Klassitsism 18. Saj teine pool - 19.saj esimene veerand Classicus (lad.keel) - eeskujulik, korrapärane Kultuuriperiood 17(20)50 - 1820 Vastandas end barokile Prantsusmaa, keskuseks sai Pariis AJALUGU 18. Saj lõpul toimusid suured muutused Euroopas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789 - 1794) Napoleoni sõjad (1799 - 1814) Viini kongress (1814-1815), Euroopa riikliku jaotuse muutus ISELOOMUSTUS Välditi juhuslikku, segast Toetuti uuesti antiigile ehk antiikkultuuri iluideaalidele Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos järgima pidi KLASSITSISM FILOSOOFIAS Ratsionalistlik tendents ilmnes juba Rene Descartes'i töödes "Mõtlen, järelikult olen" 18. Saj valgusfilosoofid Rousseau, Voltaire, Diderot, Montesquieau, Kant Valgustajate ideed leidsid väljendust "Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioonis" Kõikides kunstiliikide...
Sümfooniline muusika 1.Sümfoonia-on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Schubert on kirjutanud 9 sümfooniat ja 8 sümfoonia on nimega „Lõpetamata“. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro 2. osa. Andante 3. osa. Menuett 4. osa. Finaal 2.Instrumentaalkontsert- on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi näiteks klaverikontsert, trompetikontsert. Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1.osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2.osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3.osa on kiire, tavaliselt rondovormis 3.Sümfooniline poeem-on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfoon...
Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780 Sündisid uued vormid ...
KLASSITSISM 2 Klassitsism · võttis eeskuju antiikkultuurist, renessaansist · oluline lihtsus, tasakaalukus ja harmoonilisus · Sesostus vaimselt valgustusfilosoofiaga. · Õukond ja kirik jäid tahaplaanile · Esiplaanil Kodune ja salongis musitseerimine · Muutusid ansambli ja orkestri koosseisud · anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. · Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade · (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethooveni loomingus. Instrumentaalmuusika Kõige olulisem vorm oli klassitsismis sonaat Klassikalise sonaadi põhialuseks on kahe ha...
KORDAMINE MUUSIKA EKSAMIKS Romantism LEHELT 1. Romantismi üldjooned Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid. Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. Põhizanrid Põhizanr on ooper. Uued zanrid ehk liigid on soololaul, sümfooniline poeem, kammerteosed, ballett, operett. Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu. Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi "Vanemuine" juht. Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propag...
Klassitsimi essee Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündides uutest vooludest. Eelklassitsismiks võib pidada ajavahemikku 1720- 1760. Tekkisid uued muusikažanrid ja vormid, tüüpilisteks muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Esmaselt kohalt taandus kirik koos vaimueluga ning õukond. Sel perioodil hoogustus ka nooditrüki kasutamine ning sellega kaasnes ka muusikaõpetuse kiirem areng. Eriti palju loodi teoseid koduseks musitseerimiseks ning salongis mängimiseks. Varaklassitsismist on ajavahemikus 1760-1780. Sümfoonia 1750.-1760. aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sarnanes oma eelkäijatega väga vähe. Ta arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Just Haydnit kutsutakse sümfoonia ja keelpillikvartetti isaks, sest andis nende žanrite arengusse olulise panuse. Klassitsismi ajastul toimusid suured muutused Euroopas – p...
1. Millal oli klassitsismiajastu? 18.saj. II pool-19.saj. I veerand 2. Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat. Muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli valdavalt heakõlaline. Eelistati duuri ja molli. Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõistet „sümfoonia“. Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. ...
1. BAROKK KUNSTIS: · 17.-18. saj. I pool · Sünnikohaks peetakse Itaaliat · Iseloomulikud jooned maalikunstis: soojad toonid, sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta, varjundid (palju heleda ja tuneda kontraste), ajaloolised teemad, väljendati taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded · Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS homofoo...
1. BAROKK MUUSIKAS 17-18 saj. algus. Rahutus, ülepaisutatud, eriskummaline, emotsionaalne. homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 2. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande aeglane 3-osaline. Pidulik, traagiline hispaania tants 4) gigue 3-osaline soti hüppetants, kiireim osa 3. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 4. PRELÜÜD JA FUUGA fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim...
MUUSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Millal oli klassitsismiajastu? 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand *Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat, muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli heakõlaline. Muusika pidi olema tasakaalustatud. *Seleta mõistet ,,sümfoonia". Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Nimeta selle zanri tuntumaid esindajaid. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad rikuvad klassikalisi reegleid Schuberti 2osaline sümfoonia. *Seleta mõistet ,,instrumentaalkontsert". Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. *Missugused pillirühmad kuuluvad klassi...
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sa...
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis ...
klassitsisimiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmasklassiline. Sellel perioodil püüti kunstis väljendada antiikkultuuri põhimõteid. Klassitsismi perioodid: 1)eelklassitsism (üleminekuaeg) 1720-1760-Tekkisid uued muusikazanrid, vormid,koosseisud.; 2) varaklassitsism 1760-1780 küpsesid uued vormid,zanrid. 3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsi...
1. BAROKK KUNSTIS: 17.-18. saj. I pool Sünnikohaks peetakse Itaaliat Iseloomulikud jooned maalikunstis: soojad toonid, sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta, varjundid (palju heleda ja tuneda kontraste), ajaloolised teemad, väljendati taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS – homofoo...
Klassitsism 18. saj II pool - 19. saj I veerand Sissejuhatus: ● Classicus (ld. K.) - eeskujulik, korrapärane ● Kultuuriperiood 17(20)50-1820 ● Vastandas end barokile ● Keskuseks kujunes Prantsusmaa, Pariis Ajalugu: ● Suur Prantsuse Revolutsioon (1784-1794) ● Napoleoni sõjad (1799-1814) ● Viini kongress, mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised Klassitsismi iseloomustus: ● Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga ● Välditi juhuslikku, segast, korratut ● Toetuti antiikkultuuri iluideaalile ● Ranged reeglid olid ilu mõiste Klassitsism filosoofias: ● Valgustusfilosoofid: Rousseau, Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant ● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● K...
Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (...
Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seri...
Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja ...
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
1) VANAAJA MUUSIKA 10. sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi....
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rü...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
annaabi.ee 
