kümndendik maatameestest moodustasid valla täiskogu. Vallal oli ka oma eelarve ning vallavalitsus kui ka vallakohus vabanesid mõisniku kontrolli alt. 2. "Perno Postimees" on 1857. aastal Pärnus ilmunud nädalaleht. 3. "Eesti Postimees" on 1864. aasta Tartu ajaleht 4. "Sakala" on 1878. aastal ilmunud ajaleht, kus tähtsustati haridust ja arvestati ühiskondlike olusid. 5. "Vanemuine" on Jannsenite perekonna algatusel loodud 1865. aastal laulu- ja mänguselts. 6. "Estonia" on laulu- ja mänguselts Tallinnas. 7. "Koit" on laulu- ja mänguselts Viljandis. 8. "Kannel" on laulu- ja mänguselts Võrus. 9. "Endla" on laulu- ja mänguselts Pärnus. 10. Esimene üldlaulupidu on 18-20. juunil 1869 toimunud laulupidu Tartus. Esitati Kunileiu "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" ning Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Laulupeo tähtsus oli, et see oli esimene kord, kus eestlased said kokku tulla. See kasvatas rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. 11
AJALUGU 16.05.14 RAHVUSLIKU LIIKUMISE ISIKUD, PÕHISÜNDMUSED JA VAATED Nimi Tähtsamad ettevõtmised Vaated J.V. Jannsen I üldlaulupidu 1869, Eesti Eesti ja eestlaste elu hümn, „Perno Postimees“ parandamine ja 1857, „Eesti Postimees“ edendamine, eeskujusid 1864, laulu- ja tuleb võtta sakslastelt mänguselts „Vanemuine“ 1865 L. Koidula (100 kr) „Saaremaa onupoeg“, laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ 1865 J. Hurt (10 kr) Eesti Aleksandrikooli Eesti ja eestlaste elu liikumise eesotsas 1872, parandamine ja Eesti Kirjameeste Selts edendamine 1872, rajas Kurgja talu C.R
Aastal Tartus. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule. Näited: ,, Emajõe ööbik", ,, vainulilled", ,,Miks sa nutad?", ,,Jutt" 14. "Alg- Kalevipoja" ilmumisaasta. Kus ja millal ilmus eepose rahvaväljaanne? Alg Kalevipoeg ilmus 1853. Eepose rahvaväljaanne ilmus Soomes Kuopio linnas. Kalevipoeg on tõlgitud paljudesse keeltesse( leedu, inglise, rootsi, tsehhi, soome, vene, läti) 15. Millal asutati Vanemuise laulu- ja mänguselts? Kandle selts Võrus? Vanemuise laulu- ja mänguselts- 1865 Tartusse. Kandle selts Võrus- Võru laulu- ja mänguselts Kannel loodi Võrru maameeste laulukooride juhtide algatusel 1881. aastal 16. Millal avas uksed Laakmanni raamatupood? H. Laakmanni raamatukauplus avas uksed Tartus, 1867. aastal. 17. Millal ja kus alustas koosmängimist esimene puhkpilliorkester? 1848. alustas D.O
19.saj rahvusliku liikumise eeldused: *19.saj I poolel majanduslikja poliitiline olukorb-balti erikonr, kapitalismi areng, Napoleoni sõdade lõppemine *talurahva eneseteaduse tõus, seoses pärisorjuse kaotamisega *stabiiline talurahva koolide võrk *Eesti rahvusest hraitlasted ja eesti keene trükisõna *ühistegevuse kogemused:ülestõusud, talgud, usuvahetus, välja rändamine, simmanid. 1857-I Üldlaulupidu Tallinas 1864 Palmekirjade aktsioon 1865 Laulu-ja mänguselts Vanemuine 1868 Jakobsoni 3 isamaa kõnet(Aadli ja kiriku vastased) 1869 Üldlaulupidu Tartus 1870 Laulu ja mänguselts koit, Eesti põllumeesteselts 1872 Eesti kirjameeste sets 1878 Sakala 1882 Suri Jakobson. Venestamise ametlik algus 1882 EUS Sini-must-valge õnnistamine J.V.Jannsen-eesmärk rahvaharimine. Pani aluse laulupeo traditsioonile, järjepidev ajakirkanduse rajaja. Org, põllumeeste seltsi. J.Hurt-esindas r.liikumise nö mõõdukat, kultuurhariduslikku suunda. M.Veske-keeleteadlane
*1870 pidas kõne vaimusuurusest *1871 sai temast Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president *1872 sai temast Otepää kirikuõpetaja *oli eestimeelne *kogus rahvaluulet *suri 1907 Peterburis *Johann Voldemar Jannsen *sündis 1819 Vändras *sai hariduse Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis *pooldas kirikut *1845 hakkas avaldama laulikuid *1857 Perno Postimees *1863 Eesti Postimees *1865 Vanemuise laulu- ja mänguselts *hümni sõnade autor * väga saksameelne *EÜS'ile ,,Kalevipoja" õhtud *1869 korraldas esimese laulupeo Tartus (18.-20.06) *1890 suri Tartus *Johann Köler *Peterburi Eesti patriootide esindaja *keisri õuemaalija *Villem Reiman *edendas karskusliikumist *Fr. R. Kreutzwald *andis välja kalevipoja *Fr. R. Faehlmann *hakkas koguma kalevipoja jutte *tema eestvedamisel loodi ÕES *Lydia Jannsen *Lydia Koidula
organiseerija (1869),kirjutas kultuuri ja hariduse tähtsustaja, oli tänapäevase Eesti hümni sõnad, Eesti suhteliselt kirikumeelne. Põllumeeste Seltsi president, koos tütre Lydia Koidulaga asutati Tartusse laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Carl Robert Jakobson Ajaleht "Sakala", kolm Radikaalne/äärmuslik/mitte kerge mees, isamaakõnet,kooliõpikute autor, ehitas venesõbralik, saksavaenulik, Kurgiale näidistalu, oli paljude seltside kirikuvastane, tähtsustas maaharimist asutaja.
