Eksperimenti iseloomustab teatud võrdluste produtseerimine, hoides olukorra muud aspektid konstantsetena. Teisisõnu manipuleeritakse eksperimendis kontrollitud tingimuses sõltumatut muutujat et hinnata selle mõju sõltuvale muutujale. Eksperimendi eesmärk on põhjus-tagajärg seose tuvastamine
Ruutfunksioon on seos kahe muutuja vahel.Ühele muutujale antakse väärtused ja teine arvutatakse nende põhjal. Muutujad=x ja y c=vabaliige kordajad:a-ruutliikmekordaja b-lineaarliikme kordaja Funktsiooni saab esitada tabelina,valemiga,graafikuna,järjestatud arvupaaridesse. Graafikuks : parabool Parabool on sümmeetriline oma telje suhtes.Telg läbib alati parabooli haripunkti. y=ordinaat x=abstsiss nullkoht:need on punktid,kus funktsioonigraafik lõikab x-telge. korrutis on 0,kui üks teguritest on 0
pi * r ^ 2 * h, 2 * pi * r, MsgBox viga Muutujad esitatakse programmides nimede abil. Nimi tähistab kohta arvuti mälus (väli või pesa), mis eraldatakse muutuja väärtuste salvestamiseks ja säilitamiseks programmi täitmise ajal. Programmis Superi on käsutusel üheksa muutujat a, b, C, h, p, Sk, r, S ja V, programmis Mälumäng on kolm muutujat k, aasta ja teade ning funktsioonis NatS2 samuti kolm muutujat k, S ja a. VBA eraldab igale muutujale köha (välja) oma andmepiirkonnas, kuhu arvuti saab programmi täitmise ajal salvestada tema väärtusi. Viimased leitakse ja salvestatakse (öeldakse - omistatakse muutujale) programmi lausete täitmisel. Igal ajahetkel saab lihtmuutujal olla ainult üks väärtus, mis võib ka puududa. NB! Enne kui muutujale pole omistatud väärtust, on ta määramatu! Olemuselt ja käsutuselt on muutuja analoogiline nimega varustatud Exceli töölehe lahtriga. Omistamine, omistuslause ja avaldised
empiiriline uurimus, kus manipuleeritakse kindla kontrolli all keskkonnatingimusi, et selgitada nende mõju uurimisobjektile. Eksperimentaalse uurimuse korral on uuritav seltskond väike ning nõus uurimuses osalema. Eksperimendi valimi moodustamisel kasutatakse ka juhuslikku valikut. Eksperiment võimaldab selgitada põhjus-tagajärg-suhteid kahe muutuja vahel. Uuritakse põhjusteguri (seletava ehk sõltumatu muutuja) muutumise mõju tagajärgtegurile (seletatavale ehk sõltuvale muutujale). Uurimuse eesmärk on tõestada oletatav kasuaalsuhe kahe nähtuse vahel. Eksperimentaalses uurimuses võib eristada nii muutuja- (millised muutujad on uurija eristanud ja kuidas need katse käigus esile tulevad) kui ka katseskeemi (milliseid rühmi uurija on moodustanud korraldamaks mõjutuste uurimiseks mõõtmisi). Katseskeem näitab, mida katse käigus tehakse. Rühm, kus esineb mingi sõltumatu muutuja variatsioon, nimetatakse
piirkonnas D. Argumentide x ja y 2. Kahe muutuja funktsiooni , saame z uue muudu z, mida osamuudu ja täismuudu mõisted nimetatakse funktsiooni z (kujutada ka joonisel). täismuuduks ja mis on määratud Et y väärtus sellel tasandil on valemiga: z = f(x+x,y+y) f(x,y). konstantne, siis muutub z joonel PS ainult sõltuvalt argumendi x muutumisest. Andes sõltumatule muutujale x muudu x , saab z muudu, mida nimetatakse z osamuuduks x järgi ja tähistatakse sümboliga x z (joonisel lõik SS): xz = f(x+x,y) f(x,y). Andes nüüd argumendile x muudu x ja argumendile y muudu y 3. Kahe muutuja funktsiooni osatuletiste mõiste ja geomeetriline interpretatsioon (joonis). Funktsiooni z = f(x,y) osatuletiseks x järgi nimetatakse vastava osamuudu xz ja muudu x suhte piirväärtust x lähenemisel nullile. 4
// Kui ülekanne on 0 (null), siis lõpetatakse programmi töö. 11:END: : : : : : : : : : : : : :X:X:X:X:X:X:X:0 // Kui ülekanne on 1 (üks), siis suurendan registri 6 sees olevat väärtust ühe võrra ja lõpetan programmi töö. 11:END:REG6: : : : :INC: : : :REG6: : : :X:X:X:X:X:X:X:1 2 Tulemused 2.1 Test 1 Joonis 1 Test 1 sisendid Joonis 1 sisaldab nelja sisendi A, B, C ja D väärtustamist vahemikus 0 kuni 15. Hetkel on igale muutujale väärtustatud 15, mille tulemusena on summa 60. Joonis 2 Test 1 programmi visuaalne pool Joonis 2 sisaldab test 1 visuaalset poolt. Registri osas R1 on näha kolme sisendi summast ühte osa, kuna üks registri osa mahutab ainult nelja numbrit. Registri osas R2 on näha viimast sisendit ning registri osas R6 ja R7 on nelja sisendi summa, milleks hetkel on kahendsüsteemis 111100, mis kümnend süsteemis on 60. Funktsioonid F1 ja F4 on sisse
disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents. Lause on samaselt tõene, kui lause omab tõeväärtust 1 ükskõik milliste väärtuskombinatsioonide korral. Tautoloogia. Lause on samasselt väär, kui lause omab tõeväärtust 0 ükskõik milliste väärtuskombinatisoonide korral. Vastuolu. Predikaat on lause, mis sisaldab ühte või enamat muutujat. Predikaat omab tõeväärtuse, kui muutujale omistada tõeväärtus. Predikaati tähistatakse suure tähega ja muutujat väiksega. Ühekohaline predikaat omab ühte muutujat, kahekohaline kahte muutujat. Ühekohalist predikaati nimetatakse omaduseks. Predikaadi määramispiirkond näitab võimalikke muutujale omistatavaid väärtuste piirkonda. Predikaat on täidetav või kehtestatav, kui ekisteerib selline muutuja väärtus, mille korral on lause tõene.
