Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Muusika põhivara - sarnased materjalid

moll, noot, noodi, duur, helistiku, molli, helilaad, tmid, taktim, duuris, diees, bemoll, astmed, helistikud, meloodia, toonika, astmete, nootide, nkoop, naamika, mber, rguse, tempus, hega, bekarr, erandiks, gini, rgmise, taktijoon, vaheldumine, noodid
thumbnail
1
doc

Muusika algtõed

Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereeritud häälest

Muusika
75 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muusikapsüholoogia

1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise seisukohast on olulisemaks

Muusikaõpetus
76 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muusika mõisted

MUUSIKA Ballett ­ muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria ­ Blues ­ jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso ­ mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo ­ helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism ­ suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga ­ polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus ­ kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal ­ vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. Homofoonia ­

Muusika
83 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Muusika mõistete vastused

Orkester- on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Rütm- on helivältuste organiseeritud järgnevus. Sümfoonia- on muusikaline suurvorm,sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Tenor- on kõrgeim meeshääl. Alt- on madal lapse(poisi)hääl või omapärase rinnahääle tämbriga naishääl.Alt on ka vastava häälestusega keel või puhkpill. Bassivõti- on noodivõti, mis määrab väikese oktaavi f noodi,noodijoonestiku neljandale joonele dünaamika- on muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. Heliredel- on muusikas muusikaliste helide helikõrgustik järjestus helisüsteemi piires. Laulupidu- on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Moll- on minoorne helirida. Paus- on heli puudumise relatiivsne kestus muusika noodikirjas. Solist- on üksikesineja.

Muusika
4 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Põhivara 8 klass. KÕIK OLEMAS!!!!!!

PÕHIVARA Helilaad on mingilt kindlalt astmelt ehitatud helirida. Ta on helistiku kõlamudel (duur ­ JO ­ rõõmsakõlaline, moll ­ RA ­ kurvakõlaline). Harmoonilise molli tunnus on #VII aste, meloodilises mollis #VI ja #VII ülesse minnes, alla tulles lauldakse loomulikku molli (muutes kehtetuks eelnevad kõrgendused ehk taastades helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring

Muusika
79 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Muusikalised mõisted ja väljendid seletatud lihtsalt

· A capella ­ laulu esitamine instrumentalsaateta' · Akord ­ kolme või enama heli kooskõla · Allegretto ­ liikuvalt, kergelt · Allegro ­ kiiresti, rõõmsalt · Andande ­ rahulikult, jalutades · Bekarr ­ märk, mis tühistab dieeside ja bemollide mõju · Bemoll ­ mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo ­ valjenedes · Diees ­ mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo ­ vaibudes · Duur ­ rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika ­ helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte ­ valjult · Fortissimo ­ ülivaljusti · Harmoonia ­ helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad ­ antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik ­ kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika ­ muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ­ ühe astme kaugus teisest

Muusikaõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

Modernism ja muusikateater

MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võt

Muusika
42 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Mustlasmuusika

arvetes ungari muusika mõjusid, võtsid tegelikult üle mustlasmuusika traditsioone. (Miller et al 2006: 284) Ungari mustlasmuusikas eristatakse aeglaseid laule ja tantsulugusid. Tavaliselt lauldakse ungari või mustlaskeeles, aga ka mõlemast keelest kombineeritud teksti. Aeglastel lugudel on enamasti vaba rütm ja juhuslikud pikad pidega noodid, mille pikkus sõltub eelkõige lauljast, kuid enamasti kestavad kolm kuni lausa kuus lööki. Eelviimane noot on seejuures alati pikem, viimane noot aga lauldakse enamasti õrnalt või jäetakse sootuks ära. Meloodiale on iseloomulik langev printsiip. Sagedasti on alguses meloodia pigem tõusev ja seejärel hakkab meloodia langema. Tavaliselt lõppeb lugu samade märkidega duuri teisest noodist kõrgema noodiga. Näiteks kahe bemolliga helistik võib olla nii B-duur kui ka g-moll. Enamasti lõppeks lugu vastaval kas b- või g-noodiga, kuid mustlasmuusika korral on iseloomulikud kõik noodid välja arvatud b ja c.

Muusika
13 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti rahvamuusika

Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Programiline muusika- instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Repetiitor- rolli või muusikalise partii kätteharjutaja muusikateatris Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Sakraalmuusika- vaimulik muusika Sünkoop- rõhunihe muusikalises rütmis, mille puhul rõhuline noot nihkub tugevalt taktiosalt eelnevale nõrgale (rõhutule) taktiosale tessituur- heliulatus Unisoon- ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine (mitme laulja või instrumendi ühehäälne laul või mäng). Virtuoos- mis tahes oskuste meisterlikud valdajad Vokaalmuusika- muusika liik, kus heliteos esitatakse lauldes. Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. Tempo- heliteose esitamise kiirus.

Muusikaajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muusika v�ljendusvahendid KT

a cappella ­ esitamise viis, millel instrumentaalsaade puudub a-moll ­helirida, mis algab A noodist ja on kurvakõlaline ansambel ­ nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Duett, tertsett, kvartett jne. C-duur ­ helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur ­ rõõmus helilaad Dünaamika ­ Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur ­ Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte ­ Vali Harmoonia ­ Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia ­ Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik ­ Ei ole usuga seotud Instrumentatsioon ehk arranzeerimine ­ muusikapalade seadmine nt. orkester

Muusika
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Impressionism, hilisromantism, neoklassitsism

Üldjoontes langes loominguperiood kokku keskkonnaga, kus ta viibis. 1) Vene looming lähtub rahvuslikest traditsioonidest ja tehnikast. Selle perioodi viimane teos on ,,Sõduri lugu". 2) Neoklassitsistliku perioodi esimene teos: 1920. ballet ,,Kultsinella" ja viimane teos ,,Elupõletaja tähelend" (1951). 3) USA-s dodekafoonia ja seeriatehnika periood ­ tonaalsus kaob, helistik kaob ja tuleb noodist paik panna kõik, nii et ükski noot ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud helid on ära kõlanud. Stravinski suutis elu jooksul muuta muusikastiili ja oli vastuvõtlik uuendustele ning mõistis erinevaid kompositsiooni võtteid. Ta abiellus 2 korda ja vahetas kodakondsust 3 korda. Elu Venemaal Igor on ooperilaulja poeg. Võttis Peterburi gümnaasiumis klaveritunde 9-aastaselt. Maakodus tutvus ta Rimski-Korsakoviga, kes oli tema õpetaja. 1905

Muusikaajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

Ooperite ajajärk algas Singspieliga "Haaremirööv"; reisid Prahasse, Viini, Berliini, Frankfurti. 1787.a. Kammer-Compositeur tühise palgaga, Õnnelik abielu sugulase Constanze Weberiga; samas majanduslik laostumine.35.aastaselt sureb vaesuses maetud vaeste ühishauda. Teosed: 19 lavateost, tähtsamad "Haaremirööv"(1782), " Figaro pulm"(1786) "Don Giovanni"(1797)"Cosi fan tutte" (1790) "Võluflööt"(1791).; 18 missat ja Reekviem(1791) ; u. 50 sümfooniat ,3 viimast- Es-duur, g- moll, C-duur "Jupiter", 23 klaverikontserti; 26keelpillikvartetti, 40 sonaati, 41 laulu jne. Kogutud teosed 1876.a. ,uus väljaanne 1955.a. 5. L. van Beethoven (1770- 1827) Kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, arenes heliloojana aeglaselt, viljakas looming uue saj. algusaastail. Kui Mozart ja Haydn olid klassikalise stiilinormide loojad ,siis B. alustas keskonnas kus olid väljakujunenud kindel stiil ja zanrid. Muutunud oli ka aeg-(sotsiaalsed muutused) prantsuse revolutsioon, USA

Muusika
139 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Eduard Oja - Kägu kukub (Kooriteose analüüs)

Palju esineb k-tähega algavaid sõnu: kägu, kukub, kuuse, karjatselle. B-osas tuleks jälgida ka h-tähega algavaid sõnu: hoidijalle, helgib, heina. H-täht kipub eesti keeles kõneldes sõnade alguses kuulmatu olema. Tuleb jälgida, et kõik häälikud lauldes siiski mõõdukalt kuulda oleksid. Oluline on järgida ka algupärast noodivältust sõna ,,lindu" juures (takt 6), mida tänapäeval tahaksime sõna loomuliku vältuse kohaselt laulda punkteeritult, kuid noodi kohaselt tuleks teha seda ilma. 9 IV KOORITEOSE ETTEKANDE PLAAN A-osas on kaks sarnase karakteriga fraasi. Mõlemad (taktid 1­2 ja 3­4) on üsna julged (mezzofortes) ning kulmineeruvad sõnaga ,,kuku". Iga fraasi lõpus, enamasti kahe takti tagant, toimuvad kiired hingamised. Tähelepanu oleks vaja pöörata aldi soolos oleva sõna ,,lindu" rütmi õigesti laulmisele. Oluline on jälgida ka dünaamika muutusi, eriti bassi ja aldi soolos, et neid oleks selgesti kuulda

Muusika
12 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

Hilisem looming: ,,Küla kõrtsis", ,,Pilvedele". Läte soololauludest tuntuim on Primula veris. Orkestri teosed: avamäng ,,Kalevala", ,,Eesti tants", ,,Tempo di mazurka". Vokaalsümf: ,,Rändaja ja tähed". Muusikalised väljedusvahendid Meloodia ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte, meloodia joonis. Dünaamika ­ heliteose tugevus ja selle muutumine, ppp piano pianissimo, pp pianissimo, p piano. tempo, agoogika, tämber, register, meetrum, rütm, harmoonia,helistik, helilaad, faktuur. Rudolf Tobias 1873 ­ 1918 Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane orelimängija, dirigent ja muusikakirjanik. Sündis Hiiumaal Käinas, kolis Kullamaale hiljem. Esimene muusikaline haridus isalt, kes oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooriatunde ja oreliõpetust Tallinnas toomkiriku organisti juurest. 1893 astub Tobias Peterburi konservatooriumisse, saab sealt 2 diplomit, neist üks on orel (Louis Homilius) ja kompositsioon (Nikolai Rimski-

Muusikaajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskajamuusika

kaitsepühakule, paikkonniti erinevad. Sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati. Responsoorium -- algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul, vaba iprovisatsioon, palju melisme. Missas kasutati kahte responsoorset laulu: graduale ja alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat) ­ rafineeritud, rahvalaulukauged. Kõik nimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: Süllaabiline (silbiline) stiil, kus igale silbile vastab üks noot ­ retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates antifoonides Neumaline (rühmaline) stiil, kus igale silbile vastab üks neuma ehk 1-4 noodist koosnev rühm ­ kõige levinum antifoonides Melismaatiline (kaunistatud) stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliisidega ­ pidulikumad, tüüpiline responsooriumitele, missade alleluiad. Võrreldes Ambrosiuse ja Gregoriuse laulu, on esimene oma meloodialt keerulisem ja rohkemate kaunistustega, teine aga

Muusikaajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Muusikateooria (Kostabi õpik) - heli, rütm, dünaamika, vältused, tempo

tämber – kõlavärving, kõrva poolt tajutav heli koostis ühes helis on palju osahelisid, tämber sõltub osahelide arvust ja tugevusest, iseloomustamiseks kasutatakse helispektrit keskaja vältused: maxima, longa, brevis, semibrevis, minima, semiminima, fusa, semifusa paus – heli puudumise vältus generaalpaus – kõigile koorihäältele või orkestriinstrumentidele märgitud paus noodi pikendamiseks punkt, pikendusmärk (fermaat), pidekaar (ligatuur) sidekaar ehk legatuur kui noodi järel kaks punkti, lisandub veel pool esimese punkti väärtusest (nt o.. = 4+2+1), võib ka pauside järel kasutada rütm – vältuste kogum / helivältuste organiseeritud järgnevus 1 vaba ehk rubato-rütm (noodid on, varsi pole) 2 modaalne e mensuraalne rütm (aktsenteerimata, rõhke ega taktijooni pole) 3 meetriline e aktsenteeritud (igapäevane) meetrum – rõhuliste ja rõhutute osade vaheldumine (kaheosaline meetrum on trohheus, kolmeosalin meetrum on daktül)

Muusika
12 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

Itkudega tähistati mõrsja seisundi muutust ehk "sümboolset surma" ­ neiust sai abielunaine. Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Võimalik, et mõrsjaitkud olid ennevanasti tuntud Eesti teisteski piirkondades ning muutusid hiljem kurva sisuga pulmalauludeks (eriti mõrsja kodust lahkumisel) ja lüürilisteks lauludeks abielunaise raskest elust. NÄIDE Pulmalaulud "Millal meie sinna saame" 2 tk NOOT Millal meie sinna saame, 2x kus meil suitseb sooja rooga, kus aga kased kallerdavad, ja meil maitseb magust õlut, sinna uhke oone'elle, õõtsub õlletoobike, kõrge'elle katuselle, liigub viinaklaasike. 6.4. Mängu- ja tantsulaulud Laulumängud olid pühade ajal üks põhilisi meelelahutusi. Neis on põimunud üheks laul, dialoog ja tantsuline liikumine

Muusika
115 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Muusikalised mõisted 10.klass

Allegro ­ elavalt Prantsuse tants Alt ­ madal naishääl Mezzosopran ­ Näishääl Avamäng ­ sissejuhatav osa muusikalisele Missa ­ Mitmeosaline muusikateos (katoliku teosele kiriku jumalateenistus) Bariton - Meeshääl või vaskpuhkpill Modulatsioon ­ Ühest helistikust teise Bekarr ­ Märk, mis tühistab dieeside ja suurdumine bembollide mõju Moll ­ Minoorne helilaad Cantabile ­ Laulvalt Motett ­ Polüfooniline mitmetekstiline laul Concerto grosso ­ Soolopillide ja orkestri Motiiv ­ Muusikalise mõtte algosa kahekõne Müsteerium ­ Piibliaineline etendus Diapasoon ­ Lauluhääle või muusika- keskajast, kus kõnelised osad instrumendi heliulatus vahelduvad muusikalistega

Muusika
75 allalaadimist
thumbnail
17
doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

 Greooriuse laulu reformi algataja Gregooriuse laul-ühehäälne liturgiline laul, loomu poolest saateta. Tekstid valdavalt ladinakeelsed, vahetult tekstist lähtuv rütm. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsideerimine, veidi erinev sellest on psalmoodia. Keskajal üks levunumaid vaimuliku luule vorme oli sekvents, tuntumaiks on saanud 20 stoofi pikkune surnumissa sekvents Dies irae (looja Thomas). Laulutüübid võib jagada 3ks: 1. silbiline stiil-igale silbile vastab 1 noot 2. rühmaline stiil-silbile vastab 1-4 nooti 3. kaunistatud stiil Kristlik kirikulaul on seotud 2 liiki liturgiaga: 1. tunnipalvus ehk officium-peetakse 8 korda päevas, peamiselt kloostrites. 2. Missa-igapäevane jumalateenistus. Missa korduvaid osi nim. ordinaariumiks, muutuvaid osi propriumiks. Päeva teenistuste korraldus: Matutinum-enne koitu Laudes(kiitus)-päikesetõusul Prima-1. päevatunnil Teria-3. päevatunnil MISSA Sexta-6. päevatunnil Nona-9. päevatunnil

Muusika ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Muusikaajalugu

MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND ­ 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline,

Muusikaajalugu
331 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil

Proseminaritöö teema valiti muusikapsühholoogia valdkonnast, milleks osutus „Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil”. Töö uurimusküsimused seisnevad selles, kui täpselt viiuldaja suudab intoneerida helide kõrgusi vastavuses võrdtempereeritud diatoonilise helireaga; millisel määral esineb süstemaatilisi kõrvalekaldeid ja milline on juhuslike kõrvalekallete ulatus. Analüüsides helisalvestusi programmiga „Praat” on võimalik välja tuua iga noodi keskmine sagedus. Hüpotees on, et süstemaatilised helikõrguse kõrvalekalded esinevad suuremal või vähesemal määral iga noodi puhul. Töö meetodiks on katse II kursuse viiuli interpreetatsiooni tudengi Helin Pihlapiga ning seejärel helisalvestuse analüüs programmiga „Praat”. Töö koosneb kahest osast. Esimene osa annab ülevaate helikõrguse olemusest, intonatsioonist praktikas ning viiuli intonatsioonist. Teine osa väljendab uurimuslikku osa ning annab ülevaate tulemustest

Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul ­ keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei

Muusikaajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajastute tabel

AEG, KESTUS KESKAEG 5-14 saj RENESSANSS 14 ­ 16 saj BAROKK 17 saj ­ 18 saj I p KLASSITSISM 18. saj IIp ­ 19. saj I veerand AJASTU ÜLD- Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav Valgustus, Napoleoni sõjad, seisusliku korra muutumine; ISELOOMUS- pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vormiselgus, korrapärasus; au sisse tõsteti mõistus ja TUS askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus lapsi kasvatati nagu väikseid täiskasvanuid; vastuoluline vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest

Muusikaajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika

Muusikaajalugu
279 allalaadimist
thumbnail
7
docx

F. Schubert "Talvine teekond" retsensioon

Paljudes teisteski palades kirjeldatakse ümbritsevat loodust või situatsioone. Lõpus muutub dünaamika ootamatult forteks, mis iseloomustab noormehe rahutut emotsiooni. 4. Tardumus Klaver alustab pala prestissimo tempoga, mis jääb kestma kogu pala vältel. Pala edastas justkui kaootilist emotsiooni minu jaoks. Räägitakse endiselt valust ja pettumusest. Muusika võimendab peategelase hektilist otsingut mineviku järgi. Selles palas laulab bass vokalist kõrgeima noodi tervest laulutsükli teosest. 5. Pärnapuu Klaver kirjeldab väga virtuoosselt meenutust pärnapuu lehtede virvendamisest soojal päeval, mida noormees meenutab süngel talvisel õhtul. Ettekujutus on väga selgelt saadud tänu pianisti Kadri-Ann Sumera oskuslikkusele. Esimene salm on rahulik ja lüüriline. Kolmas aga sünge ja kurvameelne. Tempo muutub pala jooksul. Sünge ja rõõmsameelne meloodia vaheldumisi. Ka dünaamika on vahelduv. Pärnapuu on tihti

Muusikaajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Muusikaajalugu X klass kokkuvõtted

Kuid selle ajajärgu sügavam teos oli " Matteuse passioon" , mida loetakse ka üheks peateoseks. 1740 aastate lõpus hakkas loomingulisest elust kõrvale tõmbuma.Oma viimastel aastatel esitas ta sageli teiste heliloojate loomingut. Ka kirjutas ta siis teoseid, mille ettekandmine tol ajal võimatu olid ,,Hästitempeeritud klaviir" ja ,,Goldbergi variatsioonid" ning lõpetamata jäi"Fuugakunst".Bachi teine peateos oli tema hiiglaslik Missa h- moll.Teos oli koostatud varemloodud osadest elulõpul 1748 -1749. Suurema osa oma elust oli Bach lühinägelik,ei aidnud siin operatsioonid ja ta jäi lõpuks pimedaks. Seejärel tema tervis nõrgenes ja ta suri 28.07.1750 aastal. 15. Klassitsism. Klassitsism oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotluses sarnanes klassitsism mõneti renessansiajastuga

Muusikaajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Dvoraki ja Smetana teoste iseloomustus

Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse sissejuhatuse lõpus läheb pala veidi helistiku toonikahelidest kõrvale. Natuke enne tsello põhimeloodia algamist mängib harf kaks takti ett lihtslt loo rütmiga kaasnevaid kolmkõla noote. Siis alustab mängimist tsello tenoriregistris väga maheda ning ilusa kõlaga. Tsello mängib sedasama meloodiat, mida alguses harf sissejuhatas. Palas teema algab ühelt kõrguselt ning see korratakse sekventsiliselt sama rütmiga ainult, et väike sekund allpool. Pala keskel asub

Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Muusika kontrolltöö vastused

Muusika kontrolltöö vastused Annabel Soovik M-13 1.- 2.Muusikalised väljendusvahendid on : tempo, meloodia, helilaad, rütm, dünaamika, harmoonia, helistik, tämber, vorm, žanr, orkestratsioon... 3. Muusika tekkepõhjused: 1)inimese erutatud emotsionaalne kõne ehk inimhääl tekib tunnete väljendamise vajadusest. 2)Rutiinse töö kergendamiseks, saatmiseks, teadete edastamiseks rütmi abil. Arvatakse , et ürginimene arenes inimeseks tööprotsessis ja seega võib muusika üks tekkepõhjuseid peituda tööd ja selle rütmis

Muusika ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muusika

Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Niisuguse rütmilise nihke erinevus "klassikalisest" sünkoobist seisneb selles, et viimane tekib nõrgal Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: taktiosal asuva noodi liitumisest järgnevaga (noot pikeneb tahapoole), aafrika muusikas esinev 1) Swingifenomen rütminihe aga suundub alati ettepoole. See annab talle sünkoobiga võrreldes sootuks erineva rütmilise 2) Ekstaatilisus karakteri

Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Muusikaajalugu

paremaks mõistmiseks. Nähti võimalust rikastada helikeelt uute värskete kujunditega. Selliste teoste kvaliteet sõltus muidugi mitte programmist vaid üksnes muusikast, tema hingestatud sisust ja kunstilisest vormist. Programmilist muusikat hakati laialdasemalt viljelema romantismi ajal. See oli reaktsiooniks klassitsismiaja elitaarsele, "puhtale" muusikale, kus instrumentaalteoste pealkirjad piirdusid vaid teose järjekorranumbri ja/või helistiku märkimisega. Programm ehk sõnaline selgitus pidi aitama lähendada kuulajat heliloojale, võimaldama kuulajatel paremini mõista helilooja mõtteid ja taotlusi. Uued zanrid olid sümfooniline poeem, soololaul, miniatuurid, ooper, operett, ballett. Tekkis modernistlik stiil, mida nimetatakse avangardismiks. See sisaldas palju erinevaid stiile, nagu ekspressionism, neoklassitsism, futurism jne. Silmapaistvad heliloojad: Hector Berlioz, Ferenc Liszt.

Muusikaajalugu
89 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Jazz muusika

JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümne

Muusika
171 allalaadimist
thumbnail
13
doc

XX sajandi muusika

Tegeles nii heliloomingu kui ka klaverimänguga. Samas ka dirigeeris. Õppis Moskva konservatooriumis klaverit ja kompositsiooni. I loominguperiood Venemaal, kuid suutmatuse tõttu mõista revolutsiooni ning luua revo- lutsionistlikku muusikat, lahkus ta 1918. aastal Venemaalt. Elas valdavalt USA-s, on maetud New Yorki. Hingelt jäi venelaseks. Tema muusikas on vene rahvalaulu ja vene kirikumuusika mõjutusi. Rahmaninovi muusikas on palju nukrust ja kurbi lüürilisi viise. Enamik teoseid moll helilaadis. Iseloomult olevat olnud väga kinnine ja nukker. Isiksus avaldub Rahmaninovil pigem muusikas kui sõnades. Rahmaninovil oli eriti pikk käeula- tus ­ kvart üle oktavi. Väga palju mängitakse Rahmaninovi teist klaverikontserti. Seda iseloomustavad tunde- küllased voolavad meloodiad, klassikaline ülesehitus, imiteeritakse vene kirikukelli. Ma- hukama osa moodustavad loomingus klaveriteosed, Rahmaninov kuulub suurimate klave-rikomponistide hulka

Muusika
477 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun