Leidsid 31 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusikaretsensioonide vormistamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
retsensioon, retsensiooni, muusika, initsiaal, reavahe, perenimi, numbridlleht, marginaal, veri, muusikaõpetuse, jalus, leheküljenumbrid, rocca, format, lehest, servas, insert, footer, operett, soovitav, klassist, arutlused, keeleks, korrektne, akadeemiline, viimasele, arvutil, paberkandjal, uurimustööde, microsoft, programmis, times, roman................ 13 2 JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND 1. Üldnõuded 1.1 Kirjalikud tööd trükitakse arvutil A4 formaadis (Page Layout-Size/Küljendus Suurus.). Lehe veerised st lehekülje vaba ruum 3 cm vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (Page Layout-Margins/Küljendus Veerised). Kirjatüüp Times New Roman, tähe suurus 12 punkti (12pt)(Home-Font-Avaleht-Fondi Suurus), reavahe 1,5 (Home-Paragrapg-Line Spacing 1.5/Avaleht-Rea-ja lõigu vahe). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi st tekst on rööp- ehk täisjoondatud (Home-Paragraph-Justify/Avaleht- Rööpjoonda). 1.2. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga nn plokkstiilis 12 pt (Home- Paragraph- Spacing Options-Before 12/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) Töös ei kasutata taandridu. 1.3
andmed. 20 5.1. Trükitud allikas paberkandjal Paberkandjale trükitud allika puhul eeldatakse tema tõkestamata levikut. 5.1.1. Raamat Autori(te)ga raamat Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja. Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3 rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco). Kirjastuse nimetus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics
andmed. 20 5.1. Trükitud allikas paberkandjal Paberkandjale trükitud allika puhul eeldatakse tema tõkestamata levikut. 5.1.1. Raamat Autori(te)ga raamat Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: Alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, kirjutatakse eesnimed välja. Kui ilmumisaasta puudub, kirjutatakse „s.a.“ (sine anno). Kordustrüki number on araabia numbritega, millele lisatakse selgitused (näiteks „3. tr.“ või „3rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco). Kirjastuse nimetus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics
Töö andmete ja viidete õigsuse ning vormistuse eest vastutab õpilane. Valminud uurimistöö kaitsmisele lubamise otsustab töö juhendaja. Samuti on juhendaja ülesandeks leida tööle retsensent. Juhendamisest räägib kaheksas peatükk. RETSENSENT uurimistöö arvustaja, kelleks on antud töö ainevaldkonda hästi tundev TJG õpetaja (retsensent võib olla ka vastava aine spetsialist väljaspool kooli, kelle juhendaja leiab). Retsensent koostab uurimistööle retsensiooni, mis annab töö vormist ja sisust tagasisidet. Retsensiooni koostamisest räägib üheksas peatükk. PLAGIAAT ehk LOOMEVARGUS kellegi teise mõtete, ideede või andmete esitamine oma nime all ilma viiteta tegelikule autorile (viitamine vt peatükk 7.3.). Selleks, et plagieerimist vältida, kinnitab õpilane oma allkirjaga tiitellehe pöördel, et töö vastab autorikaitse nõuetele. Uurimistöö koostamisel leiad abi: Keeleveebist http://www.keeleveeb
9 II. Uurimistöö vormistamine Tartu Gümnaasiumi uurimistööde vormistamisnõuded lähtuvad kehtivatest rahvus- vahelistest nõuetest (ISO standardist). Töö esitatakse pehmes köites. Üldnõuded Uurimistöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 2,5 cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 3 cm. Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel välja ei kirjutata. Uurimistöö keel ja stiil Uurimistöö keeleks on reeglina eesti keel
leemid. Esitatakse uurimistöö järeldused, andes vastused kõigile töö sissejuhatuses püstitatud küsimustele. Kasutatud allikad (vt 3.2 ja 3.3) Lisad (vt 2.3.2) 4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus Kirja tüüp on Times New Roman. Kirja suurus on 12 punkti. - Joonistel, tabelites ja joonealustes märkustes võib olla väiksem. Reavahe on 1,5. - Tabelites, joonealustes märkustes, pikemate eraldi lõiguna esitatud tsitaatide puhul jne võib olla 1. Lõikude vahel on tühi ruum. - Väldi tühjade ridade tegemist. Selle asemel määra lõikudevaheline automaatne vahe (format > paragraph > spacing: after 10 v 12). - Punktidega/nummerdatud loetelude puhul ei ole iga punkti järel lõiguvahet. Teksti joondus: rööpjoondus mõlemad servad sirged. - Liiga suurte sõnavahede tekkimisel poolita pikemaid sõnu
4) 2 rida allpool tumedas kirjas keskel töö pealkiri (trükitähed, kirja suurus 18); 5) 2 rida allpool keskel töö liik (uurimistöö); 6) 3 rida allpool paremas servas juhendaja nimi ja amet või teaduslik kraad; 7) viimasel real keskel töö valmimiskoht ja aastaarv (komata!). Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda. Tiitelleht vormistatakse Times New Roman kirjas suurusega 14 (pealkiri 18), reavahe 1,5 ja valdavalt keskjoondusega (Justify). 9 2.2. Sisukord Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos nende alguslehekülgede numbritega. Sisukorda ei kuulu tiitelleht ega sisukord ise. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud liigendusele. Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse loetelu ei kuulu peatükkidena
Tartu Kutsehariduskeskus Osakonna nimi Eesnimi Perenimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik Juhendaja Nimi Perenimi Tartu 2009 1. VORMISTAMINE 1.1. Üldnõuded Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad kirjalikud tööd (referaat, kursusetöö, lõputöö, praktika aruanne) vormistatakse teadustööde nõudeid arvestades. Töödes on kindlad alajaotised järgmises järjestuses: · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu peatükkidena · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus
..................................................63 Lisa 3. Tiitelleht..............................................................................................................................65 Lisa 4. Sisukord..............................................................................................................................67 Lisa 5. Kasutatud kirjandus (näidis)...............................................................................................68 Lisa 6. Diplomitöö retsensioon......................................................................................................70 Lisa 7. Diplomitööde hindamine....................................................................................................72 TABELID: Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus. ............................................................36 Tabel 2. Osakonniti anketeeritud patsientide sooline jaotus.....................................................37 Tabel 3
Nii tuleb esile kirje esimene sõna autori nimi. 19 Raamatu kirje (13 autorit) Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Raamatu kirje (neli või enam autorit, autorita) Pealkiri: alapealkiri. (Ilmumisaasta). Koostaja/toimetaja initsiaal ja nimi. Trükikordus- andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus. Mis on koolilapsel muret? (1999). Toim. L. Mehilane. Tartu: Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Vahel näidatakse autori asemel (st autori positsioonil) koostajat või toimetajat (eriti kui temalt on teose kontseptsioon ja sisu valik), siis on tema nime järel vastav märge. Nt: Mehilane, L. (Toim.). (1999). Mis on koolilapsel muret? Tartu: Tartu Ülikooli
Käivituskulud kokku 16727 Kui kõigi tabelis toodud andmete kohta saab kasutada ühesugust mõõtühikut, siis tuuakse see ära tabeli pealkirja järel sulgudes. Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade nimetuste juures sulgudes. Tabeli koostamisel kasutatud andmete kohta, mida ei ole kogunud autor ise, peab esitama vastavad allikad väikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) tabeli all. Kui tegemist on autori arvutustega, tulebki nii märkida. Näide: Allikas: Eesti piirkondlik … 2001: 17–19, 44–49. Või Allikas: Eesti Statistika … 2002: 27; autori arvutused. 3.1.7. Joonised Joonisteks nimetatakse kõiki töös sisalduvaid illustratsioone, olgu need siis diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod. Igal joonisel peab olema allkiri, mis joonisel kujutatut lakooniliselt sõnastab
number: [ 17, lk.7-8] SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta Lehekülgede arv. Näited: a) raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b) artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66. c) Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit
-tiitelleht, -resümee (lõputöödel), -sisukord, -lühendite loetelu (vajadusel), -sissejuhatus, -töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks), -kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, -registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil: A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1
kasutatud materjalide loetelus ja seejärel lehekülje number, kust andmed pärinevad: n. (11, 34). Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151). Samasugust viitamissüsteemi kasutatakse ka nurksulgudega- allika number ja lk. number: [ 17, lk.7-8] Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) Köide, osa, number. Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest Ilmumiskoht, kirjastus. Ilmumisaasta Lehekülgede arv. Näited: a) raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. b) artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-66. c) Artikkel ajalehest: Mihkelson, I
Kaldkiri Ctrl+I Paks kiri Ctrl+B Allajoonitud kiri Ctrl+U LÕIGUVORMING Vasakjoondus Ctrl+L Paremjoondus Ctrl+R Keskjoondus Ctrl+E Rööpjoondus Ctrl+J Vasaktaane Ctrl+M Taande tühistus Ctrl+Shift+M Eendrida Ctrl+T Eendrea tühistus Ctrl+Shift+T Ühekordne reavahe Ctrl+1 1,5 kordne reavahe Ctrl+5 Kahekordne reavahe Ctrl+2 12-punktine vahe enne lõiku Ctrl+0 TEISALDAMINE JA KUSTUTAMINE kopeerimine vahemällu Ctrl+C lõikamine vahemällu Ctrl+X vahemälust väljatoomine Ctrl+V ERIMÄRGID Lehekülje piir (uus lehekülg) Ctrl+Enter Rea katkestus Shift+Enter Veeru katkestus Ctrl+Shift+Enter Allmärkus Alt+Ctrl+F
järjekorranumber kasutatud materjalide loetelus ja seejärel lehekülje number, kust andmed pärinevad: n. (11, 34). Teine võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg- näit.: (Vahtre 1994, 151). Samasugust viitamissüsteemi kasutatakse ka nurksulgudega- allika number ja lk. number: [ 17, lk.7-8] 4 Kirjanduse loetelus esitatakse järgmised andmed: 1. Autor (v. koostaja)- perekonnanimi, initsiaal. 2. Pealkiri (vastavalt tiitellehele) 3. Köide, osa, number. 4. Ilmumiskoht, kirjastus. 5. Ilmumisaasta 6. Lehekülgede arv. Näited: raamat: Vahtre, L. Eesti kultuuri ajalugu. Tln.: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1994. 230 lk. artikkel ajakirjast: Laar, M. Eesti sõduritest II maailmasõjas // Vikerkaar. 1991. Nr.6. Lk. 56-6. Artikkel ajalehest: Mihkelson, I. Raemuusikat hea maitsega kuulajale // Postimees. 2000. 11. august. Suuliste allikate loetelu: Näit
arendus 0.5 25% 0.2 10% 0.08 4% 0.03 2% 0.01 1% -kulud baas- 1.5 75% 1.8 90% 1.92 96% 1.97 98% 1.99 99% kulud Kokku 2 100% 2 100% 2 100% 2 100% 2 100% Kui tabelis kasutatakse viitamist vajavaid andmeid, siis kirjutatakse viide tabeli pealkirja lõppu sulgudesse. Kui tabelis kasutatakse lühendeid, kirjutatakse tabeli alla väikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) märkused. Näide: Märkused: r korrelatsioon; SKP sisemajanduse koguprodukt. Kirjaliku töö ükski peatükk ega muu osa ei tohi alata ega lõppeda tabeliga. Iga tabel peab olema kommenteeritud või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis toodud andmetele. PANE TÄHELE, ET TABELITEL ON PEALKIRJAD (Lepikult, Tamm 2003, lk.20). 12. VALEMID JA MATEMAATILISED AVALDISED Töös tuleb kasutada valemite kirjutamisel ühtset kirjaviisi. Üksikud sümbolid ja
Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Seega peab töö autoril olema teadmisi, kuidas uuritavat probleemi läbi töötada: probleemi määratlemine, kirjanduse ja teiste allikmaterjalide valik ja analüüs, sealhulgas fotode, dokumentide jmt näitmaterjali kogumine, küsitlus jm. Valmis uurimistööd retsenseerib kirjalikult õpetaja, kes ei ole uurimistöö juhendaja. Retsensent ei pea olema tingimata oma kooli õpetaja. Retsensioon esitatakse eksamikomisjonile kirjalikult. 2. ÕPPEOTSTARBELISED TÖÖD Õppeotstarbeline töö on õpilase poolt teostatud kirjalik, iseseisev töö, mis algab probleemi püstitamise ning allikate kogumisega. Töö eesmärgiks on mõne probleemi rõhutamine, lahendamine või teemas selgusele jõudmine. Õppeotstarbelisi töid on palju erinevaid: referaat, essee, õpimapp, kursuse töö, bakaureusetöö, magistritöö jne. Käesolevas peatükis keskendutakse neist kahele enam
01 1% -kulud baas- 1.5 75% 1.8 90% 1.92 96% 1.97 98% 1.99 99% kulud Kokku 2 100% 2 100% 2 100% 2 100% 2 100% Esimene strateegia: Eelarve jääb muutumatuks 5 aasta jooksul (2 miljonit krooni) Kui tabelis kasutatakse viitamist vajavaid andmeid, siis kirjutatakse viide tabeli pealkirja lõppu sulgudesse. Kui tabelis kasutatakse lühendeid, kirjutatakse tabeli alla väikeses kirjas (Times New Roman, suurus 10 punkti, reavahe 1,0) märkused. Näide: Märkused: r korrelatsioon; SKP sisemajanduse koguprodukt. Kirjaliku töö ükski peatükk ega muu osa ei tohi alata ega lõppeda tabeliga. Iga tabel peab olema kommenteeritud või tehtud eelnevalt lühike sissejuhatus tabelis toodud andmetele. PANE TÄHELE, ET TABELITEL ON PEALKIRJAD (Lepikult, Tamm 2003, lk.20). 12. VALEMID JA MATEMAATILISED AVALDISED 10
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ..................................................................................................................... 7 2
kaudu vähemalt nädal enne kaitsmispäeva tööde kaitsmise komisjonile (paberile trükituna ühes eksemplaris). Juhendaja otsib tööle TTG töötajate hulgast retsensendi ja esitab kaitsmisele lubatud töö retsensendile vähemalt nädal enne kaitsmiskuupäeva (paberile trükituna ühes eksemplaris). 10 Retsensent hindab tööd TTG lõputööde retsenseerimise juhendi alusel ning esitab retsensiooni kirjalikult (kahes eksemplaris paberile trükituna) vähemalt kaks päeva enne kaitsmist kaitsmiskomisjonile. Retsensioonis annab retsensent hinnangu töö ülesehitusele, sisule ja vormistamisele ning kokkuvõtva hinnangu. 2.1.9. Töö kaitsmine ja hindamine Töö kaitsmine toimub kooli väljakuulutatud ajal. Kaitsmisele lubatakse tähtajaks esitatud, nõuetekohaselt koostatud ja vormistatud ning retsenseeritud tööd. Töö kaitsmisel tutvustab
EBS GÜMNAASIUM UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Juhend Tallinn 2008 Sisukord Õpilaste uurimistööde liigid................................................................................................ 3 Teadustööle esitatavaid nõudeid......................................................................................... 4 Kirjutamise stiilist............................................................................................................... 4 Töö vormistamine............................................................................................................... 5 Õpilasuurimuse struktuur.................................................................................................... 7 Tsiteerimine ja refereerimine.............................................................................................. 9 Viitamine.........................................................................................................
10. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS ................................................... 15 KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ 18 LISA 1. KAITSEKÕNE STRUKTUUR ....................................................................................... 19 LISA 2. Retsensiooni näidis ......................................................................................................... 20 LISA 3. UURIMISTÖÖDE HINDAMISJUHEND ...................................................................... 21 2 SISSEJUHATUS Öeldakse, et muusika üheks iseloomulikumaks jooneks on universaalsus muusikat mõistavad kõik, olenemata soost, vanusest ja keelest
kaitsmiseks määratud kuupäeva. Üliõpilane lubatakse instituudi direktori korralduse alusel BT-d kaitsma pärast teoreetilise kursuse läbimist. Õppekava juht lubab BT kaitsmisele, kinnitades seda oma allkirjaga tiitellehel, ja määrab retsensendi. Töö esitatakse õppesuuna poolt retsensendile vähemalt seitse päeva enne kaitsmist. Retsensent saadab oma kirjaliku retsensiooni õppekava juhile hiljemalt kolm tööpäeva enne kaitsmist. Retsensioon sisaldab üldhinnangut nii vormistusele kui ka sisule ning üldisi küsimusi töö sisu kohta, akadeemilise diskusiooni küsimusi retsensioon sisaldama ei pea. Üldnõuded retsensioonile on toodud lisas 3. Dissertant saab retsensiooniga tutvuda kaitsmisele eelneval tööpäeval. BT esitatakse õppesuuna poolt Loodusteaduste osakonda liimköitesse köidetuna ning digitaalsel kujul PDF formaadis failina üks nädal enne kaitsmist. Tööde õigeaegse esitamise eest vastutab õppekava juht
Teema võib õpilane ise valida või soovitab seda õpetaja. Teema valikul tuleb silmas pidada: teema aktuaalsust ja originaalsust; 6 teema konkreetsust ja piiritletust; töö koostaja huve ja võimeid. 3 Referaadi osad ja vormistamine 3.1 Üldnõuded Referaat vormistatakse arvutil. Töö trükitakse valge lehe ühele poolele formaadis A4 (297x210 mm). Kasutatakse kirjatüüpi Times New Roman, kirja suurus on 12 ning reavahe 1,5. Lõigu ees ja järel kasutatakse lõiguvahet (6pt). Joonealuste märkuste ning kasutatud kirjanduse vormistamisel kehtivad samad reeglid. Referaadi pikkus on soovitavalt 8-15 lehekülge (kaasa arvatud tiitelleht, sisukord ning viited kirjandusele). Lisasid ei loeta referaadi mahu sisse. Konkreetne referaadi pikkus lepitakse kokku aineõpetajaga. 3.1.1 Referaadi koostisosad Referaadi struktuur on järgmine: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus (1/10 töö põhiosast),
2. Lisad Vajadusel liidetakse tööle lisad, nende hulgas võib olla ka heli- või andmekandjaid. Olenevalt töö teemast saab lisadesse saab panna mahukad illustreerivad materjalid, analüüsitavad õppekavad, kasutatud küsimustikud jms kõik selle, mis hõlbustab lugejal töö mõistmist, aga põhitekstis oleks liiga koormav. Lisad peavad olema pealkirjastatud ning järjest nummerdatud lehtedel. Kui lisades on tegemist trükitekstiga, siis kehtivad sellele üldised vormistusreeglid, kuid reavahe ja kirja suurus võivad olla astme võrra väiksemad töö põhitekstis kasutatust. 3 Lisad peavad seostuma töö põhiosaga. Vastavas tekstilõigus, mis vajab töö lisaga tutvumist, peab töö autor osutama lisale (vt lisa 1). Lisade olemasolu peab nimetama ka sissejuhatuse lõpus. Lisad võivad olla, aga ei pea. 3. Töö esitamine
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja. Näide loovtöö arvutil vormistamise nõuetest ............................................................................................................ Uurimustöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Töö maht on orienteeruvalt 10-14/ 6-10 lehekülge. Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 3 cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 4 cm. Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel ei kirjutata. ............................................................................................................
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
annaabi.ee 
