*tekkis prof. muusikute klass *muusikud koosmusitseerimiseks. Esit tööt. õukonnakapellides, õukonnakapellid, õukonna kirikukapellides, ooperiteatrites. kutselised lauljad Üheh. *Polüfoonia ajastu *Polüf. mitmeh. kõrvale tuli ka /mitmeh. homofooniline mitmeh. Muus. *lauto, klavessiin, klavikord, *täiust. keelpille- viiul (tähtsaimaks instrum. spinett, viola da gamba, soolopilliks), vioola, tsello, kontrabass pommer, trompet, tsink, *konstrueeriti põikflööt, fagott krummhorn. *võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon,
Süntesaator versus klaver Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Klaveri eelkäijad on klavikord, klavessiin, spinett, tšembalo, tahvelklaver ja Cristofri vasarklaver. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpea vasarake vastu keelt ja tekib heli. Süntesaator kõnekeeles ka sünt, on muusikainstrument, mille abil on
tants 3-osalises taktimõõdus Numbriooper- ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud numbritest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon- evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Polüfoonia- mitmehäälsus Retsitatiiv- kõnelaul Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Tsebola- klaveri eelkäija Virginaal(spinett)- klahvpill, klavessiini erikuju, milles keeled asetsevad klaviatuuriga rööbiti. Bach- pole kirjutanud ooperit, teosed said tuntuks pärast tema surma, kirjutas 2 passiooni(Matteuse, Johannese), Hästitempereeritud klaviir (I ja II vihik) Händel- oratoorium ''Messias,'' orkestrisüdid ''Veemuusika,'' ''Tulevärgi- muusika''
Pole ühtki n.-ö. Puhast interjööri. Üksikelementidest väärivad mainimist laed ja uksed. Rikkalik stukitöö, siidist või maalitud tapeetidega kaunistatud saalid, söögitoad, kabinetid ja magamistoad. Interjööri ja sisustuse värvid ja materjalid olid omavahel kooskõlas. Rokokood võib leiduda ka all-linna majadest seda leidub nii trepikujunduses, ustel ja laemaalingutel. Mööbel Interjööri juurde kuulus kindlasti kappkell ja sageli spinett või klaasvessiin. Akende ette riputati kardinad, mille värv vastas mööblipolstri toonile. Kivipõrandaga eeskojas olid laele ja uksele maaitud figuurid; sealt edasi minnes satuti kivipõrangada saali, kus oli suur sini-valgetest kahlitest ahi, lael lõuendil maaling ja seinaorva oli sisse ehitatud kapp.(maardu mõis) Isemööblist pole palju teada.
madrigalist? -Ingl oli inglisekeelne ja palju rahvalikum Inglise ilmaliku laulu autorid+näited loomingust -John Dowland-tema loomingust arenes välja lauto saatega soololaul. ayr?? -lauto saatega soololaul Kuidas esitati kunstimuus 16 saj? -Pillide roll oli põhiliselt saateroll -vokaalmus võidi esitada ainult pillidega -Varasemad pillimuus näited olid enamasti vokaalmuus seaded Mis on tabulatuur? -pillide sõrmevõtete üleskirj meetod. PILLID!! Klahvpillid *orel,klavessiin,spinett,virginaal,tsembalo, klavikord puhkpillid *pommer,dulcian,krummhorn,tromboon,tsink keelpillid *viola da gamba,viola da breccio klahvpille kas saateks soolopillidena - puhkpillid,keelpillid sonare(16 saj)-arenes välja sonaat,1 instrumentaalpala levinud tantsud 16 saj, - branle,pavaan,galiard,passamezzo,saltarello Ansamblimuusika vormid 1)canzon -Pr sansooni lauluseade 2)sonate-instrumentaalpala 3)rizercar- polüf ehitusega ansambli või orelipala
Klaver Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri eelkäijad on klavikord, klavessiin, spinett, tsembalo, tahvelklaver ja Cristofri vasarklaver. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikustKui klahvile vajutada, lööb viltpea vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal varustas prantsuse klaverimeister Merlin klaveri summutuspedaaliga, mis kogu löökmehhanismi koos
Fiider,Rebekkkeskaegsed pillid. Rataslüüraalgnimetus organistrum,teatud tüüpi mehaaniline viiul,suudab korraga mängida paari või rohkemat nooti,samal ajal burdoonbassi.ehitati kirikus ja kloostris kasutamiseks. Ars Novamuusikastiil 14.saj prantsusmaal.algusepanijaks oli Philippe de Vitry. Madalmaade koolkondheloloojad:Guillaume Dufay,Johannes Ocheghem,Josquin Desprez,Orlandus Lassus.populaarseks kujunes ilmalik polüfooniline laul.Ideaaliks sai kõigi häälte sarnasus ja kooskõla. Spinett e.Virginaal;Tsembalo16.saj klavessiini tüüp. Viola da gombapoogenpill(mängiti põlvedel v põlvedevahel). Viola da bracciopoogp.(pill toetus õlavarrele). Puupuhkpillid:Pomberoboe eelkäia, Dulcianfagoti eelkäija. BAROKK:Polüfooniamitmehäälsus,koosneb võrdse tähtsus.häältest(nt kaanon). Monoodia1häälne meloodia,tavaliselt käib kaasas harmooniasaade. Homofooniamitmehäälsus,kus 1 hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harm.saate. Basso continuo e
Klaveri ajalugu Tiibklaver Pianiino Klaveri ajalugu • Klaver leiutati umbes 1700. aastal, leiutajaks peetakse itaallasest pillimeistrit Bartolomeo Cristoforit. • Nimi tuleb aga sellest, et pillil saab mängida nii vaikselt (piano) kui ka valjusti (forte). • Klaveril oli ka mitmeid eelkäijaid, näiteks klavikord, klavessiin, spinett. • Paljudel klaveritel on kolm pedaali. Kõige parempoolsem on mõeldud selleks, et hoida helid kõlavana ka peale käte äravõtmist. • Kõige vasakpoolsem pedaal muudab klaveri heli vaiksemaks. • Keskmine pedaal lubab jätta helisema mõned valitud noodid. Vanim klaver • Bartolomeo Cristofori kolmest olemasolevatest klaverist vanim, asub Metropolitani muuseumis (kunstimuuseum New Yorgis).
12. saj. muutus saatehääl aeglamisi põhihäälest olulisemaks ning kasvas ülemiseks hääleks mis oli põhimeloodiast liikuvamgi. Motett: kujunes 13. saj. mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormiks, milles alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust. Ars Nova: muusikastiil prantsusmaal Madalmaade koolkond: tänane Belgia, Holland, Luksenburg ja Kirde-Prantsusmaa. Määras ligi kahe sajandi vältel kogu Lääne-Euroopa muusikastiili. Pani aluse harmoonisüsteemi kujunemisele. Spinett e. virginaal: pisike klavessiin, kandiline kastike, enamasti jalgateta, seepärast pandi ta tavaliselt ka laua peale. Tsembalo- klavessiin, klaveri eelkäija. Pinisev kõla, mis kustub kiiresti. Viola da gamba: mängiti põlvedel või põlvede vahel.Viola da braccio-pill toetus õlavarrele. Poogenpillid. Polüfoonia: kõik hääled võrdsed ja iseseisvad Monoodia:ühehäälne meloodia, millega käib tavaliselt kaasa ka harmooniasaade. Bassia continuo e. generaalbass- (katkematu bass)
xml:space="preserve">
pillimuusika olid osa tsunftidesse. rüütlikultuurist õukonnas Renessanss ( 14.- Huvi kirikukammitsaist Kirikumuusika oli Polüfoonia ajastu. Lauto, klavessiin, klavikord, Ilmalikus muusikas Guillaume de Machaut 16. saj.) vaba iseteadva inimese jumalateenistuse spinett, viola da gamba, motett, madrigal, Philippe de Vitry vastu- kultuuri funktsionaalne osa, pommer, trompet, tsink, caccia, sansoon, Francesco Landino ilmalikustamine. esitasid kirikukapellid. krummhorn. fottola, villanella, Josquin Desprez
Balletto- tantsulaul, rütmikad ja tekstita ref Madrigal- 14saj Itaalias tekkinud plüfooniline ilmalik laul Madrigal: zanri ülnim: seltskondlik ilmalik laul isel tun: polüfooniline, ilmalik, lihtne meloodia ja vaba vorm nt ''valge õrn luik'' ja ''eine murul'' 7. instrumentaal muusika klahvpillid puhkpillid keelpillid Orel, klavessiin, Pommer, dulcain, krummhorn. Lanto, vioolad 17 saj viiuli klavikord,spinett tsink võidukäik Nimeta ansamblimuusika vorme. a) tants (brank, pavaan, galliard) b) laul (vokaalmuusika, canzon, ricercar) c) instrumentaal /pillimäng (sonaat e sonare) KLASSITSISM Mozart- sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister, viiuldaja ja muusikapedagoog. Ta sai isalt muusikalise hariduse. Pikka aega oli isa tema mänedzer ja korraldas tema esinemisi Eu tähtsamates keskustes ja
Kriitikuna oli tal hea võimalus kujundada publiku arvamust. Oli konservatooriumis õppejõud, Schumann oli jaatav romantik, tema muusikas on tormakust, kontrraste, eredaid karaktereid, tema teeneks jääb sumgooniaorkestri kõla võimaluste laiendamine ja esimesena loob karakter variatsioone. Looming: klaveriteosed väikevormid, karneval,Fantaasiapalad,Vokaalmuusika Poeedi armastus, naise elu ja armastus, Orkestri suurvormid 4 sümfooniat, 1 ooper. KLAVER Virginaal, kaksikvirginaal spinett,klavikord,klavesiin. 1709 Bartolameo Cristofori, tema instrumendil olid olemas kõik nüüdisaegsed klaverivahendid. 1739 sündis I vertikalklaver e püstiklaver Klaver täiustub ja areneb terve 19. Saj. Haydni ajal eelistatakse klaverit klavesiinile, 19. Saj alguses on klaver nagu praegu, Klaver annab võimaluse mängida valjust-vaikseni, tiibklaver,kabinetklaver, iga kodu auasi oli omada klaverit. Frederic Chopin (1810-1849)
13. Mida uut tõi protestantism muusika arengusse? (luteri koraal mis see on? Martin Lutheri tähtsus) 14. Ilmalike laulude esituskoosseisud 16.sajandil. Kõiki hääli võis mängida Kõiki hääli võis laulda Hääled olid jaotadud mängjate ja lauljate vahel Kõik hääled võisid olla dubleeridu ehk korraga mängida ja laulda 15. Instrumentaalmuusika ja pillid 16.sajandil. Klahpillid: klavessin, spinett, virginaal, tsembalo Puhkpillid: flöödid, tsink,dulcianid, pommerid, salmeid, krummhormid Keelpillid: lauto, Vioola da comba ja vioola da braccio 16. Mõiste barokk tähendus ja barokiajastu periodiseering. 1600-1750 aastatel Euroopas domineerinud kunstistiil Varajane periood, keskmine periood ja hiline periood 17. Too välja barokiajastu olulisemad saavutused arhitektuuris, kirjanduses ja kunstis. Arhitektuur- suured lossid, kirikud, lossipargid, sambad
Madrigal 1530. aastast (karjuselaul) - Kasvas välja barokk-aaria ja kammerkantaat - Teemad: armastus, erootika, religioon jm Saksa heliloojad: Hans Sachs (1494-1576) Hans Leo Hassler (1564-1612) Inglismaa heliloojad: John Taverner Thomas Morley Thomas Weelkes William Byrd John Dowland (kuninganna Elizabethi isiklik helilooja) PILLID 16.saj peamiselt improvisatsioon Klahvpillid: Tokaata- klahvpillifantaasia Orel (ka positiivorel) Klavikord Klavessiin Spinett Virginaal Klavitšembalo Claritcytherium e “kaelkirjak” Keelpillid: Lauto - kuni 16 keelt Teorb (doubleneck) - basskitarri eelkäija (pikakaelne lauto) Kitarr (Hispaaniast) - 16.saj renesanssi lõpp Vioolad (mitte altviiulid) - viola di braccio (õla) ja viola di gamba (põlve) Puhkpillid: Plokkflööt - 7-8 erimõõdus Põik- ehk ristflööt Pommer - šalmeist arenenud oboe eelkäija Dulcian - fagoti eelkäija Krummhorn (“kõver sarv“) Trompet (vaskpuhkpill)
tantsuvorm estampii. koondusid linnamuusikute tsunfidesse. RENESSANSS Huvi kirikukammitsaist vaba iseteadva inimese vastu kultuuri Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid see oli Lauto, klavessiin, klavikord, spinett, Ilmalikus muusikas motett, madrigal, caccia, Guillaume de Machaut, 14. 16. saj ilmalikustumine. Muusikas tooniandvaks Madalmaad; Prantsusmaal ars nova; liturgia osa. Ilmalik muusika oli mõeldud viola da gamba, pommer, tsink ja sansoon, frottola, villanella, balletto (ilmalik Philippe de Vitry,
MUUSIKAAJALUGU 1 Egiptus Esialgu oli muusika väärika ja piduliku ilmega Kõik pillid on seotud jumalatega ja neil on kultuslik tähtsus. Enamasti musitseerisid naised. Tänu Aasia mõjudele muutus muusika meelelisemaks ja elavamaks ning toimus templimuusikareform visati välja kõik üleliigsed pillid. Alles jäi vaid Isise kultuspill sistrum. Muusikateooria oli Egiptuse preestrite salateaduseks Esines palju pille: flööt(otseflööt, põikiflööt); harf; salmei-> aulos-> oboelaadne pill; trompetilaadsed pillid; lauto; sistrum; ; tsitter; raamtrumm; lüüra Hironoomia-> meloodiakaare näitamine käe abil Egiptuse muusika aluseks oli esialgu laskuv 5-astmeline helirida e. pentatoonika. Hiljem kasutatakse 7-astmelist helirida, mis jaguneb 17-ks veerandtooniks. Mesopotaamia Kõik pillid, mis Egiptuses Olid ka ansamblimuusika ja orkestri alged. Templites lauldi antifooniliselt e. vastamisi laulsid 2 koorigruppi või 2 solisti. Tunti ka inter...
Kangamaterjalidena kasutati sitsi, villast, siidi. Lauad olid ümmarguse plaadiga, keskne lauajalg lõppes tripoodiga. Korpusmööblist levisid kõige enam kapid, lihtsad ja funktsionaalsed riidekapid ning esinduslikud kapid: intarsia ja lakkmaalingutega kaunistatud kirjutuskapp ja vitriinkapp lauahõbeda eksponeerimiseks. Kummutid olid madalate sirgete jalgadega. Elutoa uhkuseks kujunes aga muusikariist – paljude kaunistustega spinett (väike klavessiin). Mööblimeistreid: J. F. Oeben, R. Dubois, G. Jacob, F. H. Jacob Desmatter, Mööblijooniseid tegi ka maalikunstnik J. L. David. Biidermeieri ajal rajati esimesed tuntud mööblitööstused nt. Joseph Danhauseri firma Viinis. Sealsamas alustas oma tegevust ka Michael Thonet. Tuntuimad stiilid klassitsismis Louis XVI stiil. Prantsuse kuninga Louis XVI valitsemisajale (1774-92) iseloomulik varaklassitsistlik stiil sisekujunduses ja tarbekunstis
redaktsioonidega ("Macbethi", "Simone Boccanegra" ja "Don Carlose" uued variandid valmisid 18, 24 ja 17 aastat esiettekandest hiljem). Enesekriitika ja vastutustunne jõudsid Verdi viimaseil eluaastail lausa äärmusse. Kaks aastat pärast "Falstaffi" kirjutas ülemaailmselt tunnustatud komponist kirjanik Catharina Pigorinile järgmist: "Kuna sündisin Vaesena vaeses külas, siis polnud mul võimalust saada tõelist haridust: minu käsutusse anti vilets spinett ja varsti pärast seda hakkasin kirja panema noote. Noodi järel noot, ja ei midagi muud peale nootide! Ongi kõik. Kõige kibedam on see, et praegu, 82aastasena, kahtlen ma tugevasti väga paljude nende nootide väärtuses. Ja tunnen südametunnistuse piina ning meeleheidet!" Oma otsinguis rahu leidmata pürgis Verdi pikki aastakümneid tõepärase muusikalise draama poole. Novaatorlik võitlus realismi ja ideelisuse eest, tuginemine itaalia klassikalisele