Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsiliin. Kasutatakse ka hallitusjuustu valmistamisel. Kottseente poolt moodustatud hallituslaigud on tulenevalt hüüfide värvusest tihti kollased, rohelised või pruunid. Hallitanud toit on mürgine, kuna see sisaldab mükotoksiine . Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened, pagaripärmi (ümara väliskujuga üherakuline kottseen, paljuneb pungumise teel) kasutatakse taigna kergitamiseks. Pärmseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomarakulgi, taimedele omased plastiidid ja vakuoolid puuduvad. Väliskujult on üherakulised pärmseened ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised...
Hoonetes kahjustavad aknaraame, välislaudu ja katusekonstruktsiooni detaile. (Kalamees, 2000) Kuidas mõjuvad majaseened inimese tervisele? Erinevalt hallitusseentest on majaseente mõju inimesele oluliselt väiksem. Enamus majaseente eoseid on ärritava või allergilise toimega seetõttu, et nende eosed on hallitusseente eostest oluliselt suuremad ja seega ärritavad peamiselt limaskestasid ja hingamisteid. Majaseente eosed ei erita mükotoksiine ega muid inimesele ohtlikke aineid. Majaseente eoste 9 mõju võib käsitleda nagu orgaanilist tolmu, mis tekitab kuiva köha, silmade-, kurgu- ning nina ärritusi. Majaseente niidistik ja viljakehad on enamasti happelised. Seega võivad nad kokkupuutes nahaga olla ärritava ja kergelt söövitava toimega. Majaseened pole midagi nii "süütukesed" kui nad palja silmaga paistavad, sest nagu öeldakse"vaga vesi sügav põhi"....
Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede pindadel. Hallikud on toiduainete riknemist põhjustavad seened. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati antibiootikum penitsiliin. Selle seene liike kasutatakse ka valge ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest ta sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine . Lisaks hulkraksetele leidub ka mitmeid üherakulisi seeni, näiteks pärmseeni, kelle esindajat pagaripärmi, kasutatakse taigna kergitamiseks. Samuti kasutatakse neid lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara kujuga kottseen, mis paljuneb pungumise teel. Pärmseened võivad moodustada ka hüüfe. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomaraku ehituseski. Seened on heterotroofse toitumisega ning plastiidid neis puuduvad. Samuti ei esine neis vakuoole...
Paljud seened kahjustavad laastavalt ka kultuur- ja loodusikketaimi. Seened võivad tekitada haigusi loomadele ja inimestele. Nii siis võib seeni võib leida kõikjalt meie ümber. Peaaegu alati leidub neid inimeste töö- ja eluruumides, kus nad võivad ohustada nii ehitist kui ka inimese tervist. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid e. mükotoksiine . 5 MÜRKSEENED Paljud seened sisaldavad mürkaineid või toodavad neid oma ainevahetusproduktina. Eestis on teada ligi 200 mürgist või tõsise mürgistuskahtlusega suurseeneliiki. SEENEMÜRGISTUSED: Jäädavalt mürgistes seentes sisalduvad mürkained keetmisel ei lagune. Värskelt mürgistes liikides sisalduvad mürkained lagunevad keetmisel (kuid mitte mikrolaineahjus)...
Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede pindadel. Hallikud on toiduainete riknemist põhjustavad seened. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati antibiootikum penitsiliin. Selle seene liike kasutatakse ka valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest ta sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine . Lisaks hulkraksetele leidub ka mitmeid üherakulisi seeni, näiteks pärmseeni, kelle esindajat pagaripärmi, kasutatakse taigna kergitamiseks. Samuti kasutatakse neid lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara kujuga kottseen, mis paljuneb pungumise teel. Pärmseened võivad moodustada ka hüüfe. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomaraku ehituseski. Seened on heterotroofse toitumisega ning plastiidid neis puuduvad. Samuti ei esine neis vakuoole...
· Seente hõimkonnad on: Kandseened, kotteened, ikkesseened . · Põhiliselt kasutatakse söögiks kandseente hõimkonda kuuluvaid puravikke, riisikaid, pilvikuid ja sampinjone. · Toiduainete riknemist põhjustavad tavaliselt mitmed hallikute liigid. Neist tuntum on kottseente hulka kuuluv pintselhallik. · Hallikud eraldavad mürgiseid mükotoksiine . · Enimtuntud üherakulised seened on pärmseened. Nt pagaripärm. · Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. · Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. · Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad....
Pintselhallikut kasutatakse ja valge- ja sinihallitusjuustu valmistemisel. Kottseente poolt moodustunud hallitus on tihti värviline kollane, roheline, pruun jne, see tuleneb vastavate seeneliikide hüüfide värvusest. Hallitama läinud toit on enamasti mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine . Kõige levinumad üherakulised seened on pärmseened. Pärmseente alla kuulub pagari pärm, mida kasutatakse taigna kergitamiseks (eraldab oma elutegevuse käigus süsihappegaasi). Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen, mis paljuneb enamasti pungumise teel. Mitmed pärmseened eritavad ainevahetuse jääkproduktina etanooli seepärast kasutatakse neid ka lahjemate alkohoolsete jookide sees. Teatud tingimistes võivad ka pärmseened moodustada hüüfe....
poolt sünt. org. ainet. Seen on hulkrakne ja keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes mood. neist seeneniidistik ehk mütseel. Paljunevad eoste abil. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed viljakehades. Söögiks kasutatakse kandseeni. Hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist, vaid mitmetest hallikute liikidest.(Kottseened). Hallitanud toit on mürgine, sest sisaldab hallikute eritatud mükotoksiine . Pärmseened- üherakulised. Seenerakus pole plastiide ja vakuoole, muidu loomaraku sarnased. Üherakulised pärmseened on ümarad, hulkraksete seente hüüfe mood. rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikude rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosned seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Rakukest jääb membraanist väjlapoole-koosneb kitiinist ja õhem kui taimeraku kest. Keskel kahe memb. ümb- rakutuum. Mitokondrid...
Läbipõimunud seeneniidistik-mütseel( soodsates tingimustes) Seened plajunevad eoste abil8sugulisel või mittesugulisel teel). Sugulise paljunemise korral arenevad eosed viljakehas(jalg, kübar). Eosed valmivad kübara alaküljel Kandseened- puravik, riisikad, pilvikud(söögiks), torikulised(puul) Kottseened-Hallitus-erinevate seente kogu.-Pintselhallik(sinihallitusjuust). Hallitus on mürgine, kuna eritab mükotoksiine . Pärmseened-üherakulised(pagaripärm)- taine kergitamiseks, alkoholiks. Pärmseen plajuneb pungumise teel. Seene ehitus- Raku tsütoplasmas on samad organellid mis loomarakul. Taimede omaseid plastiide pole, kuna on heterotroofid, taimedele omaseid vakuoole pole samuti. Seenel on rakukest(kitiinist), rakumembraan. Rakukest toestab, kaitseb ja annab seenele kindla kuju. Seente tähtsus- Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad....
RAKU EHITUS JA TALITLUS 3.1 Rakuteooria kujunemine Faber nimetas mikroskoobi (micro ja scopio) Tsütoloogia areng 17-18. saj R.Hook 17.saj keskel leiutas valgusmikroskoobi ° vaatas korgipuurakke kambrikesed e. cellula A.van Leuwenhoeck ° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer munaraku avastaja Brown rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: °...
Viljakeha moodustab kübar ja jalg. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevatel eoslehtede või torukeste pindadel. · Toiduainete hallitus on enamasti moodustunud mitmst hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente kulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsiliin. · Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine . · Üherakuline seen on pärmseen, kelle esindajat pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks. Kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel, paljuneb pungumise teel, võivad moodustada ka hüüfe. · Plastiidid rakkudes puuduvad, ka vakuoole ei esine. · Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised....
Haigestumise põhjustavad enamasti hallitusseente Aspergillus, Penicilum, Fusarium mõningad esindajad. 5.1.Toksiini toime: Mürgistuse võib põhjustada väga väike kogus toksiini - 0,01mg/1kg toidus. Eeskätt kahjustuvad maks ja neerud. · Kantserogeenne toime pahaloomuliste kasvajate teke · Mutageenne toime- kahjustab organismi pärikukku infot (DNA) · Teratogeenne toime kahjustab loodet (abordid) Osa mükotoksiine on väga termostabiilsed: · ei hävi pastöriseerimisel, keetmisel, küpsetamisel Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused · röstimisel grillimisel lagunevad aeglaselt (Fusariumi toksiin laguneb 200C juures) Toksiinid hävivad tugevate hapete, aluste toimel. 5.2.Mürgistuse lähteallikad: · Hallitanud toiduained · Toor-või vahesaadused, mis sisaldavad toksiine...
Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Surnud organismide kudedest toituvad seened ehk saprotroofid.Osa seeni on võimelised hankima oraanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu on nad bioroofid. Nende hulka kuuluvad parasiidid.Kasulikku kooselu omavad seened on sümbiondid. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine . Teadusharu,mille uuurimisobjektiks on seened nim. mükoloogiaks. Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Saprotroofsed seened on peamiselt surnud taimorganismide lagundajad.Seened on efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad. Ühed ohtlikumad seente poolt eristatavad oksiidi on aflatoksiinid mida toodavad perekond kerahallikud mõned liigid. Kompostimine on menetlus orgaanilisi aine aeroobseks lagundamiseks seente ja bakterite kaasabil...
Selle seene kultuurliike kasutatakse ka valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Kottseente poolt moodustunud hallituslaigud on tihti värvilised: kollased, rohelised, pruunid. See tuleneb vastavate seeneliikide hüüfide värvusest. - Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine . - Üherakulistest seentest on enimtuntud pärmseened, kelle esindajat - pagaripärmi - kasutatakse taigna kergitamiseks. Et mitmed pärmseened eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen, kes enamasti paljuneb pungumise teel. Teatud keskkonnatingimustest võivad aga ka pärmseened moodustada hüüfe...
Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja Penicillium marneffei (Eestis ei esine). Klassikaliselt on perkond tuntud antibiootikumide (penitsilliin) moodustajana . Penicillium´i liike on sisetingimustes alati olemas, isegi puhtas keskkonnas. Probleemid hakkavad tekkima olukorras, kus seente eoste kontsentratsioon on siseõhus suurem kui väljas. Pintselhalliku eosed sisaldavad kõige rohkem mükotoksiine , kuigi pinnaniidistik sisaldab neid samuti. Tähtis on teada, et eoste mürgisus ei vähene seene suremisel. Sageli ei osata sellele piisavat tähelepanu pöörata ja väidetakse, et hallituskord on juba ammu ära kuivanud. Ohtlikke toksiine produtseerivad vees kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel P. expansum. Mikroseened perekonnast Fusarium Link. Fr. on looduses konidiaalstaadiumis laialt levinud. Selle seeneperekonna liigid on väga mitmesuguste omadustega, alates...
(http://alorents.googlepages.com/seened 2009: 3-17) Evolutsioonilise arengu tulemusena on seened kohastunud toitu hankima kõige erinevamatest allikatest ja neid võib praktiliselt leida kõikjal meie ümber. Seened võivad inimese elu- ja tööruumides ohustada ehituskonstuktsioone kui ka tervist. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine . Näiteks tavalises toatolmus leiduvatest seeneeostest kasvab välja suur hulk erinevaid tervisele ohtlikke seeni. (Bioloogia Günmaasiumile II 2000.) Puuduvad tunnused, mis näitaksid taimede ja seente lähedast lugulust nind seetõttu eraldatakse praegu seened omaette riiki. Sellist jaotust toetavad ja molekulaarbioloogilised uurimused, mille põhjal seened on loomadega lähemalt suguluses, kui taimedega. (Bioloogia Gümnaasiumile II 2000)...
· Parasiidid toituvad teiste arvelt. Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste, majavamm. Seened ja inimesed: · Inimestele toiduks. · Tööstuses: Toiduainetööstus - pärmid, juustud, loomasööt. Ravimitööstus - penitsilliin, tungalterad (alkaloidid). Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine . Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). Tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened. Kahjulikud kõrrelistele taimedele. Kahjustavad puuehitisi (majavamm). TUNNUS SEEN TAIM LOOM Kest + (kitiin) +( tselluloos) - Vakuool Väikesed lipiidi Suur keskvakuool Väikesed lipiidi...
Seened on ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Seente elutegevuse tulemusena omandavad toiduained ebameeldiva maitse ja lõhna ning moodustavad mürgised ühendid ehk mükotoksiinid. Juhul, kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme, on teda lihtne avastada. Tihtipeale ei ole aga seen palja silmaga eristatav. Kui seenetanud toit sisaldab teadud hulgal mükotoksiine , võib see inimese tervisele väga ohtlikuks osutuda. Ühed ohtlikemad seende poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid, mida toodavad perekond kerahalliku mõned liigid. Sagedasti kasvavad need seeneliigid näiteks soojadelt maadelt pärit maapähklitel, aga ka teraviljadel. Alfatoksiinidega toitaine kutsub esile mürgitusnähud, aga võib põhjustada ka vähkkasvaja teket. Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses...
Hüüfid moodustavad mütseele ehk seeneniidistikke. Seened paljunevad, enamik neist eostega (aga nt. pärmseened punguvad). Seened võivad ohustada inimese tervist: seenemürgitused (mürgiste seente söömine), seente lagundamiseks kulutatakse organismis väga palju energiat mükotoksikoos seda põhjustavad seened, mis elavad toiduainetel ja eritavad keskkonda inimesele kahjulikke ainevahetusjääke, ehk mükotoksiine mükoosid ehk seenhaigused inimesel esinevad nakkushaigused, eelkõige nahahaigused. Ravi on pikaajaline ja kulukas, mida varem raviga alustada, seda kergemini saab lahti. On olemas ka süvamükoosid harvaesinevad, ent eluohtlikud seenhaigused. Lisaks inimese tervise ohustamisele võivad nad lagundada maju (majavamm). Kuid inimene kasutab seeni ka positiivsetel eesmärkidel: seened on väga olulised...
HALLITUS Toiduainete riknemist põhjustav hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist. Enamasti on see moodustunud mitmest hallikute liikidest, mis tihti kuuluvad ka üksteise kaugetesse süstemaatilistesse üksustesse. Tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootium penitsilliin. Hallitanud toit on enamikele loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine . PÄRMSEENED Lisaks hulkraksetele on looduses palju mikroskoopilisi üherakulisi seeni. Neist enimtuntud on pärmseened, kelle esindajat pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks. Et mitmed pärmseened eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen, kes enamasti paljuneb pungumise teel. Teatud keskkonna...