Kordamisküsimused füüsikas (0)

Kordamisküsimused
1. Mida näitab laeng?
Laeng näitab, mil määral keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus .
2. Nimeta laengu liigid ja kuidas nad üksteist mõjuatavad?
Positiivsed ja negatiivsed- smamad laengud tüukuvad ja erinevad laengud tõmbuvad.
3. Mis on elementaarlaeng ?
Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille väärtus on q=
4. Millistel osakestel, millise märgiga see esineb?
Seega on iga keha laengu suurus nende osakeste laengute summa. Igal kehal.
5. Laengu jäävuse seadus?
Laengu jäävus väljendab maailma üldist keskmist elektrilist neutraalsust. Laengu jäävuse seadus elektriliselt isoleeritud ehk suletud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.
6. Mis on ja kuidas tekib a)negatiivne b)positiivne ioon ?
a) Negatiivne ioon tekib siis kui aatom omastab elektrone.
b) Positiivne ioon tekib siis kui aatom loovutab elektrone.
7. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?
Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine.
Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund.
8. Ainte liigid juhtivuse järgi
1) Juhid - Palju vabu laengukandjaid (metallid, happed , alused, soolad jne) Juhis tekib soojuse eraldumine.
2) Pooljuhid – ained, milles ainekandjad on seotud, kuid väga ei liigu. Lengukandad pole pooljuhtides alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta (Si, Ge, RaAs , ).
3) Mittejuhid – dielektrikud ehk isolaatorid , sisaldavad väga vahe või üldse polevabu laengukandjaid ( kumm , plastmass jne).
9. Mida näitab voolutugevus (VÜT)?
Voolutugevuse ühikuks on üks amper . [ 1C = 1 A·1s ; 1e = 1,6·10-19 C ]
q= It
10. Kuloni seadus (V.T).
Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget laeng suurusega üks kulon . Järelikult 1C = 1 A·1s.
Maksimaalset laengut, mille vooluallikas suudab vooluringist läbi viia, nimetatakse sageli vooluallika mahutavuseks (mitte mahtuvuseks!) ja teda mõõdetakse amper-tundides. Kui voolutugevus juhis on üks amper, siis läbib ühe tunni jooksul juhi ristlõiget laeng üks amper-tund (1 A·h).
Kuna ühes tunnis on 3600 sekundit, siis 1 A·h = 1 A·3600 s = 3600 C.
11. Millega tegeleb elektrostaatika?
Homogeense välja E- vektor on kogu vaadeldavas ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga ning välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged , mille vahekaugus ei muutu.
Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt .
12. Mida näitab dielektriline läbitavus?
Dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on aines elektrijõud väiksem kui vaakumis .
13. Mis on püsimagnet ?
Püsimagnet - keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel.
14. Mis on magnetipoolus ja neutraalne piirkond?
Poolus on koht, kus magneti omadused on kõige tugevamad.
Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ka ise tekitama elektrivälja.
Neutraalne piirkond- pooluste vaheline ala, kus magnetomadused puuduvad.
15. Kuidas erinevad magnetid üksteist mõjutavad?
Sama laenguga kehad tõukuvad teineteisest, sama laenguga tõmbuvad.
16. Kus esineb magnetväli? Millal on vooluga juhtmete vahel jõud max., millal min., millal tõmbuvad, tõukuvad?
Magnetväli esineb iga liiki elekrtivoolu ümber, ehk kõikjal, kus on tegemist laetud osakeste liikumisega.
17. Ülesanne.
18. Ampere’i seadus (VÜT)
Ampere seadus -> jõu suuna määratus. Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud F on võrdne magnetinduktsiooni B , voolutugevuse I, juhtmelõigu pikkuse L ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin a. Jõu suuna määrab vasaku käe reegel. Magnetjõud suunatud alati risti nii voolu kui ka magnetvälja suunaga.
19. Oskad määrata juhtmele mõjuva jõu suunda?
20. Võrdle magnetvälja ja elektrivälja jõujooni.
Magnetvälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on B-vektor suunatud piki selle joone puutujat. Elektrivälja jõujooneks nimetatakse mõttelist joont, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib väljatugevuse vektori sihiga.
21. Mida näitab pinge (VÜT)?
Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. U=A/q ühik 1V.
22. Mida näitab potentsiaal?
Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. tähis gamma . gamma=W(pot. energ)/q(laengu suurus).
23. Mida näitab Lorentzi jõud? Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtmeotstel tekkiva pinge suurus?
Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu,
laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega.
24. Mis on elektromotoorjõud ,mida see näitab?
Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel, kui juhtmes puudub vool.
Millest sõltub pinge juhtme otstel, mis tekib magnetväljas? U = vI B*sin gamma
v - juhtme liikumise kiirus (m/s)
l - juhi pikkus (m)
B - magnetinduktsioon (T)
γ - nurk kiiruse ja magnetvälja suuna vahel
25. Faraday seadus (VÜT).
Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
ε indutseeritud elektromotoorjõud (Volt)
t ajavahemik (sek)
Φ magnetvoog (Wb)
26. Mida näitab elektrivälja tugevus (VÜT)?
27. Mida näitavad mahtuvus ja induktiivsus ? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega (VÜT)?
Induktiivsus iseloomustab keha suutlikkust tekitada magnetvoogu ja endainduktsiooni elektromotoorjõudu. L= lamda*Φ/lamda L.
Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada elektrilaengut. C = q (laenguhulk) / U ( potensiaal ), ühik F.
28. Elektromagnetlainete skaala.
Elektromagnetlainete skaala e. spekter on elektromagnetlainete liigitus lainepikkuse järgi.
29. Milles seisneb valguse dualism ? Millal esinevad kvant omadused, millal laine omadused?
Ühe teooria järgi levib valgus osakestena, teise teooria järgi lainena.Valguse lainepikkuse muutumist saab iseloomustada kvantteooriaga. Laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri-ja magnetvälja perioodilises muutumises.
30. Mis on valgus?
Tekitab nägemisaistingu ja inimene saab jälgida ümbritsevat keskkonda silmadega .
31. Millest sõltub valguse värvus?
Erineva lainepikkusega valguslainetest. Põhivärvused. Punane, roheline, sinine.
32. Pikim , keskmine ja lühim värvus?
Pikim: punane; lühim: violetne; keskmine: roheline.
33. Nimeta põhivärvused.
Põhivärvused. Punane, roheline, sinine.
34. Mis on osaline ja täielik värvipimedus , kui tihti esinevad?
Täieliku värvipimeduse korral nähakse kogu maailma mustades, valgetes ja hallides toonides. Esineb väga harva. Osalise värvipimeduse korral ei suudeta peamiselt eristada punast ja rohelist värvust. Esineb 8% meestest.
35. Ultra -ja infravalgus, millised kehad tekitavad?
Infravalgust kiirgavad kõik kuumad kehad nt. Päike, inimkeha, ahi. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab nt. Päike, tähed, gaasilamp.
36. Kuidas on seotud kvandi energia ja sagedus
Ef= h x f.
37. Footon , kuidas saab arvutada selle massi? Mille poolest erineb teistest osakestest ?
Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. Erinevalt teistest ainetest pole footonil seisumassi. E=m*c ruudus .
38. Fotoefekt- nimetatakse elektronide “väljalöömist” ainest valguse toimel.
Tavafoto pildistamisel lähtume geomeetrilise optika põhiseadusest -- valguse sirgjoonelisest levimisest. Objektilt lähtuvad valguskiired juhitakse fotoaparaadi objektiivi abil filmilindile , kuhu jäädvustub varjatud kujutis. Film töödeldakse ja saadakse tasapinnalised fotod.
39. Punapiir .
Punapiir on kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti ehk tõrjuda ainest välja elektroni. f=A/h. Fotoefekti punapiir on selline lainepikkus , millest pikemaid lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama.
40. Dispersioon, selle seaduspära .
Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Mida väiksem valguse lainepikkus, seda suurem murdumisnäitaja.
41. Millal ja kuidas tekib vikerkaar?
Vikerkaar tekib, kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades.
42. Spekter, selle liigid.
Spekter näitab valguse intensivuses jaotust lainepikkuste või sageduste järgi.
1) pidevspekter - esindatud kõik lainepikkused. annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja tihedad hõõguvad gaasid.
2) joonspekter - annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul.
43. Mis on, miks ja kus kasutatakse spektraalanalüüsi?
Joonspektri alusel tehakse kindlaks aine keemiline koostis.
44. Oskad konstrueeruda kujutist läi nõgus- ja kumerläätse, oskad iseloomustada tekkinud kujutist?
Kumerad läätsed koondavad valgust, nõgusad läätsed hajutavad valgust.
45. Optiline tugevus (ühik).
dioptria
46. Kuidas inimesed jagunevad nägemise järgi, kuidas parendataktse?
1) tavanägijad 30% 2) lühinägijad ( nõguslääts ) 20% 3) kaugnägijad ( kumerlääts ) 50%
47. Valguse difraktsioon ja millal on märgatav
Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha.
48. Interferents ja tekkimise tingimus, interferents kiledes .
Kahe laine liitumine, mille tulemusena võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist.
Millal tekib lainete liitumisel hele triip ja millal tume triip? (võib teha joonise) ....
49. Miks seebimull värviline?
Käiguvahe on võrdeline seebikile paksusega ja pöördvõrdeline lainepikkusega
50. Mis on ja kus kasut. selgendavaid katteid ?
Osa peegeldub kile ülemiselt pinnalt, osaliselt tungib kilesse. Selgendavad katted on peegeldamisvõimet vähendavad katted.
Valgusepeegeldumisseadus (joonis). * I seadus - Langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas.
* II seadus - Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed.
Footoni energia (vüt) Footoni energia on määratud talle vastava laine sagedusega. E= h*f
51. Hologramm - laserivalguse abil tekitatud kolmemõõtmeline kujutis.
Hologrammi pildistamisel jäädvustatakse fotoemulsioonis mitte eseme kujutis, vaid sellelt lähtuv valguslaine . See saab võimalikuks tänu laservalguse eripärale, mida füüsikas nimetatakse koherentsuseks.