programmilised teosed, laulud- kuulates on tunda jõudu ) Aleksandr Borodin Modest Mussorgski Nikolai Rimski-Korsakov Realism: Olustiku pilt: Portreed ja pildid vaeste inimeste Mereteemalised: näited sümfooniline pilt elust (protest ühiskonnas valitseva süit ,,Seherezade" temaatika ,,Kesk-Aasias" sotsiaalse ebavõrdsuse vastu): Ajaloolis-psühholoogilised: ,,Kalistrat" ooper ,,Tsaari mõrsja" ,,Vaeslaps" ,,Kallis Savisna"
Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden, ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden, Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert. Süit- Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisem Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert. Süit- Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisem vorm süit, instrumentaaltsükkel. Gigue- soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga- polüfooniline teos, mille aluseks on meeldejääv lõik vorm süit, instrumentaaltsükkel
soolopillile ja orkestrile (tlk "võistlus"); solist saab näidata oma võimeid MK Vivaldi "Talv" I osa Mis on harmooniapilliks? Basspilliks? Vivaldi "Talv" tervik Mille poolest erineb eelmisest esitusest? Concerto grosso mitmeosaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. MK Händel Concerto grosso op 6 nr 1 Mis pillid on basso continuo bassi- ja harmooniapillideks? Mis pillid kuuluvad soolopillide gruppi? Süit mitmeosaline teos, mis koosneb erineva karakteriga tantsudest. 17. saj Saksamaal kujunes 4-osaline süit: Allemande Courante Sarabande Gigue Leia õpikust lk 109 igale tantsule iseloomulikud tunnused! MK Bach Allemande, Sarabande, Courante, Gigue (Prantsuse süit nr 2) Kuula ja võrdle Bach Orkestrisüit nr 3 Aaria "Procol Harum" "Whiter Shade of Pale"
Kontrolltöö küsimused 10. klassile Barokk 1. Millal tekkis barokk ja mida tähendab tõlkes? Tekkis 17.saj. ja tähendab ebakorrapärast pärli. 2. Muusika üldiseloomustus Tehti muusikat ka ainult kuulamiseks, virtuoossed soololaulud, polüfooniline muusika asendub monoodiaga, helikeel kummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne, emotsionaalne. 3. Uued muusikazanrid (liigid) Ooper: kantaat, oratoorium, instrumentaal kontsert, sonaat, süit. 4. Barokkooper, millal ja kus tekkis I ooper, ooperi autor ja pealkiri? 1597.a. Firenzes, Jacopo Peri ,,Daphne" 5. C. Monteverdi ooperi uuendused *Suure orkestri ja tantsunumbrite kasutamine. *Soolod vahelduvad ansambli ja koori numbritega. *Juhtmotiivid. 6. Mis on intsrumentaalmuusika? Muusika liik, milles teos esitatakse instrumentidega. 7. Nimeta levinumad instrumentaalkoosseisud baroki ajastul? Barokk trio ja 4-häälne Itaalia orkester. 8
klaverile, kirjutatud kahele viiulile ja keelpillidele). Soolokontsert Vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele. Kolmeosaline: kiire, aeglane, kiire. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane Antonio Vivaldi Antonio Vivaldi (1678-1741). Süit Sonaadi ja kontseri kõrval oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm süit eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Süit on mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö. Tantsusüidid ansamblile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikast.
läbipõimunud Norra loodusest ja rahvuslikest elementidest(nt: julge karakter ja südamlik huumor).Tema muusikas on ka muinasjutulised karakterid. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. Lemmikzanriks on soololalul b) Looming: Klaverile ,,Klaverikontsert a-moll" (1868) Klaveritsüklid: ,,Lüürilised palad", ,,Albumilehed", ,,Humoreskid" Orkestriteosed: ,,Sümfoonilised tantsud", süit ,, Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile Soolopalad ja muud teosed: ,,Pildid rahva elust", ,,Norra tantsud", ,,Peer Gynt", ,,Pöialpoiste rongkäik" 3. SIBELIUSE Loomingu omapära ja looming a) Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse sümfooniliste suurteostega. Tema teoste kõlavärvid on impressionistlikud ja ta kasutab programmilist muusikat. Tema teoste teemad on seotud
Õppinud on ta Hämeenlinna lütseumis, misjärel Helsingi ülikoolis juurat ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti(praegune Sibeliuse Akadeemia). Oma loomingu poolest sarnanes ta Beethoveniga, mõlemad kasutasid oma sümfooniaid, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Sibelius on eepiline väljenduslaadiga sümfoonik, tema loomingu tuumaks on seitse sümfooniat. Lisaks sümfooniatele kompositsioneeris ta ka Finlandia, Valse triste, viiulikontserdi, süit Karelia jne. Paljude tööde kirjutamis inspiratsiooni sai ta Soome rahsuseeposest ,,Kalevala", üle saja pala häälele ja klaverile, kolmeteistkümne näidendi taustamuusikat ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Siia kuuluvad sümfoonilised poeemid ,,Finlandia", ,,Saaga", ,,Karjala süit", ,,Kullervo sümfoonia", sümfooniline süit ,,Lemminkäinen". Tema teostest tuntuimad on sümfooniline poeem ,,Finlandia" ja valss ,,Valse triste" näidendist ,,Kuolema"
Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju. Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdiks on tema oma. Sümfooniaid on 7, tuntumad: 1, 5, 7
kujunditega. Kiindumus kodumaasse ja rahvakunsti, norra loodusesse illu, norra karakterisse. Palju kasutab rahvaviise. Griegi loomingu loetelu: Klaverile "Klaverikontsert a-moll" (1868) Klaveritsüklid 1. "Lüürilised palad" 2. "Albumilehed" 3. "Humoreskid" Orkestriteosed "Sümfoonilised tantsud" süit "Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile Soolopalad ja muud teosed "Pildid rahva elust" "Norra tantsud" "Pulmapäev Trolldhaugenis" "Mööda kaljusid ja fjorde" "Pöialpoiste rongkäik" "Peer Gynt" "Sigurd Jorsalfal" Sibeliuse loomingu üldiseloomustus: Loomingus on palju ajaloolisi teemasid (muistendid ja saagad)
koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovskinimelisele konkursile). Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Teisalt on tema helikeeles mõjutusi
nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond. Artur Kapp õpetas klassikaliste traditsioonide põhjal. Eriline rõhk läks polüfoonilisele tehnikale. 1920- 1940 väga viljakad tema loomingule. Valmisid nt I sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob" , Sümfooniline poeem " Fartum", orkestrisüiidid 2, 3 . Ühiskondlikult hästi aktiivne. Tema nimeline kontsertihooaeg. Orkestri süit nr 4, ,,Pidulik avamäng". Instrumentaalteostest on tuntuimad oreliteosed. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel : 2-5 sümfoonia nt " Pidulik avamäng". Ametlikult pensionile läks 39'aastal. Suure-Jaani läks tagasi 44'aastal. Teosed : "Metsatee" - kuulsaim. Kantaat " Paradiis ja Peri ", avamäng "Don Carlos" , "Kütkes", "Pilvele", "Serenade triste" 1904 - asub Astrahani muusikakooli direktori kohale. Korraldas selle töö kõrvalt ka kontserte.
Barokiajastu seminar 1. A.Vivaldi Talv I 3:43 2. A.Vivaldi Talv II 2:22 3. A.Vivaldi Talv III 3:54 4. J.-Ph. Rameau Süit Sarabande 3:32 5. J.-Ph. Rameau Süit Gigue 2:40 6. J.S.Bach HTK I Prelüüd ja fuuga C-duur 3:47 7. J.S.Bach Matteuse passioon koor nr. 1 Kommt, ihr Töchter, helft mir klagen 6:58 8. J.S.Bach Matteuse passioon Retsitatiiv ja koor Und siehe da, der Vorhang im Tempel zerrist 3:06 9. J.S. Bach Missa h-moll Et incarnatus est 3:41 10. J.S
kammersaalis. Enne kontserdi algust oli veel ettekanne Alfred Schnittke loomingust ja eluloost, mida esitas üks muusikateaduse üliõpilane Aleksandra Dolgopolova. Ettekanne oli vägagi sisukas ja materjal oli hoolega valitud. Ettekande miinuseks oli nõrk hääl ja faktide rohkus, tekkis raskusi jälgimisega. Iseenest tundus huvitav olema tema elulugu ja vaated. Ettekande lõppedes läks kontserdiks. Esitamisele tuli kaks teost: Klaverikvintett ja Süit vanas stiilis. Need teosed jagunesid ka omakorda osadeks. Esimest pala esitasid Ida Teppo ja Karolina Normak viiulil, Laur Eensalu vioolal, Silvia Ilves tsellol, Maksim Stsura klaveril. Süit vanas Stiilis kandsid ette Eva-Maria Sumera viilulil ja Jaan Ots klaveril. Klaverikintett jagunes viieks osaks, mille vahel oli väike paus ning toimus sujuv üleminek. I osa moderato oli alguses veidi sünge ja kurvameelne, eriti klaveri esitluses. Hiljem see muutus veelgi raskemaks ja tekitas hirmutunde
Mozart, Beethoven *10 ooperit ,,Näkineid" *9 sümfooniat ,,Uuest Maailmast" *instumentaalkonterdid ,,Slaavi tantsud" *kammermuusikat *laule *klaverimuusikat Edvard Grieg (1843-1907) *Sündis ja suri Bergenis *Norra helilooja *vanemad Sotimaalt *Leipzigi konservatoorium(klaver) *tutvus Clara Schumanniga ja kirj. klaverikonterti *eeskujuks OLE BULL *elas Taanis, Roomas (tutvus Lisztiga) *Oxford'i ja Cambridge' ülikoolide audoktori nimetus LOOMING *140 laulu Süit ,,Peer Grynt" (mitmeosaline) *kammermuusika *klaverikontsert *vokaalinstrumentaalteos ,,Albumi lehed" Jean Sibelius (1865-1957) *Soome helilooja *Sündis Häämeenlinnas *Helsingi ülikooli õigusteadus *Helsingi muusikainstituut (Sibeliuse Akadeemia ) *rändas pianistina Euroopas *1914 läks Ameerika Ühendriikidesse (I MS, Soome kodusõda) *1925 läks tagasi Soome (Ainola) *kõrivähk LOOMING *7 sümfooniat *eeskujuks Tsaikovski *Soome rahvamuusika *Teosed Soome
· Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. · Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" · Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Originaallooming · Üle 600 vaimuliku laulu · Ilmalikud koorilaulud, nt populaarsed segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu". · "Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile Instrumentaalteosed · "Musica sacra" 6 vaimulikku laulu orkestrile · "Pärnumaa" süit sümfooniaorkestrile · "Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile · "Hiiumaa" süit puhkpilliorkestrile
orkester - 450 soolokontserdit - „Aastaajad“ (4 osa, mis omakorda jaotuvad 3’ks alaosaks) - kirjutas ka oopereid, kantaate, oratooriumeid ning kirikumuusikat, c.g’sid - eeskujuks paljudele 18. saj. I poole heliloojatele ja vanaklassikalisele orkestrimuusikale. - poognatehnika arendaja (!) - Veneetsia koolkond - kirjutas teosed kõikides barokkajastu žanrites (!) Süit Süit – tsükliline instrumentaalmuusika žanr, kus on läbiv ühtne teema/mõte. Osad on erinevate karakteritega. - Ühtne teema – tants - Sai alguse renessanssiajastust - Võib kirjutada erinevatele pillidele & pillikoosseisudele (lauto, klavessiin, klavikord jne – kõikidele pillidele, mida heaks arvati) J. J. Froberger – andis süidile konkreetse ülesehituse (barokiajastu tantsusüit) 1. Allemande – rahulik saksa sammtants 2. Courante – kiire prantsuse hüppetants
eestikeelse tekstiga. Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud liturgilised koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Üle 600 vaimuliku laulu Ilmalikud koorilaulud, nt populaarsed segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu". "Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile Instrumentaalteosed "Musica sacra" 6 vaimulikku laulu orkestrile "Pärnumaa" süit sümfooniaorkestrile "Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile "Hiiumaa" süit puhkpilliorkestrile
1972 aastal müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile,kus 1974.aastal avati seal Sibeliuse muuseum.2004. aastal toimus Soomes kõigi aegade suurima soomlase valmine ning seal sai Sibelius 8. koha. Sibelius kirjutas 7 sümfooniat(1899-1924),viiulikontserdi(1904),legende,sümfoonilisi poeeme,kammermuusikat,klaverikompositsioone,koori- ja soololaule jne.Lisaks sümfooniatele sisaldavad Sibeliuse kompositsioonid veel ka muud : Finlandia , Kurb valss(Valse triste), viiulikontsert , Süit Karelia ja Süit Lemminkäinen.Teised tööd sisaldavad eeposest ,,Kalevala" inpireeritud teoseid.Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani.Varsti pärast seitsmenda sümfoonija ja helipoeemi Tapiola(1926) lõpetamist ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid.Kuigi ta lõpetas muusika kirjutamise teadaolevalt üritas ta siiski hakta kirjutama kaheksandat sümfooniat.Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem ,,Finlandia" ja valss
[,,Aida" (ooper), ,,Othello" (ooper), ,,Rigoletto" (ooper), ,,Macbeth" (ooper), ,,Trubaduur" (ooper), ,,Traviata" (ooper), ,,Maskiball" (ooper), ,,Don Carlos" (ooper), ,,Falstaff" (ooper), Reekviem] Jean Sibelius Põhjamaade suurim sümfoonik, teosed seotud Soome muistendite või saagadega, eepiline väljenduslaad, vabadusvõitluse õhutaja, läbinisti soomepärane. [,,Surm" (programmiline sümfooniline süit), ,,Finlandia" (sümfooniline poeem)] Edvard Grieg Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, tõstis Norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele, oli patrioot ja veendunud demokraat, kirjeldas muusikas oma kodumaad. [,,Peer Gynt" (süit), soololaulud, klaveri- ja orkestripalad] Georges Bizet Astus 10-aastaselt Pariisi konservatooriumi, elu kujunes raskeks. [,,Carmen" (ooper)]
klaver F. Schubert „Ave Maria“ sõnad alguses, naine J. Brahms „Unelaul“ lullaby ooperi vormis G. Bizet ooper „carmen“ escamilio kupleed mees G. Bizet ooper „Carmen“ „Segedilia“ naine, flööt valss G. Bizet ooper „Carmen“ „Habeneera“ naine, halamine G. Verdi ooper „Traviata“ Joogilaul mees koor naine G. Verdi ooper „Traviata“ germonti aaria mees E. Grieg süit „Peer Gynt“ Solveigi laul aeglane sünge rahulik, vana naine kiljumas M. Glinka ooper „Ivan Sussanin“ Ivani aaria mees, aeglane M. Mussorgski ooper „Boriss Godunov“ Varlani aaria tempokas, mees, jooks Sümfooniad M. Mussorgski „Pildid näituselt“ Jalutuskäigu teema trompetiga algab A. Borodin II sümfoonia 1. osa (õudne algus) A. Borodin ooper „Vürst Igor“ avamäng pikk noot alguses A
...........................................................................(22) Esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano 23) asutati veneetsias.(24). Seleta mõisted: monoodia - basso continuo - bel canto - primadonna - kastraat - opera seria - opera buffa - aaria - da capo aaria - retsitatiiv - kantaat - oratoorium - passioon - Näited kantaadi, oratooriumi ja passiooni kohta: sonaat (17.saj) - concerto grosso - soolokontsert - süit - prelüüd - fuuga - Ülesanne: file:///C:/Users/Kadri/Downloads/Baroki%20v%C5%BC%C5%BC%C5%BC %C5%BCti%20(1).pdf või sama: https://koolielu.ee/waramu/view/1-cd72f642-7f38-4882-9b13- 7362f7b40809 Kordamisküsimused baroki kohta: 1. Renessansi - ja barokiaja kunsti olemuslik erinevus (õpik lk 86) 2. monoodia 3. polüfoonia 4. aaria 5. retsitatiiv 6. avamäng 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Millistest kunstiliikidest
18. oratoorium-vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile vokaalsolistidele ja orkestrile 19. passioon- heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast 20. sonaat- sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile 21. contserto grosso- barokki ajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansambli vastandamisel 22. soolo kontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti 23. süit-mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest 24. fuuga- ulatuslik polüfooniline helitöö, kus on 3 või enam võrdse tähtsusega häält 25. barokk- aastatel 1600 -1750 euroopas dominerinud kunstistiil 26. aaria- instrumentaalsaatega vokaalsoolo ooperis, oratooriumis või kantaadis 1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3
fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. Laulud: · umbes 140 soololaulu Klaverimuusika: Klaveripalade tsüklid: · ,,Lüürilised palad" · ,,Albumilehed" kogumik klaverile (1878) · ,,Humoreskid" kogumik klaverile (1865) Kontsert klaverile ja sümfooniaorkestrile op.16 a-moll Orkestriteosed: · ,,Sümfoonilised tantsud" (1898) · Süit ,,Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile (1885) Muusika näidenditele: · ,,Sigurd Jorsefal" (1872) · ,,Peer Gynt" (1876) Soolopalad ja muud teosed · "Pildid rahva elust" · "Norra tantsud" · "Pulmapäev Trolldhaugenis" · "Mööda kaljusid ja fjorde" · "Pöialpoiste rongkäik" Johan Christian Julius Sibelius (8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957
Eriti kuulus on ooper "Xerxes". Ooperites olid väga uhked lavakujundused: matkiti vihmasadu, äikest, toodi loomad lavale, tuled. Väga kuulsad on tema concerto qrossod - hästi värvikad ja suurejoonelised. Tulevärgi muusika - etendati õukonnas, koosneb 6-st osast: I Avamäng e overtüür II Bouree (metsasarved, viiulid III La paix (metsasarved, viiulid, rütmikas) IV La regussance (viiulid 1-2-3-4) V Menuett I (rahulikum 1-2-3-¾, trompetlik soolo VI Menuett II Vee muusika (süit) 1.sissejuh, allegro 2.osa on ¾-menuett 3.¾-menuett II (klavessiin, flööt) 4.shieg (kiire tairi tairi tairi Harfi kontsert (süit), Concerto grosso Fa Halleluuja -oratooriumist "Messias", Halleluuja jõulukelladega "Largo" ooperist "Xerxes" - nime maailma parimaks aariaks, viiul, orel, rahulik, a-a-a
Süit barokiajastul väga levinud instrumentaalmuusika vorm. Tekkis 16. saj. kahest teineteisele järgnevast tantsust pavana'st ja gagliarda'st. 17.saj. kinnistus 4 tantsust koosnev süit. Rütmilt ja tempolt vastandlikud, kuid helistik on sama. Tantse esitatakse kindlas järjekorras: allemande aeglane, 4-osalises taktimõõdus väärikas, majesteetlik tants. Courante(voolav) algul 2-osalises taktimõõdus kiire hüppetants, pärast tempolt mõõdukam ning 3-osalises taktimõõdus tants. Saraband aeglane, pidulik ja suursugune 3-osalises taktimõõdus tants. Gigue inglise päritolu hoogne kiires tempos tants, tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus
,,Minu orkester" on programm,mis toimub TallinnEuroopa Kultuuripealinn raames.Millega loodetakse kasvatada Eesti noortes huvi kultuuri vastu.Ning noore publiku programm on mõeldud 1-12.klassi õpilastele,õpetajatele ja lapsevanematele. Estonia kontserdisaalis esinesid Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel.Kontserdil esitati orkestri muusikat ning esitusele tulid : Gustav Mahleri 10.sümfoonia, Eino Tambergi ,,Avafanfaarid" ja Maurice Raveli ,,Daphnis ja Chole" süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ,kus see muusika sündis.Looduses on ise võimsam helilooja ja läbi aegade on suur kunst temast jõudu ammutanud. Eino Tambergi (1930-2010) ,,fanfaarid" kontsertliku teose kirjutas helilooja ,
· Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL Edvard Grieg (1843-1907) tuntuim professionaalne helilooja ja pianist. · Griegi peetakse norra rahvamuusika rajajaks. · Olulisemaks inspiratsiooniks oli talle kaunis Norra loodus. · Tema tuntumad teosed on klaverikontsert a-moll ja süit ,,Peer Günt". · Alexander Rybak 2009. a võitis Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Fairytale" · Edvard Grig "Liblikas"(2:01) · Heino Eller "Liblikaga" (2:06) · Edvard Grieg "Hommik" süidist "Per Gynt" (3:39) · Edvarg Grieg ,,Mäekuninga koopas" süidit ,,Per Günt" (3:14) · Edvarg Grieg ,,Klaverikontsert a-moll" KEVADELAUL KE-VAD-PÄI-KE PAIS-TAB SOO-JALT, AA-SAL ÕIT-SEB LIL-LI, O-JA-KE-NE RÕÕM-SALT VOO-LAB LÄ-BI HEI-NA-MAA.
generaalbass-muusikat pidelavt saatev bassihääl.intermeedium-vahemäng ooperis,opera seria-it stiilis tõsi ne ooper.kantaat:pikem,arendatud,aaria/duett,1ele solistile;mitmeosaline pidulik/eepilise loominguga teos solistidele,koorile või ork estrile.oratoorium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud.passion-heliteos koorile,vokaalsolistidele,orkestrile,mis jutustab kristuse ka nnatustest(bach,Schuite).sonaat-instrumentaalteos,koosneb mitmest eri karakteriga lõigust(A.Corelli).süit-mitmeosaline teos mis ko osneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest.tantsud:1)allemande-4osaline taktimööt aeglane saksa tants2)coutrante-3taktimõõd us kiire pran3)sarabande-3takti,aeglane pidulik hispaania4)6/8 / 9/8 kiire Soti hüppetants.fuuga- polüfoonilise muusika tähtasim vor m,mitmehäälne.klahvpillid:klaviir,orel,klavesiin,portigorel.j,s,Bach-1685-1750sündis saksas,elas vaesuses,endassetõmbunud,mõtlej a,räägib endast,20last;muusika lihtrahvale,polüfoonilise muusika
9. Tantsusüit, Concerto Grosso, oratoorium, fuuga, passioon, kantaat. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G. Fr. Händel. 10. Fuuga - polüfoonilise muusika täiuslikum vorm, kasvas välja kaanonist J.S.Bach, R.Tobias, P. Süda. 11. Vaata vihikust 12. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G. Fr. Händel. 13. Süit- mitmeosaline teos kus on võetud erineva kiirusega palad ja pandud kõik kokku ühte teosesse. See oli mõeldud ainult kuulamiseks. ( aeglane, Kiire, aeglane, kiire) G. Ernesaks (koorisüit), J. S. Bach 14. Tantsu süit: G. Ernesaks (koorisüit), J. S. Bach NIMI RIIK KIIRUS Allemande Saksa päritolu tants Mõõdukas, paarisosalises
5. Kui renessansi-ajastul valitses polüfooniline kirjaviis, siis milline stiil saab barokk-muusikas peamiseks ning milles see seisneb? (Monoodia, täpsemalt saatega monoodia - stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millele lisandub saade) 6. Seleta mida tähendab basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass! Millised pillid siin osalevad? 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika zanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika zanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioon) 11. Mis on retsitatiiv? 12. Kirjelda oratooriumi zanri! Millistest osadest see koosneb, milline on esituskoosseis? 13. Millal etendus esimene ooper? Mis oli selle pealkiri? (1597, ,,Daphne") 14. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks? Nimeta tema kuulus ooper,
koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. · Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" · Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". 1.3 ORIGINAALLOOMING · Üle 600 vaimuliku laulu · Ilmalikud koorilaulud, nt 1. populaarsed segakoorilaulud 2. "Nõmmelill", 3. "Hällilaul", 4. "Talvine õhtu". · "Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile 1.4 INSTRUMENTAALTEOSED · "Musica sacra" 6 vaimulikku laulu orkestrile · "Pärnumaa" süit sümfooniaorkestrile · "Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile · "Hiiumaa" süit puhkpilliorkestrile 1.5 ÜLDINE INFO DEFAULTSORT:Kreek, Cyrillus · Kategooria:Eesti heliloojad · Kategooria:Eesti muusikapedagoogid · Kategooria:Sündinud 1889 5
Sibeliusel oli haruldaselt hea vormitunnetus, tema temaatiline materjal on napp ja rafineeritud ning selle arendus erakordselt orgaaniline. Suur osa Sibeliuse programmilisest sümfoonilisest loomingust on inspireeritud helilooja kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimustest ja muistenditest, mis on koondatud eeposesse ,,Kalevala". Siia kuuluvad ,,Kullervo sümfoonia", sümfoonilised poeemid ,,Finlandia", ,,Saaga", ,,Karjala süit", sümfooniline süit ,,Lemminkäinen" jt. 1899. a loodud ,,Finlandiast" sai soomlaste Venemaa ülemvõimu vastu suuna¬tud vabadusvõitluse sümbol. Sibelius on kirjutanud veel viiulikontserdi, kammermuusikat, vokaalsümfoonilisi teoseid, koori ja soololaule ning lavamuusikat.
→ Vivaldit on jäljendanud ka J.S.Bach. → Eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale. SÜIT suite (prk järgnevus, korrapärane rida) Süit oli eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel . → Varabaroki tantsusüidid on tihti ühtlasi variatsioonitsüklid : samas viisist on tuletatud hulk eri karakteriga tantse. Tantsusüuidid ansablile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikas . 17
Arendas sümfooniliselt materjali Teosed oma sisu sügavuse ja vormide täiususega ainulaadsed 18. Saj. · Soolokontsert on instrumentaalteos mis on mõeldud orkestrile ja soolopillidele. Solistidele on mõeldud virtuoossed osad (soololõigud). Soolopillina oli kasutusel viiul, kuid ka teised puhkpillid. Populaarsem helilooja oli endiselt A.Vivaldi. BACH PANI ALUSE KLAVERIKONTSERDILE KUI ZANRILE JA HÄNDEL ORELIKONTSERDILE KUI ZANRILE! · Süit (pr.k suite = järgnevus, korrapärane rida) on tsükkel erineva karakteriga tantsudest. Kõiki osi ühendab ühtne teema. Süite kirjutati kõige rohkem klahvpillidele, kuid ka teistele instrumentidele. Eriti populaarne oli klaverile kirjutaud süit. Froberger pani aluse 4-osalisele tantsusüidile. Selles on neli kohustuslikku tantsu kindlas järjekorras ning on ka reglementeeritud, kuhu võib paigutada lisaosi: o [siia võib paigutada avamängu: prelüüd, uvertüür]
Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja keerukam). Etüüd – tehnika harjutamiseks lühike pala soolopillile. Ballaad - üheosaline dramaatiline teos sooloklaverile. Rapsoodia – fantaasiarikas instrumentaalteos. Valss – ¾ taktimõõdus. Polka – 2/4 taktimõõdus. Polonees – Poola pidulik tants. Masurka – ¾ taktimõõdus. Nokturn – õhtu ja öömeeleolus miniatuur. Karakterpala – ühe ideega
Viiuli ja klaveri 17. Kes on kirjutanud süidi „Pildid näituselt“? Millest see teos räägib? Modest Mussorgski Inspiratsiooni sai heliloojas oma kunstnikust söbra viktor hartmanni mälestusnäituselt. Kus oli välja pandud Hartmanni parimad tööd loodusvaadetega, akvarellidega, teatrietenduste eskiisid, arhitektuurivisandid, illustratsioonid muinasjututegelastest jms. Värvikpllastest muusikalistest stseenidest koosneb ka mussorgski süit - muinasjutulisi stseene, muusikalisi olustikupilte. Süit algab numereerimata osaga „jalutuskäik“ mis hiljem seob viiel korral omavahel ka erinevaid osi, otsekui kujutades näituse külastaja kulgemist ühe pildi juurest teise juurde. Värvikas teos kus klaver kölab kohati üsna orkestraalselt
Pillid ja instrumentaalmuusika: populaarsed pillid olid: viiul, vioola, oboe, fagott, plokkflööt, klavessiin, klavikord, orel. Pillimeistrid: Antonio Stradivari; Niccolo Amati. Sonaat- mitmeosaline, pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Numbriooper- ooper, kus oli tähtis välimus, lauljate juures oli oluline kuidas ta laulis, mitte see mida ta laulis. Kastraatlauljad: Farinelli Barokktrio- kolm häälerühma, pille võis olla palju rohkem. Süit- instrumentaalmuusika vorm, koosnes 4. osast: a)allemande b)courante c)sarabande d)gigue (ziig) Barokkorkester- nelja häälne orkester Johann Sebastian Bach 1685-1750: lemmikpillid orel ja viiul; ei kirjutanud oopereid; teosed: ,,H-moll missa" ,,Matteuse passioon" ,,Dokaata d-moll" HTK vihik- hästi tempereeritud klaviir
Inimestega igapäevasest elust sarnanevad ka tema ooperite tegelased. 11.Tsaikovski loomingu loetelu · 6 sümfooniat (Talveunelmad) · sümfoonilisi fantaasiaid · 10 ooperit (Jevgeni Onegin, Vojevoor) · 3 balletti (Luikede järv, Uinuv kaunitar, Pähklipureja) · viiuli- ja 3 klaverikontserti · Klaveripalade tsükkel(Aastaajad-kuud) · kantaate · romansse. TEOSTE ANALÜÜS: 1.Grieg- Sümfooniline süit Peer Gynt 2.Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia · Kantud vabadusvõitluse meeleoludest (Soome püüdis sajandivahetusel vabaneda tsaarivõimu alt). Teos algab raskemeelse sissejuhatusega, mis mõjub kui ähvardava ohkena, põhjustatud sajandite kannatustest. Järgnev lõik on kui üleskutse võitlusele, muusika muutub üha sõjakamaks. Kontrastina järgneb vaikne koraalilik meloodia, mida tuntakse ka eraldi lauluna (Finlandia)ja mis on
Musicus on tegutsenud ligi 40 aastat. Hortus Musicus esitas 16.-17. sajandi, renessansi aegset pidumuusikat Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Iirimaalt. Lood olid pikad. Enamasti algas lugu vaikselt, vahel ka kurvalt, aga muutus mingi hetk hooksamaks ja lõbusaks. Mõni lugu muutus ka keskel jälle aeglaseks, kuid lõpp oli kõigil kiire ja kõva. Prantsuse muusika oli minu meelest peen ja seda kuulates ilmusid kohe silme ette pildid, kus uhketes riietes mehed ja naised tantsisid. Saksamaa süit kõlas mulle võrreldes prantsusmaa omaga kohmakam ja rabustsem, ei tekkinud enam kujutluspilte mingist õukonnast. Mulle aga meeldis kõige rohkem iiri muusika. See oli neist kolmest kõige lustakam ja lõbusam. Silme ette tulid pildid Iirimaa kõrtsist, kus külarahvas pidutses. Viimasena kõlas jälle prantsuse muusika. Seekord ei olnud see minu meelest enam nii elegantne, kuid siiski peenem kui näiteks saksa süit.
"Muinasjutt Tsaar · Op.6. 3 pala Saltanist" · Orkestriteos klaverile: Valss, · Hispaania "Surematu Kastsei" Romanss ja Fuuga Capriccio · "Kuldkikas" · Op.4. 4 pala · Sümfooniline süit · "Ilja Muromets" "Sehrezade", klaverile: Eksprompt, "Mlada", "Jõuluöö" Novellett, Skertso ja Etüüd · Op.7. 6 fuugat klaverile Mõned teosed · Sümfooniline süit "Sehrezade" · Orkestriteos Hispaania Capriccio Aitäh kuulamast!
Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tsellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." TEOSED klaverile "Klaverikontsert a-moll" klaveritsüklid "Lüürilised palad" ; "Albumilehed" ; "Humoreskid" orkestrile "Sümfoonilised tantsud" ; süit "Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile soolopalad ja muud teosed "Pildid rahva elust" ; "Norra tantsud" ; "Pöialpoiste rongkäik" süit " Peer Gynt"
meremaalingud. Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit. Rimski-Korsakov redigeeris ja vaatas üle Modest Mussorgski ja Aleksander Borodin, kompositsioone, mis olid nende surma tõttu pooleli jäänud. Samuti on Borodini "Vürst Igori" esitusel harilikult just see versioon, mille on lõpetanud Rimski-Korsakov koos vene helilooja Aleksander Glasunoviga. Tema sümfooniline süit "Sehrezade" on üks kõige populaarsemaid orkestriteoseid. Rimski-Korsakov sai kuulsaks rikkalike orkestrihelide kokkusulatamisega, näiteks "Hispaania cappriccio". Ta kasutas oma 15 ooperist mitmes vene folkloori ja ajalugu, kuid ainult ühte, "Kuldkikas", lõpetatud 1907, saatis rahvusvaheline edu. Aga tema ooperid "Lumivalguke" (1882) ja "Muinasjutt Tsaar Saltaanist" (1900) on Venemaal siiani edukad. Ta oli ametisse määratud mereväe ohvitser ja suuresti iseõppinud muusik
Looming Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllaltki selgete piiridega meloodiline teema. Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme. Tema eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Teda köitis Vene muusika. Sümfooniline muusika Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest. Finaalis ,,Pidu" kasutab ta lähtematerjalina autentset hispaania rahvaviisi. Paljud Raveli orkestriteosed on tihedalt seotud balleti- ja klaverimuusikaga. Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse zanridesse. Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti
kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Klaverile „Sümfoonilised „Norra tantsud“ „Klaverikontsert tantsud“ „Pulmapäev a-moll“ (1868) Süit „Holbergi Troldhaugenis“ Klaveritsüklid aegadest“ „Mööda kaljusid „Lüürilised palad“ keelpilliorkestrile ja fjorde“ „Albumimehed“ Soolopalad ja Süit „Peer Gynt“ „Humoreskid“ muud teosed „ Sigurd Jorsalfal“ Orkestriteosed „Pildid rahva
Esikohal kunstniku mõtted ja elamused. Põhiteema on inimene ja teda ahistav ühiskond. Esimese maailmasõja eelne katastroofi eelaimdus, inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus need on teemad, mida ekspressionistlik kunst väljendas. Atonaalsus - puudub kindel helistik. Dodekafoonia - intellektuaalne 12-tooni tehnika. Inimhääle uudne kasutamine (nn. kõnelaul). Vanade muusikavormide kasutamine, nt. fuuga, süit. Orkestripillide tämbriliste ja tehniliste võimaluste kasutamine. Muusika: Schönberg, A. Berg, A. Webern Kunst: Barlach, Nolde, Triik, Viiralt Kirjandus: Stadler, Under, Semper Raveli loomingu omapära: - palju Hispaania folkloori mõjutusi - väga hea orkestrikäsitlus, orkestri värvide tundmine N: orkestreeris Mussorgski ,,Pildid näituselt" - dzässi elemente - kirjutas põhiliselt instrumentaalloomingut, orkestri
Taaveti laulud Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud koorilaulud, mis kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka. Kantaat "Kalevipoeg nõiakoopas" Humoristlikud laulud, nt "Hindu kotipoisid", "Ma kõndisin vainul", "Kannel". Originaallooming Üle 600 vaimuliku laulu Ilmalikud koorilaulud, nt populaarsed segakoorilaulud "Nõmmelill", "Hällilaul", "Talvine õhtu". "Kuus laulu Hiiumaalt" süit meeskoorile Instrumentaalteosed "Musica sacra" 6 vaimulikku laulu orkestrile "Pärnumaa" süit sümfooniaorkestrile "Setu sümfoonia" sümfooniaorkestrile "Hiiumaa" süit puhkpilliorkestrile
Palju kammermuusikat noorusajal. Sümfooniaid on 7, tuntumad 1., 5., 7.. Ssibeliuse muusikat võib iseloomustada kui jõulist ja suurejooneilt, see on väga soomepärane kirgavalat rahvuslik meloodia ja tämbririkas. Jean Sibelius · Koorilaul ,,Finlandia" · Kontsertsüit ,,Balshazzani pidu" I osa ,,Idamaine protsesioon" · Soololaul ,,Kurbus" sopran ja klaver · Sümfooniline poeem ,,Saaga" · Viiulikontsert I osa · Sümfoonia nr 1 III osa · Sümfooniline süit ,,Põhjamaa tütar" orkester 1 ELULUGU Edvard Grieg 1843-1907 Grieg on Norra ärkamisaja laulik. Sünnikohaks Bergen. Esimeseks muusikaõpetajaks ema, kes ise mängis väga hästi klaverit. Edvard suhtus muusikaõppesse tõsiselt. Ning selle tuloemusena oli 12-aastassena kirjutatud esimesed heliteosed. Akadeemilise hariduse saami9ne Norras puudus täielikult
Antonio Stradivari. 11.Barokktrio- pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 12. Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad solist(id) ja ansambel või orkester concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 13. Millest koosneb süit? Süit- eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. 14.Prelüüd- lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 15.Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhivorme, mis on üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes 16.Heinrich Schützi tähtsus – pani aluse kiriklikule oratooriumile, oli 17. sajandil suurim saksa muusik. 17.Arcangelo Corelli tähtsus- kirjutas palju sonaate ja concerto
12 aastaselt komponeeris ise 1858-1862 Leipzigi konservatoorium Rikard Nordraak - "Leinamarss Nordraaki mälestuseks" Liszt 1880-1882 Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht 1903. a. Mängis Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile Looming 140 soololaulu Klaverisonaadid Klaverikontsertid Kammermuusika Teosed "Klaverikontsert a-moll" Klaveritsükkel- "Lüürilised palad" Orkestriteos- "Sümfoonilised tantsud" Süit- "Peer Gynt" "Norra tantsud" "Pöialpoiste rongkäik" Tänan tähelepanu eest!
väga mitmesugustele koosseisudele, neist olulisimad on kontserdid. Tähtsal kohal on kümmekond lavateost (traditsioonilised ooperid, rokkooper, lasteooperid ja -muusikalid, lauleldus). Vokaalteosed on enamasti luuletajast abikaasa Leelo Tungla sõnadele. Raimo Kangro oli läbi elu ebatavaliselt püsiva stiiliga helilooja. Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav. Kangro tuli muusikasse 1970. aasta paiku säravate ja omanäoliste teostega, mis äratasid kohe tähelepanu. Tema süit klaverile op 1 (1968), mis oli kirjutatud konservatooriumi I kursusel, jõudis kohe kontserdilavale (Kalle Randalu esituses 1974. aastal ka Tsaikovski-nimelisele konkursile). Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit jne) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Teisalt on tema helikeeles mõjutusi rokkmuusikast - Kangro helikeeles on keskmisest eesti muusikast tublisti
annaabi.ee 
