Avamäng- lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos Barokktrio- barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad 2 meloodiapilli ja basso continuo Basso continuo- katkematu bass, e generaalbass, barokkmuusikas iseloomulik imrovisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Da-Capo- aaria- see koosneb kolmest lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo. Faktuur- helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele või koorile, pillide
Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb kolmest lõigust (ABA): A ja B on kontrastse karakteriga ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge aria da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süzee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso
Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Aaria koosneb kolmest lõigust (ABA): A ja B on kontrastse karakteriga ning A kordust ei kirjutata välja, vaid lisatakse nooti märge aria da capo (korrata aaria algusest). Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo-aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süzee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive
noor teenijatüdruk.Singelspiel e. Laulumäng sündis inglise ballaadi ja koomilise ooperi eeskujul.käisid ringi rändtrupid.(ümber Euroopa)Saksammaal jäi see lihtzanrile .Austrias oli selle zanri fänniks keiser Joseph-2, kes palgas kõrgelt harituid lauljaid.Tänu J-2 singelspieli armastusele , saavutas singelspiel kõrge taseme,mis väljendus eriti Mozardi loomingus. 18. sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria't dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem prkestrikasutus muutis väljenduse värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus G. W. Glucki osa ooperireformis: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper ''Orpheus ja Eurydike'', kus muusika pidi reslistlikul t kujutama lavasituatsioone ja tegelase hinges toimuvat . Gluck loobus ooperi liigendamisest da-capo aariast ja tavalisest klavessiini retsitatiivist ning lõi ulatuslikke
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid ne...
vajalikku akordi. Seda nimetatakse ka nummerdatud bassiks 5) Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88 Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Žanri- ja stiilinimetusena tuli sõna „kontsert“ kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikažanr BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul - soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90 Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17. sajandi alguse ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul: - jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja muusikaline ettekanne olid tasakaalustatud. - antiikaja laulikute saatepilli kitara asemel oli barokkajastul saatepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis 17
KESKAJA MUUSIKAAJALUGU mõisted Gregoriuse laulRooma katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.Lähtub loomuliku kõne rütmist,peamine tekst ja sõnum.Tavaliselt lad.keelne. Missakatoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia,toiminguid hakati 45.saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,...
aegamööda ka kindlad aariavormid ja tüübid. Tavaliseks said refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da- capo-aaria vorm. See koosneb kolmest lõigust: esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest; pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja selle asemel kasutatakse märkust "aria da capo" (korrata aaria algusest), millest ka vormi nimetus. Da-capo-aaria vorm sai 17. sajandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna "cantata" (laulma) kasutati zanrinimena esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel
Sümfoonia: 4; kiire-aeglane-menuett-kiire; sümfooniaorkester Klassikaline orkester kujunes välja Mandhailis Lääne-Saksamaal Pillirühmad klassikalises orkestris: keelpillid tsello, viiul, viola; puupuhkpillid flööt, oboe, fogot; vaskpuhkpillid trompet, metsasarv, tromboon. C. P. E. Bach oli J. S. Bach poeg ning oli õpetajaks Haydnile ja Mozardile ning eelkõige klaveri õpetaja Beethovenile. Andis välja kuulsa klaveri õpiku. Programmiline sisuline Aaria ühe ooperi solisti laul Da-capo-aaria järjestikus aaria Singspiel sisu saksa müütidest legendidest laulumäng 18. saj. II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria´t dramaatiliseks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aaria. Julgem orkestrikasutus muutis muusika värvilisemaks, tõusis ka ooperi osatähtsus. Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati G. W. Glucki ooper Orpheus
vokaalmuusika varjus kerkis esile ins. muusika pillide tormiline areng basso continuo katkematu bassihääl Barokktriosse kuulusid: meloodiapill ja basso contunuo katkematu bassihääl. Barokkorkester kasvas välja barokktriost. Homofoonilise mitmehäälsuse populaarsus. Muusika muutus tonaalseks. UUED zanrid esimesed ooperid: Peri ,,Daphne", ,,Orpheus ja Eurydike" Ooperihelilooja Monteverdi ,,Orpheus" uued zanrid: Veneetsia ooper, Napoli ooper, Da-capo-aaria, retsiatiiv. *Aaria Itaalia k 'õhk' on saatega vokaalmuusika zanr. Ooperis või kantaadis on aaria ulatuslik soolonumber. Kontsertaaria Aaria on ka zanr. Instrumentaalaaria on meloodiline ja sarnaneb vormilt vokaalaariale.* Aaria see on koht, kus tegelane oma tundeid välja elab. Meeleolu ei muutu ühes aarias. Retsiatiiv jutustatakse kõike. Oratoorium tuleneb sõnast palvesaal. Erinevus ooperist: puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes
Romantism. Ooper Sai alguse Saksamaal. 19 sajand. Goethe, Schiller. Ooper on 400 aastane. Esimene ooper Firenzes 1597 (või 1594) Jacopo Peri ,,Daphne'' Oopereid kirjutasid: Monteverdi, Gluck, Händel, Purcell 18. saj ooper Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper Retsitatiiv - poolkõnes laul Aaria Da capo aaria - kolmeosaline laul, ABA vorm, viimane osa esimese osa kaunistatud versioon. 19. saj. Romantiline ooper Pariis oli ooperi pealinn. Põhjuseks raha. Itaalias: 3 stagione't (ehk hooaega) Igal hooajal erinev trupp. Teatrit pidas impressario. Heliloojal polnud mingit erilist õigust. Helilooja sai raha alles peale kolmandat etendust. Bel canto (laulustiil) meloodiline, ilus, peamine tegelasi iseloomustav väljendusvahend. Kastraadi aeg sai läbi, tenorikultus sai alguse Trupid üle ...
1. Libreto- ooperi kirjanduslik alus. Ooperi teksti osa. 2. Retsitatiiv- Kõne lähedane laul paaril helikõrgusel. 3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub lavakujundus, nagu lavastamata ooper, Koor olulisem kui ooperis, jutlustaja. Võib olla nii ilmalik kui vaimulik. 6. Kantaat- 17. sajandil mis tahes vokaal teos, võis olla ühe või mitme osaline, vokaal või vokaalsümfooniline. Koorile ja/või orkestrile ja/või solistile. 7. Opera seria- tõsine ooper 8. Opera buffa- koomiline ooper 9. Fuuga-Polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud f...
koorile, orkestrile(Händel võttis kasutusele), antakse edasi ilma lavastuseta Fuuga- plüfoonilise muusika põhiline vorm Kantaat- kammermuusikažanr (2-3 retistatiivi ja 2-3 aariat) Kammermuusika- anasamblile või sooloesitjale loodud Kvartett- heliteos neljale pillile/häälele, nelja esitajaga ansambel Kvintett- teos viiele pilliele või häälele, viie esitajaga ansambel Kontsert- mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja/või orkestrile Monoodia- ühehäälne meloodia da-capo-aaria – vokaalne sooloetteaste ooperis, kolmelõigulise vormiga (A-B-A) barokitrio- pilliansambel (2 meelodipilli ja basso continou) basso continiou- generaalbass, oli ajastule tüüpiline ja sinna kuulus 2 või enam pilli (basspill, mängib bassimeloodiat(tšello; fagott) harmooniapill, improb. Bassihelidele meloodiat( klavessiin, orel ja lauto)) ooper- muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näitetantsu ja kujutava kunsti
Keskaeg Renessanss Barokk Klassitsism 3-14 sajand 14-17 sajand 1600-1750 1750-1825 Üldine Kristlus; Vokaalpolüfoonilise Generaalbassi ajastu; Funktsionaalharmoonia muusika anonüümne; muusika ajastu; ülikaunistatus; ajastu (T,S,D Rameau); vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; ...
1600 aastal oli polüfoonilises laulus oli muusika ja luule teravas vastuolus: muusika domineeris luule üle, sõnadest on raske aru saada , muusika moonutab teksti rütmi ja kõla ning põhjustab sõnade kordumist. 17.saj. alguses sai ansamblilaulu asemel ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. Saate pilliks sai lauto. Hiljem 17 saj. Tõusis ansamblimadrigali asemele aaria, mida lauldi ainult lauto, pillirühma või suurema ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli kasutusele itaalias da-capo-aaria.Koosnes 3 lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja enamasti ka karakteri poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa. 17 saj. Lõpul oli itaalias ainuvalitseja. Võeti kasutusele ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Aarias teksti vähe, retsitiivis on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Meloodia on monotoosem või liikuvam.retsitiivi saadetakse harvade akordide seda nim kuivaks ehk secco-
Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Kammerlaul · Sooloaaria ja duett basso continuo saatel · Basso ostinatole ülesehitatud aariad · Palju kasutati da-capo-aaria vormi. NB! Korrataval osal olid olulised improvisatsioonilised täiendused · Aaria on muusikaliselt arendatud ja rohkete kaunistustega laulja soolonumber ooperis, kantaadis või oratooriumis ansambli või orkestri saatel. Aariate ajal tegevus laval sageli ,,peatub" · Retsitatiiv on kõnelähedane laul. Kantaatides, ooperites ja oratoori
Jäljendama vanakreeka luulekunsti. Lautot kasutati. Ansamblimadrigali asemele aaria. Mida lauldi kas ainult lauto basso c pillirühma v pisut suurema ansambli saatel. Võis olla väga lihtne tantsurütmiline v detailideni väljaaretatud soolomadrigal. Popid ka variatsioonilised. Pidevalt korduvatele bassimotiivile. Vokaalzanrid- kantaad, oratooriom, ooper. Kuj kindlad aariavormid ja tüübid. Tav oli refräänilaadsed korduvad aarialõigud ja orkestri vahemängud. Saj lõpul tulid kasutusele da-capo- aaria. Koosneb kolmest lõigust. ABA. Esimesed kaks erinevad helistikku ja karakteri poolest. Siis kordub esimene osa. Ainuvalitseja. Retsiatatiiv- kõnelähedane laul. Arenes varabaroki laulvest deklamatsioonist. Monotoonsem v liikuvam. Loomulik rütm. Saadetakse basso c. KANTAAT- kammermuusika zanr. Algselt täh vokaalteost. Hiljem pikem ja arendatud vormiga aaria v duett b asso c. 17. Teine pool koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist. Sarn ooperistseeniga.
Kontsertstiil- sai alguse 16. sajandil rikaste kaubalinnade kirikutest, kus ühendati lauljate ja pillide partiisid, vastandati soliste ja suuremaid muusikute rühmi inglimuusika. Vokaalmuusika: tekkisid soololaulud, mille saatepilliks oli tavaliselt lauto. Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17. sajandi lõpul valitsev vokaalzanr (aaria ajal kogu tegevustik seiskub) Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv). Kantaat- vokaalteos, mis on pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. (Kirikukantaat- vaimulike, piiblist võetud või kiriku lauluraamatu tekstidega).
Barokk kunsti- ja muusikastiil portugali keeles: ebakorrapärane, lopergune pärl 16 sajandi lõpp.18. sajandi I pool Muusikas tähtis inimlik, maine aspekt, õpetus inimese tundeseisundist Afektiõpetus "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi." Renè Descartes Rubens Riik, see olen mina! Ludvig XIV Uued zanrid ooper orkestrimuusika Barokk instrumentaalmuusika vokaalmuusika Barokk Barokk "OH" või laskuv noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;...
tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele. Seega peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed muutused. Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Ta loobus ooperi traditsioonilisest ülesehitusest ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene, loobus ka vanast da-capo-aariast ning püüdis orkestrisaatega retsiatiivi ja aariat ühendada. Viini klassikute tegutsemispaigaks kujunes Viin, kuna see linn oli tollel ajal muusika keskuseks ja suurlinnaks. Haydenit võib pidada sümfoonia ja keelpillikvartetti alusepanijaks Haydeni loomingus lakkas sümfoonia olemast lihtne õukondlik meelelahutus Mozarti loomingu erilisus seisneb selles, et ta alustas oma karjääri muusikas väga noorelt.
Barokki kujunemine.Barokk tekkis 16. Saj teisel poolel.Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab lopergust pärlit.18 saj sai sõnast pilkenimi,mis tähendas ebaloomulikkust, kummalisust,liialdust.Muusikastiili nimetusena võeti kasutusele 18 saj.Muusikalist barokki piiritletakse 1600-1750Perioodid :1)varajane-1580-16302)keskmine 130-16803)hiline 1680-1740. Levinumad stiilid baroki ajastul:1)kiriklik stiil2)kammerstiil 3)teatraalne stiil.Afektiõpetus mõjutas barokki.Tunnete väljendamine muutus väga tähtsaks. Kontsert-(barokk)koosmäng, üheskoos mängimiseks, kaasalaulmine ja tantsimine,pilliantsambel.(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljendusla...
häälte pillimehed pidid sobivad hääled ise välja mõtlema. Klavessiinimängija täitis tavaliselt orkestrijuhi rolli. Vormid ja Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi zanrid ja tantsusüit. zanreid. Tähtsaimaks neist oli da-capo-aaria, sümfoonia. Lisaks olid veel Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, klassikaline sonaat, klassikaline oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. keelpillikvartett, instrumentaalkontsert Instrumentaalmuusika zanrid - tantsusüit, ja ooper. concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad.
Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi keskel sai alguse sajandipikkune kastraatlauljate kummardamine. Kuulsaim kastraat oli itaallane Farinelli. Kui Itaalias sündis ooper, siis Prantsusmaal õukonnaballett, kus erinevalt klassikalisest balletist oli palju vokaalnumbreid. Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid)
improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso continuo't ka nummerdatud bassiks. 5) Kontsert ja kontsertstiil Lk. 88 Itaaliakeelne sõna concerto algne tähendus on koosmäng. Zanri- ja stiilinimetusena tuli sõna ,,kontsert" kasutusele 16. saj lõpus Veneetsia koolkonnas. Tänapäeval on kontsert kas avalik muusika ettekanne või kindel muusikazanr. BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90 Soololaul instumentaalsaatega (üks esitaja) Jäljendas vanakreeka luulekunsti, kus poeesia ja selle muusikaline ettekanne olid ideaalses tasakaalus. Tuli renessansiaegse ansamblilaulu asemele. Aaria tuli ansamblimadrigali asemele. (sooloaaria või duett) mida lauldi kas ainult lauto , basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel.
ajaksid üksteist taga). itaalia tuntuim barokkooperi helilooja; barokksonaadi looja concerto grosso See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. retsitatiiv - Retsitatiiv – kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Kui da-capo- aaria ajal tegevus teoses seiskub, siis retsitatiivides süžee areneb. Tavaliselt saadeti retsitatiive basso continuo hõredate akordidega, taolist laulmisviisi nimetatakse secco-retsitatiiviks ehk kuivaks retsitatiiviks. 8. Kirjelda klassitsismi perioodi: a) klassitsismi muusikat iseloomustav väljend: igav, ! b) klassitsismi perioodi iseloomustus : Viini klassikud - 1) Eelklassitsism 1720-1760 2) varaklassitsism 1760-1780 –
BAROKKMUUSIKAGA SEOTUD MÕISTED Monoodiline stiil stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias Basso continuo (katkematu bass) e generaalbass barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Aaria (17.sajandil) barokiajastu vokaalmuusika, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel Da Capo aaria (muusikavorm) vokaalne sooloetteaste ooperis spetsiifilise kolmelõigulise vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa Retsitatiiv kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kantaat mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kanna...
Händeli muusikaline tegevus, ülevaade tema ooperitest, oratooriumitest, instrumentaalmuusikast. 1685-1759 Halles, esimene vabakutselisena tegutsenud helilooja. Muus.lise koolituse sai kirikus. Hamurg oli viiulikunstnik, klavessiinimaängija, juhatas orkestrit ooperiteatris. 1705 esietendusid tema esimesed ooperid "Almira" ja "Nero". Edasise koolituse eesmärgil lahkus Hamburgist ja veetis järgmised aastad Itaalias, kus puutus kokku Corelli ja Scarlattiga, Roomas esitas oma esimesed oratootiumid 1708. 1709 esietendus Veneetsias tema ooper "Agrippina" (ühendas vabalt Veneetsia ja Napoli koolkondade stiili), mis tõi talle suure tunnustuse. Järgnes paariaastane töö Hannoveri kuurvürsti kapellmeistrina. 1712 siirdus Londonisse, kus veetis oma ülejäänud elu. Sensatsiooniline menu saatis esimest Inglismaal etendunud ooperit "Rinaldo", hea maine kuningakojas kindlustas "Ood kuninganna Anne'I sünnipäevaks". Peale Anne'I surma sai uue...
Üha sagedamini sekkus draamasse ka koor. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Chritoph Willibald Gluck (1714- 1787). Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Selleks tegi Gluck järgmisi muudatusi: loobus ooperi traditsioonilisest, üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene; loobus vanast da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks.
Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Chritoph Willibald Gluck (1714- 1787). Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Selleks tegi Gluck järgmisi muudatusi: loobus ooperi traditsioonilisest, üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene; loobus vanast da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks.
3-osaline kammersonaaditsükkel (ka instrumentaalkontsertides): kiire, aeglane, kiire 4-osaline sümfooniatsükkel (esineb ka klassikalises keelpillikvartetis): kiire, aeglane, menuett või skertso (tantsuline), kiire Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt - ooperi reformija: muusika seadmine draama teenistusse, üksikute vokaalnumbrite asemel ulatuslikud sisemise arenguga muusikalised stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu - ,,Orpheus ja Eurydike" ooperireformi algus, psühholoogiline draama - Gluck'i ja Calzabigi koostöö ballett ,,Don Juan" klassikalise dramaatilise balleti algus. - Glucki ja Calzabigi ,,Alkestis" ning ,,Paris ja Helena". · Franz Joseph Haydn (1732-1809)
Kuulus juba eluajal, kuid jäi kolm korda pankrotti. Suri pimedana. Looming: 40 ooperit, 30 oratooriumi, 20 orelikontserdit, 6 concerto crosso't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite, kantaate, koorihümne, sonaate. 17. Mõisted. Kastraat: kohitsetud mees, lapseliku häälega. Ooper: muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Kammerlaul: sooloaaria ja duett bassocontinu saatel, basso ostinatole ülesehitatud, palju kasutatti da-capo-aaria vormi. Passioo(n): vaimulik oratoorium, põhineb evangeeliumi tekstil. Kantaat: mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Oratoorium: koorile, solistile või sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosalin dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Süit: mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontrastsetest iseseisvatest osadest.
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...
Kuni sajandi lõpuni olid väga armastatud variatsioonilised, pidevalt korduvale bassimotiivile ehk basso ostinato'le üles ehitatud aariad. Need bassiteemad on tavaliselt vaid mõne takti pikkused ning mõnd temmatüüpi kasutati läbi sajandite väga palju. 17.sajadi kantaadis, oratoorimis ja ooperis kujunesid aegamööda ka kindlad aariavormid ja -tüübid. Tavaliseks said refräänilaadselt korduvad aarialõigud ja orkestrivahemängud. Sajandi lõpus tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria vorm. Da-capo-aaria vorm sai 17.sakjandi lõpul itaalia muusika kõigis vokaalzanreis ainuvalitsevaks ning võeti hiljem üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Barokiajastu vokaalmuusikas oli üksiku aaria kõrval tähtsaim kammerzanr kantaat. Sõna kantaat kasutati zanrivormina esmakordselt 1620. aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.
Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi.Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. Vokaalmuusika- Ansamblimadrigalide asemel tulid 17. sajandil moodi sooloaaria ja duett generaalbassi või väikese ansambli saatel. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Rohkelt kirjutati vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Ooper- Ooperi sünd 1600. aasta paiku mõjutas oluliselt järgneva sajandi muusikat. Barokkooperi virtuoossed aariad lõid nö "erutatud laulmisstiili". Kuulsaimad ooperiheliloojad olid näiteks Claudio Monteverdi, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel. 17. sajandi
eeskujul, mis jõudsid sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid. Saksamaale tänu rändtruppidele. 18. Sajandi teisel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da-capo-aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Christoph Willibald
mistõttu oli oluline esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. 5. Seleta mõisted: basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass - harmoonisaade, pillirühm, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli – basspill (tšello, fagott) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) vokaalmuusika mõisted: instumentaalmuusika mõisted: aaria - instrumentaalsaatega ilma lavastuseta) vokaalmuusika žanr - passioon – Jeesuse - da-capo-aaria – kolmest lõigust kannatuslugu, mille tekst on koosnev aaria, kaks esimesed võetud Uuest Testamendist. erinevad, kolmas kordab sonaat – mitmeosaline esimest(ABA) pilliansamblite loodud retsitatiiv – kõnelähedane laul, kus instrumentaalteos teksti ülesehitus on kooskõlas kõne barokktrio – pilliansambel, mille
BAROKK 1600 - 1750 Täida lüngad. Barokk kunsti- ja muusikastiilina tekkis 16 (1) sajandil. Sõna barocco on pärit Portugaalia(2) keelest, kus ta tähendab lopergune pärl(3). 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik,kummaline,ebapärane (4).. Stiili nimetusena võeti "barokk" kasutusele 16-17(5). sajandil. Muusikalist barokki piiritletakse aastatega 1600-1750(6). Stiil kujunes välja (kus?) põhja -itaalias(7) Kui renessansiajastu kunstis püüti leida ...............................................(8), siis barokk-muusikast sai publiku ...................................................(9) mõjutusvahend. Filosoof Rene Descartes rajas afektiõpetuse inimese tundeseisundeist. Väljenduslaad oli teatraalne ja kirglik. Kompositsioonitehnikas eelistatakse polüfooniale barokktrio (10), kus meloodia on ühes hääles, teised saadavad seda. Saatepartii nimetus on basso continu...
Barokk Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See termin tähendab itaalia keeles rõõmsat tähendust. Barokk ongi pärit Itaaliast. Sellel ajastul valitses Prantsusmaal äärmiseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid, ühiskond kääris. Barokk:kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Selle aja muusikat ja kunsti iseloomustabki dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele ha...
Monteverdi UUED ZANRID OOPER Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades.. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue
1. Baroki Kunstis- Rembrant, Rubens Kirjanduses- Moliere, Gracian, Muusikas- Bach, Händel 2. Varajane barokk 1580-1630 Baroki kõrgaeg 1630-1680 Hilisbarokk 1680-1750 3. Barocco- algselt ebapärase kujuga pärl. 15. Sajandil kasutati pilkenimena, kaasnesid halvustavad hinnangud. Selle all mõeldi kõike ebaloomulikku, liialdatut ja veidrat. 4. Inimene sai esmatähtsaks Muusikas Muusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend, taheti publikut nutma ajada. Muusika oli proffessionaalsem, õukonnakeskne ja tonaalne. Tekst saab muusika puhul oluliseks. Pillid väljendasid inimloomust ja tundeid. Kunstis Elavad, emotsioone väljendavad näod. Lihased joonistati eriti detailselt välja. 5. Rembrant, Greco, Caravaggio, Rubens 6. Afektiõpetus- Itaalias välja sündinud õpetus inimese tunnetest ja meeleseisundist. 7. Imiteeritud polüfoonia asemele tuli monoodia- ühehäälne me...
Libretod ei taotlenud mingit ajaloolist tõepära, vaid kajastasid kaasaja intriige - ja seda sageli galantses rüüs. Erinevalt prantsuse klassitsistlikust tragöödiast on lõpp enamasti õnnelik, s.t. lieto fine. Ooperi libretodes hakati kindlaks määrama, kus on retsitatiiv, kus aaria. Sai reegliks, et aaria peab olema stseeni lõpus, enne aariat aga on retsitatiiv. 17. sajandi lõpuks olid itaalia ooperis retsitatiiv ja aaria eraldunud. 1690. aastatel kinnistub ooperites da-capo-aaria vorm. Da capo oli melismaatiliselt kaunistatud ja laulja improviseerimistega. Kujuneb välja itaalia ooperi avamäng (sinfonia; kiire-aeglane-kiire); järjest rohkem hakatakse kasutama orkestrit aariate saatmiseks. Tegelaskonnast: Tegelasi vähe, 6-7. Need ja vahel ka statistid moodustasid ühtlasi koori. Koore ooperis väga vähe, võis olla näit. alguses ja lõpus. Ka ansambleid esineb väga vähe. Peaosad nn. esimene naispeategelane prima donna - sopran;
1737.aastal tabas Händelit kolmas pankrot, itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi. 1737.aastal tabas teda ka ajurabandus ja siitpeale jäi tema tervis järjest nõrgemaks. Ja siiski kirjutas Händel oma viimase ooperi alles aastal 1741. Londonis võitis populaarsust inglise laulumäng ehk ballaad-ooper, mis oli orienteeritud uuele publikule kodanlusele. Händeli ooperite peamiseks eeskujuks oli itaalia muusika. Itaalia muusika peamine vorm oli retsitatiiv ja da-capo-aaria ühendus. Händel suutis teistest paremini üksikuid numbreid suurteks dramaatilisteks stseenideks. Sellise dramaatilise ooperi esimene ja tänini hinnatuim näide on "Julius Caesar". Händeli ooperite tegelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ent ta pole püüdnud luua ajalooliselt tõepäraseid portreid. Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk. Geniaalse meloodiameistrina lisas Händel lauljate lihvitud laulukunstiga edvistavale itaalia ooperile
1737.aastal tabas Händelit kolmas pankrot, itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi. 1737.aastal tabas teda ka ajurabandus ja siitpeale jäi tema tervis järjest nõrgemaks. Ja siiski kirjutas Händel oma viimase ooperi alles aastal 1741. Londonis võitis populaarsust inglise laulumäng ehk ballaad-ooper, mis oli orienteeritud uuele publikule kodanlusele. Händeli ooperite peamiseks eeskujuks oli itaalia muusika. Itaalia muusika peamine vorm oli retsitatiiv ja da-capo-aaria ühendus. Händel suutis teistest paremini üksikuid numbreid suurteks dramaatilisteks stseenideks. Sellise dramaatilise ooperi esimene ja tänini hinnatuim näide on "Julius Caesar". Händeli ooperite tegelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ent ta pole püüdnud luua ajalooliselt tõepäraseid portreid. Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk. Geniaalse meloodiameistrina lisas Händel lauljate lihvitud laulukunstiga edvistavale itaalia ooperile
Sajandist väga oluliselt harmooniast. Barokkajastul hakati improviseerima harmooniat helilooja komponeeritud bassihäälele. Sellist harmooniasaadet nimetatakse basso continuo'ks. Muusika orienteerus ikka enam kuulajale ning iseloomulikuks sai virtuoosselt kaunistatud ja kuulaja tundeid mõjutav esituslaad. 12) BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Hilisrenessanssi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. Sajandi alguses aaria. Sajandi lõpul tuli Itaalias kasutusele da-capo-aaria. Varabaroki laulvast deklamatsioonist arenes välja retsitatiiv ehk kõnelähedane laul. Tähtsaim kammermuusikazanr üksiku aaria kõrval oli kantaat. Samuti olid tähtsad zanrid ooper ja oratoorium. Oratooriumizanri tähtsaimaks alaliigiks sai protestantlikus muusikas passioon ehk Jeesuse kannatuslugu. Nimetusega ,,sonaat" tähistati barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Selle paralleelvormiks on kontsert
toetati seda, Mozarti „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“ ?? Uuendused tõsises ooperis – lühemad aariad, orkestrit kasutati julgemalt, koor sekkus rohkem draamasse Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Christoph Willibald Gluck (1714- 1787) – „Orpheus ja Euripide“ 1) loobus etteasteteks killustatud ülesehitusest, kasutas ulatuslikke muusikalisi stseene 2) loobus vanast da-capo aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis neid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks 3) kaasas üha enam koori ja balletti 4) sidus avamängu draamaga Tähtsaid isikuid Joseph Haydn (1732-1809) 1) Kujunemisaastad: sündis Alam-Austrias, sopranlaulja St Stephani kirikus häälemurdeni; vanemad ütlesid lahti temast; oli vaene; kohtus Metastasio kaudu Nicolo Porporaga; 1759 Morzini kapelli juht, kuid juba 1761 saadeti see laiali
Tegelased madalast seisust. Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“ c) Singspiel- Ehk laulumäng. Sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Rajaja Johann Adam Hiller. Võib erineda olenevalt kohast, kus see kirjutati. Mozart „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“. 15. 18. Sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem orkestrikasutusgmuutis muusika värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus. 16. G. W. Gluck, ooperireform: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762. aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper g „Orpheus ja Eurydike“, kus muusika pidi realistlikul kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Gluck loobus ooperi liigendamisest üksikutest etteasteteks ja
väldivad barokkliku toredust. Nt. G.B. Pergoles „Teenija-käskijanna“ 13. Iseloomusta 18.saj. keskel singspieli. Too näiteid (helilooja, teos) Saksamaal oli see meelelahutus, lihtne meloodia. Austrias võimaldati etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusikalise taseme. Nt. W.A.Mozart „Võluflööt“ 14. Mida ja kuidas püüdsid tõsise ooperi reformijad muuta? 18. sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t lavaliselt dünaamiliseks. Vana tüüpi da-capo asemel hakati kasutama lühemaid aaria vorme. Julgem orkestrikasutus muutis muusikalise väljenduse värvikamaks, tõusis ka baletti ja koori osatähtsus. 15. Millised uuendused tõi G.W.Gluck ooperisse? a) Gluck loobus ooperi liigendusest retsetatiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. b) Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. c) Avamängud said terve ooperi lühikeseks kokkuvõtteks. 16
· Händeli ooperilooming on läbinisti itaaliakeelne · Händel ühendab eri maade ja koolkondade kogemusi · Ta ühendas Napoli ja Veneetsia ooperistiili · Edaspidi mõjutas teda ka inglise lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi värvikas orkester Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperite peakangelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused · Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk · Da-capo-aariat püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks · Uue aariatüübi näide on avanumber ooperist "Xerxes" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händel kirjutas oma ooperid ajal, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus · Händeli ooperite meespearollid on kirjutatud kastraatlauljaile · Baritonile ümberseatuna kaotavad nad muusikaliselt · Tihti laulavad neid rolle metsosopranid
itaaliakeelne · Händel ühendab eri maade ja koolkondade kogemusi · Ta ühendas Napoli ja Veneetsia ooperistiili · Edaspidi mõjutas teda ka inglise lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi värvikas orkester Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händeli ooperite peakangelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused · Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk · Da-capo-aariat püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks · Uue aariatüübi näide on avanumber ooperist "Xerxes" Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · Händel kirjutas oma ooperid ajal, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus · Händeli ooperite meespearollid on kirjutatud kastraatlauljaile · Baritonile ümberseatuna kaotavad nad muusikaliselt · Tihti laulavad neid rolle metsosopranid
annaabi.ee 