kooliolusid parandama ning püüti rahvapärases vormis esitatud jutustuste kaudu äratada lugejais huvi kirjanduse vastu. v "Perno Postimehes" hakati ka esimest korda meie rahva alahinnatud nimetuse "ma-rahvas" asemel tarvitama "Eesti" nime, millel oli ühendav mõju. v 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. LAULU- JA MÄNGUSELTS VANEMUINE v 1865. aastal asutati Tartus Jannseni eestvedamisel ja juhtimisel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". v Kultuuritaseme tõstmiseks hakkas Jannsen korraldama n.n. ,,kuuõhtuid" seltsiliste silmaringi laiendamiseks ja rahvusluse rõhutamiseks. v Nendel esinesid tolle aja kuulsad kirjamehed: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Hurt jt. ESIMENE EESTI LAULUPIDU v 50 aastat pärisorjuse kaotamisest Liivimaal hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. v
aastal ning ta tegutses 1893. aastani. Enamus seltsi liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi üldkoosolekuid peeti mitu korda aastas, kus kuulati ettekandeid keele, kirjanduse, kultuuri, rahvaluule, pedagoogika ja muu säärase alalt. EKS korraldas ka kirjutamise võistlusi, kus hinnati algupäraseid teoseid. EKS-i tähtsus väljendub paljude selle aja kohta silmapaistvate eestikeelsete õpikute ilmumise kaasaaitamises ning ka rahvaluule kogumises. Laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" asutati Tartus 1865. aastal J. V. Jannseni eestvedamisel. ,,Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. ,,Vanemuine" ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile. ,,Vanemuine" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet. Laulu- ja mänguselts ,,Estonia" loodi 1865. aastal. Tänu ,,Estonia" seltsile algatati ,,Estonia" teatri ja kotsenrdihoone ehitamine.
· U 150 koorilaulu · 15 soololaulu · Klaveri- ja viiulipalad TEOSED: · ,,Kuldrannake" · ,,Pilvedele" 3. Kultuurielu 20.saj alguses TALLINN TARTU Hakati välja andma ajalehte ,,Teataja" Hakati välja andma ajalehte ,,Eesti Postimees" 1865.a. asutati Estonia laulu- ja 1865.a. asutati laulu- ja mänguselts mänguselts Vanemuine 1900 Eesti esimene sümfooniaorkester 1906 kutseline teater 1906 kutseline teater 1908/1909 etendusid esimesed ooperid 1908 loodi sümfooniaorkester Vanemuise Seltsi juurde 1919 Tallinna Kõrgem Muusikakool 1919 Tartu Kõrgem Muusikakool August Topman Aleksander Läte, Juhan Aavik 4
aasta lõpul "Perno Postimehe" toimetamisest ja kolis koos perega tollase Eesti vaimuelu keskusesse Tartusse, kus ta veel samal aastal asus välja andma ajalehte "Eesti Postimees ehk Näddalaleht". "Eesti Postimees ehk Näddalaleht" Uue lehe ülesanded olid laienenud: lisaks kõigele endisele tuli juurde juba ilmekam rahvuslik joon. Ümberrahvastumise vastu kirjutas Jannsen: "Eesti mees! Jää igas riides ja iga nime all Eesti meheks, siis oled aus mees ka oma rahva ees." Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1865. aastal asutati Tartus Jannseni eestvedamisel ja juhtimisel laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Seltsi loomise paberitele kirjutasid alla 25 meest, peamiselt käsitöölised ja mõned intellektuaalid Tartust. Vastavalt seltsi esimesele statuudile oli laulumänguselts ,,Vanemuine" meeskoor, kuigi aeg-ajalt kasutati esinemistel ka naiskoori, s.t. ajutiselt esineti segakoorina. 1873.aastast alates hakkas koor K. A. Hermanni juhatusel pidevalt tegutsema segakoorina
Eestlaste rahvuslik ärkamine Lydia Koidula (1843 - 1886) isamaalaulik, kirjanik, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sünd. 24.12.1843 Vändra Surn. 1.08.1886 Kroonlinn 1864. aastal kolisid Lydia Koidula koos isa Johann Jannseniga Pärnust Tartusse. Tütar Lydia Koidula(1843-1886) oli suureks abiks rahva eluolu edendamisel. 1865. aastal loodi nende pere algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine. Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgema hariduse. Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Teda hakati kutsuma Emajõe ööbikuks Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti rahvusliku ärkamise kulminatsiooniks oli esimene eesti rahvuslik laulupidu 1869. aastal Tartus. Esmakordselt esitati sellel laulupeol J.V
Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võtta kui tõetruud raamatut. 1860 1880 oli rahvuliku liikumise kõige aktiivsem aeg. 1857 hakkas Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno postimees" Ta toimetas seda oma tütre Lydia Koidulaga. 1865 asutati laulu ja mänguselts Vanemuine. See oli teatri eelkäia. 1869- esimene laulupidu Tartus 1864 hakkas ilmuma Eesti postimees . 1878 Jakobson hakkas välja andma Sakalat 1870 Koidula pani aluse rahvuslikule teatrile 1884 Otepöl sini-must-valge lipu sisseõnnistamine 1862 ilus rahvaväljaanne ,,Kalevipoeg"
Vanemuise laulu-ja mänguseltsi asutamine Tartus. Vanemuise laulu-ja mänguselts asutati 1865, J.V. Jannseni eestvedamisel. See polnud ainult Tartu keskne, vaid sellel oli üle-eestiline tähtsus. ,,Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. ,,Vanemuine" ja J.V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile. 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu ,,Vanemuise" seltsile. Vanemuise seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus ka C.R. Jakobson pidas oma ,,Kolm isamaa kõnet".
sõnas ka ühe lause, millek oli : "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast, et me harimatud oleme!") · 1863 ,,Eesti Postimees" (mis oli tunduvalt sisukam kui "Perno Postimees", Toimetuse töösse rakendas Jannsen kõik oma perekonna liikmed, eriti silmapaistev oli selles töös tütar Lydia. Ka poeg Harryst sai edukas ajakirjanik.) · 1865 tegevust alustab laulu- ja mänguselts " Vanemuine" ( millest sai peaaegu kohe kõige eesrindlikum selts Eestis. Lisaks koorilaulule ja teatrile tegeles selts aktiivselt ka rahvusliku elu edendamisega, tänu sellele hakkas Tartus kujunema ka eestikeelse haritlaskonna seltsielu.) · 18. juuni 1869 esimene üldlaulupidu (esitas "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu.Oli oluline, et toimuks esimene üritus, millest tõepoolest võtaks osa kogu Eesti )
-isamaalaulik; -näidendite kirjutaja; 3. J. Hurt -kirikuõpetaja; -1872. Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja; -Põlvast; 4. J. V. Jannsen -saksameelne; -1865.a I üldlaulupeo korraldaja; -1865.a ,,Vanemuine"rajaja(tantsu-,mänguselts); 5.C.R. Jakobson -kooliolude parandamist;usuõpetuse vastu;karkusideed; -3isamaalist kõnet(valgus, pimedus,koiduaeg; -1878.a asutas ,,Sakala"; 6.F.R. Kreutswald -kirjanik, arst; -"Reinuvader Rebane"; -"Kalevipoeg"; · Organisatsioonid: -"Vanemuine" 1865.a;
(Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870) ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Venestamine Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus. 1877. aastal kehtestati Balti
Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid. L. Koidula: Eesti esimene naiskirjanik ja luuletaja. Aitas oma isal välja anda Postimeest. Eesti esimese teatri rajaja. Luuletused isamaalised. Kirjutas näidendeid Vanemuise seltsile. I laulupeol esitati tema sõnadele kirjutatud laule. Rahvusliku liikumise suursündmused I üldlaulupidu, Kalevipoeg, laulu- mänguselts Vanemuine, ajalehed, isamaakõned, Eesti Üliõpilaste Selts-lipp, Eesti Põllumeeste Selts, Eesti Kirjameeste Selts
aastal. EESTI TEATRI SÜND • Eesti teatri sünniks peetakse 1870. aastat, mil etendati Koidula „Saaremaa onupoeg“. • Tolles etenduses mängisid Koidula vend ja tema sõbrad, kuna ei peetud sündsaks, et teatris mängivad naised. • 1880. aastail oli näitemängude esitamine jõudnud ka maale, neid etendati rehealustes ning koolitubades. VANEMUISE AJALOOST • 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise laulu- ja mänguselts. • 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". • Vanemuise Selts tegutses esialgu üüripindadel. 1870. aastal ostis Tartus maja, mis kuulus koos krundiga seltsile kuni maja põlenguni 1903.
rahvuseepos ,,Kalevipoeg". 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda. 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870 Itaalia ühendamine ja kuningriigi väljakuulutamine. 1870 valmis Peterburi-Paldiski raudtee, esimene Eestis. 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine.
esimene juht. 3 Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid minu arvates - ajalehtede ,,Sakala", ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees" ilmuma hakkamine, seltside ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine, Eesti eepose ,,Kalevipoeg" ilmumine ja esimene üldlaulupidu. 1.1. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus Peamised sündmused : 1. Eesti Kirjameeste Selts 2. Laulu- ja mänguselts ,,Estonia 3. Laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 4. Eesti rahvuseepos ,,Kalevipoeg" 5. Esimene üldlaulupidu 1.1.1. Eesti Kirjameeste Selts Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal, tegutses kuni 1893. aastani. Idee autoriteks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni. Enamus liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi esimeseks presidendiks oli Jakob Hurt, kes osales aktiivselt kõigis seltsi ettevõtmistes, eriti rahvaluule kogumisel ja valdamisel
Tähtsus ühiskonna tegelasena: pani aluse põllumajanduskirjandusele, toimetas ajalehte Sakala, kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. 8. Lydia Koidula 1865 luulekogu "Waino-lilled" kirjutas isamaalisi luuletusi( "Sügismõtted", "Kodu") humoorikad jutustused näidendid: "Säärane mulk", "Saaremaa onupoeg" 9. Johann-Voldemar Jannsen Asutas "Perno Postimehe", asutas laulu- ja mänguselts "Vanemuine", organiseeris esimese üldlaulupeo Eestis, pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile 10. Friedrich Reinhold Kreutzwald Looming - "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu Kalevipoeg - algatajaks oli F. R. Faehlmann, kes hakkas koguma materjali Kalevipoja juttidest, kuid see jäi tal pooleli surma tõttu. Selle lõpetamise võttis enda peale Kreutzwald. Ta kirjutas eepose regivärsiliselt. Oli eestlastele väga tähtis 11
Pärnumaal ja väljaandjaks oli J.V. Jannsen. Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev. Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts ,,Koit" Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) ,,Endla" Pärnus. Karl August Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, poliitika,hariduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades ja leidis ka simse seminarilt andeka poisi: Aleksander Saebelman-Kunileiu. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-
arendamisest. Haridus ● 3 aastat vallakoolis- kohustuslik kõigile talulastele ● Kihelkonnakool ● Saksakeelsed koolid: kreisikool, gümnaasium, Tartu Ülikool ● 1870 Eesti Üliõpilaste Selts- seltsi värvi sinine, must ja valge muutusid rahvusvärvideks. Ärkamisaja tähtsamad tegelased Johann Voldemar Jannsen Asutas esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees. Tartus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees. Luuakse laulu- ja mänguselts Vanemuine. Jacob Hurt Eesti rahvaluule- ja keele teadlane,vaimulik. Esindas Eesti Aleksandrikoolipeakomitee ja Eesti kirjameeste Seltsi presidendina. Taotles emakeelsete kooli ja rahvahariduse edendamist. Carl Robert Jacobson Ühiskonna tegelane, kirjanik ja peadgoog. Pidas Vanemuises kolm isamaalist kõnet. Toimetas Viljandis ajalehte “Sakala” Kokkuvõte ● Mõlema aja liikumapanevateks jõududeks olid põhiliselt haritlased (õpetajad, kirjanikud, kunstnikud,
talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem Pühapäeva- ja paranduskoolid Rändõpetajad 19. saj lõpp kool kohustuslikuks - koolisundus Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus Eestikeene ajakirjandus Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannesni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Rahvuslikud ettevõtmised 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht Eesmärk saada suureks vaimult 122 000 lehekülge kogutud rahvaluulet 1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat
pärisorjuse kaotus, majandusliku elu edenemine, eesti soost haritlaste tekkimine, omamoodi võitlus vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel. Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. 1861. ilmus Õpetatud Eesti seltsi toimetamisel ,,Kalevipoeg" Faehlmann kogus lood, Kreutzwald pani kirja - 1865. asutati esimene laulu- ja mänguselts Vanemuine, millele järgnesid Tallinnas Estonia, Pärnus Endla, Võrus Kannel, Viljandis Koit - 1869. esimene üldlaulupidu, Tartus. 50 aastat pärisorjuse kaotamisest, üheks initsiaatoriks oli Jannsen. Osaleda võisid vaid mehed, sest mõeldud oli rahva moraalile. - 1870. esimene teater Vanemuine (asjaarmastajatele), esimene etendus Koidula ,,Saaremaa onupoeg", selle järel Estonia teater. - 1868. 1870. Carl Robert Jakobsoni ,,Kolm isamaakõnet" jagas eestlaste ajaloo
taluperemehed, teine pool maatamehed. Vallaseadus pani aluse ,,valla poliitilisele elule". 4) Mis aastal hakkasid ilmuma nädalaleht Perno Postimees ja Eesti Postimees? 1857- Perno Postimees 1864- Eesti Postimees 5) Kuidas oli ,,papa Jannseni" täisnimi? Johann Voldemar Jannsen 6) Millises suhtes olid J. V. Jannsen ja L. Koidula? Isa ja tütar 7) 1865. aastal loodi esimene laulu- ja mänguselts. Kus? Millise nimega? Tartus, ,,Vanemuine" 8) Nimeta järgmistena tekkinud laulu-mänguseltse. Tallinn-,,Estonia" Viljandi- ,,Koit" Võru- ,,Kannel" Pärnu- ,,Endla" 9) Kust pärineb laulupidude traditsioon? Saksamaalt 10) Miks tegid J. Köler ja C. R. Jakobson laulupidude osas vastukihutust? Pidasid sellist üritust liig saksikuks ettevõtmiseks 11) Millist tüüpi kollektiivid esinesid laulupeol?
Iseseisev töö 12.klass Eesti muusika 1. Nimeta vähemalt kolm19.saj rahvusliku ärkamise aegset sündmust 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine 1857 Perno Postimees 1865 Laulu ja mänguselts ,,Vanemuine´´ 1869 I üldlaulupidu 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1878 Sakala 2. Mis linn ja miks kujunes 19.saj kultuurielu keskuseks Eestis? Tartu,sest rahvusliku liikumise eestvedaja Jannsen hakkas seal välja andma Eesti Postimeest. 3. Mis aastal ja mis linnas loodi laulumänguselt "Wanemuine? 1865.Tartus 4. Kelle juhtimisel ja mis eesmärgiga loodi laulumänguselts "Wanemuine" Jannseni eestvedamisel.Edendada eesti elu ja kultuuri. 5
Tema esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. 1857. aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannseni programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. ,,Perno Postimees" pani püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. Majanduslikud raskused sundisid Jannsenit 1864. aastal kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas ,,Vanemuise" selts taotlema lube üle- eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda. 18-20. juuni 1869 toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu. 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile. Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Rahvusliku liikumise üheks tunnustatud liidriks tõusis nüüd Jakob Hurt
Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine.
geograafia Selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist Lõuna-Eestis varem 19. saj lõpp kool kohustuslikuks Täielik lugemisoskus, 30%-40% kirjutamisoskus Hariduse levik oluline ärkamisaja eeldus EESTIKEELNE AJAKIRJANDUS Perno Postimees 1857 Jannsen toodab sisu Eesti rahwas vs maarahvas Eesti Postimees 1864 Jannseni töö jätkub Tartus Jannsen oli mõõdukas konservatiiv 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine Johann Voldemar Jannsen 1819-1890 RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED 1860. aastatel "Peterburi patrioodid" Karell, Köler Viljandimaa talupoegade palvekiri 1864 (teopäevade keelamine, maa hindade reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht Eesmärk saada suureks vaimult 122 000 lehekülge Jakob Hurt kogutud rahvaluulet 1839-1907 Johann Köler "Ketraja" 1863
a. taasavati Tartu Ülikool. Haritlased: Kristjan Jaak Peterson, Fr. Robert Faehlman, Fr. Reinhold Kreutzwald. Rahvusliku liikumise eesmärgid: *Kaotada Balti sakslaste privileegid (eelised); *Tagada eestlastele rahvuslikud ja poliitilised õigused. Rahvusliku liikumise juhid: J. Voldemar Jansen, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt. Rahvusliku liikumise üritused: *1857 a. "Perno Postimees" J.V. Jannsen. *1862 a. Ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne. *1864 a. "Eesti Postimees". 1865 a. Laulu ja mänguselts "Vanemuine" (Jannsen). *1869 a. 18-20 juuni Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. *1870 a. (Valmib Peterburi Paldiski raudtee, esimene Eestis) J. Hurda kõne, saada suureks vaimult. * 1872 a. asutatakse Eesti Kirjameeste Selts. *1878 a. Viljandis hakkab ilmuma ajaleht "Sakala". *1884 a. Otepää kirikus õnnistatakse sinimustvalget lippu. *1868 a. J.Hurdi kõne. Arusaamatused Jakobsoni ja Hurda vahel. Tüli põhjus Lutheri usk. Jakobson ja Jansen => põhjuseks ajakirjandus.
Rahvuslik ärkamisaeg 9. klass Ärkamisaeg · Ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse tõus ning rahvuslik liikumine. · Ärkamisaja eeldused talurahvaseadustest tulenevad õigused ja soodne poliitiline olukord Venemaal. Tähtsamad sündmused · 1857 Perno Postimees · 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine · 1869 I üldlaulupidu · 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1878 Sakala · Tähtsaimad isikud: J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson · Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks kohalikust (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. · Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks
Rahvusooper Estonia KOOSTANUD: HELERIN TAMM OTEPÄÄ GÜMNAASIUM 11A.KLASS Rahvusooperi algaastad Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Estonia muusikateater pakub publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi Estonia teatril on aja jooksul olnud palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia Estonia rahvusooper tänapäeval Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012.aastast Vello Pähn. Peadirektor aastast 2009 on Aivar Mäe
Valiti kirjanduseseltsi presidendiks. _____________________________________________________________________ Jakob Hurt - Isamaaline kõne eesti esimesel üldlaulupeol. Oli Rahvusliku liikumise eesotsas.Asutas Eesti keelse kreiskooli. Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi. _____________________________________________________________________ AASTAARVUD: 1857 - hakkas ilmuma Perno Postimees 1865 - asutati laulu- ja mänguselts. Jakobsoni isamaalised kõned 1866 - vallaseadus, talurahvas vabastati lõplikult mõisnike eeskostest. 1869 - eesti esimene üldlaulupidu 1870 - rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts. 1872 - Asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 - Viljandis hakkas ilmuma Sakala. PÄTSI JA TÕNISSONI VAATED ( tuleb rääkida pätsist nii palju kui tead ) 1905. AASTA REVOLUTSIOON 1905. aasta revolutsiooni nõuded olid järgmised: 1) demokraatliku vabaduse kehtestamine 2) talurahvale maa andmine
rahvuslike eneseteadmise ärkamine ning rahvuslik liikumine Aleksandrikool see oli eesti keelne kreisikool, mis rajati rahvusliku ärkamisaja ajal. Nime sai see Eesti pärisorjusest vabastanud Aleksander I järgi. Aastad 1857 Hakkas ilmuma Perno Postimees J. V. Jannseni juhatusel. 1861 Venemaa vabanes pärisorjusest ning paljud talupojad said isikliku vabaduse. 1865 Koidula ja Jannseni juhatusel avatii laulu- , ja mänguselts Vanemuine. 1869 Toimus Eesti I üldlaulupidu. 1872 Jakob Hurt asutas Eesti Kirjameeste Seltsi. 1870 valmis I raudtee Eestis. 1905 Venemaal toimus enneolematu töökatkestus, mis halvas kogu riigi majanduse. + Verine Pühapäev. 1906 Venemaal sai peaministriks Stolõpin // Eestis, Tartus asutati esimene eesti õppekeelega gümnaasium. 1909 Loodi Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. Isikud Aleksander II Venemaa keiser, kes viis ellu palju reforme.
1900. aastal esimene eesti sümfoo-niaorkester. Seal mängisid peamiselt harrastus-muusikud, kuid repertuaaris olid nõudlikud klassikute, näiteks Mozarti, Beethoveni, teosed. Aastatel 1904-1908 tegi Tartus Lätega koostööd Rudolf Tobias, kes on esimene eesti heliloomingu suurkuju. Tallinnast oli kujunenud majanduselu keskus, kus 20. sajandi algul andsid tooni veel balti-sakslased. Eestlaste vaimuelu koondas 1965. aastal asutatud laulu- ja mänguselts Estonia. Isamaalise liikumise üheks suuremaks sündmuseks kujunes kutselise teatri „Estonia“ asutamine ja teatrimajale nurgakivi panemine 1906. aastal. 1913 toimus uue teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine. Esialgu olid repertuaaris vaid sõnalavastused, kuid peagi etendusid ka esimesed ooperid. (Oma eesti ooperiteni läks veel paarkümmend aastat.) Jätkus 1869. Aastal algatatud laulupidude traditsioon. Üheks kultuurielu suursündmuseks oli VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. aastal
8. Nimed, daatumid? Johann Voldemar Jansen- Möldri poeg, käis Vändra köstri ja kihelkonna koolis. Ta oli Vändra köster ja Pärnu vallakooli õpetaja. Laulis kirikukooris ja tõlkis juturaamatuid. Lehetoimetaja ,,Esimene nädalileht" ,, Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Oli Luterlane ja kirikuga lähedalt seotud. Suhtus Sakslastesse pooldavalt. Elu edendamiseks tarvis kokku leppida nii sakslaste kui venelastega. Korralda 1. Laulupidu, 1865 Vanemuise laulu ja mänguselts, põllumeeste selts. Carl Robert Jakopson- Sündis Tartus elas Tormas. Simse Seminari kooli õpetaja. Ta oli kooliõpetaja Tormas, Peterburi koduõpetaja, Põllumees (Kurgia talu), kooliõpikut koostaja, ,,Sakala ajaleht".Suhtus kirikusse äärmiselt negatiivselt ning oli avalikult selle vastu. Pooldas koostööd Venelastega. 3 isamaa kõnet. Jakob Hurt- Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli Otepää kirikuõpetaja1872, Peterburis Jaanikiriku
valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Majanduslikud raskused sundisid Jannseni kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Suureks abiks tema töödes ja tegemistes oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". Esimene üldlaulupidu. 18.-20. juuni 1869 Tartus toimunud esimesele eestlaste üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. Laulupeo eestvedajaks oli Jannsen. Jakob Hurt. Kõrvuti õpingutega asus J. Hurt agaralt osalema rahvuslikus liikumises. Siit algas ka süvendatud huvi filoloogia, esmajoones eesti rahvaluule vastu. Lausa programmiline oli Jakob Hurda 1870. a. Helmes peetud kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. J
Jannsen (1819 1890) hakkas välja andma eestikeelseid raamatuid, mis said väga populaarseks. Ta asutas eestikeelse ajalehe Pärnu Postimees (1857), milles toetas rahvusliku eneseteadvuse kasvu ja haris inimesi igakülgselt. 1864. aastal asus Jannsen Tartusse ja andis välja uue ajalehe Eesti Postimees. Tal oli toimetajana abiks tema vanem tütar Lydia, kes luuletajanimega Koidula sai tuntuks oma rahvuslike värssidega. 1865. aastal loodi Jannseni eestvedamisel Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine, mis sai eeskujuks paljudele sarnastel seltsidele üle kogu Eesti. 1869. aastal korraldati Tartus Jannseni juhtimisel pidu, kuhu kutsuti laulu ja pillikoore üle kogu Eesti I üldlaulupidu. Peol oli erakordselt tugev rahvuslik värving, lauldi rahvuslikke laule, rõhutati rahvuslikku ühtekuuluvust. Öeldi, et maarahvas laulis Tartus end eesti rahvaks. Jakob Hurt (1839 1907) oli pärit Põlvamaa koolmeistri perekonnast ja õppis Tartu Ülikoolis usuteadust.
7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1868- Carl Robert Jakobsoni "3 isamaakõnet" 1869- I eesti laulupidu, Tartu. Teine tsükkel e. 1870 aastad. 1870- Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871- Aleksandrikooli peakomitee loomine/asutamine 1872- L. Koidula "Säärane mulk ehk..." Eesti Kirjameeste Selts (EKS) asutamine Tartus, kasutati uut kirjakeelt, eesti keele ja kirjanduse arendamine. Jakob Hurt tahvaluule kogumine. 1878- Carl Robert Jakobson "Sakala"
teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870).Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine.
Neid hakati saksa seltside eeskujul looma üle maa. Väiksemates üksustes loodi laulukoore ja väikeseid orkestreid. Viljandist sai alguse Aleksandrikooli komitee, mis hakkas raha koguma, et luua eesti keelne gümnaasium. See andis seltside loomisele hoogu juurde ja peagi oli neid kogunenud juba väga palju. Eesti Kirjameeste Selts tegeles eesti kirjakeele arendamisega. EKS kogus ka rahvaluulet ja etnograafilist materjali. 1865. aastal loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine korraldas esimese Eesti üldlaulupeo, kus osalesid 1000 lauljat ja pillimängijat. Vanemuise seltsil ja laulupeol oli suur roll Rahvusliku liikumise arenemisel. Hoiti üleval ühtekuuluvustunnet ja samuti on Vanemuise seltsil ja esimesel laulupeol tähtis koht eesti rahvuteadvuse kinnitamisel. Ajalehed olid peamised rahvusliku liikumise häälekandjad. J. V. Jannsen hakkas välja andma Perno Postimeest. See oli esimene perioodiline eesti keelne nädalaväljaanne
mõisinike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega kahjuks küll kohale ei jõudnud ja tõi asjaosalistele kaasa tagakiusamise.Sellise julge sammu astumine oli kindlasti vajalik selleks ,et näidata meie kindlat tahet iseseisvuse saavutamisel. 1857. aastal hakkas Johann Voldemar Jannsen toimetama Pärnus ajalehte ,,Perno Postimees".Sellega sai temast järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja.Koos tütre Lydia Koidulaga asutati ka laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis pani aluse eestlase kui laulurahva traditsioonile.Nimelt toimus ,,Vanemuise" seltsi eestvedamisel 1869. a esimene üldlaulupidu, mis tõi Eesti kindlasti maailma silmis nähtavamale kohale. Hea on tõdeda ,et selline traditsioon jätkub tänapäevalgi ning toob kokku väga kohusetundlikke isamaalisi kodanikke. Laulupeod on nagu meeldetuletus kui raske oli eelnenud võitlus ning veel magusam praegune iseseisvus. Eesti Aleksandrikooli rajamine Jaan Adamsoni poolt 1862
päriseksostmine jne) Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Juhid (üritused ja organisatsioonid): 1. Johann Voldemar Jannsen: 1857a. asutas Perno Postimehe andis eestlastele ,,hääle" ja ühtsustunde (rahvapärases keeles, kirjutati uudistest, haridusest, kirikuelust, põlluharimisest jne, olid ka kuulutused). 1865a. laulu- ja mänguselts Vanemuine asutamine - pani aluse eesti rahvusliku teatri tekkele 18.juuni 1869 esimene üldlaulupidu tekitas eestlastes ühtsustunnet. 2. Jakob Hurt: oli Aleksandrikooli Peakomitee juht, Aleksandrikooli liikumine Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872, mis pani aluse uuele kirjakeele tekkele (EKmS-i eesmärgiks oli eesti keele ja rahvaluule edendamine ning eesti rahvale vajalike raamatute koostamine ja trükkimine).
Ülikoolis, millest kasvab keelt välja Eesti Üliõpilaste Selts 1871 asutatakse Tallinna 1874 esimene eestikeelne teaduslik perioodikaväljaanne: Aleksandri Gümnaasium Eesti Kirjameeste Seltsi (vene õppekeelega, nn Aastaraamat poistekool), kus hakatakse esimesena õpetama 1875 Pärnus asutatakse laulu- ja fakultatiivainena ka eesti mänguselts "Endla" keelt 1876 Rakveres asutatakse Viru 1872 tegevust alustab Eesti Eesti Selts "Kalevipoeg" Kirjameeste Selts 1876 Tartu Eesti Põllumeeste Selts korraldab Otepääl esimese 1873 Tartus asutatakse Eesti eesti põllumajandusnäituse Vallakooliõpetajate Seminar 1877 Tallinnas avatakse laulu- ja
märts 1917 veebruari revolutsioon, Vene tsaar loobub troonist 1710 Eesti läheb Venemaa koosseisu 1878 hakkab ilmuma ajaleht "Sakala" 1689 ilmub I Läti keelne piibel 1857 hakkab ilmuma ajaleht "Pärnu Postimees" nov. 1917 Oktoobri revolutsioon 1783-1796 Katariina II asehalduskord 1907 rajatakse Eesti kirjanduseselts 1680 Suur reduktsioon 1865 asutatakse laulu- ja mänguselts "Vanemuine" (Jansen) 12. IV 1917 Eesti saab autonoomia (osalise iseseisvuse) 1739 I eesti keelne piibel 1872 Eesti kirjameesteseltsi asutamine (Hurt, Jakobson) Iseloomusta Balti erikorda, millal see kehtis? Kehtis 17101917, 18. sajandil oli asehalduskord. Eestis oli eriline olukord. Liivi ja Eestimaa eriõigused Vene riigi koosseisus. Baltimaades oli riigikeeleks saksa keel, usuks luterlus, säilisid Rootsi aegsed seadused ja maksud
Eesti Kirjanduse selts korraldas ka kirjutamise võistlusi, kus hinnati algupäraseid teoseid. Pärast C. R. Jakobsoni surma tegutses selt küll veel 12 aastat edasi, kui tema tähtsus langes osalt venestamise ja osalt Jakobsoni surma tõttu. Eesti Kirjameeste Seltsi tähtsus väljendub paljude selle aja kohta silmapaistvate eestikeelsete õpikute ilmumisele kaasa aitamises, eesti keelde uurimises ja korraldamises ning rahvaluule kogumises. Laullu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. "Vanemuine" ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu "Vanemuise" seltsile. "Vanemuise" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R.
idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 1872– 1893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine.
1848 hakkas ilmuma perioodiline aastaraamat „Sannumetoja“ 1850 kolis perekond Jannsen Pärnusse ( oli juba 4 last) 1856 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai jaatava vastuse ( lapsi oli neil juba 6) 1857 hakkas ilmuma „Perno Postimees ehk Näddalileht“ 1863 loobus „Perno Postimehe“ toimetamisest ja kolis koos perega Tartusse, hakkas välja andma „Eesti Postimeest“ 1865 asutati Tartus laulu-ja mänguselts „Vanemuine“ 1869 I üldlaulupidu 1871 asutati Eesti Põllumeeste Selts 1880 J.V. Jannseni tabas halvatus 1890 suri Tartus CARL ROBERT JAKOBSON 1871 sündis Tartus õppis Torma kihelkonnakoolis 1856- 1859 õppis Valgas Cimze seminaris 1859- 1862 töötas Torma koolmeistrina 1862 asus õpetajana tööle Jamburgi 1864 töötas kooli- ja koduõpetajana 1865 omandas ülemkooliõpetaja kutse
eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllumeeste Selts. Jakob Hurt- oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna, pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest, töötas Eesti Postimehe lisalehe toimetajana, Eesti Aleksandrikooli peakomitee president, Eesti Kirjameeste Seltsi president, 1872.aastal sai Otepää kirikuõpetajaks. Carl Robert Jakobson- oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik japedagoog. 1863
annaabi.ee 
