Muutused kultuuris Kultuur on pidevas muutumises olnud kogu aeg. See on enamasti tingitud mingist muutusest ühiskonnas. Kuidas on muutunud kultuur läbi ajastute ja mis on selle tinginud? Agraarühiskonnas elasid inimesed maal. Kuna elati maal, siis olid ka pered suured, sest nii oli lihtsam majapidamistöid omavahel ära jagada. Mida rohkem töökäsi, seda paremini kulgeb töö. Inimesed sõltusid palju teineteistest. Kui suhted olid head, siis ka abistati ja aidati teineteist. Puudus igasugune anonüümsus. Kuna tollal peeti kirikuskäimist väga oluliseks ja kui keegi oli mingil põhjusel minemata jätnud, siis sahistas terve külarahvas sellest pikalt. Nii oli ka lastesaamisega. Ei kiidetud vallalisi naisi heaks, kes olid lapseootel. Tehti luulet, laulu ja tantsu ning koguneti suvisel pööripäeval lõkke umber, aeti aidas puskarit. Seejärel toimusid mitmed muutused. Areneti teaduses, tehnika...
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatl...
XX sajandi teine pool - murrangulised muutused teaduses ja kultuuris 20. Sajandil toimus mitmeid suuri ning murrangulisi muutuseid, ning avastisi teaduses ja kultuuris. Leiutati palju inimkonnale kasulike ning elukvaliteeti parandavaid seadmeid nind tooteid, samas ka relvi millega on võimalik maamunalt pühkida kogu meie ühiskond. Kultuurielu muutus palju mugavamaks kui oli see varem olnud, kodutehnika uuenes, mood võttis täiesti teistsuguseid külgi kui varem ning ühiskond sai vabamaks ning muutuvamaks. 20. Sajandi teisel poolele oli suur osa teadusest mingil määral suunatud külmale sõjale, sooviti luua võimsaid relvi mis oleksid võimelised hävitama suuremaid piirkondi ning rohkem inimesi. Väga populaarseks muutus tuumaenergia mida esialgu kasutati vaid sõjatööstuses ning alles pärast seda hakati sellest tootma elektrienergiat. 20. Sajandi teisel poolel oli ka palju tuumajõul töötavaid sõidukeid, neist esimene oli 1950 ndate aastat...
Muutused Eesti kultuuris muistse vabadusvõitluse lõpus 19 saj. lõpuni Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Eesti oli 19 aasta vältel tallermaa. Selle aja jooksul jõudsid poisid sündida ja meheks sirguda. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. See aga tähendas uusi lahkmeelsusi ja lahinguid. Eestlased alistusid lepingutega, ning säilitasid mõnda aega autonoomiat, kuid ei saanud enam oma saatust määrata. Energilisem osa rahvustikust hukkus sõdades, seal hulgas eliit ja ülikkond. Ent Eestile laienesid Õhtumaa kultuurimõju samuti ka õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Sellega sattus Eesti otsemaid elukeskkonda kus elas Lääne-Euroopa. See tähendas suuri muutusi, sest Eesti jaoks ...
Eesti II maailmasõja ajal MRP- 23.aug. 1939. ehk Molotov - Ribbentropi pakt ehk mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel. Sellega jagati omavahel Ida Euroopa: Venele läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola ja Leedu. 28.sept. sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu ja Leedu läks NSVL-le. Baaside leping- 28.sept. 1939 Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises. Eestil puuduvad sõjapidamiseks materiaalsed ressursid ja välistoetus. Ähvardused piirilt. Süüdistati laeva Metallisti põhjalaskmises. Samuti olid sõjaväe baasid Eestis: Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Paldiski, Haapsalu, Aegna. Baaside aeg okt 1939- 17 juuni 1940. 17.06 oli Eesti täielikult NSVL. Eesti välispoliitika oli sõltuvuses Idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega. Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Olulised tihenes Nõukogude Liiduga. Olulisemaks sündmuseks kujunes baltis...
1. Millised olid muutused poliitikas, majanduses, kultuuris peale Eesti iseseisvumist ? 1. Poliitikas Eestlastes poltiikud, parteid, linnade ja valdade juhid olid eestlased, kontaktid välisriikidega, maavalitsus/maapäev Majanduses Talude päriseksostmine, tööstus oli arenenud Kultuuris Omakeel (eestikeel), ärkamisaeg(laulupidu, ajalehed, luulekogunemine, seltsid, oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Päts, Vilms ja Konik. 4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4. Päts oli tuntud ja kogenud poliitikamees. Laidoner...
Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris Esimene konflik, millest sai ,,külm sõda" alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. St elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita. Külma sõja põhirelv on tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külma sõda avaldus mitmel erineval vormil: ideoloogiliselt, kultuuriliselt, propagandistlikult, majanduslikult ja sõjaliste konfliktidega. Külma sõjaga kaasnesid muutused kõigis ühiskonna valdkondades kuid millised olid peamised muutused kultuuris ? Legendaarseks oli muutunud popkunst, millele pani aluse reklaamikunstnik Andy Warhol. Tänu reklaami ja popkunsti heaolu suurenemisel kasvas plahvatuslikult meelelahutustööstuse turg. Hoogsalt hakkas arenema televisioon 1953a. Saadeti USAs eetrisse e...
1.Mõisted. Agraarühiskond-Ülekaalus oli suured pered,mis ühendasid mitu põlvkonda.Tegeleti kindlasti põllumajandusega.Mida rohkem leidus talus töökäsi,seda edukamalt oli võimalik ära majandada.Pere oli kokkuhoidev,üksteist aidati ja üksteise eest hoolitseti. Industriaalühiskond-Põhi ressursiks oli masinad,masinatööstus jne.Põhiliseks oli tagada piirangutete turumajandus.Oli massitootmine.Põhiotsustajad olid firma omanikud.Tähtsaks peeti varalist rikkust. Postiindustriaalühiskond-ehk teenindusühiskond.Järgnes tööstusühiskonnale.Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine.Paindlik sotsiaalne kultuur.Teenindussektoris hõivatute ülekaal. 2.Millised olid tööstusühiskonna kujunemise eeldused ja tagajärjed? Tööstusühiskonna kujunemise eeldused olid tehnika oluline areng, see võimaldas tootmise mehhaniseerida ja siis läks kõik ladusamalt. Eelduseks oli silmaringi avardumine, hakati nägema laiemalt ja mõtlema tulevikule jne. Kaubandus...
RENESSANSS 1. Mis keelest tuleb ajastu nimetus, mida see sisuliselt tähendab ning millist ajavahemikku hõlmab? Mõiste ,,renessanss" võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis (it. k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus...
ROOMA RIIK LK 150-157, 164-169 1. Mille poolest erines riigivalitsemine Rooma varases keisririigis võrreldes vabariigi ajaga? Ametnikud ei juhtinud enam riiki, selleks oli keiser. Ametnikud tegid otsuseid keisri järgi, nad viisid ellu keisri otsuseid. Neil oli võimalik poliitilist karjääri teha. Senat senatist sai valitseja nõuandja. Kui kuulusid senatisse, oli võimalus sul poliitilist karjääri teha. Tähtis roll poliitilises elus. Rahvakoosolek loobuti mõne aja pärast rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Kodanikkond see kasvas keisririigi ajal üha enam. Mida enam kodanikkond kasvas, seda vähemaks jäi neil eesõigusi. Provintsid seal suurenes võimalus, et ülikkond saab osa võtta riigi juhtimisest. Senaatoriteks tõsteti ka nüüd provintside aristokraatia esindajaid. Seadused kodakondsusel polnud enam tähtsust. Kõik kodanikud ...
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XI...
Emotsioonid Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Kirjutage üles 5 emotsiooni, mis teile esimesena pähe tulevad Uurimus 11 kultuuris · Kõige sagedamini nimetatakse: Rõõm Õnnelik Hirm Kurbus Armastus Eestis · Kõige sagedamini nimetatakse: Viha Rõõm Armastus Emotsioonid · Pole ühest määratlust või definitsiooni · Kolm peamist emotsiooni omadust: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikud väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldiselt positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu James-Lange emots...
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1. Kas Eesti oli 1940. kuni 1991 aastani iseseisev riik või Nõukogude Liidu osa? 2. Kes oli Eestimaa Kommunistliku Parte eesotsas 1944.- 1950 aastatel? Kes kuulusid sellel ajal ENSV juhtkonda? 3. Iseloomusta N. Karotamme lühidalt. Miks ta välja vahetati? 4. Kes oli EKP eesotsas 1950. 1978 aastani? 5. Iseloomusta J. Käbinit lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 6. Kes oli EKP eesotsas 1978 1988. aastatel? 7. Iseloomusta K. Vainot lühidalt. Kes olid tema ajal juhtivatel kohtadel? 8. Millisel moel avaldati vastupanu nõukogude võimule 1944.- 1950. aastatel? Kes olid metsavennad? 9. Kuidas avaldati vastupanu 1950. aastatel? 10. Kuidas avaldati vastupanu 1970- 1980 aastatel? Kes olid dissidendid ehk teisitimõtlejad? 11. Milliseid repressioone nõukogude võim rakendas? 12. Mis oli suur küüditamine? Millal see toimus? 13. Millised muutused toimusid Eesti põ...
Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis kaalepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näiteks: korstnapühkijad). Paremad tööd oli sakslaste kätes (kullassepad). Üh...
Kuuekümnendate vaim Aastatel 1956- 1965 toimus ühiskonnas järkjärguline vabanemine, mida tähistatakse sõnaga sulaaeg. See oli aeg, kui esteetiline tsensuur taandus ja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes üha leebem. Sel ajal debüteerinud luuletajaid kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nimetatakse kassetipõlvkonnaks. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sul...
Liivimaa ristisõda- pöördepunkt Eesti ajaloos Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis ka alepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes. Räpasemad tööd olid eestlaste teha (näit...
1 3.7 Sidususe mehhanismid poliitiline kultuur ja kodakondsus Identiteet-ühtekuuluvus( vormib kultuuri ja leiab ka väljenduse) Kultuurid erinevad riigiti ja vastavalt ajastule. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad o Poliitiline võim vajab eduks psühholoogilist tuge poliitilist kultuuri e. võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide komplekse. o Poliitiline kultuur koosneb teadmistest, hinnangutest, väärtustest ning käitumismallidest. o Poliitiline kultuur on osa üldkultuurist. Poliitilise kultuuri ja üldkultuuri sarnased tunnused: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlm...
Emotsioonid Põhiemotsioonid Mis on emotsioon? Emotsiooni mõiste ja olemus. • Emotsiooniks nimetatakse subjektiivset tundeelamust, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. • Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: • füsioloogilisi muutusi • käitumisvalmidust, mida vahel nimetatakse ka aktsioonipotentsiaaliks (mis võib , kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega) • teadlikku subjektiivset kogemust • kognitiivset e. tähenduslikku e. hinnangulist komponenti Emotsioonidest veel: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised...
Millised muutused toimusid Kreekas hellenismi ajal? Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Missugused muutused toimusid Kreekas hellenismiperioodi ajal? Hellenismiperiood sai alguse Aleksander Suure vallutusretketega Pärsiasse. Aleksander Suur oli Kreeka väikese, kuid mõjuvõimsa Makedoonia kuningriigi valitseja kuningas Philippos II poeg. Philippos II mõrvati 336. Aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Leian, et ta oli võimuahne valitseja ja suurepärane juht. Tavaliselt oli tal vähem mehi kui vaenlastel, kuid ometi ta võitis, sest tema sõjavägi oli hästi välja õpetatud ja varustatud. Näiteks Issose lahingus 333. aastat eKr purustas Aleksander Suur 36 000 mehega Dareios III 110 000-mehelise väe. See fakt näitab, et Aleksander Suur oli...
Riigi, kultuuri ja väärtushinnangute muutumine uusajal Euroopa ja USA näidete põhjal Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid umbes 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Uusaeg algas siis, kui lõppes keskaeg. Perioodi lõpule kindlat kuupäeva pole, kuid arvatakse, et umbes siis, kui toimus Esimene Maailmasõda. Uusaeg tõi kaasa palju muutusi riikides, kultuuris ja väärtushinnangutes. Need muutused on olnud väga olulised tänapäeva maailma kujunemiseks. Uusajal oli iseloomulik absolutistlik monarhia ehk see on valitsemisviis, kus kuninga või keisri võim oli piiramatu ning valitseja võis nõu võtta õukondlastelt või soosikutelt. Üks absolutistlikum riik oli Prantsusmaa ja absolutismi kõrgaeg oli Louis XIV ajal. Absolutism hakkas kujunema, sest inimestel tekkis vajadus tugevama võimuga valitseja järele. See oli umbes 17.sajandil ususõdade järel. Valitsemises kehtis üks ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Õpik lk 135 ja 145 küsimused. 2. TV lk 68-69 ülesanded. 3. Kuidas on omavahel seotud kultuur ja Külm sõda? Too näiteid. Külma sõja ajal ei suhtlenud NSVL ja Lääneblokk omavahel. Sellest hoolimata toimus kultuuris areng. Kultuur(kino, teater, kunst jne) teenisid sageli propaganda eesmärki. Kui suhted muutusid vabamaks segunesid ka kultuurid ja idablokksi algas läänestumine. 4. Kuidas kasutati sporti Külma sõja vastasseisus? Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. 5. Mida tähendab massikultuur ja elitaarkultuur? Too näiteid kummagi kohta. Massikultuur ehk keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Massikultuuri hakati käsitlema kui meelelahutust ja kui kaupa. Võimsa reklaami abil kujundas massikultuur inimeste maitset ja selle kaudu ühiskonna moesuunda. Nt. reklaam, raadio, televisioon, näitused...
Järva-Jaani Gümnaasium POSTMODERNISM 2013 SISUKORD Mis on postmodernism? 1 Postmodernism kirjanduses 2 Postmodernism eesti kirjanduses 3 Kasutatud kirjandus 4 MIS ON POSTMODERNISM? Kirjandust, mis päras II maailmasõda hakkas kirjanduse kõrval uudsust taotlema, nimetatakse postmodernistlikuks.Mõiste ,,postmodernism'' võeti kasutusele 1980. aastate algul. Postmodernism on elulaad, mis peegeldub kultuuris, kirjanduses ja kunstis. Taustaks on ühiskondlikud muutused, globaliseerumine nii majanduses kui ka kultuuris. Kui 20. saj I poolel, arvati ühiskond olevat juhitav ning usuti tuleviku planeerimise võimalikusse, siis sajandi II pool näitas, et ettearvamatus maailmas tuleb toetuda omavalikutele ja otsingutele. Varasemat autoriteetsust ja elitaarsust ei peeta miskiks, toimub väljakujunenud tabude ja pühaduste lõhkumine. Suund progressile on asendunud suunaga tun...
1. Seleta mõistet renessanss? – Tähistatakse antiikkultuuri ideaalide taassündi. (14-16. Saj) 2. Seleta mõistet ars nova? – muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320 – 1380a 3. Ars nova ajastu kõige esinduslikumad heliteosed olid 3-4 häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat. Moteti aluseks on gregooriuse laul, millele lisati uued tekstid erinevates keeltes. 4. Madrigal – klassikaline itaalia luulevorm 16.sajandil kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul. 5. Sansoon – prantsuskeelse ilmaliku laulu üldnimetus. 6. Reekviem - leinamissa 7. Nimeta 15-16sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid: Missa (missatsüklid on tüüpiliselt ühendatud muusikaliseks tervikuks ühe põhimeloodia abil, mis on tavaliselt tenorihääles), reekviem (leinamissa), ilmalik polüfooniline laul (prantsuskeelne esialgu), motett (kadus mitmete...
Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum Eesti vanimad teadaolevad asulakohad: Pulli 9000 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi ...
Ajaloo kontrolltöö ,,Antiik-Kreeka" kordamisküsimused 10.klassile 1 Millisteks perioodideks jagatakse Egeuse kultuur? Dateerige need. 2 Loetlege Kreeta ja Mükeene ajajärgu kultuuri ühiseid ning erinevaid jooni. 3 Millisteks perioodideks jagatakse Vana-Kreeka ajalugu? Dateerige ja iseloomustage lühidalt. 4 Mille poolest Ateena ja Sparta ühiskonna- ja riigikorraldus sarnanesid ja mille poolest erinesid. Tooge näiteks kaks sarnasust ning kaks eripära nii Ateena kui Sparta kohta. 5 Millised olid Ateena ja Sparta kultuuri ning hariduse eripärad? Tooge nii kultuuri kui hariduse valdkonnast kummagi riigi kohta üks näide. 6 Iseloomustage mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. (aristokraadid, vabad talupojad, käsitöölised, orjad) 7 Iseloomustage Kreeka poliste valitsemiskorraldust. 8 Millised kohustused olid polise kodanikul? Nimetage kaks kohustust. 9 Kellele...
Kuidas mõista araablasi Sissejuhatus : · kirjaoskus on kasvanud kolmekümne aastaga kahe-või kolmekordseks · araabia naised saavad rohkem haridust · parem tervishoiusüsteem parandab elukvaliteeti ja pikendab eluiga · võtta lääne tsivilisatsioonilt tehniline ja teaduslik teave, heita kõrvale kahjulikud muutused · halim barakat : araabia ühiskond on killustunud, autoritaarne, traditsionalistlik, kannatab patriarhaalsuse, ühtse kodanikuühiskonna puudumise all · lääne haridus alahindab sügavamaid, vaimseid väärtusi, soodustab teaduslikke uurimusi usu arvelt · islam peab tähtsaks teadmiste seostamist vaimsete eesmärkidega · haritud araablased on õppinud leidma tasakaalu tänapäevase elu ja traditsiooniliste väärtuste vahel Fundamentalism : · islamiriikidele omane ühisjoon : lahtiütlemine lääne moraalist ja käitumiskoodeksist, kui se ...
HÜGIEENIOLUDEST JA ARGIKULTUURIST Hügieeniolud 20. sajandi alguses olid kehvad, suurel määral oli hügieen isegi olematu. Hügieenikombed on kaasaegses maailmas ühed silmatorkavamad grupitunnused. Öeldakse, et pestud inimesed kuuluvad kultuursesse ja valgustatud Läände, räpasevõitu rahvad pimedasse idasse. Talupojad ei hoolinud puhtusekultusest ega hügieenireeglitest, nad isegi ei teadnud sellistest asjadest midagi. Euroopaliku ja kodanliku kultuuri juurde kuulusid hügieenireeglid juba 20. sajandi algul. Tegelikult ei teata siiani päris täpselt, kuidas inimesed kunagi elasid. See, mis meie jaoks on praegu kõige tavalisem, ei pruugi tähendada sedasama kusagil mujal kellegi teise jaoks. Tuleb meeles pidada tõsiasja, et asjade tähendus muutub mitte ainult ruumis, vaid ka ajas ning sõltuvalt sotsiaalsest keskkonnast. Kõige enesestmõistetavamad ja tavalisemad asjad sisaldavad paradoksaalsel kombel sageli väga olulist teavet kul...
Emotsioonid lisa Mis on emotsioonid · Teadaolevalt esimesi katseid täpsustada inimese emotsionaalseid protsesse on leitud Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese (492-432 eKr) kirjutistest, kus tema arvates on võimalik kõiki jälgitavaid nähtusi taandada neljale algomadusele- soe/külm ja kuiv/märg. · Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ,,Nikomachose eetika", milles Aristoteles (384-322 eKr) käsitleb emotsioonide rolli seoses vooruste ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid ...
FLAJ. 01.137. Euroopa muinaskultuurid 3 AEP eksam: detsembri lõpp ja jaanuar 2014 Loengud: teisipäeviti 16.15 17.45 Jakobi 2 - 228 Lektor Ain Mäesalu Vastuvõtt: kolmapäeviti kell 10-11 Jakobi 2 - 204 (arheoloogia õppetool) [email protected] Aineprogramm 1. Muinaskultuuride allikad, historiograafia, uurimistöö metoodika ja dateerimismeetodid. 2. Esimesed hominiidid. Euroopa asustamine. Neandertallane ja nüüdisinimene. Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. Paleoliitiline kunst. Jääaegade mõju inimasustuse levikule. Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Üleminek viljelusmajandusele. Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. 3. M...
Mis on tarneklauslid? Alus Incoterms tarnetingimustele pandi 1936. aastal Pariisis Rahvusvahelises Kaubanduskojas). Tänaseks on ICC neid vabatahtlikke reegleid edasi arendanud, mis aitavad mõista ostjate ja müüjate kohustusi ja õigusi rahvusvaheliste müügilepingute raames. Incoterms tarnetingimused koosnevad 13 erinevast klauslist, millest iga klausel sätestab, kumb osapool - kas müüja või ostja - on kohustatud korraldama ekspordilitsentside, tollivormistuse, kindlustuse, inspektsiooni ja muid formaalsusi. Tarneklauslid määravad ära, millisest etapist alates kandub risk kaupade kadumamineku ja/või kahjustuse üle müüjalt ostjale ja milline osapool tasub ostu-müügitehinguga seotud kulud. Müüja ja ostja, kes oma ostu-müügitehingu sooritavad kokkulepitud tarneklausli alusel, saavad ühtselt aru vastastikest õigustest ja kohustustestvaatamata kõikvõimalikele erinevustele keeles, kultuuris ja äritavades. Kuna ä...
Kordamisküsimused. Eesti 20. s II poolel II maailmasõda Eestis 1. Millised olid Eesti ja NSV Liidu poolt sõlmitud vastastikuse abistamise lepingu (baaside leping)sõlmimise põhjused ja tingimused? Salajane protokoll sõlmiti 1939. Aasta Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. Põhjused: Orzeli juhtum. Metallisti juhtum, 28. sept 1939 mittekallaletungipakt Eesti ja NSVL vahel. Tingimused: Abistada teineteist kolmanda riigi kallaletungi puhul.NSVL varustab Eestit soodustingimusel relvastusega. Eesti andis NSVL õiguse luua Saaremaal, Hiiumaal, Paldiskis laevastikubaase ja sõjalennuvälju. Lisaprotokolli kohaselt toodi Eestisse 25 000 punaväelast, Eesti valitsemiskorda NSVL ei sekku Millised olid lepingu sõjalised, sise- ja...
Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga Eestlaste muistse vabadusvõistlusega lõppes ka esiaeg - 1227. aastal, mil Saaremaa ristiusustati. Eestlased kaotasid iseseisvuse ja jäid sajanditeks võõra võimu alla, millega kaasnesid ka võõrad mõjutused, eelkõige Saksamaalt ja Skandinaaviast. Kõige sellega kaasneb ka eestlaste, kui alamklassi õiguste kitsendamine. Arvan, et kõige suuremaks probleemiks eestlasele kujuneski see, et neist said talupojad ning nad ei võidelnud enam oma isesesvuse eest, vaid võistlused toimusid teiste riikide vahel Eestimaa pärast. Suured muutused toimusid ka ühiskonnas, religioonis ja kultuuris. Ristisõja algul leppisid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu omavahel kokku, et piiskopile jääb 2/3 ja ordule ülejäänud vallutatud aladest. Selle otsuse elluviimine ei läinud sugugi valutult, sest ordu suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. Kujunes välja Tartu pi...
Ajalugu Ptk 30-33 MÕISTED: Karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti. Ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult. Kompass keskajal kasutusle võetud riist, mis võimaldas määrata põhjasuunt ja selle abil orienteeruda. Pärgament eriliselt töödeldud õhuke vasika- või tallenahk. Manufaktuur käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid hiliskeskajal ja levisid varauusajani. Palgatööline inimene, kes töötab palga eest, teise inimese heaks. Tarastamine hiliskeskajal ja varauusajal Inglismaal toimunud protsess, mille käigus suur hulk põllumaad muudeti lambakarjamaaks. Pank asutus, mis kogub, hoiustab ja lenab välja suuri rahasummasid. Intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal laenajale laenamise eest tasuda....
Globaliseerumine Sõna "globaliseerumine," on kuulnud iga inimene, aga kas ta selle täpset sisu teab, selles ei saa täitsa kindel olla. Püüan leida vastuseid sellel teemal. Käistlen seda teemat ka Eesti seisukohalt. Mida see kaasa toob? Mis nii saada võib? Tuleb leida lahendusi, mitte seista paigal ja vaadata mis saab. Globaliseerumine, mis see on ja mida ta endast kujutab? Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused. Ülemaailmastumist põhjustavad mitmesugused tegurid, eelkõige majanduslikel ja poliitilistel põhjustel. Majnadust seostatakse eelkõige väliskaubandusest tulenevate nähtustega, selle tõukejõuks on üha suurenev tehnoloogia areng. Missugused tunnused on siis globaliuseerumisel? · Majanduslikud tunnused: rahvusvahelise kaubanduse kasv, suurte kapitalide liikumine üle maailma, rahvusvaheline pank (IMF). Seetõttu loodi mitmesuguseid erine...
1. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon Kordamine eksamiks 1. Muudatuste mõiste ja olemus Muudatus kõige laiemas tähenduses on planeeritud vastupanu mingile survele või jõule. Organisatsiooni kontekstis on muudatus planeeritud või planeerimata vastus mingite jõudude survele, mis võivad olla organisatsioonivälised või sisesed. 2. Millised makrokeskkonna mõjurid kutsuvad esile muudatusi? Väliskeskkonnast avaldavad mõju tehnoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised jt muutused. 3. Millised organisatsioonisisesed tegurid kutsuvad esile muudatusi? Sisemistest teguritest võib vaadelda muutusi töötajate eesmärkides, töö iseloomus, organisatsiooni struktuuris, organisatsiooni kultuuris ja organisatsiooni eesmärkides. 4. Millistele mõjuritele tuleb tähelepanu pöörata muudatuste planeerimisel? 1. Keskkond 2. Turust tingitud mõjurid 3. Ärilised mõjurid 4. Organisatsioon...
Hirm ja segadus Juri Lotman Juri Lotman oli juudi päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog. Maailmakuulsa Taru-Moskva semiootikakoolkonna üks asustajaid, pikaaegne Tartu Ülikooli professor. Lotman on andnud suure panuse humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse. Tema teos ,,Hirm ja segadus" on Mihhail Lotmani koostatud esseekogu Juri Lotmani hilisloomingust, mille põhieesmärgiks on semiootiliselt analüüsida hirmu- ja segadusmehhanismide toimimist kultuuris. Mis on üldse semiootika? Semiootika on põhimõtteliselt teadus märkidest. Uurib, kuidas mis tahes märk (verbaalne või nonverbaalne) kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk võib olla nt. Rahvuslipp kui terve riigi sümbol vms. Või näiteks kui loeme läbi mõne teose ning õpetaja küsib mida tahtis autor sellega öelda? - siis ...
Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega. Valitsevaks sai ristiusk. Germaani rahvaste asumine Rooma riiki Suure rahvasterände ajal. Germaanlaste riikide tekkimisel, linnaelu allakäik. Muutused võtisd aset Rooma lääneosas, idaosa tunneme Bütsantsi nime all, keisrivõim püsis seal veel aastatuhande. Segaduste ajajärk Rooma keisririigis Hiigleperioodile (I-II saj) järgnesid 235-284 segadused, sagedased riigipöörded viisid kodusõdadeni ja keisrite kiire vaheldumiseni. Võimule hakkasid tõusma ka madalat päritolu väepealikke. Riigi ebakindlust k...
Modernism-uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus , uute tavade ja normide järgi loodud nüüdisaegne kirjaviis, tekkis prant. üks uuenduslik suund, enamvähem kindla alguse ja lõpuga kunstiliikide vaheliste piiride hajumine, luule muutub vahel dokumenteerivamaks ning proosa luulelisemaks; kindlate reeglite kadumine loomingus (ühel hetkel ka kirjavahemärkide kadumine luulest), katkendlikkus loomeprotsessi enesepeegeldus, eneseteadvustus, loome pöörab tähelepanu oma tekkimisele ja tarbimise viisile; formaalsete esteetika reeglite eiramine ja selle asemel spontaansuse ja intuitsiooni avastamine läbi katsetamise; POSTMODERNISM- TEKKE PÕHJUSED-Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes: · tööstusrevolutsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria · Naisliikumine ehk feminism Ki...
Andra Lepper 11B 21.11.2012 Liivimaa ristisõda Pöördepunkt Eesti ajaloos? Liivimaa ristisõda toimus 12. Sajandil ja see oli suunatud Liivimaal elanud soome- ugri ja balti hõimude vastu. Katoliku kirik soovis ristiusustada Liivimaa alad. Sõda lõppes nende alade vallutamise ja sundristimisega. Liivimaa ristisõda tõi endaga kaasa palju erinevaid muudatusi nii majanduses, usus, kultuuris, ühiskonnas ja ka linnades, kuid oli ka asju, mis jäid samaks. Muinasajal puudusid linnad. Siis käis kogu tegevus linnuste ümber, mis alles keskajal linnadeks kujunesid. Seega ei saanud eriti midagi muinasajaga samaks jääda. No muidugi vajasid linnad samasugust kaitset, nagu linnusedki, sest ka linnades oli vaja korda pidada ja kaitsta oma vara sissetungijate eest. Tavaliselt oli linna ümber ehitatud kaitsemüür, millel valvurid vahti pidasid ja kui nad midagi märkasid, anti sellest teistele teada. Linnad asusi...
Kultuuri arengu seoseid ühiskonna korralduse, majanduse ja haridusega Mõistekasutuse fikseerimine MÕISTED • (post)modernsus — tähistab ühiskonna arengu kontekstis: objektiivset nähtust, olgu siis seda moodustavate tunnuste hulk, milline tahes (autoriti erinev). • Pre-modernne • (post)modernne — Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteeriv...
Postmodernism Modernism sündis 19. sajandi II poolel ja kestis tinglikult määratledes 1960. aastateni. Kirjandust, mis pärast Teist maailmasõda hakkas traditsiooniliseks saanud kirjanduse kõrval uudsust taotlema, nimetatakse postmodernistlikuks. Mõiste võeti kasutusele 1980. aastate alguses. Selle mõistega võib tähistada väga laia nähtuste ringi. Nähtusena on postmodernism amorfne, tal puuduvad nii ranged ajalised piirid kui ka üheselt määratletavad tunnused. Postmodernism on elulaad, mis peegeldub kultuuris, kirjanduses ja kunstis. Taustaks on ühiskondlikud muutused, globaliseerumine nii majanduses kui ka kultuuris. 20. sajandi lõpul toimus põhimõtteline murrang kõiges, endine elulaad ja elutõdemus hakkas maad andma uuele (globaalne kommunikatsioonivõrgustik, geenitehnoloogia jne). Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides. Postmodernism paneb inimes...
10 klass ajalugu. Kordamine Muinasajast keskaja alguseni 1. Kas Eestis võis inimesi elada enne 9. aastatuhandet eKr? Põhjendage vastust. 2. Tooge 4 näidet, mil viisil mõjutas jääaeg Eesti maastiku kujunemist. 3. Miks puuduvad Eestis paleoliitilised leiud? 4. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 5. Iseloomustage Kunda kultuuri (elukoht, tööriistad, elatusalad). 6. Tooge 3 näidet, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 7. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast (Kunda ja kammkeraamika kultuurist) kõrgemal. 8. Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? 9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? 12.Miks on raud töörii...
Eesti kirjandus sulaajal (1956.~1968.) Muutused ühiskonnas · Toimub üleüldine liberaliseerumine nii poliitikas, olmeelus kui ka kultuuris. · Tsensuur lõdveneb, kirjanduses algab uuenemisjärk. · Tekivad võimalused välismaailmaga suhtlemiseks. · Rahva seas tõuseb teotahe, ja avatus, lootus parema tuleviku suhtes. · Tõuseb üleüldine kultuurihuvi. Muutused ühiskonnas · Levib läänelik meelelahutus: rokkansamblid, hipiliikumine. · Kultuurilise liberaliseerumise tulemusena võib avalikult esitada estraadimuusikat ja kirjutada operette. · Suurenenud teotahe toob EÜEsse ja EÕMi kokku palju noori. Tsensuuri lõdvenemine · 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti keelatud autorite nimekirjast esimestena Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti Merilaasi ja Paul Viidingu. Suurt osa nende töödest võis pärast seda avaldada. · 1965. aastal vabastati täiesti keelatud autorite nimeki...
Tartu Ülikool Markus Pedo KUIDAS MÕISTA INIMESI VÕÕRAST KULTUURIST? Juhendaja: Tiina Alekõrs Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS On selge, et kultuurid ei ole ühesugused ning kultuuridevahelised erinevused võivad põhjustada arusaamatusi suhtlemises. Hoolimata erinevatest kogemustest ning kultuurilistest taustadest on inimestes rohkem ühiseid jooni, kui erinevaid. Ühe rahvuskultuuri sees on erinevused enamasti suuremad, kui rahvusgruppide vahel. Seega pole olulised üksnes rahvus või nahavärv, vaid samuti ka inimese positsioon, kogemus ja huvid oma kultuuri sees. Inimesed erinevad ka individuaalsete omaduste (isiksusejoonte, intelligentsuse jm) poolest, mistõttu ei ole võimalik inimestevahelisi erinevusi taandada vaid kultuurist tulenevateks. Kultuurierinevuste puhul tuleb meeles pidada, et need pole objektiivsed, olemuslikud ning ületamatud e...
1. Sotsiaalse side tekkimise etapid RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest PSÜÜHILINE KONTAKT – teineteise omadustest huvitumine, vastastikuse huvi tekkimine SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem inimeste toimimise mõjutamiseks või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele suhtlusele teatud mängureeglid SOTSIAALN...
EETIKA Nimetage avatuse eelduseid: algab huviga; teadmiste eitamine ,,ma ei tea"; konkreetsus; iseendale · Millest sõltub, millise eetilise põhivaliku inimene langetab? Sõltub sellest, kas sündmus on inimesele avatud või suletud- avatud sündmus algab huviga, suletud ükskõiksusega, esimesega kaasneb rahulolu tesiega rahulolematus, esimene lõpetatakse, teine jääb lõpetamata · Millised on eetilised põhivalikud. Miks valiku langetamine on paratamatu? Alati tuleb teha vali, sest teine on alati tundamtu ja tundmatu tuleb teha tuntuks- tundmatu juurde ei saa jääda, sest tundamatu tekitab ängi. 1.osalemine (avatuse tugev ülekaal) 2.kirjeldamine (avatus ja suletus on suhtelises tasakaalus) 3.hävitamine (suletuse tugev ülekaal) Oluline on mõista, et suhtes ümbritsevaga tuleb alati langetada eetiline põhivalik- vastasel juhul jääkski inimene suhtesse ümbritsevaga kui tundmatusega-ta jääks ängistusse ja tema harju...
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määrat...
SISSEJUHATUS ETNOLOOGIASSE Sissejuhatus Etnoloogia tegeleb erinevate rahvaste ja kultuuridega, kusjuures peamiselt mitte-lääne kultuuridega ja mitte kõrg-tsivilisatsioonidega. Kuigi tänapäeval võib uurida igasuguseid kultuurinähtusi, uuritakse oma kultuuris põhiliselt rahvakultuuri alla jäävat. Vanemast vaatekohast lähtudes on kultuur vaid kõrgkultuur osade rahvaste areng on teatud staadiumis peatunud ning eksisteerivad kõrgtsivilisatsioonid ning rahvad kellel seda ei ole. Tänapäevase antropoloogia arusaama kohaselt on igasuguse inimtegevuse avaldus kultuur ning ilma igasuguse rahvatsevahelise hierarhiata. Erinevused antropoloogia, etnograafia ja etnoloogia vahel seisnevad peamiselt uurimismeetodites. Antropoloogia nimetus on kasutusel Põhja-Ameerika teadusruumis ning selles on omakorda eristatavad füüsiline ja kultuuri-antropoloogia. Euroopa-traditsioonis nimetatakse vastavat teadust etnoloogiaks, sama nimetus on alates 90ndatest...
1. Eesti kirjanduse jaotumine Kodu-Eesti ja Välis-Eesti kirjanduseks. Millal: 1940.aastate alguses miks selline jaotumine tekkis: põgeneti sõja ning massiküüditamiste pärast välismaale millised kirjanikud millisesse gruppi kuulusid: pagulaskirjanikud, kes olid juba Eesti Vabariigis tuntud: G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit pagulaskirjanikud, kes ära minnes olid u 20.aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pa...
12. KLASSI KIRJANDUSE TESTIKS 1 HARJUTAMINE / V KURSUS / õp Rita Metsmaker 1. Täida lüngad. Eesti kirjandus 1940-1955 JUUNIS 1940. aasta _______________ okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja sündis nõukogude eesti kirjandus. Kehtestati TSENSUUR GLAVLIT __________________. Järelevalvet kirjanduse üle korraldas ____________________ ehk ENSV Kirjandus- ja KIRJANIKE Kirjastusasjade Peavalitsus. Paljud kirjanikud heideti _____________________ Liidust välja ja nende loomingut ei avaldatud. Olukord leevenes pärast riigijuhi Jossif ___________________ STALINI surma 1953. aastal, pärast seda julgeti kritiseerida ka kommunistlikke võltsmüüte. Pagulaskirjandus (1944-1992) Pagulaskirjandus sai alguse 1940ndate keskel, kui Eestist lahkusid nõukogude ...
annaabi.ee 