....................................... KONTROLLTÖÖ NR 1 VARIANT A 1. Millised järgmistest muutujanimedest on lubatud, millised mitte? Kui ei ole lubatud, siis miks? (4 p) kolmnurga külg 3nurgakylg Kylg külg 2. Millist tüüpi muutujatele (integer, real, char) saab omistada alljärgnevad väärtused? Kui väärtust ei saa omistada ühelegi muutujale, siis põhjenda, miks. (8 p) 16 a abc 1,6 5 @ õ 12.4 3. Kuidas näeksid Pascalis välja järgmised loogikatehted? (A, B ja C on tüüpi integer). (2 p) A on väiksem kui 30, B on suurem kui 15 ja C ei võrdu 0-ga. B on suurem kui 6 ja väiksem kui 10 või A on suurem kui 10 4. Kuidas näeksid Pascalis välja järgmised omistustehted? (6 p) a = 3x 2 a=5 x x -3 + 2 a= y a = e3x a = x 2 - 12
Kui võrdub siis võrdluse (x == 3) väärtuseks on true ning y -i väärtus suureneb ühe võrra. Vastasel juhul saab võrdlus (x == 3) väärtuseks false (x ei võrdu 3-ga) ning sel juhul suurendatakse x -i väätrust 1 võrra. 3. Muutujad Muutuja on nimi, mis on ühendatud andme väärtusega; ütleme, et muutuja "salvestab" või "sisaldab" väärtust. Muutujate abil saab programmis andmeid säilitada ja nendega manipuleerida. Näiteks järgmise reaga omistatakse muutujale i väärtuseks 2: i = 2; ning järgmise reaga liidetakse muutujale i arv 3 ja omistatakse see uuele muutujale nimega summa, mille väärtuseks saab 5: 4 5 summa = i + 3; Muutuja deklareeimine. Enne muutuja kasutamist JavaScript'i programmis, tuleb see eelnevalt deklareerida. Muutujaid deklareeritakse reserveeritud sõnaga var, näiteks: var i; var summa;
3. Andmete kogumine 4. Andmete analüüs 5. Järelduste tegemine Vahet aga pole mis järjekorras neid teha, peamine, et andmed on õiged ning kõik sobib. Teaduslik probleem uurijapoolne idee selle kohta, mida tasub uurida, mida pole veel piisavalt uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Muutujad - nähtused, mida uurida kavatseb mõõta. a) Sõltumatu muutuja muutuja mis omab uurija arvates mingile teisele muutujale mõju (põhjus) b) Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg) Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Nad on alati samasugused. Hüpotees uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu
0 1 x Näide Konstrueerida siugjoon, mille võrrand on x 2 y + 4 y - 8 x = 0 . Lahendus Avaldame joone võrrandist muutuja y: 8x ( x 2 + 4) y = 8 x y = 2 x +4 Anname muutujale x väärtused vahemikus [-4; 4], arvutame vastavad y väärtused, ja kanname leitud punktid koordinaattasandile: x y y -4 -1,6 2 -3 -1,85 -2 -2 1 -1 -1,6 0 0 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 x 1 1,6 -1 2 2 3 1,85 4 1,6 -2
instance Monad Maybe where return x = Just x Nothing >>= f = Nothing Just x >>= f = f x fail _ = Nothing _ tähendab seda, et ei ole tähtis, mis väärtus või tüüp muutujal on. 12.4 do notation do notation on programmeerimise stiil, mida saab kasutada monad andmetüüpidega. Lisaks kasutatakse seda veel selleks, et vältida lambda avaldiste kirjutamist. test :: Maybe Bool test = do x <- Just 9 Just (x > 8) x <- Just 9 tähendab seda, et muutujale x väärtustatkse monadic value. Just (x > 8) tähendab seda, et kasutatakse Maybe monad-ist esimest funktsiooni. 12.5 The list monad instance Monad [] where return x = [x] xs >>= f = concat (map f xs) fail _ = [] 12.6 Monad laws 12.6.1 Left identity Kui võtta väärtus ja panna see context-i return funktsiooniga ja siis kasutada >>= funktsiooni on sama kui võtta väärtus ja rakendada selle peal mingit tingimust. return x >>= f on sama f x. Näide:
%____________________________________________________________ BER_kodeerimiseta = [];%moodustatakse tühi hulk W = 12500;%info bittide arv MFSK = 2;%M-FSK modulatsiooni kordsus S = log2(MFSK);%abi muutuja Samples_per_symbol = 100; %M-FSK modulatsiooni diskreetimis sagedus SNR_VEC = -3:1.3:15; %SNR suhte vektor, mille väärtused lähevad kanalisse sammuga 1.3dB msg = randint(W*16,1); %suvalise infosõnumi genereerimine kahend süsteemis x = msg; %muutujale "x" määratakse muutuja "msg" väärtused %____________________________________________________________ % Tsükli loomine for S_N = SNR_VEC %tsükli alustamine,muutuja "S_N" omastab "SNR_VEC" väärtused ühekaupa järjekorraliselt %____________________________________________________________ sim('skeem'); % määratud eelnevate parameetritega käivitatakse Simulinki mudel y = y(1:length(x));%lõigatakse liigsed arvud maha mida
v = u 2 - 20u +125 graafiku: v -25 5 u Ruutvõrratuse lahendiks loeme graafikult ruutfunktsiooni positiivsuspiirkonna: u < -25 või u > 5, kuna aga u = 5x > 0, siis vasakpoolne piirkond ( u < -25) on võõrlahendite hulk. Ülesanne 3 (IV) Parempoolsest piirkonnast saame lahendihulga, minnes tagasi esialgsele muutujale: u = 5 x > 5 = 51 Ühest suurema alusega eksponentfunktsioon on kasvav, seetõttu on viimane võrratus samaväärne võrratusega x > 1, mis ongi lahendatava võrratuse lahendihulgaks. VASTUS Võrratuse lahendiks on hulk X = {x : x > 1}.
Otstarve: Muudab animatsioonis korda mööda kahe pildi nähtavust. Kasutatakse protseduuris Jooksmine(). Tegevused: * Kontrollib kumb animatsiooni pilt on nähtav ning siis varjab selle ning teeb teise pildi nähtavaks. Otstarve: Kirjeldab eksponentfunktsiooni, millega määratakse oda kaldenurk jooksu ajal vastavalt joostud maale. Kasutata Parameetrid: JooksuHetkeKaugus - muutuja, millega on määratud kui kaugele on karakter jooksun. Tegevused: * Annab muutujale HetkeNurk uue väärtuse vastavalt joostud maale. Otstarve: Kirjeldab oda lendu vastavalt viskenurgale. Käivitub oda viskamise nuppu vajutades. Muutujad: Gravitatsioon - programmisisene gravitatsioonikonstant. Vaikesättena 2. Xkiirus - x-telje shiline oda liikumise kiirus lennu ajal. Ykiirus - y-telje sihiline oda liikumise kiirus lennu ajal. Tegevused: * Kontrollib kas viset saab sooritada, ehk karakter peab jooksma, et saaks oda visata.
assotsiatiivsus ei kehti. Skalaarset avaldist F mis esitub kujul F= Ni,j=1aijxixj nim ruutvormiks kui arvud ij rahuldavad kõigi võimalike indeksite i ja j väärtuste korral tingimusi aij=aji. Arve aij nim ruutvormi kordajateks ja xi xj ruutvormi muutujad; ruutvormi F kordajatest a ij saame moodustada (mxn) järku sümmeetrilise ruutmaatriksi A, AT(aij)=aij=A, F=xT·A·x . Ruutvormi üleminekut ühelt muutujalt uuele muutujale nim kooridnaatide teisendamiseks. Koordinaatide teisendus mida esindab regulaarse maatriks C nim ka regulaarseks teisenduseks. Koordinaatide teisendus mida esindab singulaarne maatriks nim ka singulaarseks teisenduseks. Iga ruutvormi saab muutujate regulaarse teisenduse tulemusena viia kannoonilisele kujule, seejuures ilmneb ka et ruutvormi kannooniline kuju ei ole üheselt määratud
Pv1=1 Pv0=p P v –p = 1 loogiline tautoloogia (samaselt tõene) P -> p = 1 Implikatsiooni eitus: -(p -> q) = p & -q Predikaatarvutus Objekt, mille kohta midagi väidetakse – subjekt e indiviid See, mida indiviidide kohta väidetakse – predikaat Predikaat ise ei oma tõeväärtust, aga ta muutub kas tõeseks või vääraks kui talle omastada mingisugune hulk/väärtus. Kvantori rakendamine vabale muutujale (predikaadis) – hulga v kogusemääraja 1) A – üldisuskvantor – kõik, iga, suvaline, mistahes, alati, kõikjal, mitte ükski, mitte midagi 2) E – olemasolukvantor – mõni, mõned, leidub vähemalt üks, on olemas keegi/miski, millalgi, kusagil Valem on kinnine (lause on lõpetatud), kui kõik tema muutujad on seotud. Vastasel juhul on valem lahtine (pole tõeväärtust, lõpetamata lause).
False väärtuse korral ei saa vajutada "Alusta sõitu" Protseduurid ja funktsioonid: ArvutaAutoOmadused(Sõiduk) - protseduur sõiduki omaduste määramiseks. Käivitatakse iga sõiduki kohta enne omadusi hetkel määratakse. Muutujad on MaxKiirus ja Kiirendus. Need valitakse kindlates vahemikes suvalised ArvutaVõiduSumma(Võitja) - protseduur, mis leiab mängija rahasumma pärast sõitu. Tingimus aitab rahal mitte n koefitsendiga võidusumma suuruse. See protseduur annab globaalsele muutujale VõiduSumma uue väärtuse, a AutoKiirus(HetkeKiirus, Sõiduk) - Funktsioon, mis annab väärtused sõidukite liikumiste jaoks. Kontrollib kas auto kontrollib, kas auto on ületanud finishijoone. Kui jah, siis hakkab autot pidurdama, mitte lubades seda mänguvälj kas auto saab veel kiirendada või ei. Parameeter Sõiduk on vajalik, et kindlaks teha antud sõduki makimum kiiru Paus(pp) - protseduur, mis aitab määrata pausi. Parameeter pp on pausi pikkus sekundites.
kasutamine. 9. Kuidas vältida subjektipoolsete muutujate segiajamist Seni kuni ei ole võimalik koostada nimekirja välistest muutujatest(seni kuni nad varieeruvad ühest situatsioonist teise),on valdkondikus probleemid tekivad. Näiteks, kui sõltumatu muutuja on subjekti muutuja, on alati oht,et see onseotud mõnel süstemaatilisel moel mõne muu subjekti muutujaga. Kui see on tõsi, võib iga eksperimentaalne tulemus võlgneda tänu teisele subjekti muutujale, mis on tahtmatult esitatud, enam, kui uurija seda ise nö.sisse tõi. Seda probleemi kutsutaksegi``subject variable-subject variable confound``, mida defineeritakse ka kui potensiaalseid eksitulemusi, mis on omistatud tänu subjekti muutujate ühinemisele või segiajamisele. Antud juhul kasutati läbiviidava testi raames segiajamise välistamiseks alkojoobe mõõtmist alkomeetriga. Muudel juhtudel võiks mis iganes teste ja nende läbiviimist
Millistel tehetel on nad olemas? Et asendada mitteelementaarseid loogikatehteid elementaarsete loogikatehete kaudu. Nad on olemas tehetel implikatsioon,ekvivalents ja moodul summast 2-ga. Mis on n-muutuja loogikafunktsioon? N-muutuja loogikafunktsioon f(x1,x2......,xn) on vastavus n-muutuja Boole Ruumist {0,1}n loogikaväärtuste hulka {0,1} Mis on argumentvektor ja mida ta esitab? Argumentvektor on loogikamuutujate väärtuskomplekt, mis esitab funktsiooni igale üksikule muutujale omistatud väärtust 1 või 0. Mida näitab loogikafunktsiooni tõeväärtustabel? Näitab, millise väärtuse omandab funktsioon mingite muutujate väärtustekomplekti korral. Mis on funktsioonide 1-de piirkond? Mis on 0-de piirkond? Kuidas neid tähistatakse? Funktsioonide 1-de piirkonna moodustavad need argumentvektorid, mille korral funktsioon omandab väärtuse 1, 0-de piirkonna puhul omandab 0-i. Tähist vaata lk 162 kõige ülemine osa. Mis on funktsiooni mitteoluline muutuja?
Konstant võib olla ka igasugune avaldises esinev arvuline väärtus (näiteks 234, -70.5) või sümbolite jada jutumärkide vahel (näiteks "Hello, world!"), sellisel juhul ei ole tal nime. Programmeerimise algkursus 13 - 89 Muutuja MUUTUJA on andmeobjekt, mille väärtus võib programmi täitmise käigus muutuda. Kasutades eespool defineeritud tüüpi INIMESE_PIKKUS võib programmeerija programmis tekitada muutuja nimega MARDI_PIKKUS ja anda sellele muutujale esialgseks väärtuseks Mardi nimelise isiku sündimisel mõõdetud pikkuse. Kui programm on kirjutatud selleks, et uurida mitmesuguste väliste tegurite mõju Mardi kasvamisele, siis tuleb arvatavasti mõõta aeg- ajalt Mardi pikkus ja näidata seda pikkuse väärtust ka muutujas MARDI_PIKKUS. Praktika näitab, et see pikkuse väärtus teatud vanuseni kasvab ;-) Andmemudel Nüüd, kus ma olen tutvustanud Teile esimesi mõisteid programmeerimise vallas, püüan ma
Loogiline avaldis sisaldab ühte või enamat loogilist operaatorit ja võib tihti sisaldada aritmeetilisi avaldisi. Matemaatikast tuntud loogiline avaldis on võrratus, mille puhul on tulemuseks samuti tõeväärtus. PROGRAMMEERIMISKEELE LAUSED OMISTAMISEKS nimetatakse väärtuse kirjutamist andmeobjekti poolt hõivatud mälupesadesse ehk andmeobjekti väärtustamist. Konstandile omistatakse väärtus programmi kirjutamise ajal ja seda väärtust programmi töötamise ajal ainult loetakse. Muutujale omistatakse väärtus üldjuhul programmi töötamise ajal ja seda võib teha mitmeid kordi - tema väärtus programmi töö ajal võib muutuda (sellest nimigi) TINGIMUSLAUSE on programmi juhtkonstruktsioon, mis võimaldab vastavalt etteantud loogilise avaldise väärtusele suunata programmi täitma kas üht või teist programmiharu. MÄÄRATUD KORDUS on korduslause, mille korral kirjutatakse programmi konkreetne arv, mitu kordust on vaja teha
info kokkuvõtmine piirangute teadvustamine tulemuste analüüsimine vaatluse kontekstis, vajadusel lisainformatsiooni hankimine vajadusel tulemuste paikapidavuse kinnitamine teiste meetoditega Eksperiment Eksperiment Eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks Kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sõltumatule muutujale Loodusteaduslikule uurimistööle on omane eksperimentaalne ehk katseline uute teadmiste hankimine. Eksperiment Uuringud püütakse läbi viia piiratud ja kontrollitud katsetingimustes, mis aitab tagada uurimuse korratavust ja võimaldab tulemusi üldistada. Katseid viiakse läbi korduvalt (väga oluline on katse korratavus samadel tingimustel) Tulemusi analüüsitakse usaldusväärsete meetodite järgi.
t 1 1 = 0 s . . . siis üldistatult: Kuna 0 1 = 1 n x 1 = x¯ I ja samuti 1 0 = 1 Seega konstandi 1 juurdeliitmine muutujale / avaldisele tehtega . . . siis liites loogikamuutujale x tema inversiooni x ¯ : inverteerib selle avaldise väärtuse vastupidiseks.
nimega MAKSIMAALNE_PIKKUS ja väärtusega 400. Konstant võib olla ka igasugune avaldises esinev arvuline väärtus (näiteks 234, -70.5) või sümbolite jada jutumärkide vahel (näiteks "Hello, world!"), sellisel juhul ei ole tal nime. Muutuja MUUTUJA on andmeobjekt, mille väärtus võib programmi täitmise käigus muutuda. Kasutades eespool defineeritud tüüpi INIMESE_PIKKUS võib programmeerija programmis tekitada muutuja nimega MARDI_PIKKUS ja anda sellele muutujale esialgseks väärtuseks Mardi nimelise isiku sündimisel mõõdetud pikkuse. Kui programm on kirjutatud selleks, et uurida mitmesuguste väliste tegurite mõju Mardi kasvamisele, siis tuleb arvatavasti mõõta aeg-ajalt Mardi pikkus ja näidata seda pikkuse väärtust ka muutujas MARDI_PIKKUS. Praktika näitab, et see pikkuse väärtus teatud vanuseni kasvab ;-) Andmemudel Nüüd, kus ma olen tutvustanud Teile esimesi mõisteid programmeerimise
väiksem sissetulek). Kui korrelatsioon kahe muutuja vahel on null, siis ühe muutuja väärtuste muutudes teise muutuja väärtused ei muutu, st. muutujate vahel puudub seos (haridustase ei ole seotud sissetulekuga). - Regressioonanalüüs. See meetod analüüsib, nagu korrelatsioongi, muutujate vahelisi seoseid, aga tihti uuritakse regressiooniga rohkem kui kahe muutuja seoseid. Täpsemalt, mitme sõltumatu muutuja mõju ühele sõltuvale muutujale. - Kontentanalüüs. Tekstianalüüsi meetod, mille raames loetakse kokku tekstides esinevaid kindlat sorti sõnu, lauseid, lõike jms. ja tehakse sellest järeldusi teksti autori hoiakute kohta sellesse, millest ta kirjutab. 2) Kvalitatiivne analüüs andmeid analüüsitakse vähem rangete mitte- matemaatiliste meetodite abil. Kvalitatiivseid meetodeid süüdistatakse tihti subjektiivsuses, kuna nende meetoditega saadud tulemused sõltuvad kriitikute
22.Kirjutage rida crontab´i jaoks, mis käivitab käsu seadmele? Seadme gruppi numbri ja seadme numbri järgi. /user/local/bin/scangate esmaspäevast reedeni kella 8 ja 22 vahel iga 30 23. Kirjutage käsk user1 kodukataloogi ümbertõstmiseks nime alla minuti järel (8:00,8:30,9:00...) /home/u/user1 0,30 8-22 * * 1-5 /user/local/bin/scangate 23.Kirjutage käsurida, mis omistab muutujale J töökataloogi nende failide nimekirja, mille nime lõpus on .jar? J=`ls *.jar` 1. Milliseid automaatseidkontrolle teevadtarkvarahalduse süsteemid tarvara eemaldamisel? 2. Nimetage väljad millest koosnevadfaili /etc/shadow read UNIX-si süsteemides. kasutajnimi:parooliräsi:vahetuspäev:min:max:eelhoiatus:vahetamata:aegumispäev 3. Mida tähendab andmeturvalisuses andmeterviklikkus?
Omistuslause Omistuslause võimaldab määrata väärtuse leidmise eeskirja ning näidata köha, kuhu see salvestada. Tema põhivariandi üldkuju on järgmine: muutuja = avaldis muutuja lihtmuutuja või struktuurmuutuja element (mäluväli, kuhu salvestatakse tulemus) ning avaldis määrab eeskirja omistatava väärtuse leidmiseks. Märk "=" on omistamissümbol. Lause täitmisel leitakse paremal poolel oleva avaldise väärtus ja omistatakse see vasakul poolel olevale muutujale, s.t salvestatakse antud muutujale eraldatud väljas. Kui paremal poolel on konstant, kopeeritakse see programmiplokist (lausest) vastava muutuja välja. Kui paremal poolel on muutuja, kopeeritakse selle väärtus vasakul poolel oleva muutuja välja. Vasakul poolel oleva muutuja eelmine väärtus on pärast omistamist kadunud. Omistuslausete näiteid s2 = ""; arv1=3; Tehted Category Expression Description Primary x.m Member access
Tüvenumbrid: numbrid kõrgeimast mittenullilisest numbrist madalaima mittenullilise numbrini Loogikaalgebra Loogikaalgebra: Boole'i algebra lihtsaim erijuht, kus alushulgaks on {0;1} Loogikamuutuja: muutuja, mis saab omandada ainult väärtusi 0 või 1 Loogikafunktsioonid Algterm: avaldise koosseisu kuuluv loogikamuutuja, selle inversioon või konstant 1 või konstant 0 Argumentvektor: loogikamuutujate komplekt, mis esitab funktsiooni igale üksikule muutujale omistatavat väärtust 1 või 0. Muutujate väärtustamisel omandab ka loogikafunktsioon väärtuse Elementaardisjunktsioon: üksik algterm või algtermide disjunktsioon Elementaarkonjunktsioon: üksik algterm või algtermide konjunktsioon Loogikavalemi keerukus: loogikavalemi koosseisus olevate algtermide arv Loogikavalemi sügavus: kõige pikem tehete ahel, mis tuleb läbida, et saada loogikafunktsiooni väärtus, pmst aeg, mis funktsiooni lahendmiseks kulub
b a Kõik tulemused on võrdsed m.o.t.t. a b f ( u ) du = F ( u ) = F ( b) - F ( a ) b a a MUUTUJA VAHETUS JA OSITI INTEGREERIMINE MÄÄRATUD INTEGRAALI KORRAL Muutuja vahetuse eesmärgiks on algfunktsiooni leidmise hõlbustamine. Uuele muutujale üleminekul tuleb teisendada ka rajad. 2 dx 1 Näide 1: muutujavahetus t = 2 x + 1 dt = 2dx dx = dt 1 ( 2x +1) 2 2 x = 1 t = 2 1 +1 = 3
Teades nivoojooni, on lihtsam uurida pinna z=f(x,y) iseloomu. 4. Kahe muutuja funktsiooni osamuut ja täismuut. (Definitsioonid + korralik selgitus joonise 1 põhjal). Vaatleme pinna z=f(x,y) ja xy-tasapinnaga paralleelse tasapinna y=const lõikejoont PS. Et y väärtus sellel tasapinnal on konstantne, siis muutub z joonel PS ainult sõltuvalt x muutumisest. Andes sõltumatule muutujale x muudu x, saab z muudu, mida nim. z osamuuduks x järgi ja tähistatakse sümboliga xz (joonisel lõik SS'). xz=f(x+ x,y)-f(x,y) Analoogiliselt, kui x väärtus on konstantne ja y saab muudu y, siis saab z muudu, mida nim. z osamuuduks y järgi. Seda muutu tähistatakse sümboliga yz (joonisel lõik TT').
b a Kõik tulemused on võrdsed m.o.t.t. a b f ( u ) du = F ( u ) = F ( b) - F ( a ) b a a MUUTUJA VAHETUS JA OSITI INTEGREERIMINE MÄÄRATUD INTEGRAALI KORRAL Muutuja vahetuse eesmärgiks on algfunktsiooni leidmise hõlbustamine. Uuele muutujale üleminekul tuleb teisendada ka rajad. 2 dx 1 Näide 1: muutujavahetus t = 2 x + 1 dt = 2dx dx = dt 1 ( 2x +1) 2 2 x = 1 t = 2 1 +1 = 3
poolselt antud lisainfot pildiseletuste-tõlgenduste näol. 8. MILLISED tingimused hoida konstantsed kogu eksperimendi vältel, ja kuidas? Tingimuste hoidmine konstantsetena on eksperimentaalse kontrolli teine tüüp, kui mitmesugused erinevad kohtlemisi ja kontrollgruppe käsitletakse täpselt sarnaselt välja arvatud sõltumatu muutuja. Siis peavad võimalikud erinevused sõltumatu muutuja puhul olema sarnased tänu sõltumatule muutujale. 9. Kuidas vältida subjektipoolsete muutujate segiajamist Kõik muutujad välja arvatud manipuleerimine lisainfoga ( piltidel kujutatu lahtiseletamine ), hoiti nimetatud eksperimendis konstantsetena- võrdne aeg piltide meeldejätmisel, sama suur pildipaaride arv, samamoodi juhuslikult gruppidesse jagatud õppurid 10. Kui kasutati mitut gruppi – kas kõikide puhul toimus katse muidu täpselt ühesugustes tingimustes, välja arvatud siis varieeritav muutuja??
soovitust tegevuste soovitusliku sageduse ja tarbimismahu kohta. Politseiagent ei muuda nõutud sagedusi või kasutust sündmuse kohta, kui põuatingimused püsivad, kuid põhjavesi suureneb. Kui põud lõppeb, siis politseiagent lihtsalt lõpetab kõik veenmised. Individuaalid muudavad oma käitumist vastavalt märkimisväärse kaaluga tõenditele sotsiaalsest survest, kuid mitte vastusena väikestele hinnamuutustele, sissetuleku muutusele või mõnele muule muutujale. See esitus otsustamise protsessist on heakskiidumehhanism. Heakskiidetud tegevused on globaalse päritoluga, naabruskonna päritoluga, endast tulenevad või suurima heakskiiduga naabrist tulenevad. Heakskiidud teistel agentidel on lähima tegevuse tarbimine, lähima tegevuse sagedus või lähima tegevuse tarbimine ja sagedus. Agendid on hinnatud sarnasuse järgi teistele agentidele. Valitud tegevused on need, millel on kõige suurem heakskiit kõrgeimas klassis
Tegelikult ei kuulu päris standardisse, aga enamik versioone toetab ka seda tüüpi. ·char - märk (1 suvaline täht, sümbol vms) Mõned programmis esinevad tegevused: Ekraanile väljastamine - write, writeln a) teksti väljastamine - write ('soovitav tekst'); b) muutuja väärtuse väljastamine - write (muutuja nimi); Mingi väärtuse sisestamine klaviatuurilt - read, readln read(muutuja nimi); ln-lõpp read'i või write'i järel - tööjärg uuele reale. Väärtuse omistamine teisele muutujale - := ·muutuja:=arv - arvväärtuse andmine muutujale ·muutuja1:=muutuja2- muutuja 2 väärtus kopeeritakse muutujasse 1 ·muutuja:=muutuja + 3 - muutuja väärtust suurendatakse 3 võrra PROOVIGE ISE: ·Küsida jalanumbrit ja leida, kui palju on elevandi omast väiksem (elevandi jalg olgu näiteks nr. 75) ·Küsida pikkust ja kaalu ning leida ligikaudne ideaalkaal: 0,9 x (pikkus - 100) PASCAL 2. loeng Struktuurne programm: kolm komponenti a) jada: tegevus 1 tegevus 2 ... tegevus n
vähem. Ning kasuta seda just koodiplokkide tähistamiseks, sest iga rea kommenteerimine nõuab liiga palju resurssi. ? 1 Muutujate loomine Muutujad on nimelised mälupesad, millele on omistatud mingi väärtus. Põhimõtteliselt võiks seda kirjeldada kui konteinerit, mille sisuks võib olla näiteks tekst või number. Ja kuna tegemist on muutujaga, siis selle sisu võib alati muutuda. Meie võimuses on määrata ise muutujale nimi ja määrata, mis on selle sisuks - oluline on et muutuja algaks dollariga ($). Näiteks: mul on vaja hoida mälus eesnimesid. Selleks pean välja mõtlema muutujale nime, millel võiks olla mingi tähendus. Valin selleksks $enimi. Nüüd omistan (=) sellele tekstilise väärtuse näiteks "Karin". PHP's tuleb see kirja panna nii: $enimi="Karin". NB! Kõik tekstid lisatakse jutumärkide vahele! Kasutusel on nii ühekordsed (' ') kui ka kahekordsed (" ") jutumärgid
Sümmeetriline jaotus. Keskväärtus 0, dispersioon k/(k2). Defineeritav vaid juhul kui vabadusastmete arv on suurem kui 2. Mida suurem on vabadusastmete arv, seda enam läheneb tjaotus normaaljaotusele. 41. Vabadusastmete arv vt reg.mudeli statistiline analüüs. 42. Vabaliige lülitatakse mudelisse selleks, et vealiikme tinglik keskväärtus oleks null. Kui mudelisse mittelülitatud sõltumatute muutujate keskmine mõju sõltuvale muutujale Y on 0, siis vabaliige on nihketa. 43. Valim andmete alusel hinnatud mudel on valimi põhine mudel, mille alusel testitakse hüpoteese üldkogumi e maj.protsessi kohta. 44. Variatsioonikordaja (V) leitakse standardhälbe ja keskväärtuse alusel. Näitab kui palju protsentuaalselt moodustab standardhälve keskväärtusest. Mida suurem on
determ. kord. Nad võivad olla võrdsed juhul, kui mudelis ei ole probleeme, kui on ideaalne mudel. Kui nad on võrdsed, see tähendab, et mudelis kõik selgitavad muutujad on olulised ja selgitusvõime on 100%. 3. Regressiooni klassikalised eeldused ja mis juhtub, kui need ei ole täidetud; Juhuslike vigade tinglikud keskväärtused on võrdsed nulliga. See eeldus tähendab, et mudelisse mittelülitatud tegurite keskmine mõju muutujale Y on null ning enamasti on see eeldus täidetud. Eelduse mittetäidetus toob kaasa selle, et me saame vabaliikmele nihkega hinnangu. Kuna vabaliikme hinnang meile paljudel juhtudel huvi ei paku, siis ei ole isegi selle eelduse mittetäidetus eriline probleem. Juhuslike vigade tinglikud dispersioonid on konstantsed ja ei sõltu eksogeensetest muutujatest. Juhuslike vigade sellist omadust nimetatakse homoskedastiivsuseks. Kui
using System; class Massiiv1{ public static void Main(string[] arg){ int[] m=new int[3]; m[0]=40; m[1]=48; m[2]=33; Console.WriteLine(m[1]); } } /* C:Projectsomanaited>Massiiv1 48 */ Tsükkel andmete kasutamiseks Massiivi kõikide elementidega kiiresti suhtlemisel aitab tsükkel. Siin näide, kuidas arvutatakse massiivi elementidest summa. Algul võetakse üks abimuutuja nulliks ning siis liidetakse kõikide massiivi elementide väärtused sellele muutujale juurde. Avaldis summa+=m[i] on pikalt lahti kirjutatuna summa=summa+m[i] ning tähendab just olemasolevale väärtusele otsa liitmist. for-tsükli juures kõigepealt võetakse loendur (sageli kasutatakse tähte i) algul nulliks, sest nullist hakatakse massiivi elemente lugema. Jätkamistingimuses kontrollitakse, et on veel läbi käimata elemente, ehk loendur on väiksem kui massiivi elementide arv (massiivinimi.Length). Pärast iga sammu suurendantakse loendurit (i++). Nõnda ongi summa käes
testitakse saadud tulemisi jne. Kuni saadakse vastuvõetav tulemus. Klassikaline regressioonianalüüs- kõikidest võimalikest regressioonimudelitest leiab ökonomeetriliste mudelite koostamisel kõige enam kasutamist mitmene lineaarne regressioonimudel. Taolise regressioonimudeli koostamist nim. ka klassikaliseks regressioonianalüüsiks. Antud juhul eeldatakse, et sõltuvat muutujat Y mõjutavad mitu sõltumatut muutujat X1, X2,-;Xn ning nende mõju sõltuvale muutujale on lineaarne. Regressioonivõrrand-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-;-; Mudeli parameetrite hindamiseks kasutatakse üldtuntud vähimruutude meetodit. Regressioonivõrrandi parameetrite -;-;-;-;-;-;-;-;-;. .väärtuste ehk täpsemalt väljendades nende parameetrite hinnangute b1, b2, -;bn kindlaksmääramineon ökonomeetrilise analüüsi üheks peaülesandeks. Mitmese lineaarse regressioonivõrrandi parameetrid (regressioonikordajad) võimaldavad nende majanduslikku tõlgendamist
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825
Uurimusstrateegia tähendab uurimuse menetlusliku lahenduse tervikut. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Strateegiad võivad olla kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või kombineeritud meetodeid sisaldavad. Strateegiat võib käsitleda kui uurimismeetodite üldisemat mõistet. 3 traditsioonilist uurimisstrateegiat: · Katseline uurimus mõõdetakse ühe käsitletava muutuja mõju teisele muutujale; on olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid · Ülevaateuurimus inimeste rühmalt kogutakse andmeid standardiseeritud viisil · Juhtumiuurimus üksikasjalik, põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast; kombineeritud uuringudisain, millega uuritakse sügavuti sündmust, tegevust, protsessi, ühte või enamat indiviidi; uuritavad juhtum(id) on
paremal pool avaldis, mis võib sisaldada muutujat x ,kuid mitte y. · Ilmutamata funktsioon Funktsiooni ilmutamata kujuks on võrrad, mis sisaldab x ja y läbisegi · Parameetrilisel kujul antud joon Olgu antud lõigul kaks funktsiooni ja . Kirjutame nad üles süsteemina: Süsteem saab iga korral ühe kindla arvupaari, ehk tasandil punkti ristkordinaatidega . Üldiselt vastavad muutujale t ka erinevad tasandi punktid, kui muutuja t jookseb läbi kogu lõigu, siis t-le vastav punkt kujundab tasandile vastava joone. Muutujat t nimetame joone parameetriks. · Parameetrilisel kujul antud funktsioon Vaateleme funktsiooni ja lisaks muutujale x ja y toome ka sisse kolmanda muutuja t (parameetri). Olgu muutuja x parameetri t funktsioon ehk , siis saab muutujat y avaldada parameetri t kaudu. tähistades saame . Võtame need
int[] m=new int[3]; m[0]=40; m[1]=48; m[2]=33; Console.WriteLine(m[1]); } } /* C:Projectsomanaited>Massiiv1 48 */ Tsükkel andmete kasutamiseks Massiivi kõikide elementidega kiiresti suhtlemisel aitab tsükkel. Siin näide, kuidas arvutatakse massiivi elementidest summa. Algul võetakse üks abimuutuja nulliks ning siis liidetakse kõikide massiivi elementide väärtused sellele muutujale juurde. Avaldis summa+=m[i] on pikalt lahti kirjutatuna summa=summa+m[i] ning tähendab just olemasolevale väärtusele otsa liitmist. for-tsükli juures kõigepealt võetakse loendur (sageli kasutatakse tähte i) algul nulliks, sest nullist hakatakse massiivi elemente lugema. Jätkamistingimuses kontrollitakse, et on veel läbi käimata elemente ehk loendur on väiksem kui massiivi elementide arv (massiivinimi.Length). Pärast iga sammu suurendatakse loendurit (i++). Nõnda ongi summa käes.
Kui me leiame funktsiooni muudu andes mõlemale argumendile vastava muudu, siis saame funktsiooni täismuudu. z = f ( x + x, y + y ) - f ( x, y ) Kui aga ainult x-muutuja saab muudu, y aga jääb konstantseks, siis saame funktsiooni osamuudu x järgi. x z = f ( x + x, y ) - f ( x, y ) Analoogselt jättes x konstantseks saame osamuudu y järgi. y z = f ( x, y + y ) - f ( x, y ) n-muutuja funktsiooni u = f ( x1 , x 2 ,..., x n ) osamuut xi järgi saadakse andes sellele muutujale muudu xi ja jättes ülejäänud muutujad konstantseks. u = f ( x1 ,..., xi -1 , xi + xi , xi +1 ,..., x n ) - f ( x1 ,..., xi -1 , xi , xi +1 ,..., x n ) Def. 3.1. Funktsiooni z = f ( x, y ) osatuletist x järgi nimetatakse funktsiooni tuletist tingimusel, et y = const . z z f ( x + x , y ) - f ( x, y ) (3.1) = z x = lim x = lim x x 0 x x 0 x Selle funktsiooni osatuletiseks y järgi on tuletis
Näiteks T(1, 1) = A. Kask; T(1, 2) = 65,3; T(1, 3) =3 4 T(2, 1) = P. Lepp, ... .... 5 T(8, 1) = S. Mets; .... 6 7 Lause n = T.Rows.Count 8 leiab ridade arvu tabelis korterid ja omistab selle muutujale n Laused Sp = 0 For i = 1 To n Sp = Sp + T(i, 2) Next i ... Leiavad korterite pindalade summa Sp Korterid Omanik Pind Inimesi A. Kask 65,3 3 1 P. Lepp 74,5 2 2 K. Mänd 65,3 5 3 L. Tamm 42,6 2 4 H. Kuusk 74,5 1 5 O. Palm 63,7 2 6 V. Tamm 45,6 3 7 S. Mets 82,4 5 8
oskus vms Juhuslikud vead näiteks hindamisvead, registreerimise või sisestamise vead Mitmete operatsionaliseeringute või mõõtmisviiside kasutamine. UURIMUSTE HINDAMISE KRITEERIUMID • Konstruktvaliidsus – mil määral on meile teoreetiliselt huvipakkuvad konstruktid uurimuses edukalt operatsionaliseeritud • Seesmine valiidsus – mil määral uurimisplaan võimaldab teha põhjalikke järeldusi sõltumatu muutuja mõjust sõltuvale muutujale • Väline valiidsus – mil määral võib laiendada uuritava valimis ja raamistu puhul saadud tulemusi hüpoteesis kirjeldatavaile populatsioonidele ja raamistutele Seesmise valiidsuse suurendamine: valim (uuritavate juhuslik paigutus) kovariatsioon (covariation) Ohud seesmisele valiidsusele: valik (selection) küpsemine (maturation) ajalugu (history) instrumentaarium (instrumentation) väljalangevus (mortality)
korraldust Funktsioon[20-1.5x,0,40/3], tulemus on joonisel 11. Õpilase tähelepanu tasub pöörata siin sellele, et joonise tegemiseks ei kasutanud me kogu koordinaatteljestikku, vaid ainult selle esimest veerandit. Joonis 11 Joonise tegemisel (eriti arvuti abil) tuleb hoolikalt jälgida, et me ei saaks absurdseid tulemusi. 9 Sõltuvuses F = C + 32 (seos Celsiuse ja Fahrenheiti skaalade vahel) võime muutujale C anda 5 mis tahes väärtusi, kuid mitte väiksemaid kui 273,15º, sest sellised temperatuurid ei ole teoreetiliselt ega praktiliselt võimalikud. 4. Pöördvõrdeline sõltuvus ja selle graafik Suurusi, mille vastavate väärtuste korrutis on jääv, nimetatakse pöördvõrdelisteks suurusteks. Pöördvõrdeliste suuruste vahelist sõltuvust nimetatakse pöördvõrdeliseks sõltuvuseks. Selle a
sihifunktsiooni pidevust ega diferentseeritavust. Lihtsamat tüüpi iteratiivsete otsimismeetodite põhimõte on selles, et igas järjestikuses iteratsioonis (sammus) muudetakse vaid ühe muutuja väärtust, jättes ülejäänute väärtused muutmata. Samas arvutatakse välja, kui palju ja millises suunas muutus sihifunktsiooni väärtus. Lahendamise algoritm: 1. Iteratsioonide loendurid 2. Antakse väärtused muutujatele 3. Korraldatakse (väikene) häiring muutujale x 4. Arvutatakse sihifunktsiooni väärtused 5. Korraldatakse häiring muutujale y 6. Arvutatakse sihifunktsiooni väärtused Juhusliku otsingu meetodid: Need meetodid on, võrreldes kõigi teiste otsingumeetoditega, vähem efektiivsed. Eelised seisnevad selles, et algoritmid on suhteliselt lihtsad. Algoritmid kasutavad juhuslikke või pseudojuhuslikke arve. Optimeerimine kahemõõtmelises ruumis, st kui minimeeritakse ühe muutujaga sihifunktsiooni (Y). 1
= a1-a2+... kus an > 0 iga n=1,2... korral. Koondub kui on täidetud tingimused: 1) = 0 2) a1 a2 a3 ... Kui on täidetud tingimused, koondub tingimisi TEOORIAKÜSIMUSED nr 16 1. Mis on funktsionaalrida? Mis on funktsionaalrea koonduvuspiirkond ja piirfunktsioon? Funktsionaalrida on rida mille liikmeteks on funktsioonid. = u1(x) + u2(x)...+ui(x)+... See rida koondub punktis a, kui andes muutujale x väärtuse a saame koonduva arvrea. Kõikide selliste väärtuste x=a hulka X, mille korral rida koondub nimetatakse funktsionaalrea koondvuspiirkonnaks. Seades igale punktile hulgast X vastavusse tekkinud arvrea summe S, saame funktsiooni S=f(x), mida nimetatakse rea piirfunktsiooniks. 2. Mis on astmerida? Astmereaks nimetatakse funktsionaalrida, mis on esitatav kujul: = c0 + c1 (x-a) + c2(x-a)2..+ci(x-a)i + ... 3. Mis on funktsiooni Taylori rida, mis on funktsiooni Maclaurini rida?
annaabi.ee 
