Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise...
Aruandeaasta kasum ? Autode kasutusrendi kulu 7 621 Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800 Käibemaksu ettemaks 327 Masinad ja seadmed 18 320 Muu materiaalne põhivara 18 588 Muud ärikulud 1 464 Müüdud kauba kulu 7 075 Mü...
Tallinna Tehnikaülikool 1 kodutöö KAUGÕPE Kodutöö Tallinn 2015 Sisukord SISUKORD......................................................................................................... 2 1. ÜLESANNE..................................................................................................... 3 2. ÜLESANNE..................................................................................................... 3 3. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 4. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 5. ÜLESANNE..................................................................................................... 4 6. ÜLESANNE..................................................................................................... 5 1. Ülesanne AS Peipsi Koola müüb oma kaupa ...
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = ----------------------------------------------- rahaliste vahendite tase) lühiajalised kohustused (Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused ...
1. Aktsia on: a. Õiglase väärtusega soetatud väärtpaber, millega vahetatakse vara või arveldatakse osapoolte vahelises tehingus b. Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust tagastada laen kokkulepitud tähtajal c. Väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kohustistest d. Väärtpaber võlakiri, mis ostetakse tagasi lunastustähtajal 2. Firma kohta on teada järgmised andmed: Juhul kui 31.12 on laos arvel 9000 tk, siis LIFO meetodi rakendamisel on lõppvaru maksumus: Valige üks: a. 108 000 b. 99 000 c. 113 000 d. 100 000 3. Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. See on: Valige...
Pidev süsteem- peetakse koguaeg arvet kauba liikumise üle. Perioodiline süsteem jooksev arvepidamine kauba sissetulekul, aga väljaminek selgub investuuri tehes. ÕPIK LK 233-234 TEST T-9.1 Jooksvate tulude ja kulude kõige täpsema vastandamise tagab LIFO. Sest LIFO puhul müüme maha kõige hiljem sisse ostetud kaubad. T-9.2 Kaubavaru algjääk (maksumus) oli 60 000 krooni, perioodi jooksul soetati kaupa 380 000 krooni eest ja perioodi lõpul oli kaubavaru jääk 50 000 krooni. Müüdud kaupade omamaksumus on 390 000 krooni. T-9.3 Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja ostetud kaubast. Inventeerimine on varude bilanssi ülesse võtmine varana. T-9.4 Kõige hiljem ostetud kaup kajastub lõppvaruna FIFO. T-9.5 Firma kohta on teada järgmised andmed: Kaubaühikud (tk) Kaubaühiku hind (kr/tk) Kaubavaru (01.01) 8000 11 Ostud (10.06) ...
Kasumiaruandeskeem 2 Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele. Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kas...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Merlin Tammar 062941 VARUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: Pillle Kaarlõp Tallinn 2007 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 2. VARUDE ARVESTUS.................................................................................................. 4 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID............................................................................. 6 4. VARADE INVENTEERIMINE..................................................................................... 10 5. VARUDE ARVESTUSMEETODID............................................................................. 14 6. VIIDATUD KIRJANDUS.....................
NÄIDE 1 Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku Varud kokku (kr) liikumise kohta ühikute arv (tk) soetusmaksumus (kr) Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul Esimene ost (01.04) 20 9 180 Teine ost (01.05) 20 10 200 Kolmas ost ( 01.10) 20 12 240 Neljas ost (01.12) 20 13 260 Ressurss 120 1200 Müük 72 Kaubavarud perioodi lõpul 48 tk Ühiku kaalutud keskmine soetushind = ressurss (kr) : ressurss (tk) = 1200 : 120 = 10 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 48 tk x 10 kr/tk = 480 kr NÄIDE 2 Info Ostetud/müüdud Ühiku soet Partii soet Müüd...
Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Piret Suursild KASUMIARUANDE SKEEMI 2 VASTAVUS EFS-LE JA FINANTSANALÜÜS OÜ-S VINARE LOGISTIKA Lõputöö Juhendaja: Siiri Luts, MA Mõdriku 2020 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik lõputöö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjalikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Annan uurimistöö positiivsele hindele kaitsmise korral Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasuta loa (lihtlitsents) enda koostatud uurimistöö reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas digitaalarhiivi lisamiseks kuni autoriõiguse kehtivusaja lõppemiseni. Koostaja: Piret Suursild Töö vastab lõputöö kohta kehtivatele miinimumnõuetele ja selle võib esitada retsensendile. Juhendaja: Siiri...
PÕHIVARA Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta). PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.): *Materiaalne põhivara (mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.) *Immateriaalne põhivara (mateeria puudub) *Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu) *Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.) MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise...
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastat...
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 ...
ISESEISEV TÖÖ VARUDE ARVESTAMISE MEETODITE KASUTAMINE 1. AS Jääkaru oktoobrikuu majandustehingud on järgmised: Kuupäev Nimetus Ühikud Soetusmaksumu Varud kokku (tk) s (kr/tk) 01.10 Varu 10 150 1500 algjääk 08.10 ost 4 160 640 15.10 ost 11 170 1870 26.10 ost 5 176 880 Ressurss: 30 4890 Müük: a)3560 b)3586 c)3500 Kauba varu a)1330 b)1304 c)1390 perioodi lõpul 31.10 tuvastati inventeerimisel 8 ühiku olemasolu laos. Arvuta...
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500 D: käibemaks 49900 K: TTA ...
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realiseeritakse. Kuna saadava saepuru turuväärtus on s...
Kasumiaruanne TULUD tulud kaupade müügist 398500 tulud teenuste müügist 157350 muud tulud 38100 Tulud kokku 593950 KULUD müüdud kauba kulu 265460 bürookulu 5609 telefoni kulu 7000 tehnohoolde kulu 9364 transpordi kulu 35000 rendikulu 11897 palgakulu 50000 sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru ...
Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Ülesanne 1 Otse- ja kaudkulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsekulud kokku on 130 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Organisatsiooni üldkulud on 30 000.- Leida: 1. Kogukulud (kulud kokku) 130 000 + 20 000 + 30 000 = 180 000 EUR 2. Ühiku kulu (ühe toote kogukulu) 180 000 / 1000 = 180 EUR Ülesanne 2 Tootekulud, töötlemiskulud ja perioodikulud AS Raamat müüb raamatuid 1 000 tk. Otsesed materjali kulud kokku on 90 000.- Otsesed tööjõukulud kokku on 40 000.- Tootmise üldkulud on 20 000.- Leida: 1. Ühe toote otsekulud (ühiku otsekulud) 90 000 + 40 000 / 1000 = 130 EUR 2. Ühe toote tootmiskulud (ühiku tootmiskulud) 90 000 + 40 000 + 20 000 / 1000 = 150 EUR 3. Ühe toote töötlemiskulud 40 000 + 20 000 / 1000 = 60 EUR 4. Töötlemiskulud kokku 40 000 + 20 000 = 60 000 EUR 5. Tootmiskulud kokku 90 000 + 40 000 +...
Bilanss Aktiva Käibevara Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank SEK 6720 Swedbank 8995 Kokku 16108 Nõuded ja ettemaksed Käibemaksu ettemaks 3474 Ettemakstud rent 4500 Ostjate laekumata arved 403335 Kokku 411309 Varud Valmistoodang 60000 Kokku 60000 Käibevara kokku 487417 Põhivara Muu materiaalne põhivara 67867 Kokku 67867 Aktiva kokku 555284 Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 1...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö...
Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu / Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / ...
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 ...
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS..........
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
KATEGOORIA JUHTIMISE MÕÕDIKUD JA TOOTLIKKUS Lektor: Raili Kuusik MA E-mail: [email protected] Mõdriku 2012 Finantsnäitajate rakendamine 1. Ettevõtte edukuse määratlemiseks kasutatakse erinevaid näitajaid. Selleks, et tulemusi saaks võrrelda, tuleb leida adekvaatne võrdlusbaas. 2. Tasakaalus tulemuskaardi puhul rakendatakse hinnangute andmisel järgmisi punkte: eesmärk; tegevused; mõõdikud; sihtväärtus. Ostame ja müüme tooteid/teenuseid Mõisted: Kogukäive Netokäive Kulud Kasum või kahjum Juurdehindlus Allahindlus Kumulatiivne juurdehindlus Rentaablusest ehk tasuvusest Brutokasum Varude brutorentaablus arvestab toodete või teenuste ringluskiirus Kasumi arvestamine erinevate ühikute kohta Tegevusmõõdikud Tegevuste hindamiseks rakendatakse järgmiseid mõõdikuid: 1. Kaupade ringlus ruutmeetri kohta 2. Netokäive ruutmeetri kohta 3. Brutokasum ruutmeetri...
Dokumendi Jrk nimi ja nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügi...
BILANSS algjääk lõppjääk 01.01.20xx 31.12.20xx AKTIVA Arvelduskonto 92,000 193,760 Nõuded ostjatele 0 90,000 Materjal ja varuosad 251,000 31,000 Käibevara kokku 343,000 314,760 Materiaalne põhivara Masinad ja seadmed 650,000 650,000 Masinate akumuleeritud kulum -98,000 -100,600 Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara 0 0 Immateriaalse põhivara kulum 0 0 Põhivara kokku 552,000 549,400 AKTIVA KOKKU 895,000 864,160 PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) Lühiaja...
Eksamitöö näidisvariant: Firma toodab arvutitele riistvaralisi komplekte. Ettevõtte käsutuses on tootmishoone, soetusmaksumusega 5 000 000 krooni ning mida äriplaanist lähtudes plaanitakse kasutada 10 aastat, arvestades kulumit lineaarse meetodi alusel. Tootmishoones on tootmisseade soetusmaksumusega 1 000 000 krooni, mille elueaks on planeeritud 4 aastat ja mille kulumit arvestatakse samuti lineaarselt. Ühe komplekti valmistamiseks kulutatakse põhimaterjale 100 krooni eest, töötasu 50 krooni ja muud otsekulud on 25 krooni. Tootmise muud üldkulud (va kulum) on 600 000 krooni aastas. Ettevõtte üldhalduskulud on 300 000 krooni aastas, mis sisaldavad ruumide renti ja kommunaalkulusid, kontorikulusid jms. Ettevõttel on palgatud juht töötasuga 30 000 krooni kuus, sekretär 9 000 krooni kuus, müügijuht 20 000 krooni kuus. Reklaamile ja turundusele kulutatakse 100 000 krooni aastas. Tegevusaasta tootmise ja müügimaht on 25 000...
Kasumiaruanne Eesti Skeem 1 Müügitulu Muud äritulud Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud tegevuskulud Tööjõukulud palgakulu sotsiaalmaksud pensionikulu Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt intressikulud kasum (kahjum) valuutakursi muutustest muud finantstulud ja -kulud Kokku finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 Skeem 2 Müügitulu Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Üldhalduskulud M...
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod ...
Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on: ·bilanss näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust; ·rahavoogude aruanne näitab raha liikumist perioodi jooksul. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse mitmesuguseid võrdlusi. Võrdluste kolm põhiliiki: ·sama ettevõtte varasemate...
Vastused A Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X B Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X C Küsimus A B C D E 1 X 2 X 3 X 4 X 5 X 6 X 7 X 8 X 9 X 10 X Nimi: Kood: Õpperühm: Variant: Küsimus A B C D E 1 2 ...
KODUTÖÖ NR.3 Konsolideeritud töölehed, kaks aastat järjest, soetusmaksumuse meetod. 1.01.07. Parker Firma ostis 95% Sid Company tasudes $160.000. Omandamisel oli Sid'i omakapital $ 120,000; ülekurss 10000 $ ja jaotamata kasum, $ 23.000.Kahe ettevõtte proovibilansid: 31.12.2007 Parker Sid Parker Raha $62 000 $30 000 Tasumata arved $19 000 Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000 Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000 Investeering(T-firmasse Sid) $160 000 $0 Ülekurss $60 000 Masinad ja seadmed $105 000 $82 000 Jaotamata kasum, 0I.01 $40 000 Maa $29 000 $34 000 Müügitulu $260 000...
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku s...
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................
Küsimused Ester Alasalu Õiged vastused küsimustele on märgitud rohelise värviga Tulud 1. Mis on ettevõtte tulu e.müügikäive ? · Raha, mis laekub ettevõttele hüviste müügist · Raha, mis saadakse aktsiatega kauplemisest · Raha, mis saadetakse annetustest · Raha, mis kulutatakse uute seadmete soetamiseks 2. Mida neist loetakse müügituludeks? · Ostjate ja tellijate ettemakseid kohustused · Ostjate poolt makstud (makstavad) käibemaksusummad · Müüjate poolt antud allahindlus · Teistele kaupade andmist, teenuste osutamist sponsorlusena · Kaupade, materjalide, teenuste müük 3.Mida neist loetakse ettevõtlustuludeks? · Palgatulu · Mitterahaline toetus · Rendi-ja üüritulu · Võetud laen · Ka...
1) D: Kaup 11 000 K: Võlad tarnijatele 11 000 2) D: Tarnijatelt laekumata arved 17 000 K: Müügitulu 17 000 3) D: Kaup 540 K: Kassa 540 4) D: Kaup 2650 K: Võlad tarnijatele 2650 5) D: Tarnijatelt laekumata arved 12 000 K: Müügitulu 12 000 6) D: Kaup 16 851,25 K: Müüdud kauba kulu 16 851,25 Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.märts Algvaru 100 57 3. märts Ost 200 55 7.märts Müük ? ? 9.märts Ost 10 54 23.märts Ost 50 53 - 25.märts Müük ? ...
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 20...
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja aga kohustub maksma töötajale tehtud töö eest tasu ning kindlustama vastavad töötingimused. Kokkulepitud palgatingimusi võib muuta ainult poolte kokkuleppel. Töötajale arvutatakse palka ja makstakse pa...
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS J...
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Ma...
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
Näide 2 Bilanss Varad Lisa 31.12.2006 31.12.2005 Käibevara Raha 2 256 021 20 022 Nõuded ja ettemaksed 8 3 438 541 3 550 133 Varud 4 4 989 181 2 180 253 Käibevara kokku 8 683 743 5 750 084 Põhivara Tütarettevõtete aktsiad x Materiaalne põhivara 5 16 846 553 17 594 952 Põhivara kokku 16 846 553 17 594 952 Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised ko...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Albina Voronkova RPv-3 Raamatupidamise praktika II (ettevõtte « Anvol » OÜ põhjal) praktika Juhendaja: J. Parfjonova Tallinn 2015 1 .............................................................................5 2 ............................................................8 5 ..................................................................................................................26 6 , ....................................................29 7 .........................................32 .....................................................................................................................34 ..........................................................................................................
I OSA EELARVE on vahend. Kirjendatakse tulevasi tegevusi, finantsallikaid, teostamiseks kulusid. Fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem. Realistlikel prognoosidel põhinev tegevusplaan. VISIOON-(Milliseks me tahame saada?)avalik kirjalik kokkuvõte org-i tulevikust, milliseks soovitakse org-i arendada. Määrab tegutsemise põhisuuna. MISSIOON-(Miks me eksisteerime?)kirjeldab org peamise ül-i. Mida asutus teeb ja kelle jaoks? Ei tohi tihti muutuda. Lühike, selge ülevaade. STRATEEGIA-definitsioon tuleneb tegevuse tulemuslikkusest(e/v teeb õigeid asju). Vahendid ja meetodid e/v ülima eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste täitmiseks. Saavutada otsustaval hetkel otsustavas lõigus otsustav ülekaal(olla konkurentidest samm eespool). Strateegiline planeerimine- järgmise 3-5a jooksul käivitatavate programmide ja nendesse suunatavate ressursside ligikaudse mahu üle otsustamise protsess. FIRMAPORTFELL-firma tooted/tegevusval...
RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (muudetud 2011) SISUKORD paragrahvid EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUSED 1-3 RAKENDUSALA 4 MÕISTED 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTISOSAD JA VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED 6-9 BILANSS 10-20 Üldreeglid 10-11 Spetsiifilised bilansiskeemid 12-13 Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14-19 Varade ja kohustuste saldeerimine (kajastamine netosummas) 20 KASUMIARUANNE JA KOONDKASUMIARUANNE ...
12/31/2010 Bilanss Käibevara Kassa ja pangakontod 0 Nõuded 6,252,378,033 Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,0...
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuht...
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja ...
annaabi.ee 
