Jüri
Gümnaasium
Hortus Musicus
referaat
Koostaja :
Mai Triin Puström
Klass: 10. Kultuur
2012
Sisukord
Table of ContentsHortus Musicus ja selle loomine 2
Bändi liikmed 3
Pilte Hortus Musicusest 4
Hortus Musicuse esinemine Luksemburgis (2008) 4
Hortus Musicuse ja Ellerheina esinemine Brüsselis (2008) 4
Hortus Musicus proovisaalis 5
Kasutatud kirjandus 5
Hortus Musicus ja selle loomine
Hortus
Musicus on Eesti muusikaansambel, mis loodi 1972. aastal Tallinna
Riikliku Konservatooriumi viiuliüliõpilase Andres Mustoneni poolt
ja on seega omal alal vanim katkematult tänini tegutsev
ansambel Ida
Euroopas ja üks väheseid nii pikaealisi maailmas.
Tänaseks
on Andres
Mustonen seda
ansamblit juhtinud juba ligi 40 aastat. 2012.
aastal tähistabki bänd oma 40. Sünnipäeva.
Bänd
on sündinud nõukogude-aegse isolatsiooni tingimustes. See grupp leidis entusiasti oma nooruslikud energiad ühendada ja vaid
minimaalselt väljastpoolt tulevat abi kasutada, mida loomulikult
polnud ka nii lihtne saada. Nii sai Hortus Musicus oma tee ja näo.
Keskne idee tuli bändi loojalt Andres Mustonenilt, kelle
unistus oli minna kultuurrahvana Eestist Euroopasse kultuuri viima. Talle
meeldib öelda, et ta ei vii Euroopasse eksootilisena näivat
folkloori, vaid proffesionaalset maailma, või Euroopa kultuuri.
Hortus
Musicus on spetsialiseerunud vanamuusikale, mis on eksisteerinud 8. –
15. sajandil. Bändi
repertuaaris on erinevaid vana Euroopa
muusikavorme, nagu näiteks Gregooriuse laul, Organum, keskaegsed
liturgilised hümnid ja motetid. Samuti ka Franco-
Flaami koolkonna-
ja renessansi muusikat.
Esindatud on ka Prantsuse šansoonid ja
Itaalia madrigalid.
Ansambel
ei esita ainult Euroopa stiile, mängitakse ka Iisraeli templilaule,
Araabia muughamme ja Juudimuusikat. Veidi on bändi repertuaaris ka
20. sajandi heliloojate muusikat, näiteks on esitanud Hortus Musicus
Arvo Pärdi palasid.
Tänapäeva heliloojate teosed on
ansamblile huvitavaks proovikiviks - tuleb ületada varasemate instrumentide
mõningasi puudujääke häälestuse ja dünaamika koha pealt.
Teisest küljest avardab see renessansspillide võimaluste ampluaad
ja võimaldab
uuel muusikal kasutada eriti kauneid, naturaalseid
kõlavärve, mida ei ole võimalik saavutada tänapäevaste
unifitseeritud instrumentidega. Hortus Musicuse esitatav uus
muusika kannab endas neidsamu väärtusi, mida hinnatakse vanema,
tasakaalustatud muusika juures - vormi
puhtus ja selgus,
harmoonia ja
ilu lihtsates asjades.
Bänd
on andnud kontserte üle maailma, ka USA´s,
Jaapanis ja Iisraelis.
Samuti on Hortus Musicus osalenud lugematutel kordadel erinevatel
muusikafestivalidel. Heliplaatidele on salvestatud ca 35 programmi,
millest osa on saadaval tänapäevalgi firmadest Erdenklang, Musica
Svecia, Forte ja
Finlandia Records.
Bändi liikmed
- Andres Mustonen – bändi juht, mängib viilulit, vioolat, plokkflööti ja cromorni.
- Olev Ainomäe – mängib shawmi, oboed, plokkflööti, shalmey´d, kromorni ja rauschpfeiffi.
- Valter Jürgenson – mängib trombooni .
- Tõnis Kuurme – mängib curtalit, shawmi, fagotti, plokkflööti, cromorni ja rauschpfeiffi.
- Peeter Klaas – mängib vioolat ja tšellot.
- Imre Eenma – mängib violoonet, vioolat ja kontrabassi.
- Ivo Sillamaa – mängib klavessiini, klaverit ja orelit .
- Joosep Vahermägi – on tenor.
- Jaan Arder – on bariton .
- Riho Ridbeck – on bass ning mängib löökpille.
Ansambli
hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni
perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun.
Suuremate
18. sajandi oratooriumide ja passioonide ettekandeks tuleb kokku
"Hortus Musicuse Akadeemiline
Orkester ", solistlikumates,
soolo - ja triosonaatidest koosnevates kavades on koosseisu suurus 3-6
mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on koos
lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80 mängijat.
Pilte Hortus Musicusest
Hortus Musicuse esinemine Luksemburgis (2008)
Hortus Musicuse ja Ellerheina esinemine Brüsselis (2008)
Hortus Musicus proovisaalis
Kasutatud kirjandus
Kõik kommentaarid