • Kuidas magnetjõud sõltub magnetpoolustevahelisest kaugusest?
  • Mida avastas Oersted oma katsega ?
  • Millest ja kuidas sõltub vooluga juhtmete vahel mõjuv jõud?
  • Defineeri voolutugevuse ühik “amper”.
  • Selgita Ampere`i seadust.
  • Sõnasta “vasaku käe” reegel, magnetvälja jõu suuna määramiseks? Oska seda kasutada ülesannetes.
  • Defineeri magnetinduktsiooni mõiste ja selle ühik.
  • Mida kujutavad endast magnetvälja jõujooned? Kirjelda neid vooluga juhtmete ja püsimagnetite ümber.
  • Selgita superpositsiooniprintsiipi magnetinduktsiooni kohta.
  • Sõnasta ja oska kasutada “kruvireeglit” magnetinduktsiooni või voolu suuna määramiseks?
  • Millised võimalused on olemas magnetvälja olemasolu kindlaks tegemiseks?
  • Miks magnetvälja nimetatakse pöörisväljaks?
  • Põhjenda paralleelsete, vooluga juhtide vahel tekkivat tõmbumist ja tõukumist rakendades vajalikke reegleid.
  • Mida iseloomustab Lorentzi jõud?
  • Millest ja kuidas sõltub magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud?
  • Kuidas “vasaku käe reeglit” kasutada Lorentzi jõu suuna määramiseks?
  • Miks Lorentzi jõud ei suurenda laetud osakese kiirust? Mis osakesel muutub Lorentzi jõu mõjul?

    Elektromagnetiline induktsioon (Tarkpea)


  • Mis põhjustab ainult elektrivälja tekkimise ja millele elektriväli mõjub?
  • Millal tekib ruumi magnetväli ja millele see väli mõjub?
  • Millal tekib ruumi elektromagnetväli tervikuna ?
  • Milles seisneb elektromagnitilise induktsiooni nähtus?
  • Kirjelda dünamo ehitust ja töö põhimõtet.
  • Millal tekib juhtmetes induktsioonivool, mille poolest on see vool eriline?
  • Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda?
  • Millest ja kuidas sõltub induktsioonivoolu suurus ja suund?
  • Millised on pööriselise elektrivälja iseärasused ja kuidas ta tekib?
  • Mida väljendab induktsiooni elektromotoorjõud?
  • Kuidas arvutada induktsiooni elektromotoorjõudu ehk pinget magnetväljas liikuvas juhtmes ?
  • Mida nim. magnetvooks?
  • Kuidas magnetvoog on seotud magnetinduktsiooniga?
  • Kuidas magnetvoogu arvutada?
  • Defineeri magnetvoo ühik.
  • Millega võrdub induktsiooni emj.?
  • Sõnasta Faraday induktsiooniseadus.
  • Kuidas induktsiooni elektromotoorjõud poolis sõltub pooli keerdude arvust?
  • Sõnasta Lenzi reegel. Oska seda kasutada induktsoonivoolu suuna määramiseks.
  • Põhjenda miinus-märki Faraday induktsiooniseaduses kasutades Lenzi reeglit.
  • Milles seisneb endainduktsiooni nähtus?
  • Milline on endainduktsioonivoolu suund vooluahela sisselülitamisel ja milline väljalülitamisel? Põhjenda seda.
  • Mida iseloomustab keha induktiivsus?
  • Mida näitab juhi induktiivsus?
  • Defineeri induktiivsuse ühik.
  • Mida väljendab voolu muutumise kiirus? Millega ta on seotud?
  • Võrdle induktiivsust inertsi nähtusega.
  • Selgita valemit endainduktsiooni elektromotoorjõu arvutamiseks.
  • Pooli magnetvälja energia valemi seletus.
    Elektromagnetvõnkumised ja lained. (Tarkpea)
  • Mida kujutab endast vahelduvvool ?
  • Kuidas ja kus vahelduvvool tekib?
  • Milline graafik iseloomustab vahelduvvoolu? Kujuta see ja seleta, mida graafikult saab välja lugeda?
  • Milliste võrranditega vahelduvvoolu saab kirjeldada? Selgita neid.
  • Mida nimetatakse vahelduvvoolu hetk- ja mida amplituudväärtuseks?
  • Mille poolest erineb faasijuhe nulljuhtmest?
  • Kuidas on ühendatud elektritarbijad omavahel ja miks selliselt?
  • Milline on kaitsmete ehitus ja ülesanne?
  • Kirjelda generaatori ehitust ja tööd.
  • Mis tekitab induktiivtakistuse ja kuidas seda takistust arvutada?
  • Mis tekitab mahtuvusliku takistuse ja kuidas seda arvutada?
  • Selgita vóimsuse arvutamise valemit, mida kasutatakse vahelduvvoolu korral.
  • Selgita pinge ja voolutugevuse efektiivväärtuste móisteid.
  • Milline on transformaatori ehitus ja töö póhimóte?
  • Kuidas arvutada trafo kasutegurit?
  • Kus ja milleks trafosid kasutatakse?
  • Selgita kuidas toimub elektrienergia ülekanne ja póhjenda sellise ülekande otstarbekust.
  • Mida kujutab endast vónkering ja kuidas see töötab?
  • Vórdle vedrupendli vónkumisi elektromagnetiliste vónkumistega, mis tekivad vónkeringis.
  • Kuidas arvutada vónkumiste perioodi ja sagedust vónkeringis? Selgita tähiste tähendust.
  • Mida nimetatakse elektromagnetvónkumisteks?
  • Mida mõeldakse elektromagnetvälja all?
  • Selgita elektromagnetvälja olemasolu suhtelisust.
  • Mida nimetatakse elektromanetlaineks?
  • Iseloomusta elektromagnetlaineid?
  • Kuidas tekitada elektromagnetlaineid?
  • Kuidas saada Hertzi vibraatorit vónkeringist lähtudes? Póhjenda.
  • Miks kasutatakse tele- ja raadiosideks vóimalikult lühemaid elektromagnetlaineid?
  • Millisteks piirkondadeks jaguneb elektromagnetlainete skaala?
  • Iseloomusta lühidalt erinevaid elektromagnetlaineid.
  • Kuidas elektromagnetlainete omadused sóltuvad nende sagedusest?
  • Millised nähtused kinnitavad, et elektromagnetvälja levimist vóib käsitleda lainena?
  • Kuidas arvutada elektromagnetlainete levimise kiirust keskkonnas? Millega vórdub nende kiirus vaakumis?
  • Kus ja kuidas kasutatakse elektromagnetlaineid?
    Laineoptika ( Voolaid )
    §2.-§8.
  • Mida kujutab endast elektromagnetlaine?
  • Millisel kahel viisil saab iseloomustada elektromagnetlainet ja mida sel juhul mõõdetakse?
  • Milline on valguslaine olemus?
  • Mis liiki laine on valguslaine ja miks?
  • Milline osa valguslainest põhjustab nägemisaistingu?
  • Mis on lainefront ?
  • Millal on tegemist tasa- ja millal keralainetega?
  • Mida nimetatakse valguse lainepikkuseks, laine perioodiks ja sageduseks ?
  • Kuidas arvutada valguslainete kiirust?
  • Mis ja kuidas määrab valguse intensiivsuse?
  • Milline on valguse lainepikkuste vahemik ja millised on äärmised värvused?
  • Nimeta vikerkaarevärvid.
  • Milliseid toone nimetatakse põhivärvusteks ja miks neid nii nimetatakse?
  • Millest sõltub inimese värvusaisting?
  • Milles seisneb värvipimedus?
  • Millise värvuse suhtes on inimsilm kõige tundlikum ?
  • Mis iseloomustab infra- ja mis ultravalgust?
  • Mis toimub valgusega erinevat tooni pindadel või filtrites?
  • Mis on värvusfilter?
  • Mille poolest erineb must pind valgest pinnast?
  • Miks valget valgust nimetatakse liitvalguseks ?
  • Milles seisneb valguse difraktsiooni nähtus?
  • Kuidas saaks valguse difraktsiooni jälgida?
  • Kuidas difraktsioonipilt ava suhtes asetub ja kuidas sõltub ava laiusest?
  • Miks tavalises valguses difraktsioonipilt on mitmevärviline?
  • Kuidas Huygensi -Fresneli printsiip seletab difraktsiooniribade tekkimist kitsa pilu taha?
  • Mida nimetatakse „varju“ piirkonnaks ?
  • Mida nimetatakse valguse interferentsiks?
  • Kuidas valguslainete liitumise tulemus sõltub nende käiguvahest?
  • Mida nimetatakse lainete käiguvaheks?
  • Millal lained teineteist võimendavad ja millal nõrgendavad?
  • Kuidas põhjendada interferentsi energia jäävuse seadusest lähtudes?
  • Kuidas valguse interferentsi praktiliselt tekitada?
  • Milliseid laineid nimetatakse koherentseteks?
  • Mis võib põhjustada valguslainete mittekoherentsuse?
  • Kuidas saada koherentseid valguslaineid?
  • Kuidas aatom valgust kiirgab?
  • Mis tähendab väikest optika seisukohalt?
  • Millistel tingimustel võb tekkida püsiv interferentsi ja difraktsioonipilt?
  • Oska kirjeldada ühte interferentsi-difraktsiooni rakendust.
    §9.-§11.
  • Milles seisneb valguse murdumise nähtus?
  • Selgita valguse murdumisseadusi.Valem.
  • Mida nimetatakse valguse langemis-, peegeldumis - ja murdumisnurgaks? Oska joonistada.
  • Mida nimetatakse keskkonna suhteliseks, mida absoluutseks murdumisnäitajaks? Nende seos.
  • Mida nimetatakse valguse dispersiooniks?
  • Kuidas aine murdumisnäitaja sõltub valguse värvusest?
  • Selgita vikerkaare tekkimist.
  • Mis on spekter ja kuidas see tekib?
  • Millistest osadest koosneb spektroskoop ja milline on nende osade ülesanne ning asetus ?
  • Kuidas spektreid liigitatakse ja mis nende erinevuse põhjustab?
  • Milles seisneb spektraalanalüüs ja milline aatomite omadus seda võimaldab?
  • Millised eelised on spektraalanalüüsil keemilise analüüsiga võrreldes?
    Kvantoptiks(Voolaid)
    §12.-§16.
  • Selgita Plancki valemit. Mida see valem seostab?
  • Milles seisneb fotoefekti nähtus?
  • Sõnasta ja selgita fotoefekti kahte seadust.
  • Tunne ja oska kasutada Einsteini fotoefekti valemit ülesannete lahendamisel.
  • Millistel tingimustel on fotoefekt ainest jälgitav?
  • Mida nimetatakse elektroni väljumistööks?
  • Mida nimetatakse fotoefekti punapiiriks?
  • Nimeta fotoefekti kasutusvõimalusi.
  • Oska leida footonite massi, impulssi , energiat, sagedust ja lainepikkust.
  • Millistes nähtuste käitub valgus nagu osake ehk footonina?
  • Kirjelda Comptoni efekti.
  • Küsimused #1 Küsimused #2 Küsimused #3 Küsimused #4 Küsimused #5 Küsimused #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 113 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Anneliise1 Õppematerjali autor
    11nda klassi füüsika küsimused kontrolltööde kordamiseks.

    Sarnased õppematerjalid

    Füüsika küsimuste vastused
    2
    doc

    Füüsika küsimuste vastused

    1. Milles seisneb keha elektriseemine? Mis elektriseerimise käigus kehas toimub? Keha elektriseerimine seisneb selles, et kehale antakse elektrilaeng, kas negatiivne või positiivne. 2. Kuidas kontrollida kehal laengu olemasolu (kolmel viisil)? Kui kehal positiivne laeng, siis ta kas vastavalt tõmbub või tõukub. Kui laengut pole püsib keha paigal. 3. Mida nimetatakse elementaarlaeguks ja mis on selle kandjaks? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus. Elementaarlaengu kandjateks on elektronid. 4. Milline on sõna ,,elektrilaeng" tähendus? Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 5. Defineeri laenguühik 1 C. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon. 6. Millist liiki on laenguid ja kuidas laetud kehad teineteist võivad mõjutada? Kahte liiki laengud: positiivsed ja negatiivsed. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub t?

    Füüsika
    Kontrollküsimused
    27
    doc

    Kontrollküsimused

    KONTROLLKÜSIMUSED 1. Sissejuhatus. 1. Elektrotehnika olemus. Mida nimetatakse elektrotehnikaks? 2. Mida nimetatakse energeetikaks? 3. Mida nimetatakse energiasüsteemiks? 4. Mida nimetatakse elektrisüsteemiks? 5. Milliseid seadmeid nimetatakse elektriseadmeiks? 6. Millised seadmed on valgustusseadmed? Tuua näiteid. 7. Millised seadmed on jõusedmed? Tuua näiteid. 8. Millised seadmed on elektrivõrgud? 9. Millised seadmeid nimetatakse elektritarbijaiks? 10.Kuidas jaotatakse elektriseadmeid pinge järgi? Pingete suurused? 11. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 12. Milline peab olema tarbija nimipinge ja võrgupinge millesse nad lülitatakse? 2.Füüsikalised põhimõisted (põhikooli füüsikakursusest). 1. Mida nimetatakse mateeriaks? 2. Molekul. Kuidas on molekulid omavahel seotud? 3. Millest oleneb aine temperatuur? 4. Kuidas jaotatakse ained vastavalt nende füüsikalistele omadustele? 5. Aatomi ehitus. 6. Kui kiir

    Elektrotehnika
    Füüsika KT konspekt-MAGNETISM
    3
    docx

    Füüsika KT konspekt: MAGNETISM

    1. Missugustel põhjustel võib ruumi tekkida magnetväli? Liikuvad laetud osakesed, elektrivoolu olemasolu, püsimagnetid, ajas muutuv elektriväli. 2. Mida kujutavad endast püsimagnetid? Mõndade materjalide pidev omadus tõmmata külge rauast esemeid. Jagnunevad U- ja sirgmagnetiteks. 3. Mida nimetatakse magneti poolusteks? Kõigil magnetitel on paarisarv pooluseid, see on magneti piirkondi, kus tema magnetilised omadused avalduvad kõige tugevamini. Tavaliselt on pooluseid kaks, põhja- (N) ja lõunapoolus (S). Pooluste nimed on pandud selle järgi, milline pöördus vabalt rippudes Maakera vastava geograafilise pooluse poole. Nt magneti N-poolus pöördus Maa geograafilise põhjapooluse poole. 4. Millest on tingitud püsimagneti magnitilised omadused? Püsimagnetite magnetilisi omadusi võib seletada neis leiduvate ,,mikrovoolude" ühesuguse orientatsiooniga. Sellisel juhul ,,mikrovoolude" magnetväljad liitudes tugevdavad üksteist ja tekitavad an

    Füüsika
    Elektromagnetväli
    2
    docx

    Elektromagnetväli

    2.ptk Elektromagnetväli Kordamisküsimused kontrolltööks 11.klassile 1. Mida käsitleb elektromagnetism? - Elektromagnetism käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetnähtuste omavahelisi seoseid. 2. Mida nimetatakse induktsioonivooluks? - Induktsioonivooluks nimetatakse juhtme liikumist magnetväljas, mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. 3. Millest sõltub Lorentzi jõud, mis mõjub liikuvale laengule magnetväljas? - 1. Kui magnetvälja tugevus on konstantne ja välja siseneb kaks osakest, mille liikumiskiirused on võrdsed, siis suurem jõud mõjub osakesele, mille laeng on suurem. 2. Mida kiiremini liigub laetud osake tugevas magnetväljas, seda suurem jõud mõjub osakesele. 3. Kui laenguga osake liigub risti magnetvälja B-vektori suunaga, siis tekkiv jõud on suurim. 4. Lorentzi jõu valem ja defineeri tähised valemis. - F(l) = F(m) / N ; F(m) = Magnetjõud ; N= Liikuvate laengukandjate arv ; F(l) = Lo

    Füüsika
    Füüsika gümnaasiumi kordamine
    5
    docx

    Füüsika gümnaasiumi kordamine

    Füüsika Mida näitab laeng? Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 1. Kuidas erinevad laengud mõjutavad üksteist? Laengud jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad üksteise suhtes. 2. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille suurus on 1,6*10 astmes -19 kulonit. 3. Millise märgiga millistel osakestel esineb? Esineb ioonidel. Siis kui aatom LISAB väliskihile elektrone, tekib negatiivne ioon ja kui aatom ANNAB ÄRA väliskihi elektrone, siis tekib positiivne ioon. 4. Mis on vaba laengukandja? Vaba laengukandja on osake, mis sisaldab arvukalt laetud osakesi ning saab liikuda elektrijõudude toimel kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. 5. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektri

    Füüsika
    Kordamisküsimused füüsikas
    12
    docx

    Kordamisküsimused füüsikas

    Kordamisküsimused 1. Mida näitab laeng? Laeng näitab, mil määral keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. 2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad? Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tüukuvad ja erinevad laengud tõmbuvad. 3. Mis on elementaarlaeng? −19 Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q= 1.6 ∙10 C 4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb? Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal. 5. Laengu jäävuse seadus? Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon? a) Negatiivne ioon tekib siis kui aatom omastab elektrone. b) Positiivne ioon

    Füüsika ja elektrotehnika
    Füüsika 2 - 1-89 eksami spikker
    28
    doc

    Füüsika 2 - 1-89 eksami spikker

    1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip el. väjale. Kaa

    Füüsika ii
    Mere-Füüsika 2-eksamivastused 1-89
    27
    pdf

    Mere, Füüsika 2, eksamivastused 1-89

    1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsiooniprintsiip el. väjale. Kaa

    Füüsika ii




    Kommentaarid (5)

    arinar profiilipilt
    arinar: Appi , kulutasin oma punktid ainult küsimustele, mis ei vii mitte kuskile, selliste punktide eest oleks pidanud olema juba vastused.
    14:43 19-02-2013
    ducati profiilipilt
    ducati: Väga head küsimused ! Sain 5 kontrolltöö.
    18:36 08-12-2010
    kristjantxx profiilipilt
    kristjantxx: kas ainult küsimused ja hind 100 punkti??
    23:44 25-04-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun