"Õhtu ilu" retsensioon (0)

Õhtu ilu
Üle-eelmisel pühapäeval neljandal novembril kell seitse õhtul toimus Paide Kultuurikeskuse väikeses saalis kontsert Õhtu ilu. Ürituse temaatikaks oli küünlavalgus ja vein. Kuulda sai Schuberti, Händeli, Bartholdy, Pescetti, Sinki, Caccini, Debussy , Charpentier’i, Pärti ja Guonod’i loomingut. Üksteist teost kandsid ette kontratenor Ka Bo Chan ja Eda Peäske harfil . Kontsert ei olnud väga pikk, kestis alla tunni. Meeleolu oli rahulik, õhtu koosnes vaid klassikalisest muusikast.
Esmalt kõlas saalis F.Schuberti „Ave Maria“(palve Neitsi Maaria poole). Schubert oli Austrias sündinud helilooja , kes suutis oma lühikese eluea jooksul kirjutada üle tuhande teose. Järgmisena esitati G.F.Händeli Aldi aaria „O Lord, whose mercies numberless” ja F.M.Bartholdy Aldi aaria „Sei Stille dem Herrn”. Händel oli saksa helilooja , kes veetis suurema osa oma elust Inglismaal. Bartholdy oli samuti Saksamaalt pärit. Neljandaks sai kuulda harfil esitatud G.B.Pescetti teost „Andante“. Pescetti oli Itaalias sündinud organist ja helilooja. Viiendana kuulasin M.Sinki „Süda on püha paik“. Marje Sink oli üks viljakamaid Eesti vokaalmuusika loojaid. Tema laulude üldarv ülatub tuhandeteni. Järgmised kolm teost olid G.Caccini „Amarilli mia bella “, F.Schuberti „ Serenaad “ kogumikust „ Luigelaul “ ja G.F.Händeli aaria „Ombra mai fù” ooperist „Xerxes“. Giulio Caccini oli Itaalia päristoluga helilooja, õpetaja, laulja, pillimängija ja kirjanik. Ta oli üks ooperi rajajatest. Üheksas lugu kanti ette vaid harfil ja see oli C.Debussy „Arabesk“. Claude Debussy oli prantsuse helilooja, keda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Kümnendana esitati M.-A.Charpentier’i „Panis angelicus“. Marc -Antoine Charpentier oli barokiajastu prantsuse helilooja, kes kirjutas tuntud teoseid erinevatest žanritest. Eelviimaseks oli valitud Eesti enda helilooja Arvo Pärti „ Vater unser“. Pärt, kes on sündinud siinsamas Paides , on rahvusvaheliselt tuntud helilooja. Ta on tuntud oma isikupärase kompositsioonitehnika poolest (nn tintinnabuli-tehnika). Lõpetuseks C.Gounod’i „Ave Maria“, mis põhines J.S. Bachi prelüüd nr.1 C-duur põhjal. Guonod oli prantsuse helilooja, kes oli tuntud just tänu Bachi töö põhjal kirjutatud „Ave Maria“’le.
Kontratenor Ka Bo Chan on sündinud Hongkongis 1975. aastal. Ka Bo Chan on üles astunud selliste dirigentide taktikepi all nagu Olari Elts , Jüri Alperten, Andres Mustonen, Arvo Volmer , Risto Joost, Lydia Rahula, Tomi Rahula, Hirvo Surva, Andres Heinapuu, Mikk Üleoja jt. Ta on teinud koostööd mitmete suurepäraste kollektiividega ja musitseerinud erinevates kammermuusika projektides mitmete andekate muusikutega. Ka Bo Chan on esinenud solistina nii Eestis, Leedus kui ka Prantsusmaal. Praegu töötab Ka Bo Chan Eesti Rahvusmeeskooris ning täiendab oma lauluoskusi Uku Jolleri juures. Ka Bo Chani repertuaar ulatub vanamuusikast kuni tänapäeva heliloojate loominguni.
Eda Peäske on sündinud 1961. aastal. Lõpetas 1979.a. Tallinna Muusikakeskkooli ja 1984.a. Tallinna Riikliku Konservatooriumi harfiklassis. Alates 1981.a. kuni tänaseni töötab Rahvusooper Estonia orkestris harfimängijana. On esinenud nii solisti kui ansamblistina Eestis ja väljaspool ning salvestanud nii raadios kui ka televisioonis. Alates 1996.a. on Tallinna Muusikakeskkooli ja ka Eesti Muusika ja Teatriakadeemia harfieriala õppejõud.
Mõlemad esinejad oli absoluutselt fantastilised. Kuigi ma ei tunne eriti huvi klassikalisest muusikast olid nende esituses lood vägagi nauditavad. Eda mängis harfi harmooniliselt ja Ka Bo hääl oli imeline . Eriti meeldisid mulle esimene ja viimane lugu, mis olid mõlemad „Ave Maria“. Teose kõla ja tunded, mis tekivad seda kuulates on südamelähedased ja mõtlemapanevad. Saalis istusid kuulajad linadega kaetud laudade taga. Igal laual oli küünal.
Õhtu ilu oli hästi valitud nimi kontserdile, sest küünlavalgus, vein ja kaunis muusika pakkusid kõigile rahulikku ja meeldivat aega. Tekkisid mõtted headest hetkedest minevikus ja suurtest unistustest. Taolisele kontserile soovitan kindlasti minna, kui on vaja pisut rahu ja puhkust oma ellu.