Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehniline mehaanika II Labor 1 (0)

1 HALB
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Ehituse ja arhitektuuri instituut
Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool
LABORATOORNE TÖÖ nr. 1
Tõmbe- ja survekatsed
Üliõpilane: Alisa Raužina
Juhendaja : Mirko Mustonen
Kuupäev: 13.02.18
Tallinn
2018
Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali ( hallmalmi ) käitumisega tõmbel ja survel ning määrata olulisimad karakteristikud .
Kasutatud vahendid:
  • Mehaaniline universaalkatsemasin Zwick/Roell 250 SN suurima jõuga 250 kN (tõmme)
  • Hüdrauliline universaalkatsemasin EU 100 suurima jõuga 1000 kN ( survekatse )

  • Tõmbekatse terasega
    Katsekeha andmed:
    Algpikkus l0 = 100,4 mm Lõplik pikkus l = 127,57 mm
    Algläbimõõt d0 = 19,96 mm Lõplik läbimõõt d= 11,54 mm
    Algristlõike pindala A0 = 312,9 mm2 Ristlõike pindala purunemise järel A = 104,6 mm2
    Joonis 1. Terase tõmbediagramm
    Arvutused:
    Katkevenivus δ
    δ = (Λu/l0) * 100% , kus Λu – pikkuse muut, mis on mõõdetud purunemise järel
    l0 – algpikkus
    δ= (27,17 / 100,4) *100 = 27.1 %
    Katkeahenemine ψ
    ψ = (A0-Au)/A0 *100% , kus A0
    - algristlõikepindala
    Au – ristlõike pindala purunemise järel
    ψ = (312,9-104,6)/312,9 *100 = 66.6 %
    Joonis 2. Terase moone ja pingete vaheline seos
    σtegelik = =
    = 1126,96 MPa
    σtinglik = =
    MPa
    σyu – ülemine voolepiir : 406,56 [MPa]
    σya – alumine voolepiir: 386,88 [MPa]
    σu – tugevuspiir ehk tõmbetugevus: 557,4 [MPa]
    Purunemispilt ja põhjendus
    Teras on plastne materjal ning enne purunemist deformeerub ta märgatavalt. Deformeerumise käigus tekib kael, mille keskelt keha ka lõpuks puruneb.
  • Tõmbekatse malmiga
    Katsekeha algandmed :
    Algpikkus l0 = 111,27 mm Lõplik pikkus l = 112,15 mm
    Algläbimõõt d0 = 19,88 mm Lõplik läbimõõt d = 19,87 mm
    Algristlõikepindala A0 = 310,4mm2 Ristlõikepindala peale purunemist Au = 310,1 mm2
    Arvutused:
    Katkevenivus δ
    δ = (Λu/l0) * 100% Λu – pikkuse muut, mis on mõõdetud purunemise järel
    l0 – algpikkus
    δ= (0,88 / 111,27) *100 = 0,9 [%]
    Katkeahenemine ψ
    ψ = (A0-Au)/A0 *100% A0
    - algristlõikepindala
    Au – ristlõike pindala purunemise järel
    ψ = (0,3)/310,4 *100 = 0,1 [%]
    Joonis 3. Malmi tõmbediagramm
    Joonis 4. Malmi moone ja pinge vaheline seos
    Katsetatud malmi tõmbetugevus on 239 MPa.
    Purunemispilt ja põhjused:
    Malm on habras materjal, mistõttu ei teki kaela ning keha puruneb nähtavate deformatsioonideta.
  • Tehniline mehaanika II Labor 1 #1 Tehniline mehaanika II Labor 1 #2 Tehniline mehaanika II Labor 1 #3 Tehniline mehaanika II Labor 1 #4 Tehniline mehaanika II Labor 1 #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AlisaRauzina Õppematerjali autor
    Tõmbe- ja survekatsed
    Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali(madalsüsinikterase) ja hapra materjali(hallmalmi)käitumisega tõmbel ja survel ning määrata olulisimad karakteristikud.

    Sarnased õppematerjalid

    Tõmbekatsed terase ja malmiga
    8
    docx

    Tõmbekatsed terase ja malmiga

    peaaegu ei ahene, mis tähendab, et tegelik ja tinglik pinge langevad kokku. [5] Hapral purunemisel tekib ja areneb pragu kiiresti (nagu katses malmil, sitkel purunemisel aeglaselt (nagu terasel). Seetõttu on habras purunemine ohtlikum. [4] Võrreldes terasega on katkevenivus ja katkedeformatsioon väga väikesed. Kasutatud kirjandus [1] Wikipedia. (2017). Teras. https://et.wikipedia.org/wiki/Teras [2] Wikipedia. (2013). Malm https://et.wikipedia.org/wiki/Malm [3] Tehnilise mehaanika laboritööde juhend. TTÜ. (2001). Töö nr 1: tõmbe- ja survekatsed. [4] Materjaliõpetus elektrikele. http://opiobjektid.tptlive.ee/Materjaliopetus/materjali_mehhaanilised_omadused.html [5] IOC. (2014). Materjalide omadused. https://www.ioc.ee/~salupere/lk/elal_2014_ptk7_Mat- Meh-Omad_2.pdf

    Materjaliõpetus
    Raudbetooni konspekt
    136
    pdf

    Raudbetooni konspekt

    TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

    Raudbetoon
    Rakendusmehaanika
    252
    doc

    Rakendusmehaanika

    Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest. Masinate ja nende elementide liikumistäpsus põhineb mehaaniliste süsteemide liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja masinamehaanikas. Teoreetiline mehaanika jagatakse kolme ossa. Staatika vaatleb jõudu ning nende tasakaalutingimusi. Kinemaatikas uuritakse mehaanilist liikumist välisjõudu arvestamata ning dünaamika käsitleb liikumist põhjustava energiaallika ja liikumisega saavutatud tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna: alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini.

    Materjaliõpetus
    Metallkonstruktsioonid
    127
    pdf

    Metallkonstruktsioonid

    TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

    Teraskonstruktsioonid
    Materjalid
    86
    pdf

    Materjalid

    tunda. käsiraamatulikku andmestikku, mida eestikeelses kirjanduses pole või on vähe leida. Tänapäeva automaatfotoaparaat. See on mehhatrooniline seade, milles on ühitatud mehaanika, elektroonika, optika ja infotehnoloogia ning mis sisaldab palju erisuguseid tehnomaterjale -4- 1. MATERJALIÕPETUS Aatomituum Prooton 1.1

    Kategoriseerimata
    Tehnomaterjalide eksami materjal
    47
    docx

    Tehnomaterjalide eksami materjal

    Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

    Tehnomaterjalid
    Geotehnika
    54
    pdf

    Geotehnika

    Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele ­ vundament 2. toetavad pinnast ­ tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases ­ tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest ­ teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia ­ uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika ­ arvutus

    Geotehnika
    PM Loengud
    151
    pdf

    PM Loengud

    Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika ­ tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine

    Pinnasemehaanika, geotehnika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun