50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Silver Kelder
Õppematerjali autor
Valgusõpetus e optika Valgusallikad kehad, mis kiirgavad valgust Soojuslikud valgusallikad on näiteks päike, lõke, hõõglamp, küünlaleek. Külmad valgusallikad on näiteks virmalised, teleriekraan, jaaniussid, teatud batkerid Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuleb valgusallikale anda energiat. Me oleme harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid valgusallikad kiirgavad ka sellist valgust, mida me ei näe. Valgust, mis tekitab valgusaistingu, nimetatakse nähtavaks valguseks. Nähtamatu valgus: infrapuna- (IV) ja ultravalgus (UV). Infravalguse toimel kehad soojenevad ja seetõttu nimetatakse seda valgust soojuskiirguseks. Ultravalgust liigitatakse organismidele väheohtlikukuks ja ohtlikuks. Ohtlik osa võib tekitada nahavähki, mikroobidele mõjub aga surmavalt. Liigse UV eest kaitseb maad osoonikiht. Valguse levimiseks nimetatakse valgusenergia kandumist ruumi. Valgus levib läbipaistvas
Valgus on nähtav ainult siis, kui ta silma levib. Täielikus pimeduses me ei näe midagi! Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu! Kehad on nähtavad neilt peegeldunud valguse tõttu! Nägemine peegli abil. Vaatlejale näib, et valgus lähtub valguskiirte pikenduste lõikepunktist B, kuid oma kogemuste põhjal teame, et valgust kiirgav laterrn pole mitte vees, vaid posti otsas! Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas ei valgusta, nimetatakse täisvarjuks. Ruumipiirkonda eseme taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt, nimetatakse poolvarjuks. Vari väikesemõõtmelise valgusallika korral. Valgus levib kollasest väikesest valgusallikast sirgjooneliselt tema teele jääva esemeni ja sellest mööda. Eseme taha valgus ei levi ja tekib täisvari. Vari mitme väikesemõõtmelise valgusallika korral.
3. VALGUS 3.1. Valgusallikad Valgusallikad ja soojusallikad. Miks on taevatähed erineva värvusega? Kas Kuu on valgusallikas? Valgusallikad kiirgavad valgust, kõik teised esemed on vaid valgusallikatest neile langenud valguse peegeldajad. Kui toas on pime, paneme tule põlema. Nii me ütleme. Tegelikult me tuld ei tee, vaid lülitame sisse valgusallika, milleks on enamasti kas laua-, lae- või põrandalamp. Lülitile vajutamisel tekib lambis elektrivool, mis põhjustabki valguse kiirgumist. Kodus kasutame tavaliselt hõõglampe, koolis aga ena- masti päevavalguslampe. Vaatlus ja arutlus: hõõglamp
punktvalgusallikast lähtuva valguse sihis, nii et need moodustaksid eseme ülemise ja alumise pinna puutujad. Nende kiirte lõikumine ekraani tasandiga näitab eseme varju suurust ekraanil. Kui me ise vaatleksime punktvalgusallikat ekraani tasandis, siis varju piirkonnast väljaspool me näeksime valgusallikat, kuid varju piirkonnas ei näeks, sest ese varjab meie jaoks valgusallika. Kui eset valgustab punktvalgusallikast suuremate mõõtmetega kerakujuline ehk sfääriline valgusallikas, Kohe kui valgus jõuab teistsugusesse keskkonda, ta murdub või peegeldub Valguse murdumise korral saab appi võtta kiirteoptika Peeglites ja läätsedes tekivad (vahest vähendatud või suurendatud) kujutised. tasapeeglid - täiesti lameda peegelpinnaga kõverpeeglid - kõvera peegelpinnaga o kumerpeeglid - peegelpind on kumera kujuga o nõguspeeglid - peegelpind on nõgusa kujuga
Värviline pind peegeldab vaid iseenda värvi valgust, ülejäänud neelduvad. Silmaava ehk pupilli abil reguleerib organism silma sattuva valguse hulka. Kepikesed näevad valgust, kolvikesed värve. Kolvikesi on kolme liiki: sinised, rohelised ja punased. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt, mitteühtlases kõverjooneliselt. Valguse kiirus õhus ja ka õhuta ruumis on 300 000km/s. Valgusaasta on vahemaa, mille läbib valgus ühe aasta jooksul. Vari on ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. Esemetel on vari, sest valgus levib sirgjoonelisel ja seetõttu ei levi ta keha taha. Vari jaguneb täisvarjuks ja poolvarjuks. Valguse peegeldumine on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub tagasi samasse keskkonda, kust see tuli. Valguskiire langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. a=B Omavahel risti olevad tasapeeglid suunavad valguse samas sihis tagasi. Nõguspeegel koondab, kumerpeegel hajutab. Peegeldumist peegelpinnalt nim otseseks peegeldumiseks
muutu. * Valguse sirgjoonelise öevimisega seletatakse varjude teket. * Vari on piirkond kuhu ei lange valgus energiat. Vari jaguneb: täisvari ja poolvari. -) Täisvari on piirkond, kus olles ei ole valgusallikat näha. -) Poolvari on piirkond, mis tekib koos täisvarjuga ja kus olles vaatleja näeb ainult osa valgusallikast. * Täisvarju tekkimise joonis. ) Punktvalgusallikas on valgusallikas, mille mõõtmed võrreldes tõkke mõõtmetega on väikesed või kaugus tõkke ja valgusallika vahel on suur. * Poolvarju tekkimise joonis. Poolvari Täisvari
1. VALGUSÕPETUS Valguse peegeldumine valguse mõiste- valgus on nähtus, kus valgus langeb mingile pinnale ja pöördub sealt samasse keskkonda tagasi Peegelpinna ristsirge - valguskiire langemispunktist pinnaga risti tõmmatud sirgjoon Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kui asetada valguskiire teele mingi valgust mitteläbilaskev keha-paberleht,peegel-, siis valguskiire suund muutub ja valguskiir pöördub samasse keskkonda tagasi. Pinna ristsirge ehk pinnanormaal joonestatakse punktist, kuhu kiir peeglil langeb. Valguse langemisnurgaks loetakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisnurgaks loetakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisel on kiirte käik pööratav. Valguse peegeldumisnurk on võrdne valguse langemisnurgaga (β = α). Katse: Suuname laserikiire peeglile. Valgus langeb peeglile ja peegeldub sellelt. Näeme, et peegeldunud kiir levib mingis teises suunas. Muutes valguse langemisnurka, muudab k
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele lähedasele kiirus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid