PORTATIIV KESKAJA PILLID Portatiivorel KESKAJA PILLID REBEKK Algeline, nõrga "karuse" kõlaga viiul; Pooliku pirni kujuline Viiuli ja vioola eelkäija, lameda- põhjaline KESKAJA PILLID FIIDEL Viiuli ja vioola eelkäija; lamedapõhjaline KESKAJA PILLID HARF _keskaja iseloomu- likem näppepill _jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti Saartelt u. 8.saj. Fiidel ja harf KESKAJA PILLID PSALTEERIUM Klavessiini eelkäija KESKAJA PILLID Rataslüüra eelkäija Varasest keskajast ORGANISTRUM (hurddy gurdy) Mängiti kirikus greg. Koraali saateks KESKAJA PILLID Hilisest keskajast RATASLÜÜRA __Kaasaskantav __Mängiti ilmalikku muusikat KESKAJA PILLID ALMEI TORUPILL TRUMMID Simone Martini. "Muusikud" 14.s.algus, fragment
põlvedel, sellel on 3 keelt, poest osta ei saa Harf-pärineb Iirimalt ja Briti saarelt, kõikide pillide kuninganna. Enamasti mängivad naised. Mõned keeled punased ja sinised, et paremini õiget keelt leida. 47keelt, harf on häälestatud nagu klaveri valged klahvid. Harfil on seiste pedaali lauto-araabia päritolu, kitarri eelkäija,ümara põhja ja ära pööratud kaelaga Psalteeriumi-kandle sarnane pill, mängitaks poognaga, näppides või väikeste haamritega keeli lüües Rataslüüra-heli tekitab vändaga pööratav ratas, mis höörub vastu keeli. Heli kõrgusi muudetakse klahvidega,pilli sees on ka keeled,millel helikõrgust muuta ei saa(burdaan) Torupill-valmistatud nahast, pillil on mitu toru,ühel torul muudetakse sõrme avadega helikõrgusi, teised torud mängivad Salmei-oboe eelkäija,kahekordse roo huulikuga organum-ainsad/esimesed mitmehäälsed vormid ja Leoninus ja Perotinus-organumite meistrid
Pater noster Agnus Dei Lõpetus Postcommuni Ite missa est o või Benedicamus Domino Fiidel- lamedapõhjalise helikastiga (vioola ja viiuli eelkäija) Rebekk- poognaga mängitav, ümarapõhjalise kõlakastiga Psalteerium- mängiti näppudega ja poognaga, klavessiinilaadsete pillide eelkäija Torupill- puupuhkpill Rataslüüra- keeled paneb võnkuma vändaga pööratav rattas Lauto- ümarapõhjalise kõlakatsiga näppepill Portatiiv(-orel)
Varakristlik muusika keskaeg 5saj.-13saj.(muusikas) · Vaimulik muusika, kristlus · kiriku muusika · 313a. - Milano edikt(kuulutati kristlus ludatud usuks) · Missa kristlaste jumalateenistus e. Mess · koraal kristlik laul/kiriku laul · paavst katoliku kiriku juht, vaimne isa · munk mees usklik, elab kloostris · klooster koht, kus munk ja nunn elavad ja teenivad jumalat, maisevara ära andmine · pandi paika missa reeglid · Gregorius I (paavst) hakkas levitama missa reegleid · Kiriku keeleks sai ladina keel · gregoriuse laul(koraal) -ilma saateta(a capella) -ladina keeles -mungad laulsid(mehed) -ühehäälne(esialgu) -puudub kindel meetrium(taktimõõt) · Organum - esimesed kahehäälsed laulud 10.saj · Motett kolmehäälne laul 13.saj · ...
Lõvisüda, Adam de la Halle Põhja-Prantsusmaal, Walther von der Vogelweide Saksamaal. Instrumendid: · Rebekk Pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill kreeka-rooma kultuurist · Psalteerium kandlesarnane kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud keelpill. Mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües. Tunti ainult keskajal. Klavessiinilaadsete eelkäija. · Organistrum ehk rataslüüra nahaga kaetud vändaga pööratava rattaga keelpill. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse helikõrgusi. · Flööt, millest hiljem arenesid pommer ja oboe. · Trompet ja tromboon · Fiidel lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill · Harf · Lauto ümarapõhjaline araabia päritolu keelpill Mitmehäälne muusika 1. Burdoon liikumatu/lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl.
kes olid linna palgal. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Plokkflööte, salmei, trompeti ja trombooni eelkäijad, krummhorn, näppekeelpille, poogenkeelpillid, harf, fiidel, lautot, psalteerium, rebekk, Simbel e. dulcimer, symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra, burdoon, raamtrummi, puusatrumme, tamburiini, kellad.
motetiga sarnane meloodilised, lüürilised armastuslaulud, kiired, lõbusad Desprez- Renessansi tähtsaim helilooja, tähtsustas teksti Luther- Saksa munk ja usutegelane, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Luteri koraal- Protestantlik kirikulaul, kus emakeelsele värsstekstile vastab igas salmis sama meloodia. Võis saateks olla orel. Klahvpillid- orel, positiivorel, klavikord, klavessiin, psalteerium Keelpillid- riidel, gamba, rataslüüra, harf Puhkpillid- plokkflööt, pomme, krummhorn Ilmalik laul itaalias 16.saj- Suunad: rahvalikud laulutüübid, mida kirjutasid itaallased madrigal, mida kirjutasid Madalmaadest pärit heliloojad, peened, keerulised. Motett- polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul
seltskonnatants, mida tantsitakse kolonnis. Seda 6/8 taktimõõdus tantsu saadeti sageli flöödil ja trummil. Gavott on 2/4 või 4/4 taktimõõdus elavaloomuline tants, mida algul tantsis lihtrahvas. Alates 27. sajandist leidsid gavott, courante ja bourrée kindla koha õukonnatantsude hulgas. Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas enam kasutatavad pilld on fiidel, akordion, käristi, torupill, rataslüüra, salmei, trumm, tamburiin jm. 19. sajandil sai akordionist populaarseim rahvapill Prantsusmaal, kust ta levis kiiresti ka mujale Euroopasse. Erakordse populaarsuse põhjuseks on asjaolu, et akrdionil saab mängida korraga nii meloodiat kui ka harmooniat, ta on suhteliselt odav, teda on kerge õppida ja kaasas kanda.
Kangelaslaulud- müütiliste kangelaste vägitegudest, lauldi lihtsalt, eepilised poeemid (tuntuim-Roolandi 2saj.) Rüütlialul sai alguse Prantsusmaalt 11.saj · L.-Prantsusmaal- trubaduurid (Bernant de Venrador) · P.-Prantsusmaal- truväärid (Adom de la Halle) · Saksamaal- minnesingeid (Walther von der Vogelweido, Heinric von Meissen) Huglaar, zonglöör, menestrel- ringirändavad alamast seisusest muusikud Keskaegsed instrumendid: Kirkus-orel Ilmalikus muusikas-rebekk, harf, rataslüüra Psalteerium-näppides, poognaga, lüüjes *näppepill Rataslüüra-pöörlevratas, klahvid *keelpill Rebekk-kõlakast, pooliku pirni kujuline *poogenpill Mitmehäälne muusika keskajal Burdon- saatehääl, korduvad motiivid põhiviisist madalamad Parafoonia- sama meloodia, dubleerimine intervali võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofooina- 1 meloodia erinevate variantideg kooskõla Mitmemehäälne orgaanum- esimene selline kirikulaul 10. Saj Peahääleks-Gregoriuse laul Kahte liiki:
Kuulsaim prantsuse rahvuseepos “Rolandi laul”. 2)Ladinakeelsed laulud, mis oli nalja ja pila laulud “Carmina Burana”. 3)Rüütlilaul e. õukondlik luule, 11.s Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid (kõige keerukamad), Põhja- Prantsusmaal troväärid, Saksamaal minnesingerid. Tugevasti seaotud rüütellikkusega ja pühendatud daamidele. Keskaja pillid:1)orel, positiiv, portatiiv 2)keelpillid – fiidel, rebekk, rataslüüra 3)näppepillid – harf, lauto, psalteerium 4)puhkpillid – torupill, flooded, šalmei 4)löökpillid – trummid, tadrikud, kellad, kastanjetid. Muusikal on rütm, meloodia, harmoonia ja sõnad.
käega mängitavad portatiivorelid. Enamik Euroopas kasutatavatest pillidest on idamaise päritoluga (Bütsantsist, Põhja- Aafrikast ja Hispaaniast). Keelpillidest olid kasutusel: fiidel(lamedapõhjaline, viiuli ja vioola eelkäija), rebekk(algeline, pooliku pirni kujuline ja nõrga ,,karuse" kõlaga lamedapõhjaline viiul), harf(keskaja iseloomulikem näppepill, mis jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti saarelt umbes 8.sajandil), lauto, psalteerium(klavessiini eelkäija), rataslüüra(hilisest keskajast kaasaskantav pill, millega mängiti ilmalikku muusikat), simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, salmeid, millest hiljem arenes pommer, trompeti eelkäijaid ja krummhorni. Löökpillidest mängiti vaid raamtrummi ja tamburiini. http://et.wikipedia.org/wiki/Orel (18.11.2013) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/keskaja_muusika_gerdaviks.htm (18.11.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_muusika (18.11.2013) http://ak.rapina
1. suulise muusikakultuuri kõrval hakati üha enam kasutama noodikirja 2. ühehäälse laulmise kõrvale ilmus mitmehäälne · Organum saavutas oma õitsengu 12.- 13. sajandi Prantsusmaa linnades, eriti Pariisis. Alumina hääl oli laenatud gregoriuse koraalist. · 12. ja 13. sajandist on teada kaks organumide meistrit: Leoninus ja Perotinus. Pillid keskajal · positiivorel · Portatiivorel · fiidel · rebekk · harf · lauto · rataslüüra · torupill · löökpille: trumme, taldrikuid, kelli, kastanjette, käristeid
Keskkaeg 4.-5. saj - 16.saj Gregorius Suur (540-604) - kasvas Rooma kirikuvõimu tähtsus. -võttis kasutusele uue jumalateenistuse korra -idee muuta kirikud ühtlaseks *ladina keel kirikutesse (praegu kasutab Katolikukirik) *ühtlustab jumalateenistuse (liturgia) korra -tema järgi nimetatakse vana kirikulaulu Gregooiriuse koraaliks *tunnused: esikohal tekst, ladina keelsed, rütm sõltub sõnge helirütmist, lauldakse püstiseistes, kõrge helistik, laulsid ainult mehed (tänapäeval ka naised), lauldi ilma saateta, ühehäälselt. ....nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm,...
Motett algselt kujutas endast kirikumuusika vormi, milles alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust ning selle kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Enne 13.sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks, pille mängiti aga peamiselt laulu saateks. Üks traditsiooniline pillimuusika liik on alati olnud tantsumuusika, ent seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida. Minu jaoks kõige huvitavam pill keskajal oli rataslüüra, kuna tema keeled pani kõlama vändaga pööratav ratas. Portatiiv on veel üks pill, mis mulle huvi pakub, sest seda mängiti ühe käega ainult.
L-Pr. maal trubaduurid P-Pr, maal truväärid Saksamaal-minnesingerit Alamast seisust muusikud hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. *parimad rändmuusikud võisid jõuda rüütlite kaaskonda. *rüütlilaulude temaatika- armastus, kangelaslaulud,naise ülistamine, Naitsi maarja temaatika. L-Pr.maa Bernart de Ventadorn P-Pr,maa Richard I lõvisüda. Saksamaal-Adam de la Halle Pillid: rebekk,fiidel,(poogenpillid), harf,lautot,psalteerium,organisturm, rataslüüra, flööt, salmei,kirikuorel 1)Burdoon- liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl,tav. meloodiast madalam ,mängitakse-torupill,ratslüüra. 2)parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt ,häälte vahe on kvint või kvart.mehed vs naised 3)heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla .grupis koos improviseerides kõlab heterofoonia. 10 saj tekinud mitmehääuse kirikulaulu
Laserplaadilt "Carmina Laserplaadilt "Carmina Sanctorum". Sanctorum". Flos ut rosa Firenze Margot labourez les käsikiri, XIII sajandist. vignes Jacob Arcadelt Fiidel, keskaegne lauto, (u.1500-1568) (3,4 Mb) (2,8 Mb) rataslüüra, löökpillid. Kahehäälne vokaal, Laserplaadilt "Carmina fiidel, renessanslauto. Sanctorum". Salvestus kontserdilt Hørsensi Kloostrikirikus Taanis (28.08.98). RONDELLUS Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas,
13. 2 murrangulist sündmust: tekkis noodikiri ja mitmehäälne laulmine. 14. Organum kujunes välja 9. sajandil. Vormi kõrgpunkt oli 12. sajandil. Aluseks oli Gregooriuse koraal ja lisahääled liikusid Gregooriuse koraaliga paralleelselt. Motett tekkis 13. sajandil. Aluseks Gregooriuse koraal, mille kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. 15. Poogenpillid: fiidel, rebekk. Näppepillid: harf, lauto, psalteerium, rataslüüra 16. Puhkpillid: torupill, salmei, trompet, tromboon. Löökpillid: trummid, taldrikud, kellad, kastanjetid, käristid.
Keelpillides ilmub näpitavate pillide kõrvale ka palju poogenpille, põhilisteks poogenpillitüüpideks on lamedapõhjalise kõlakastiga fiidel ja ümarapõhjalise, pooliku pirni kujulise kõlakastiga rebekk. Näppepillidest on kõige iseloomulikum harf, samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot. Kandlesarnast psalteeriumi võidi mängida näppides, poognaga keeli tõmmates ja ka keeltele lüües. Keelpill oli ka organistrum (rataslüüra, hurdy-gurdy), mille keeled pani kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas, mängija teine käsi sõrmitses klahve, millega muudeti ülemisel keelel helikõrgusi. Puhkpillidest kasutati erinevaid flööte (gemshorn, plokkflööt), levinud oli ka salmei, eelkõige õukondlike rituaalide juurde kuulusid trompeti ja trombooni eelkäijad. 2
· 8.-9. sajandil, kui kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 8.-9. sajandil võeti kasutusele neumad, mis ei tähistanud veel kindlaid helikõrgusi. · 11. sajandil võttis Guido Arrezost kasutusele noodijoonestiku. Pillid: Pille mängiti peamiselt väljaspool kirikut laulu saateks. · Orel · Portatiiv · Fiidel · Rebekk · Harf · Lauto · Psalteerium · Rataslüüra · Torupill 2. Renessansiajastu muusika (mitmehäälsus, pillid, zanrid, heliloojad) · Renessansiaja muusikakultuuri alused kujunesid 14. sajandi prantsuse (ars nova) muusikas. · Hakati looma palju ilmalikku muusikat. · Mõistega ,,renessanss" tähistatakse antiikkultuuri ideaalide taassündi. · Hakati seostama teost ja autorit. · Kirikumuusika kõrvale tõusis mitmehäälne ilmalik seltskonnalaul. · Lauldi paralleelsetes tertsides ja sekstides.
ning üheks Prantsuse kuulsaimaks sansoonilauljaks. Tema teostest olid tuntud just ballaadid ning kuulsaimad laulud on ,,La vie en rose", ,,Hymne à l'amour", ,,La Foule", ,,Milord" jpt. PILLID Pillimäng on Prantsusmaal kõlanud peamiselt tantsude ja laulude saateks. Prantsuse rahvamuusikas on enam kasutatavad pillid fiidel, akordion, käristi, trumm, salmei, torupill, tamburiin, rataslüüra jm. 19. sajandil sai Prantsusmaal akordionist populaarseim rahvuspill ning see levis ka mujale Euroopasse. Järsu populaarsuse põhjuseks oli asjaolu, et akordion on odav ning sellel saab mängida nii harmooniat kui meloodiat. Lisaks on see kergelt õpitav ning seda on hea kaasas kanda. TANTSUD Prantsuse traditsioonilistest tantsudest on tuntumad farandool, gavott, courant ja bourrée. FARANDOOL
Orgaanium seostub jumala ema katedraaliga. Selle perioodi tuntumad heliloojad kirjutasid 3-4 häälseid orgaaniume. Järgmine zanr kujunes välja 13. sajandil ja see oli motett. Sellel oli mitu häält, mitme erineva tekstiga. See oli mitu aastat populaarseim seltskonna laul. Esimesed pillid keskajal olid kirikuorelid(9.-10.sajand). Esialgu mängisid pillid sama meloodiat mis lauldi. Keelpillidest oli fiidel( viiuli eeskäia) ja rebekki(tsello).Veel olid olemas harf, lauto ja rataslüüra. Puhkpillidest olid vanimad torupill, salmei. Keskaegse muusika kohta on teada vähe, sest algselt ei pandud seda kirja. Rohkem on teada kirikumuusika kohta. Liturgiline laul oli ühe häälne ladinakeelne, sellel puudub regulaarne taktimõõt ja muusikaline rütm. Missa kujunes välja igapäevasest jumalateenistusest ja seal esitatud lauludest. 9. sajandil kujunes noodikiri, mida oli vaja kirikute laulude ühtlustamiseks. Sellest kujunes ka mitmehäälsus. Mitmehäälsese vormid olid
Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikub saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. Torupill, rataslüüra ehk organistrum ning ka vanad poogenpillid on ehitatu nii, et nad mängivadki ainult burdooniga. · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Parafoonias on häälte vahe kvint või kvart. · Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälsest kunstimuusikast saab rääkida vaid siis, kui ... 1. Mitme hääle kooskõlamine on teadvustatud erilise kunstilise võttena. 2
truväärid (Põhja Prantsusmaal). Siia kuulusid kõrgema seisuse esindajad. Sageli peeti omavahel võistulaulmisi. Nende 1-häälses laulus, mis on mõjutusi saanud rändlaulikute lihtsatest lauludest, leidus satiiri, kangelaslugusid ja armastust, mis oli pühendatud nimeliselt oma südamedaami ilu ülistamisele. Nad lõid oma loodud luuletustele ise laulud, mis oli täis maised tundeid ja armastusrõõmu. Pillid: Portatiivorel (portare lad.k=kandma). Positiivorel Rataslüüra ehk Organistrum Kastanjetid, trummid löökpillid. Fiidel, harf, rebekk, lauto keelpillid. Flööt, salmei, trompet puhkpillid.
psalteerium`i võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgusi. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Kasutatakse ka tänapäeva muusikas Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega.
1 meloodilised, lõbusad ja kiired. Prantsuse tantsudest on tuntumad farandool, gavott, courante, borree. Farandool on Lõuna Prantsusmaa seltskonnatants mida tantsitakse kollonnis, tavaliselt 6/8 taktimõõdus. Fagott on kas 2/4 või 4/4 taktimõõdus, elava loomuga tants. Alguses tantsis lihtrahavs. Alates 17 sajand on gavot, courante, bourree õukonna tantsud. Pillimäng Pillimäng on Prantsusmaal tantsude või laulude saateks. Enim kasutatud rahvapill: fiidel, akordion, torupill, rataslüüra(oranistrum/hurdgurdy), salmei(oboe), tamburiin, trumm. Akordion 19 saj. väga kuulus ja levis edasi euroopasse. Saab kaasas kanda. Prantsuse kuntsmuusika juured ulatuvad kristlike liturgiliste lauludeni. Liturgia- jumalateenistuse läbiviidud kord. Mitmehäälne vaimulik laul saavutas õitsengu 12-13 sajandil Notre-Dame'i koolkonnas Pariisis. Ühehäälse Omaliku laulu viljeleja oli Prantsusmaal tegutsenud rüütlilaulikud
Rüütlipoeesia õitse ajaks oli 12.-13.saj. rüütli laul sai alguse 11.saj. lõpul lõuna prantsusmaal Provencei linnas. Rüütlilaulikuid nim: Lõuna-prantsusmaal trubaduur Põhja Prantsusmaal truvõõr Saksamaal minnesinger Särav anne võis laulikute hulka tuua ka madalamast seisusest alamaadlit Rüütlilaulu liigid: · Armastus laulud · Kangelas laulud Keskaja Pillid: · Lauto · Harf · Psalteerium · Fiidel · Rebekk · Rataslüüra Renessanss 14-16.saj Renessanss tekis 14.saj. Firenze linnas itaalias ja kandus sealt edasi teistesse euroopa maadesse- madalmaadesse, prantsusmaale, inglismaale ja saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taasünniaeg. Pöörduti tagasi kultuuri juurde. Renessanssi ajaks ei olnud enam maailma keskpunktiks jumal vaid oluliseks muutus inimese keskne elutunnetus. Ilma
võidi mängida näppides, poognaga või ka keeltele lüües. See, ainult keskajal tuntud pill, oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Rebekk – pooliku pirni kujulise kõlakastiga poogenpill Simbel e. dulcimer- puust haamrikestega mängitav keelpill (sama keelt vasakult ja paremalt poolelt mängides kõlab kvint), pärit Inglismaalt, kasutusel Ameerikas 17. sajandil, ka tänapäeva muusikas Symfonium e. hurdy-gurdy e. organistrum, e. rataslüüra - keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemise keele helikõrgust. Kaks alumist keelt kõlavad burdoonhelidena. Üks või mitu burdoonhäält kõlab meloodiale pidevalt kaasa ka torupillil, mida kasutati enamasti rahvamuusikas. Burdoon (tavaliselt meloodiast madalamal) oli keskaegses mitmehäälsuses sageli kasutatav võte, mida mängiti erinevate pillidega.
Muusika KT keskaja kohta 1. Nimeta keskaja sajandid 5-13. sajandi lõpp 2. Miks teame tolleaegsest muusikakultuurist vähe? Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat üles, vaid seda anti edasi suuliselt. 3. Seleta mõistet gregooriuse laul ja iseloomusta seda Gregooriuse laul on keskaegne kirikulaul, mis oli ühehäälne ladinakeelne (proosatekst) (pillide) saateta laulsid mehed või poisid vabalt hõljuva meloodiaga (kõne eeskujul – kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi) taktimõõduta 4. Kuidas on paavst Gregorius seotud gregooriuse lauluga? Umbes 6. sajandi lõpuni lauldi ja viidi jumalateenistusi läbi igas Lääne-Euroopa kirikus oma tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk ...
Kes on need 2 esimest heliloojat, keda teame nimepidi ja kes kirjutasi organumeid? Mis millises kirikus nad tegutsesid? V: Ainus mitmehäälsuse tüüp. Leonius, Perotinus. Pariisi Notre Dame'i kirikus. 22. Kuidas nimetakse eripiirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? V: Turbatuurid, truväärid, minnesingerid nad laulsid enamasti armastusest ja kangelastest. 23. Nimeta keskaegseid pille! (4-5) V:Rebekk, fiidel, harf, lauto, rataslüüra, flööt. Renessanss 24.Millal oli renessanss muusikas? 25. Milline oluline maailmavaateline muutus kaasnes renessansiga? (jumalakeskne- inimesekeskne) Miks? 26. Milline oluline muutus toimus muusikazanrites? 27. Mis saab renessansi üheks olulisemaks zanriks? (mitmehäälne ilmalik laul) 28. Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? 29. Nimeta renessansiajastu kuulsaim koolkond! (Madalmaade koolkond) 30. Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad zanrid! (missa, motett, ilmalik
Südamedaamikultus. Pillid ja pillimuusika keskajal Kuni 16.saj on säilinud väga vähe pillidele kirja pandud muusikat, ometi keskaegsed pildid näitavad, et musitseeriti koos pillisaatega. Kirikuorel (9.saj) Fiidel ja rebekk poogenkeelpill Harf, lauto näppekeelpill Psalteerium sai mängida nii poognaga keeli tõmmates kui näppides või ka keeltele lüües Flöödid Salmei kahekordse roohuulikuga maailma üks iseloomulikumaid pille Organistrum (rataslüüra) Mitmehäälne muusika keskajal Burdoon saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal (torupill, rataslüüra) Parafoonia sama meloodia mingi intervalli (kvint või kvart) võrra kõrgemalt või madalamalt Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.- 12.saj) Organumi arengus näeme gregoriuse laulu järkjärgulist taandumist ja deformeerumist. Notre-Dame`i koolkond Gooti ajastu muusika.
Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. Keskaegsed instrumendid Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Mitmehääle muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Robin Hood: varaste prints · Film on valminud USA's 1991
Koraal ladina keelne ühehäälne kirikulaul. Melism kaunistus, ühe silbi juures lauldakse palju noote. Liturgia jumalateenistuse korrastatud ülesehitus. Keskaegne ilmalik laul: Goljaarid vagandid, panid kirja esimesi ilmalikke laule. Bernart de Ventadorn 12. saj trubaduurilüürikas enim säilinud viisidega mees. Estampii vanim tants. Saltarello väga populaarne tants renessansi ajal. Pillid: orel (vanimaid, õukonnamuusika), psalteerium, rataslüüra, flööt, trompet, tromboon. Von Bingen varasemaid heliloojaid, prohvet, kirjutanud loodusest, meditsiinist, luulet. Moralitee näidend inimesest ja saatanast. Mitmehäälne muusika keskajal: Burdoon saatehääl, meloodiast madalamal. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Leonius 12
Motett – 13.saj levinud omapärane žanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga mitu teksti erinevas keeles • Keskaegne ilmalik laul Ilmalik muusika esines keskajal peamiselt rahvalauluna ning jäi palju kauemaks ajaks suuliseks kui kirikumuusika. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagandid. 12.-13. saj olid väga levinud ka rüütel-laulikud. • Keskaegsed pillid Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra, simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, šalmeid, trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. • Renessanssajastu üldiseloomustus ja muusikaelu Hakkas levima humanism (lähtuti inimesest). Ideaaliks sai see, mis on ilus, mitte see, mis on õige. Ilmalik maailm muutus vähemalt sama oluliseks kui vaimulik. Sarnastuste tõttu antiikaja ühiskonnaga hakati seda perioodi nimetama renessanssajastuks, mis tähendab tõlkes taassündi.
Kiriku kõrgeim juht on Paavst Kiriku kõrgeim juht on Patriaaht Tähtsaim võimu piirkond oli ROOMA Tähtsaim võimu piirkond BÜTSANTS PILLID Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid. Kasutati ainult orelit. Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra, simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. KESKAJA MUUSIKA Keskaja muusika jaguneb kolmeks: 1. Varakristlik muusika 2. Renessanssmuusika 3. Gooti ajastu muusika Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanriteks olid psalmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4
Kontserdid toimuvad linna kirikutes, erinevates saalides ja linna muudes põnevates paikades. Lugude esitamisel kasutatakse erinevaid keskaegseid pille. Näiteks rataslüüra, harf, fiidel jne. Tavaliselt on ka festivalidel võimalik näha tantsimas erinevates keskaegsetes riietes tüdrukuid või naisi seal esitavate laulude saatel. Tartu Vanamuusika Festival sündis 1996. aastal. Keskendudes põhiliselt Euroopa keskaja muusikale, on festival algusest peale olnud seotud ka orientaalsete kultuuridega. Huvikeskmes pole olnud aga mitte Idamaade kultuur iseseisvalt, vaid seostatuna Euroopa varasema, eelkõige keskaja kultuuriga,
Pillid ja pillimuusika Klassikalisel keskajal ei eksisteeri veel iseseisvat instrumentaalmuusikat. Pillidel saatemuusika funtksiooni täitmine ja tantsumuusika. Pillid: Orel-pillide kuningas, asus kirikus. Vanim kirikuorel Achenis, õukondlik orel, kandeorel (portatiiv) Keelpillid: Tsitol- labidamoodi keelpoll, mängisid alamast soost laulikud. Psalteerium-mitmesuguse kujuga, keeled ühte- ja teistpidi. Mängiti rinnal hoides, sai mängida näppides, lüües või poognaga. Kandle sugulane. Rataslüüra e organistrum burdoonpill Rebekk- mängitakse poognaga, tulevase viiuli eelkäija Fiidel (väike kitarr) poognaga, tulevase viiuli eelkäija Puhkpillid: Flööt, trompetilaadsed, salmei, oboelaadsed. Mitmehäälsus: heterofoonia, burdoon, parafoonia Vaimulikilmalik Ühehäälsusmitmehäälsus Esimesed näited kirikumuusikast. organum tekkis 10ndal sajandil mitmehäälsusvorm, mida dubleeritakse intervallidega. Põhimeloodiaks Gregooriuse koraal. Kolm alaliiki. 1
ja lauto Näppepillidest oli keskajale kõige iseloomulikum harf, mis jõudis Mandri- Euroopasse iirimaalt ja Briti saarelt. 16. Ja 17. sajandil kujunes üheks levinumaks näppepilliks ümarapõhjaline araabia päritolu lauto. Näppides, poognaga keeli tõmmates või ka keeltele lüües mängiti pslateeriumi, mille keeled olid, nagu ka meie kandlel, kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud. See peamiselt keskajal tuntud pill oli klvessiinilaadsete pillide eelkäija. Keelpill on ka rataslüüra (hurdy- gurdy), mille keeled paneb kõlama vändaga pööratav ratas. Mängija üks käsi sõrmitseb klahve, millega muudetkase ülemisel keelel helikürgusi. Pilli ülejäänud keeled kõlavad liikumatute saatehelidena (burdoon). Psalteerium (sopran) Rataslüüra Liikumatut saateheli tekitasid keskajal armastatud puhkpilli torupilli burdoonviled. Populaarsed olid ka mitmesugused flooded
Ja 14. Saj käsikirjadest tuntud estampii. Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill, positio(väikesed) ja portatiiv(ühe käega mängitav) Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Flööt puhkpill Salmei kahekordse roohuulikuga. 6. Mitmehäälne muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks.
Rüütlilaulikud on kõrgest soost - krahvi, hertsogi või kuninga seisusest. Peamiseks teemaks armastus ja oma kangelasteod. Lauldakse ka mitmeid jutustava sisuga saagasid: joogilaule, peolaule, ballaade, poliitilist satiiri ja pila, päevakajalisi laule. K)keskaegsed helilaadid- joonia, früügia, dooria, lüüdia, miksolüüdia. L)pillid- Puhkpillidest – trompet(sõjakäikudel), muusikas –salmei, flööt Keelpillid- lüüra, psalteerium, rataslüüra, simbel ja harf. Tekkisid poognaga pillid- fiidel (fiddle), rebekk. Löökpillid – trumm, kellamäng. Alates 9. saj – ehitati esimesed kirikuorelid. M)Carmina Burana- 13.sajandist suurim ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne) kogu. N)spielmannid- rüütlikultuuri ja rahvakunsti levitajad ja edasiarendajad. Prantsusmaal kandsid nimetust: zonglöörid, Saksamaal - spielmannid,
20. Missugust muusikat mängiti keskajal pillidega? Pille mängiti peamiselt laulu saateks. Üks traditsiooniline pillimuusika liik on olnud tantsumuusika, ent seltskondades võidi ka lauluviise pillidel mängida. 21. Oska nimetada ja piltide järgi ära tunda keskajal kasutatavaid oreleid ning keel-, puhk ja löökpillide rühma kuuluvaid pille. Keskajal kasutatavad orelid positiivid, portatiivid. Keelpillid fiidel, rebekk Näppepillid harf, lauto, psalteerium, rataslüüra Puhkpillid torupill, salmei Löökpillid trummid, taldrikud, kellad, kastanjetid Muusikateooria keskajal 22. Muusika koolisüsteemis Muusika koolisüsteemis koosnes kahest õppeainete tsüklist. Ta oli üks seitsmest vabast kunstist ning samas ka tähtsaim teadus. Muusika kuulus loodusteaduste nelikusse koos aritmeetika, geomeetria ja astronoomiaga. 23. Muusika kategooriad keskajal: Musica instrumentalis ehk kõlav (lauldav-mängitav) muusika.
vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. 11. Keskaegsed pillid VAATA TÖÖLEHTE!!!!!! · Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide saatel - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin, orel, flööt, viiul, positiiv, portatiiv, lauto, psalteerium, rataslüüra, torupill, salmei · Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. 12. Renessanssajastu üldiseloomustus ja muusikaelu VAATA TÖÖLEHTE!!!! Ligi 10 sajandi jooksul oli Euroopa inimese maailmapildi keskteljeks olnud kristlikreligioon, pea kogu elukorraldus oli sellest tulenev. 14-15 saj muutus eurooplase mõttemaailm aga üsna põhjalikult. Levima hakkas humanism, ehk väärtushinnangute seadmine inimesest lähtuvalt. Ideaaliks sai see, mis on ilus,
Rüütlilauliku nimetus: Lõuna-Prantsusmaal – trubaduur Põhja-Prantsusmaal – truväär Saksamaal - minnesinger Lauludele ei pandud kirja autoreid. Rüütlid ei pannud ise oma laule kirja, pandi tihti kirja hiljem rändmuusikute poolt. Goljaarid e. vagandid – rändmuusikud, kes olid võimelised kuuldud muusika kirja panema. Teenistuseta vaimulikud või üliõpilased. Keskaja tähtsamad pillid: Rebekk Rataslüüra Lauto Harf Renessanss 14-16 sajand. Itaalia. Renessanss tähendab taassündi. Eeskuju võetakse antiigist. Inimene hakkab rohkem mõtlema maisest elust. Ilmalikustamine. 14 sajand: Itaalias tekivad uhked linnriigid, elevad tänu kaubandusele. Õukonnakunstnikud, -muusikud ja –luuletajad. Kunstniku nimi muutub tähtsaks. Madalmaade koolkond: 15-16 sajand
keskaegsed helilaadid - joonia, früügia, dooria, lüüdia, miksolüüdia pillid - sõjakäikudega levisid pillid idamaadest Euroopasse. Pille mängiti laulu saateks. Kirik põlgas pille. Alates 13- 14 saj ainult pillidele loodud muusika, õukonnatantsude (estampii, branle, saltarello) saateks. Spetsiaalselt pilli esitamiseks muusikat ei loodud kuni 16.saj. Puhkpillidest – trompet(sõjakäikudel), muusikas –salmei, flööt Keelpillid- lüüra, psalteerium, rataslüüra, simbel ja harf. Tekkisid poognaga pillid- fiidel (fiddle), rebekk Löökpillid – trumm, kellamäng, Alates 9. saj – ehitati esimesed kirikuorelid Carmina Burana - Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagabondid/ vagandid (rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud).Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne). Suurim selliste laulude kogu on "“Carmina Burana“13. sajandist.
Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika on mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti laulu saateks, kuid spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat enne 16. sajandit ei olnud. Kirikus olid pillid keelatud kui paganluse sümbolid. Kasutati ainult orelit. Enamik Euroopas kasutatavatest pillidest on idamaise päritoluga (Bütsantsist, Põhja-Aafrikast, Hispaaniast). Keelpillidest olid kasutusel fiidel, rebekk, harf, lauto, psalteerium, rataslüüra ja simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, salmeid (millest hiljem arenes pommer), trompeti eelkäijaid, krummhorni. Löökpillidest mängiti raamtrummi ja tamburiini. Renessanss Renessanssmuusika on 14.-17. sajandil loodud muusika. Renessansi mõiste on põhiliselt seotud Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud aga pigem Madalmaadega, sellepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks.
Prantsusmaal arenesid õlgadest tiivad ja ovaalsed küljed muutusid kas sirgeiks või kergelt sissepoole kumerduvaiks. Inglismaal ja Saksamaal eelistati lehekujuga citola'sid, kus nõgusate kaarte servad moodustasid ühinemiskohtades tippe. 15. sajandil lisati roop, lipitsast loobuti ja 4 keelepaari hakati sõrmitsema. 16. sajandi alguseks oli Citola ,muutunud igal pool cittern'iks. Algaastail tegi cittern läbi palju teisendusi, kaasa arvatud keelte arvu kasv 5-lt 12le. Rataslüüra Rataslüüra, mille algnimetus oli organistrum, on teatud tüüpi mehaaniline viiul, mis suudab mängida korraga paari või rohkemat nooti ning samal ajal burdoonbassi. See ehitati kirikuis ja kloostrikoolides kasutamiseks, et õpetada muusikat ja mängida lauljaile ette õigeid noote. 10. sajandi lõpust tuntud 3 keelega pillid olid vähemalt 2 m pikkused. Mängimiseks asetati need kahe mängija põlvedele. Üks keeras vänta, et panna pöörlema ratas, teine vajutas klahvidele. 1300
Varaseim tantsuvorm estampii (aeglane sammtants) koos pillisaatega OREL vanim pill, tsirkuseartistid kasutasid Aahheni kirikuorel mängis liturgilist muusikat õukonnas ilmalikku muusikat kandeorel portatiiv Viiulite eelkäijad: fiidel & rebekk peaaegu nagu kitarr suur kõlakast + lühike kael, võib mängida poognaga, hoiti rinna najal harf lauto psalteerium risti keeltega; poogen, näpud või löömine organistrum e rataslüüra suudab paari või rohkem nooti korraga mängida burdoonkeeled 3 keelt 2 m pikkused 2 mängja põlvedel 1 keerutab ratast ja 2 vajutab nuppe, mis muudavad helikõrgusi Puhkpillid: flööt trompet salmei torupill MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL heterofoonia juhuslik mitmehäälsus intervall kooskõla Muusika muutus ühehäälsest mitmehäälseks. Esimesed näited pärinevad liturgilisest muusikast.
Kuid pille mängiti saateks kaasa pea alati. Kuigi säilinud nootides näeme ainult ühte häält, oli laul valdavalt pillidega saadetud, sageli mängiti laulule lihtsalt viisi kaasa või kaunistati seda, improviseeriti eel- ja järelmängud. Enimkasutatud poogenpillid olid fiidel (lamedapõhjalise kõlakastiga), rebekk (pooliku pirni kujulise kõlakastiga), näppepillidest harf ja lauto (ümarapõhjaline). Keelpill on ka organistrum e. rataslüüra, mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas ja psalteerium, mida mängiti näppides, poognaga keeli tõmmates või keeltele lüües. Puhkpillidest kasutati erinevaid flööte ja salmeid. Esimesed teated kirikuorelitest pärinevad 9.saj.-st. Suurte orelite kõrval kasutati ka teisaldatavaid pille, positiive ja ühekäeoreleid ehk portatiive. 19. Mis on estampii? (lk. 58-59) Pillidega on seotud ka tantsumuusika. Üks varasemaid vorme on 13.-14. saj
Näppepillidest oli kõige iseloomulikum harf, mis tuli mandrile Iirimaalt ja Briti saartelt. Samuti tunti ümarapõhjalist araabia päritolu lautot, mis sai hiljem, 16. ja 17. sajandil, üheks levinuimaks pilliks. Meie kandle samaselt kolm- või nelinurksele kõlakastile pingutatud keeltega psalteeriumi võidi mängida näppides, poognaga keeli tõmmates või ka keeltele lüües. See ainult keskajal tuntud pill oli klavessiinilaadsete pillide eelkäija. Keelpill on ka organistrum (rataslüüra, hurdy-gnrdy), mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas ( meenutab leierkasti põhimõtet ). Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse ülemisel keelel helikõrgusi, teised keeled kõlavad burdoonhelidena , nagu kõlasid keskajal samuti väga levinud torupilli burdoonviled. ( burdoon- ühte nooti "jorisev" saatehääl näit. torupillil) Puhkpillidest kasutati erinevaid flööte, väga levinud oli aga ka vana maailma üks
Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised. Akvitaania Eleonore , Marie de Champange, Beatrice de Dia Teemad: Armastus Alkohol Sõjad Vaimulikud ( Neitsi Maarja) Pilalaulud, pilkelaulud Käidi südamedaami akna taga laule laulmas. Keskaja tähtsaimad instrumendid Lauto, rebekk,fiidel, portatiiv, rataslüüra Reformatsioon 1517 Martin Luther Jumalateenistus emakeelseks Tahtis jumalasõna isiklikumaks muuta, teenistusel said kõik laulda Inimene ise loeb jumalasõna Kooliharidus Usupuhastus e reformatsioon Lutheri e. Protestantlik koraan: Tekib 16.saj Mitmehäälne Laulab kogudus Saade(orel) Emakeeles Taktimõõt Värsstekst
w:val="22"/>
annaabi.ee 
