vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tuntud vagant XIII sajandil oli pariislane Rutebeuf, kelle lüürikas olid kõige uudsemad need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast. Temalt on säilinud arvukalt satiire mungaordude ja vaimulike pihta, rahvanaljadel põhinevaid värssjutte lõbusatest eluseikadest ehk fablioosid ja näidendeid. Viimane ning suurim keskaja lüürik oli F.Villon (sünd. 1431), kelle eluloos ja loomingus kajastuvad selle aja suurus ja viletsus
tahavad oma elu üle ise otsustada”. Artur edastas nõia tarkuse kuningale. Lanceloti ja nõia pulmad- öösel oli nõia asemel imekaunis naine ja ütles: poole ööpäevast saan olla ilus ja pool nõid, sina saad otsustada kas ma olen öösel ilus või nõid. Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks. Moraal- kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära. 7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m. žanr, mida enim viljeleti- fabiloo (lad k- fabula.jutt), värsi v proosa vormis,
KESKAJA MUUSIKAAJALUGU mõisted Gregoriuse laulRooma katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.Lähtub loomuliku kõne rütmist,peamine tekst ja sõnum.Tavaliselt lad.keelne. Missakatoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia,toiminguid hakati 45.saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,...
tegelasteks loomad * trubatuur luuletaja- rändelaulik keskaegsel Lõuna- Prantsusmaal * ordu rüütlite vaimulik vennaskond, ristisõdijad * kangelaseepos kangelaste tegudest lugulaul * rahvuseepos - ühe rahva ajalugu, identiteeti või aateid kajastav eepos. * Graal õnneallikas, Kuningas Arthuri legendiga seotud, kujutletav ideaal, väidetavalt karikas * metseen kunsti ja kultuuri toetaja, jõukas * allegooria mõistukõne, kahe tähendustasandiga proosa- või värsslugu * vagant rändlaulik keskajal, lõi ja esitas kirikukirjandust parodeerivaid ladinakeelseid laule 8. Eeposed ja maad ,, Beowulf" - Anglosaksi ,, Vanem Edda" Islandi ,, Rolandi laul" Prantsuse ,, Laul minu Ciddist" Hispaania ,, Nibelungide laul" Saksa ,, Lugu Igori sõjaretkest" - Vene
Barokiajastu heliloojad: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel. Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja...
jumaldamine. o Naisi ülistati värssides ja proosas. 9. Rüütli lüürika · Kurtuaasne lüürika- õukonna lüürika · Rändpoeedid- õukonna lüürika loojad o Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rändlaulikud o Truväärid- Põhja-Prantsusmaa rändlaulikud o Minnesinger- Saksa rüütliluule esitaja o Vagant, goljaar- Lääne-Euroopa rändlaulikud o Mahe stiil-kujunes välja Itaalias, trubaduuride järgi( seotud luulega) o Kantsoon- luule põhizanr o Ballaadid Robin Hoodist, tohutult populaarsed 10. Rüütliromaan- Keskaja romaanid rääkisid armastusest ja sõjast. Rüütel pidi, kas kaitsma oma riiki, kuningat või südamedaami. · "Britannia kuningate ajalugu", sellest saialguse legendaarse kuningas Arthuri
Kordamine arvestustööks Piibel. Keskaeg. Itaalia renessanss 1. Mis on piibel? Piibli osad. Piibel on ristiusu õpetuse aluseks olevate tekstide kogum. Piibel koosneb 2 osast: Vana testament ja Uus testament. 2. Tunnis loetud piiblitekstide sisu tundmine (mehe ja naise tegemine, inimeste elu paradiisis ja väljaheitmine ning karistused, Kaini ja Aabeli lugu, veeuputuse lugu, Paabeli torni lugu, Saalomoni ülemlaul) Inimene on tehtud mullast. Naine on tehtud mehe küljeluust ja mees jätab maha oma ema ja isa ning hoiab oma naise poole ja nemad on üks liha. Madu ahvatleb naist hea ja kurja tundmise puust sööma ja naine annab mehele ka. Mao karistus on see, et ta peab roomama, naise karistuseks oli sünnitusvalu ja mees valitseb tema üle. Mehe karistuseks oli see, et ta peab eluaeg tööd tegema. Aadam ja Eeva said la...
w:hAnsiTheme="minorHAnsi"/>
Ülesehituselt olid eeskujuks mungaordud, kandsid varjunimesid. Vagandiks saamiseks tuli läbida katsed, ristimistseremoonia. Igas piirkonnas oma piirkondlik juht, võimsad laulunaljamehed. Tekstide temaatika: teravalt kirikuvastane, astusid paavsti vastu välja, polnud jumalasalgajad, oldi kiriku liialduste vastu; ülistasid seda, millega tegelesid (naised, laulud, vein, mängud jne). Laule lõid üksikud, massid levitasid (ka väikeste nihetega). Tuntuim vagant oli Archipoeta, Kölni peapiiskopi isiklik õuelaulik. Tüüpiline vagant oli haritud mees, arstiteadust õppinud, noorena lõbusa seltskonnaga liitunu. "Vagandi patukahetsus" satiiriline luuletus, kopeeritud kirikupihti. 6.2. E. A. poe elu ja looming, ühe novelli lähivaatlus 18091849, USA. Sündis näitlejate peres. Vanemad surid väga noorelt. Edgari lapsendas rikas tubakakaupmees. Lapsepõlve veetis ta Inglismaal, hiljem tuli USAsse tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
