Holokaust Mõiste "holocaust" Pärineb kreeka keelest, tähendab "täiesti põlenud" Tänapäeval tähendab eelkõige juutide tagakiusamist ja hävitamist aastatel 1933-45 Holokausti käigus tapeti ka mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, homoseksuaale, poolakaid, nõukogude sõjavange, poliitilisi vastaseid Juutide alavääristamine Saksamaal elas 1930- te aastate alul umbes 500 000 juuti Juute nimetati suurimateks vaenlasteks, aaria rassi hävitajateks, maailma- vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid
Historitsistlik arhitektuur. Edouard Manet (1832 – 1883) Prantsuse maalikunstnik. Tema tuntumad teosed on „Eine murul“ ja „Olympia“ Mõjutas oluliselt impressionismi. Sündis jõukasse perekonda. Manet Kunstiga julgustas teda tegelema onu. Manet õppis maalima Thomas Couture juures. Maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine, ülemineku toonide vältimine. Maalis kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Elu jooksul ta tunnustust ei saanud. Elu lõpu poole hakkas kasutama heledamaid toone. „Olympia“ „Eine murul“ „Baar Folies-Bergere’is“ „Baar Folies-Bergere’is“ Edouard Manet viimane maal Kujutab Pariisi baarileti taga töötavat naist nimega Suzon, kes vaatab tühja pilguga meie poole Maal on pakkunud huvi oma silmapetteliku perspektiivi tõttu
ühiskond, kus tunnustataks loomulikke erinevusi inimeste vahel. Üheks selle avaldusvormiks oli 1935. aastal vastu võetud Nürnbergi seadused, mis pidid juudid täielkult ülejäänud ühiskonnast eraldama. Peatselt hakati neid seadusi rakendama ka mustlaste puhul. Kõiki kodanikuõigusi võisid nautida vaid " isikud, kelle soontes voolas saksa või sugulasrahvaste veri" Juutide ajalugu Juudid olid elanud Euroopas iidsetest aegadest. Juba varasel keskajal hakkas kirik juute aga ka mustlasi Jeesuse tapmises süüdistama, mõistes neid hukka keeldumise eest Jeesust Messiaks tunnistada. Niisugused süüdistused nõrgestasid juutide positsiooni. Sajandist sajandisse puhkes vägivaldseid juutide tagakiusulaineid (pogromme) ja veresaunu. Pärast demokraatlikel ideedel põhinenud Prantsuse revolutsiooni 1689. aastal hakkas juutide olukord paranema. 19. sajandil toimus nn juudi emantsipatsioon, mis võimaldas neil üha rohkem võrdõiguslike kodanikena Euroopa ühiskonnaleust osa võtta
ida poolt Cshisinau ja ida poolt Ungari. Rumeenia loodus Mäed katavad Rumeenia pinnast umbes 30%. Tuntuimad on Karpaadid ja Alpid. Rumeenia asub parasvöötme mandrilises kliimas. Suvel kuum, talvel väga külm. Mets katab 26,3% kogu maast. Looduskaitse all on rohkem kui 500 ala. Loodusvaradest on Rumeenias levinumad: nafta, maagaas, süsi, raud, vask ja boksiit. Rahvastik 90% on rumeenlased ja 7% ungarlased. Lisaks neile elab Rumeenias sakslasi, mustlasi, ukrainlasi, juute, tatarlasi jt. Majandus Rumeenia on vaene ja korrumpeerunud riik. Eksport on üle poole Rumeenia majandusest ja import natuke alla poole. Iseärasused Rumeenlased on kõik õigeusklikud. Rumeenia kultuuri on oma tegemistega jätnud tugeva jälje mustlased. Tänapäeval tuntakse Rumeeniat (ka Ungarit ja Bulgaariat) mustlastemaana. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Bukarest (10.09.2012) http://www.euroinfo.ee/index.php
Eestis on .............................. ja ................................. Tšehhis on ............................ ja ................................ 4. Millises loodusvööndis paikneb Eesti ja Tšehhi? 5. Klassi kõige aktiivsem õpilane Kerttu soovis minna YFU-ga Tšehhi, sest oli kuulnud, et tšehhis on maailma kõige keerulisem keel ning võrratu Praha oli talle alati põnevust pakkunud. Kui aga Kerttu vanavanaemale rääkima läks, ütles vanaema: „Oiii, issand, kõik on seal mustlasi täis. Üleüldse on seal praegu, kevadel, nii palav ja kindlasti jääd esimese asjana haigeks, sest õhk on paksult tolmu ja muud prahti täis. Ja keegi seal inglise keelt ei oska. Ei maksa sul sinna minna, mine parem Soome. Saad nädalavahetusteti kodus käia ja soomlased on meiega rohkem sarnased.” Kerttu oli ehmunud. Otsustasid Kerttut aidada ja otsida infot, miks on hea minna Tšehhi. Leia ka kas vanaema muretsemisel on põhjust. ( Kasuta nii Atlase kui ka interneti abi.) ...........
Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsiinilised katsed ;Tapmine (vt tabelit lk 100):Gaasikamber:Mahalaskmine Sõja lõpp- sakslaste järk-järguline lüüa saamine : Territooriumite loovutamine (NSVL ja Baltimaad, hiljem Poola ja Balkani poolsaar;:Poolt vahetasid Rumeenia, Bulgaaria, Soome;Normandia dessant ehk Teise rinde avamine (Inglise, Kanada, Usa väed Dwight Eisenhoweri juhtimisel)
natsionaalsotsialistid ja venemaal olid kommunistid; 4. Propaganda a. Sarnasused: Propaganda oli mõlemas riigis väga laialdaselt levinud; b. Erinevus: Juutide kodanikuõiguste piiramine ja saatmine koonduslaagritesse (kuulsaim neist Auschwitz), kus neid kasutati nii orjatööjõuna kui ka jõhkrate meditsiiniliste eksperimentide läbiviimiseks; Koonduslaagreisse suleti ka teisitimõtlejaid, mustlasi jm põlatuid, kelle saatus polnud juutide omast parem; Saksamaal oli propaganda pigem negatiivsete tagajärgedega, kuid NSVLiidus oli see vastupdidine; 5. Ühiskonnaelu a. Sarnasused: Mõlemas riigis põlati riigivastast tegevust ja selle järgnesid karistused. Nii Saksamaal kui NSVLiidus saadeti koonduslaagritesse, vangilaagritesse ja karistati kehaliselt; NSVLiidus valitses kaupade defitsiit, mille tõttu olid poodides pikad järjekorrad
kaotamist ning diktatuuri kehtestamist.Varsti sai Saksamaast totalitaarne diktatuur,kus võimutsesid natsid ja nende võimu tugisammasteks olevad organisatsioonid .Peagi algas rassiline puhastus.Kõigepelat hakati juutide kodanikuõigusi piirama ja seejärel saadeti neid koonduslaagritesse, kus neid kasutati nii orjatööjõuna kui ka jõhkrate meditsiiniliste eksperimentide läbiviimiseks, lõplikuks eesmärgiks sai juutide hävitamine. Koonduslaagreisse suleti ka teisitimõtlejaid, mustlasi jm põlatuid, kelle saatus polnud juutide omast parem. Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiire taasrelvastumise ja Versailles´ rahulepingu tühistamise. Natside juhtimisel ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Majanduses toimis riiklik reguleerimine, tootmine oli allutatud plaanimajandusele. Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Sellisel viisil saavutatud majanduslik tõus aga vajas edukat sõda
....................................................... 9 2 Sissejuhatus Holokaustiks loetakse Teise maailmasõja ajal Euroopa juutide vastu Natsi-Saksamaa toime pandud süstemaatilist tagakiusamist ja massinõrvu aastatel 1933-1945. Natsiideoloogia kohaselt oli kõige kõrgem rass aaria rass, teised olid madalamad ja eriti kahjulikeks peeti juurte ja mustlasi, kuna nemad ei tuginenud rahvausriigile. 3 Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi Rassiliste väärtuste hierarhia oli natsiideoloogia asendus valgusajastu ja võrdsuse põhimõtetele. Natside silmis oli maailmas palju rasse,kuid rassid olid väärtustelt erinevad. Kõige kõrgem oli neist aaria rass. Sinna kuulus inimene, kellel olid heledad juuksed ja sinised silmad
Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kukkunud ja tal ei ole raha ning ta otsib ööbimispaika Järgmisena lk 133-167, milles minnakse ajas tagasi ning kirjeldatakse Quasimodo lapsendamist Claude Frollo poolt Lk 185-193: kohtuistung, kus esitatakse Quasimodole süüdistus. Lk 197- lõpuni Teose ülesehitus Teos keskendub peamiselt kahele
Saksa sõjaväe kõrval ka metsavennad (Suvesõda) Inimestele sai siis selgeks et Saksamaa ei kavatsegi Eesti iseseisvust taastada, vaid tahab N- okupatsiooni asendada natsistliku okupatsiooniga. Moodustati kindralkomissariaat ja eestlastest Eesti Omavalitsus, mille esiotsa sai Hjalmar Mäe. Keelustati igasugune poliitiline tegevus, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste, kuid hiljem ka inimesi kes vastu hakkasid. Tapeti juute ja mustlasi. Eesti majandus oli juba N-okupatsiooni ajal saanud kannatada ja Saksa okupatsioon ei leevendanud seda. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega ja inimesed kasutasid toidukaarte. Tegemist polnud röövmajandusega, vaid sõjast tingitud raskustega. Jaanuaris 1994 tuli Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Toimusid lahingud ning Punaarmee jäi peale. Saksamaa loovutas alad Punaarmeele. Kartes jälle Nõukogude okupatsiooni lahkuti
aastal Esimese maailmasõja ajal ja sõjast tagasi naasmine igapäevaellu. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nerindel_muutuseta 13.12.2014 • Autori kodukohas valitsesid pingelised olud, sest siis oli toimunud just Esimene maailmasõda ja Saksamaa oli killustunud. Saksamaal valitses kriis, millest õnnestus väljuda alles 1924. Tähtis oli aaria rass, kommuniste, juute ja mustlasi hävitati mürgikaasiga. Minu arvates kajastuvad teoses vägagi hästi raamatus kirjeldatud sõjakoledused nagu nt mürgigaasiga tapmine ja pidev hirmu all olek mõne mürsu alla jääda, mis kindlasti oli psühholoogiliselt hävitav. Allikas: http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu/merje_oopkaup/natsisaksa.html • Selle romaaniga on autoril kindlasti kindel koht rahvuskirjanduses, sest see raamat kirjeldab
Seda mitte ainult oma majanduse ja rahva, vaid ka oma rahvusliku uhkuse pihta, mille tõttu kujunes rahvuslik uhkus Saksamaal üsna hellaks teemaks. Seepärast kujuneski Hitleri eesjuhtimisel natsipartei põhieesmärgiks taastada Saksamaa kunagine hiilgusaeg ning saavutada täielik sakslaste domineerivus. Hitler teadis, mis valmistas inimestele pahameelt ja oskas seda oma partei jaoks ära kasutada. Nõnda sündis Hitleri algatatud Aaria rassi ideoloogia, mille kohaselt peeti juute ja mustlasi alamrassideks ning „puhtatõulisi“ sakslasi ülemrassiks. Taoline ideoloogia hakkas Saksamaal üpriski kiiresti populaarsust koguma ning üsna pea saigi natsiparteist valitsev partei. Olukorra muutis veel hullemaks asjaolu, et 1935. aasta parlamendihoone põlengu tõttu kuulutati Saksamaal välja üheparteisüsteem ning natsidest olid saanud sakslaste ainuvalitsejad. Et kaitsta uut rassilise puhtuse maailmavaadet, moodustas natsipartei peale
Teostamise eestvedajad olid veendunud, et inimkäitumine saab alguse geneetikas Eeskuju Ameerikast, kus rakendati selliseid meetodeid mustanahaliste arvu vähendamiseks 1939. a. Andis Hitler käsu tappa eutanaasi teel ravimatuteks tunnistatud, vanad ja väärarenguga inimesed Neid inimesi kutsuti ,,kasututeks muidusööjateks" Sellisel moel oli aastaks 1941 hukatud u.70 000 inimest, ning see oli alles peaprooviks Tappa sooviti juute, homoseksuaale, kommuniste, mustlasi, slaavlasi ja muid sõjavange KATSED STERILISEERIMISEGA Katseid steriliseerimise ja viljakuse mõjutamisega viidi läbi 1941 märts-1945 jaanuar Auschwitzis Eesmärgiks leida sobiv steriliseerimisviis suurte rahvamasside jaoks, mis võtaks vähe aega ja vaeva Massilise rassi hävitamise sooritamiseks prooviti erinevaid vahendeid: radiatsiooni, kirurgiat, ravimeid Paljud katsealused, kelleks olid juudid ja mustlased, kannataid piina või hukkusid
Need olid inimesed, kelle saatus oli riigijuhtide käes. Inimesed, kes lihtsalt olid sündinud valel ajal, vales kohas ja ei saanud isegi oma elu eest võidelda. Valik nende kadunute elude üle, tehti hoopis teiste inimeste poolt. Enim saatis sõja ajal surma tavainimesi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mille eesotsas oli Adolf Hitler. Loodi koonduslaagrid, kuhu viidi lisaks juudi päritolu inimestele ka seksuaalvähemusi, mustlasi ja muid rahvuseid, kes ei sobinud aaria rassi või olid Poola või Nõukogude liidu sõdurid. Kokku tapeti 6 aasta jooksul üle 11 miljoni inimese. Tagakiusamine, laagritesse saatmine ja tapmine olid kõik seadusega lubatud tegevused,kõik natsiSaksamaa bürokraatia eri osad olid seotud tapmise korraldamisega. Näiteks avalikustati sünnitunnistused, selleks et teada saada kes on juudi päritolu. Kõik käsud tulid ülaltpoolt ja selleks et elus püsida, pidid kõik
mingit omandit oli,talt võrti ära.Krooni asemel tuli rubla Poliitikas:ühepartei süsteem,võim läks kommunistidele kultuur:lõhuti mäestussambaid,põletati rramatuid 16. Mis erinevusi ja sarnasusi võib märgata Saksa ja Nõukogude okupatsioonivõimude poliitikas Eestis? 2 erinevust, 2 sarnasust Saksa okupatsiooni ajal olid eestis sümbolid lubatud,NSVL ajal mitte; saksa ajal represseeriti juute ja mustlasi,NSVL ajal mitte.ÜHIST Ulatuslikud repressioonid,tapeti inimesi,majandus riigistati 17. Mis riikide sõjavägedes oli Eestlasi 2. maailmasõjas? Miks?SAksa-eestlased viidi vastuahtmist sinna Soome armee- eestlased läksid vaba tahtllikult sinna 18. Mis riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? nimeta 5 Itaalia,Jaapan,Soome,Ungari;Slovakkia 19. Mis olid NSVL liitlased II maailmasõjas?Inglismaa,USA 21. Kes olid liitlaste riigijuhtideks II ms ajal?Stalin;Ruusvelt;Churchill 22
3ha maad.- maareform. Rahareform- järsk varustamine tööstuskaupadega, toidukaardid linnades, hinnatõus. majandust edendati. Kultuur- likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti Kultuuris- keelustati ajalehed, hävitati raamatud ja ajalehed- ajakirjad, pidi olema kommunistlik tapeti Eestis elanud väljast poolt toodud juute ja maailmavaade, hävitati eestikeelsed raamatud ja mustlasi. mälestussambad. Ei tea mis kategooria- repressioonid, Ei tea mis kategooria- repressioonid, massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke. massiküüditamine, mehed pidid minema sõjaväkke. 1944. septembris üritati taastada Eesti iseseisvust. Peaminister presidendi ülesannetes- Jüri Uluots Peaminister- Otto Tief Rahvavalitsuse juht- Johannes Vares Esimene sekretär- Karl Sära
rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu. Inimesed diskrimineerivad põhiliselt oma eelarvamuste või veendumuste tõttu näiteks erineva rahvuse esindajaid(nt mustlased, türklased jne). Mustlased on Euroopas erinevatesse riikidesse hargnenud. Osa nende kultuurist on ennustamine ning sageli peetakse neid ka varasteks. Selline aegunud arvamus põhjustab näiteks selle, et mustlasi ei taheta eriti tööle võtta ning naabriteks jne. Diskrimineerimise tõttu peavadki nad enda elatamiseks hakkama tänavatel kerjama, varastama või muud taolist. Kui rahvuse tõttu diskrimineerimine oleks olemata olnud, ei peaks sellise probleemiga tegelema. Sarnaselt rikutakse inimõigusi iga päev Põhja-Iirimaal, kus kaks erinevat usulahku on jaoutunud erinevate linnaosade vahel ning inimesi tapetakse iga päev nende usutunnistuse tõttu. Seda teavad kõik, kuid probleemi
Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues päästab ta Gringoire´i Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Chateaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre. Teose jooksul juhtus palju asju. Tegelaskond oli suhteliselt laiali koguaeg. Quasimodo oli alati omaette. Sattus harva rahva ette. Esmeralda aga armastas tantsida ja teda vaatasid koguaeg kõik. Ja suhtles paljudega. Põhiline mis teoses toimus oli Jumalaema kiriku kirjeldamine. Tegevust oli väga vähe. Alles väga lõpu poole toimus väga huvitavaid asju. 4. Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelaste süsteemis:
Kultuur: 3. Võrdle Nõukogude ja Saksa okupatsiooni Eestis Sarnasused Erinevused Ei tunnistanud Eestit Saksa ei küüditanud Repressioonid Saksa ei teinud massirepressioone Ideoloogia pealesurumine Saksa hävitas juute ja mustlasi Tsensuur Saksal eestlaste suurem toetus Juhikultus Ideoloogiate erinevus Kontroll Saksa ei teostanud natsionaliseerimist Saksa käitus paremini 4. Nimeta tegureid, mis põhjustasid Eesti elanikkonna vähenemist 1940-1949
ostulubade alusel-õitsele puhkes-spekulatioon.Oluline roll oli eesltaste loodud Eesti Rahva Ühis-abi,mille eesmärk oli abistada sõja ajal kannatanuid-ühisabi keskendus toidu,seemneviljade,küttepuude,rõivaste jaotamisele. Repressioonid ja genotsiid Saksa okupatsiooni aastail hukati u. 7800 Eesti elanikku.Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse,ennekõike juutide täielikku hävitamist,hukati ilma südistuse ja kohtuotsuseta kõik juudi rahvusest isikud.Samamoodi hävitasid nad ka mustlasi,mustlaskond tapeti peaaegu täielikult.Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest(15000) moodustasid nõukogude sõjavangid,enamik neist suri vangilaagris nälja,haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu,osa hukati. Eestlased sõdivate poolte relvajõududeks Suvesõja päevil sales u 1500 eesltast Saksa sõjaväe kooseisus võitluses pUnaarmee vastu,need saadeti aga laiali kuna Euroopa loomisel pidavat vere au kuuluma ksnes sakslastele,siis liitus u44000 mees organist.
Varustati toiduainetega, seemneviljaga, küttepuudega jms. Saksa okupatsiooni ajal hukati u 7800 Eesti elanikku,enamik olid eestlased. Repressioonid said tõelise hoo sisse pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Vanglad täitusid poliitiliste vangidega. Aga terroriohvreid oli vähem võrreldes Nõukogude okupatsiooniga. Natside rassiteooria nõudis juutide täielikku hävitamist. Põhjuseta hukati kõik juudid. Eesti hukati kokku umbes 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlasi. Nad tapeti täielikult ja see etniline grupp lakkas olemast. Kõige rohkem hukati sõjavange, 15000. enamik nendest suri vangilaagris nälja, haiguste ja halbade elutingimuste tõttu. Suvesõja ajal osales u 1500 eestlast Saksa sõjaväe koosseisus võitluses Punaarmee vastu. Omakaitse asendas Kaitseliitu ja oli mõeldud Eesti puhastamiseks Punaarmeeriismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamiseks. Uued vabatahtlikest koosnevad väeosad-idapataljonid ja politseipataljonid.
Édouard kujutas väikest Leoni mitmel oma maalil. 18501856 õppis Manet akadeemilist stiili viljelenud kunstniku Thomas Couture'i juures ning harjutas kätt Louvre'is vanade meistrite töid kopeerides. 1856 asutas Manet oma stuudio. Tema selle aja maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade lihtsustamine ja üleminekutoonide vältimine. Tema selle aja loomingut iseloomustab realism. Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega". "Kontsert Tuileries' aias" 1862 valmis tal maal "Kontsert Tuileries' aias". See on inspireeritud Halsist ja Velázquezest. Manet kujutas sellel oma sõpru, kunstnikke, kirjanikke ja muusikuid, ning lisas teiste sekka autoportree. Maali õhustik kajastab seda, millisena Tuileries' aed välja nägi, ning võib ette
kui nad saavad ilma tööl käimata nii kõrgeid summasid, siis milleks üldse tööd teha. See on, aga ülekohtune nende suhtes, kes käivad tööl ja teenivad raha, aga peavad maksma kõrgeid makse, et need, kes ei saa tööl käia, saaksid häid toetusi ning kõigil oleks hea elada. Kolmandaks on minu meelest hea elada heaoluühiskonnas immigrantidel. Näiteks külastades heaoluriikide suurlinnu võid linna tänavatel kohata palju mustanahalisi, moslemeid, mustlasi jne. Kohalikke võid hoopis rohkem kohata väljaspool linnu. Kuna neid tuleb aina juurde just ülavalpool nimetatud riikidesse, siis see peab tähendama, et nendes riikides on hea elada. Nendes saavad nad hea töö ja raha, head elutingimused, turvalise elu lastele jne. Nii pole üldse imestada miks nad valivad Euroopa riike oma uueks koduks. Aga nende niivõrd suur sissevool toob kaasa suuri probleeme. Riikides on töö puudus, kuna immigrandid võtavad
Vile andis Quasimodo. Quasimodo andis talle vile sellepärast, et kui ta hädas on siis ta vilistaks selle vilega ning ta tuleb talle kohe appi 21. Millal Esmeralda vilet kasutas? Siis kui tema juurde tuli Claude Frollo. 22. Kes viisid Esmeralda Jumalaema kirikust ära? Claude Frollo ja Gringoine. 23. Kuidas sattus Esmeralda rotiaugu asuku mõjuvõimu alla? Esmeralda sattus tänu Claude Frollo pärast rotiaugu asuku mõjuvõimu alla. 24. Miks rotiaugu elanik ei sallinud mustlasi? Sest mustlased olid ta tütre ära varastanud. 25. Miks tema suhtumine Esmeraldasse muutus ja ta Esmeralda oma auku varjule võttis? Ta sai teada, et Esmeralda oli tema tütar. Ta võttis Esmeralda oma auku varjule sellepärast, et ta ei tahtnud , et ta tütar ülesse puuakse. 26. Kuidas said soldatid teada,et Esmeralda on rotiaugus? Soldatid said teada tänu sellele, et Esmeralda kuulis Phoebuse häält ning hüppas
Juuli alguses metsavennad ründasid punaarmeed. 10.juulil oli Tartus rahvaülestõus. SAKSA OKUPATSIOON: 5.dets 1941 allutati Eesti Berliini ministeeriumile, mida juhtis Alfred Rosenberg. Saksa võimud määrasid toiduainete müüginormid. 1943.a hakati maasid tagastama. Elatustase langes. Eesti Rahva Ühisabi eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatajaid.1.juuliks 1942. sai eesti juudivabaks.1942-st aastast toodi juute eestisse koondus- laagrisse. Hävitati ka mustlasi. Loodi omakaitse, mis asendas kaitseliitu. Augustis 1942 kuulutati Eesti SS-leegioni asutamine. 1943.a sundvärbamine.1943.a suvi saadeti pataljon Narva rindele. Põgeneti Soome, juht Karl Talpak. 1944.a moodustati Jalaväerüge- ment 200 eesti vabatahtlikest soomes.1944.a augustis naasid pooled. 1941.a suvel võitles venemaa pinnal sakslaste vastu 22.territoriaalne laskurkorpus(7000 eestlast).1942.a sügiseks formeeriti Uuralites 8. Eesti laskurkorpus. AASTA 1944: 1944, jaan
kuid serblastest eristab neid see, et nad kasutavad ladina tähestikku. Viimasel ajal kõneletakse eraldi horvaatia ja serbia keelest. Teine rahvuslikul pinnal olev erinevus seisneb selles, et horvaatid on katoliiklased , serblased aga õigeusklikud. Rahvastikust 58% elab linnades. Teised väemusrahvused on bosnialased, piirialadel slovvenid ja ungarlasi , Itra ps. Leidub ka itaalasi,kuid ka väesel määral ka albaanlasi, tsehhe, slovakke, mustlasi, makedoonlasi, monteneegrolasi, austerlasi ja ukrainlasi. Kohustuslik kirjandus Geograafia põhikoolile 5. osa lk 119-121 a:Kalev Kukk. http://et.wikipedia.org/wiki/Horvaatia http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Croatia.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Croatian_Coat_of_Arms.s http://www.shopping-city-zagreb.com/res/bilder/upload/th EE 15 ,,Maailma maad" lk210 aõ:Eesti Entsüklopeediakirjastus AS 2007. http://transitionculture
Selle tõttu oli ta väga õnnetu. Ema arvas, et mustlased olid Esmeralda varastanud, ning sellest sai alguse ta mustlaste vihkamine. Teose lõpus, leidis Esmeralda ema oma tütre üles. Teosest võis välja lugeda ka mustlaste tegelikku käitusmisest ja temperamendist, vahel juhtis neid valedele teedele. mustlastel polnud tegelikult Esmeralda kadumisega mingit pistmist(teose lõpu poole) ja Esmeralda ema oli mustlasi ülekohtuselt vihanud. 3. Claude oli äärmiselt südamlik inimene, kes täitis minu südame küll rõõmuga. Olgugi, et ta vend oli joodik, ebaküps ja nõrk (vaimselt) inimene, andis ta ikka talle raha, kui tal selleks võimalus oli ja kui vend seda küsis, ta lootis, et kunagi tuleb vennalgi mõistus pähe, ja ta saab normaalset elu taastama(alustama) hakata. Ka Quasimotot aitas ta väga palju. Võibolla kõige olulisemaks oli tema jaoks just kellade tõmbamine,
Saksamaa 17. Mis riigi armees sõdisid soomepoisid? Soome 18. Mis riigi armees sõdisid korpusemehed? NSVL 19. Võrdle NSVLi ja Saksamaa okupatsioonipoliitikat Eestis aastatel 1940-1944. Too välja kaks sarnasust ja kaks erinevust. Sarnasus 1) Mõlemad vangistasid või tapsid poliitikuid ja muid tähtsaid tegelasi. 2) Mõlemad kehtestasid range kontrolli kõige üle. Erinevus 1) NSVL kohtles eestlasi jõhkramalt ( massiküüditamine), aga Saksamaa tappis vaid juute ja mustlasi. 2) Saksamaa kasutas tööstustarbeid rohkem enda kasuks ära kui NSVL. 20. Kes oli H. Mäe? Eesti omavalitsusjuht 21. Kes oli K. Litzmann? Eesti kindralkomissar 22. 1939. a. oktoobris oli Eesti rahvaarv 1 130 000. 1945. aasta lõpuks aga 850 000. Nimeta kolm põhjust, miks kaotas Eesti 6 aastaga veerandi oma elanikkonnast? *Massiküüditamise käigus surid paljud nälga või tapeti. * Sundmobilisatsioon ning sõjaohvrid. * Suur põgenemine. 23. 1944. a
• Suur hulk natsionaliseeritud maavarasid • Suruti peale oma ideoloogiat • Kestsid suvest suveni ERINEVUSED • Okupatsiooni kestvus-NSVL 1 aasta, Saksa 3 • Eestlasi vägedes 2/3, vene vägedes 1/3 • S.Eesti Rahva Ühisabi, V.ei hoolinud, kuidas inimesed toime tulevad • S.vähem ohvreid, V.tuhandetes tapetuid, küüditatuid • S. natsisism, V.maksism-leninism • S. aeti taga juute ja mustlasi, V. Nõukogude okupatsioonide vaenlasi • NSVL-kõik riigistatud, S-väiksed erandid, aga tugev plaanimajandus • V. Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulusid eestlased • S. Eesti kindralkomisaraat, kuhu kuulusid peamiselt sakslased
endale õiguse sekkuda inimeste eraellu. Ametliku poliitika osaks sai juutide tagakiusamine. Natside propaganda väitis, et kõik tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad on juutide meelevallas ja et nad sepitsevad kommunistidega vandenõud ja tahavad Saksamaa võõrriikidele maha müüa. 1935. jõustus mitu seadust, mis piirasid juutide poliitilisi-ja kodanikuõigusi. Suur osa saksa juutidest oli sunnitud riigist lahkuma. Need, kes seda ei jõudnud saadeti surmalaagritesse. Alamrassideks peeti ka mustlasi ja slaavlasi. Julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused pidid nt. Üles ustavust juhile. Peale pruunsärklastelt relvade äravõtmist, muutus hirmuvalitsuse tugisambaks SS. Algselt oli see Hitleri ihukaitsevägi, mida juhtis H.Himmler. SS-le allutati riiklik salapolitsei Gestapo. Selle kõrval jälgis korda ka riiklik politsei, mis ei allunud otseselt natside parteile. Majanduse riiklik reguleerimine Natsid tulid võimule majanduskriisi ajal
Esmeralda Rahvuselt oli ta mustlane. Ta oli noor ja armas. Esmeralda oli väga abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja zonglöörida. Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke kelle nimi oli Djali . Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda. Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas ja kurt kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Probleemid teoses Teost läbivad kaks probleemi esiteks vastamata armastus. Selles romaanis on preester armunud hurmavasse kaunitari Esmeraldasse, preester tahab teda iga hinna eest endale saada. Kuid Esmeralda on omakorda kõrvuni armunud kapten
omapärane kultuur ja sajandeid kestnud traditsioonid, millest kõigest annan parema ülevaate järgmises peatükis. 1.1. Päritolu Mustlased on India päritolu tumedanahaline rändrahvas, kes arvatavasti rändasid Põhja- Indiast üheksandal ja kümnendal sajandil Ees-Aasiasse ja Bütsantsi. Alates viieteistkümnenda sajandi algusest valgusid nad kogu Euroopasse. (EE 1992, sub mustlased) Tänapäeval elab enim mustlasi Hispaanias, Rumeenias, Türgis, Prantsusmaal, Ungaris, Kreekas, Venemaal, Itaalias, Serbias, Slovakkias, Saksamaal ja Makedoonias. (Romani people 2010) Aegade jooksul on mustlasi palju tagakiusatud. Pole ühte kindlat põhjust, miks neid ei sallita, ilmselt on tekitanud probleeme nende elukombed, mida ei suudetud mõista. Kuigi ka tänapäeval esineb peaaegu igas Euroopa riigis nende ahistamist ja tagakiusamist, pärinevad
ennekõike juutide täielikku hävitamist. Sõja eel Eestis elanud juutide enamik oli põgenenud koos Punaarmeega venemaale, kuid siiski jäi siia maha umbes 1000 juudi rahvusest inimest. 1 juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba." Alates 1942 aastast hakkasid saksalsed tooma Eestisse juure teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hinnanguliselt hukati Eestis umbes 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitasid natsid ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt kuni 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. EESTLASED SÕDIVATE POOLTE RELVAJÕUDUDES Suvesõja päevil osales umbes 1500 eestlast Saksa sõjaväe koosseisus võitluses punaarmee vastu. Need metsavendade salkadest moodustunud vabatahtlike üksused saadeti aga pärast eesti hõivamist okupatsioonivõimude käsul laiali
Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta ainuüksi rahvusliku kultuuri alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud. 1. 07. 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,, Eesti on juudivaba ,,. Alates 1942. a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu hukatutest moodustasid sõjavangid. ~15 000. Muudatused elus- olus ja kultuuris : Normid, puudus tarbeesemetest. Puukingad ! Saksa propaganda. Saksa keele osatähtsuse tõus koolides, koolimajad Saksa sõjaväe kasutuses. Saksakeelne asjaajamine. Eesti rahvuslaste tegevus O. Tief. Eestlased NSVL sõjaväes : 1941 suvi. Mobilisatsioon- 33 000 kutsealust ehituspataljonidesse, talvel suri neist 1/ 3. Evakueerimine- ~25 000 inimest. (Nendest loodi) ( mob. Moodustati
16. Mida püüdis barokk teha erinevate kunstiliikidega võrreldes renessansiajastuga? Renessansiajastul oli iga kunstiliik iseseisev, barokk aga kaotas piirid arhidektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel ning püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. 17. Kes oli Itaalia barokiajastu maalikunstis nn. naturalistlikuma suuna esindaja? Keda ta oma maalidel kujutas? Michelangelo da Caravaggio, lihtrahvast: mustlasi, pillimehi, joodikuid, kaardimängijaid, religioosseid sündmusi, usutegelasi 18. Missugustel teemadel maalid katsid barokiajastul kirikute ja losside seinu ning lagesid? Suured usulistel teemadel loodud kompositsioonid, mütoloogilise ainestikuga teosed. 19. Mida tähendab nn. „keldriluugivalgus“? Ülalt, ühest punktist langev valgus. 20. Kolm Hispaania barokiajastu maalikunstnikku. El Greco, Diego Velazquez ja Bartolome Esteban Murillo. 21
10.Hollandi zanrid e. Olustikumaal Frans Hals(maalis naeratavaid inimesi) ,,Naeratav kavaler" Uued zanrid tekkisid, vaikelu e. Natüürmort, olustikumaal, Väga palju oli kunstnikke , keda nim. ,,väikesteks hollandlasteks", nende maalide väikeste mõõtmete tõttu , maalid olid mõeldud tavakodanike elutubadesse Frans Hals(1581/85-1666; peetakse Hollandi maalikoolkonna rajajaks ja suurimaks Portreemeistriks; portreed kaaskodanikest; suured grupipildid; maalis mustlasi; kõrtsi külastajaid) ,,Haarlemi nõid" töödes elurõõmu , naeratavad inimesed ,,Naeratav kavaler" Rembrandt Harmenz van Rijn (1606-1669;väga hea graafik; maalija; algul maalis Piibliteemasid; looming on vaos hoitud;kinnine ; sügav; eriliselt peen heledate, tumedate toonide astmestamine ning lemmikvärvideks olid pruun ja kuldkollane;1634 abiellus rikka Sashiaga;1642 suri Sashia ning majanduslik olukord hakkas allamäge minema)
rahvusest isikud Eestisse oli jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last 1. juulil 1942 raporteeriti: "Eesti on juudivaba." alates 1942 hakati Eestisse tooma juute teistest Euroopa riikidest ja nende jaoks rajati 20 koonduslaagrit hukati umbes 10 000 Euroopa juuti sama süstemaatiliselt hävitati ka mustlasi, umbes 800 inimest, ajalooline etniline grupp lakkas olemast nõukogude sõjavangid 15 000 hukkunut. Enamik suri vangilaagris haiguste, nälja ja kahvade elutingimuste tõttu, osa hukati Eestlased sõdivate poolte relvajõududes: Saksa poolel: Saksa sõjavägi 1500 eestlastvõtlus Punaarmee vastu metsavendadest vabatahtlikest moodustunud Omakaitse 44 000 meestEesti puhastamine Punaarmee riismetest ja sõjaliselt oluliste
Osa laagreid tegutses lühemat, osa pikemat aega. Kiviõli koonduslaager Kokkuvõte Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini (1990. aastal, teatas Auschwitz-Birkenau surmalaagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Mustlasi hukkus 220 000 kuni 800 000. 1942 1944 hukkus Eesti laagrites mahalaskmise, haiguste ja nälja tõttu u 10 15 tuhat juuti. Eestis vangis olnud Euroopa juutidest jäi sõja lõpuks ellu ligikaudu 170 inimest.. Holokausti ohvrite mälestuspäeva tähistatakse enamikes Euroopa riikides 27. jaanuaril. Potsdami tänav Berliinis peale Kristallööd
teooriaid: ühe versiooni kohaselt tuleneb flamenco ladinakeelsest sônast "flamma" ehk tuli.Arvatakse, et flamenco juured ulatuvad tulekultuse aegadesse, sest algselt oli tants rituaalne.Arvatakse ka, et flamencotantsu ja laulu olemust iseloomustavad väga hästi märksônad leegitsev, tuline jne. Hispaania keeles on flamencole erinevad tähendused: * flaamlane, flaamipärane. Kuna suur osa mustlastest saabus Hispaaniasse Flandriast-siis hakati nii mustlasi kui ka nende tantsu ja laulu kutsuma flamencoks. * kônekeeles ka kergemeelne, jämedakoeline, praalia, ärpleja * flamencoga seostatakse ka sôna flamingo, sest tantsu graatsilised liikumised (eriti naiste tantsus), majesteetlik hoiak ja kostüümid meenutavad flamingo lindu. Arvatakse ka, et môiste flamenco on tekkinud arabia keelsete sônade "felag" ja "mengu" - felagmangu - valesti hääldamise tulemusena. Tôlkes tâhendab see pôgenikust talupoega.
· "Ruy Blas" (1838) Raamatu peategelased Pierre Gringoire- Reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda- Mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djail. Quasimodo- Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Claude Frollo- Jumalaema kiriku ülemdiakon. Phoebus de Chateaupers- Kuningliku kaitseväe kapten. Gudule- Rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid tema imeilusa tütre. Teose probleem Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Claude on armunud imeilusasse Esmeraldasse ja soovib teda iga hinna eest endale saada. Aga naiivne tütarlaps nagu ta on on ta hoopis sissevõetud Kapten Phoebusest, kes on naistemees ja kelgar ega näe Esmeraldas muud kui pelgalt väikest seiklust
pettuda. Kõrgema võimu Eesti alal sai Saksamaa sõjaväeline valitsus, sellele allus täielikult ka väheste võimupiiridega tsiviilvalitsus, Eesti Omavalitsus. Saksa okupatsioonile tekkis samuti opositsioon, ent see ei tegutsenud sakslaste vastu siiski sõjaliselt, sest veelgi enam kardeti nõukogude võimu taastumist. Saksa okupatsiooni ajal toimus Eestis ka mitmeid kuritegusid: tegutsesid koonduslaagrid, tapeti juute, mustlasi ja kommunistideks peetud inimesi. Saksa võimud represseerisid ka mitmeid Eesti rahvuslasi, kuid viimaseid enamasti vaid vangistati. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 5 Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna
milline osa on olnud ladina keelel ja teistel keeltel. Aastal 1852 ilmus Wiedemanni mahukas Läänemeremaade taimestikku kirjeldav teatmik, milles on kirjeldatud taimede levikut, kasutatavust ja kasulikkust. Eestimaa Kirjanduse Seltsi liikmena pidas ta 50 loengut, 1847 rääkis ta ladina ja kreeka keele muutumisest romaani ja uuskreeka keelteks. Muundumine on seotud füsioloogia ja psüühikaga. Pikemas mustlasi käsitlevas uurimuses seob ta mustlaskeele päritolu india keeltega. 1840. aastal ilmus trükis töö inimkonna kõne tekkest ja keelte arenemisest. Erinevalt paljudest teistest oma aja keeleteadlastest on ta veendunud, et heebrea keel pole ürgkeeleks, selleks ei saa olla ükski tänapäeval kõneldav keel. Ja et keelte suguluse määramisel peab uurimise all olema sõnade võrdlemise kõrval ka grammatikate vaatlus. (Ariste 1973:29-30)
Olulist rolli etendas eestlaste algatusel loodud Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nüukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele. Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Toimis natside rassiteooria, mis nõudis ennekõike juutide hävitamist. Hinnaguliselt hukati Eestis umbes 10000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlasi. Suurima rühma hukkunutest moodustasid sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälga, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. Sakslaste korraldusel hakati formeerima uusi vabatahtlikest koosnevaid väeosi- ida- ja politseipataljone. Augustis 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine. Kuna vabatahtlike värbamine ähvardas läbi kukkuda, hakati noormehi sundvärbama, mille tulemusel kasvas leegionäride arv 1944.a alguseks 11 000 meheni, kellest moodustati 20
Olulist rolli etendas eestlaste algatusel loodud Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatajaid. Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistidele ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Hävitati mitmeid rahvuseid, enne kõike juute. Samuti hävitati ka mustlasi. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest moodustasid nõukogude sõjavangid. Umbes 1500 eestlast osales Saksa sõjaväe koosseisus võitluses Punaarmee vastu, mis saadeti aga laiali. Liituti vabatahtliku organisatsiooniga Omakaitse, mis asendas Kaitseliitu. Sakslaste korraldusel hakati tegema uusi väeosi. Näiteks idapataljoni ja politseipataljone. Taheti maksta kätte kannatuste eest, kuid samas häiris ka natsireziim. Kuulutati välja ka
Ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta hukati kõik juudi rahvusest isikud. Enamik sõja eel Eestis elanud juute põgene Punaarmee lahkudes Venemaale. Mitmed eestlased püüdsid juutide kaitseks välja astuda, kuid katsed jäid edutuks. 1. juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba." Alates 1942. aastast hakkasid sakslased tooma juute teistest Euroopa riikidest. Rajati 20 koonduslaagrit. Eestis hukati keskmiselt 10 000 Euroopa juuti. Natsid hävitasid ka mustlasi. Sõja eel oli mustlasi Eestis umbes 800, kuid peaaegu kõik tapeti. Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest moodustasid nõukogude sõjavangid (umbes 15 000). Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. Eestlased sõdivate poolte relvajõududes Suvesõja päevil osales umbes 1500 eestlast Saksa sõjaväe koosseisus Punaarmee vastu. Pärast Eesti hõivamist saadeti need üksused okupatsioonivõimude käsul laiali.
Roland, mis on varjupaigaks patukahetsejatest pidalitõbistele ja leskedele kes otsivad peavarju välismaailma eest. Jutustaja pöördub grupi naiste poole, kes on teel Tour Rolandisse, et viia kooki õde Gudule'ile, erak kes on viimased 18 aastat kongis palvetanud. Ta on kuulus mustlaste vihkaja, eriti Esmeralda. Ühe naise väitel meenutav see lugu naisest Paquette la Chantefleurie, kes vihkas Egiptuse mustlasi. Ta olevat alati last tahtnud ja adopteeris väikese tüdruku kui oli 16. Laps tegi ta väga õnnelikuks. Ta isegi kaunistas sametist kingakesed sobilikud printsessile, kui ta suureks kasvab. Ühel päeval tulid linna rändmustlased. Samal ajal kui Paquette oma ennustust kuulas, et ta lapsest saab ükspäev kuninganna, otsustasid teised mustlased lapse röövida ja asendada ta inetu ühesilmse lapsega. Kohkunult, olles kindel, et egiptlased sõid ta lapse, kaotab ta aru ja haihtub ühel päeval
Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron, Váh. Rahvastik Keeled Ametlikuks keeleks on slovaki keel. 10% rahvastikust räägib ungari keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Nn Zips'i saksilased (Zipsersachsen) on üks osa keskajal ja uusaja alguses Karpaatidesse asunud sakslastest. Kõige tuntum Slovakkia sakslane on Slovakkia Vabariigi teine president Rudolf Schuster. Rahvuslik koosseis 5,5 miljonit inimest. 109 in/km2. Rahvastiku koostis: 86% slovakid, ungarlased, 9,7% lõunas, 1,7% mustlasi ametlik, tegelikult rohkem registreerumata või registreerunud ungarlaste või slovakkidena. Neil on niisugune kord, et nendes regioonides, kus on vähemusi 20% või enam, on informatsioon kahes keeles ja turistil on kerge ära arvata, milline rahvus antud regioonis peale slovakkide domineerib. Maa on üldiselt katoliiklik. 69% rooma-katoliiklased. 7% on protestante, 5% kreeka-katoliiklasi ja 13% ateiste. Usundid Rooma-katoliiklasi on 60,3%, protestante 6,2% rahvastikust. Majandus
1853 kuni 1856 külastas ta Saksamaad, Itaaliat ja Madalmaid. Selle aja jooksul sai ta palju mõjutusi Hollandi kusntnikult Frans Halsilt, hispaanlaselt Diego Velazquezilt ja Francisco Jose de Goyalt. 1856 avas 24-aastane Edouard Manet oma stuudio. Tema stiili sel ajal iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, detailide lihtsus ja üleminkutoonide vältimine. Võttes omaks praeguse realismi stiili, maalis ta ,,Absinti jooja" (1858-59). Ta maalis kaasajale omaseid teemasid: kerjuseid, lauljaid, mustlasi, inimesi kohvikutes ja härjavõitlusi. Religioosseid, mütoloogilisi ja ajaloolisi teemasid kasutas ta vähe, kuid siiski valmisid tal "Pilgatud Kristus" ja "Kristus inglitega", mis asuvad praegu Chicago Kunstiinstituudis ja New Yorgi Metropolitani Kunstimuuseumis. 4 ,,Absinti jooja" 5 Manet kunstnikuna Manet rohmakas maalimisstiil ja tema tööde fotole omane valgustus olid omal ajal uudsed.
Ø Piibli ja mütoloogiaainelistel maalidel on maalitud lihtrahvas igapäevaelus, kasu- tades uut kompositsioonivõtet-tegelased ei poseeri,nende asendid on juhuslikud, nt seljaga vaataja poole.Kujutatavad ei ole näoga vaataja poole suunatud Ø Oma maalidel kasutas ta keldriluugivalgust ehk valgus on suunatud ülevalt vasakult kompositsiooni keskmesse Ø Tema maalidel näeb tihti tüüpe lihtrahva hulgast- mustlasi,pillimehi,kaardimängi- jaid ja joodikuid Ø Reaalsus tema maalidel ( inimestel kortsus nahk,soonilised käsivarred,mustus, riided ning materiaalsed esemed nagu nt puuviljad, kausid jms olid lausa kombitavad). Oluline oli liikuvus ja elujõulisus Ø Ka religioosseid tegelasi kujutab ta olustikulistena, ilma aupaisteta Ø Click to edit Master text styles Second level Michelangelo da Caravaggio Third level
annaabi.ee 
