jaanuar 1832 Pariis 30. aprill 1883 Pariis) on Prantsuse maalikunstnik ja revolutsionäär vastu enda tahtmist. Ta soovis ametlikku tunnustust, kuid lugupidamatus vanadesse meistritesse ja kontrastide kasutamine põhjustasid hoopis pahameeletormi.Oma töödega ,,Eine murul" ja ,,Olympia" andis ta palju inspiratsiooni noortele kunstnikele, kes kujundasid välja impressionismi. Tema töödest räägiti palju, kuid iseennast ta impressionistiks ei pidanud. Tänapäeval käsitletakse Edouard Manet koos teiste impressionistidega. Edouard Manet Nooruspõlv 3 Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli Rootsi kuninga Karl XIV Johani ristitütar. Isa Auguste Manet oli kohtunik ja ootas, et ka Édouard seoks oma elu õigusteadusega. Edouardi onu Charles Fournier julgustas
Édouard Manet Édouard Manet (23. jaanuar 1832 Pariis 30. aprill 1883 Pariis) oli prantsuse maalikunstnik. Édouard Manet' tuntuimad teosed on "Eine murul" ja "Olympia". Need tekitasid kunstniku eluajal palju kõneainet ja mõjutasid tugevalt noori kunstnikke, kes kujundasid välja impressionismi. Manet ise ei pidanud end impressionistiks, kuid tänapäeval käsitletakse teda tavaliselt koos teiste impressionistidega. Manet sündis jõukasse ja heade sidemetega perekonda. Tema ema Eugénie-Desirée, sündinud Fournier, oli pärastise Rootsi kuninga Karl XIV Johani ristitütar. Isa Auguste Manet oli kohtunik ja ootas, et ka Édouard teeks karjääri õigusteaduses. Kuid onu Charles Fournier julgustas poissi kunstiga tegelema ja viis teda sageli Louvre'isse. 1841 astus Manet keskkooli
[6] sotsiaalselt tundlikel teemadel. Teise Keisririigi aegsete olude sunnil piirdus tema teemadering eraelu ning jõudehetkede kujutamisega. Realism on 19 sajandi teisel kolmandikul G. Courbet' rajatud maalistiil[1]. Realism kui kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid need olevat põlastusväärsed ning üritasid kujutada ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. Realistidelt oodati objektiivsust, nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane.
tumedate värelevate täpikestena antud jalutajatega. Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir (1841-1919). Ta maalid kaunitest, õrna lapseliku näoga täidlastest naistest või siis linnarahva lõbustustest ja rohelisse sõitudest on loodud erilise maheduse ja pehmusega. Impressionistide rühmitusega seotakse mitmeid kunstnikke, kes ise päris puhtakujulised impressionistid polnudki, näiteks Edouard Manet (1832-- 1883), kelle tööd "Olympia" ja "Eine roheluses" olid kunstinäitustel palju kära tekitanud nii oma maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Manet oli impressionistide sõpruskonnale pigem vanem sõber ja toetaja nende võitluses oma kunstile eluõiguse saavutamise eest. Kunagi ei omandanud päris impressionistlikku pintslitehnikat Edgar Degas (1834-1917), kuid teda ühendab impressionistidega ta tööde nagu juhuslikuna 4
roheline ja punane) kõrvutamist. Motiivid on sageli valitud keskaja ajaloost või Põhja-Aafrika olustikust. Teemadeallikaks kasutas ka inglise kirjandust (nt W. Shakespeare). Delacroix' tuntuimaks teoseks on ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", millega tervitas 1830nda a revolutsiooni. C. COROT põhiliselt maastikumaalija, lähtus elavast loodusest. Tema maalid olid lüürilise meeleoluga, sumeda ja õrna hallika koloriidiga. Nt ,,Nümfide tants" ja ,,Maastik kolme figuuriga". 6. Realism Prantsusmaal Eemaldumine romantismist ei olnud järsk, vaid sujuv ja algas maastikumaalist. J. COSTABLE austas eeskujuna hollandlasi, maalis oma kodukandi külaühiskonda. Tema suuri maale ettevalmistavad etüüdid on maalitud otse looduse järgi ning seetõttu objektiivsemad. Ta on maalinud palju maale väiksest külast Salisburyst - ,,Salisbury vaade" Barbizoni koolkond. Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel
1911.aastal suri Alice. Viimastel eluaastatel Moneti tervis halvenes. Tema silmi varjutas kae. See mõjutas tema värvitaju ja ometi jätkas ta maalimist. Pikka aega keeldus ta operatsioonist, kuna kartis pimedaks jäämist. 83-aastaselt käis ta operatsioonil, mis oli edukas ja taas hakkas Monet suure innuga maalima võttes ette tohutult suuri töid. 1926.aastal avastati Monetil kopsuvähk ja ta suri samal aasta lõpus. Teised kuulsamad impressionistid on Edouard Manet, Edgar Degas ja Auguste Renoir EDOUARD MANET (1832-1883) Manet sündis Pariisis aadliperekonnas. Tema ema oli sugulussidemetes Rootsi kroonprintsiga. Isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks tema jälgedes. Manet oli hästi haritud, kuid akadeemilistes seltskondades ei saanud eriti hakkama. Samuti suhtus ta eitavalt akadeemilisse kunstiharidusse. Maneti onu julgustas noort kunstnikku ja viis teda tihti Louvre äärde joonistama. 1850.a. asus Manet õppima kunstistuudiosse. Teda
Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ● ÉDOUARD MANET (1832 – 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad „EINE MURUL“ JA „OLYMPIA“. 1863.
Rogier van der Weyden- Lõuna-Madalmaade koolkonna meister, õige nimega Rogier de la Pasture. Tema teoseid iseloomustab dramaatiliste tunnete väljendamine ja värvide kooskõla. Rogieri kunsti ainestik haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. „Kristuse ristilt võtmine“- tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised. „Tarkade kummardamine“- rahulikum, valitseb pehme selgus. Hugo van der Goes- tegutses Gentis. Isoluumustab suurejoonelisus, rangus, võimas realism, sulav maalitehnika. Portinari altar- Uffizi muuseumis Firenzes. Itaalia kaupmehe Portinari tellimus. Sensatsioon, kõrgetasemeline peenmaal, õlivärvid olid teistele itaallastele eeskujuks. Hieronymus Bosch- pessimistlik fantast. Uskus, et inimene on armetu, määratud hukule. Tegi kolmeosalisi altarimaale: vasakpoolsel pildil pattulangemine, Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu pattudega, paremas servas karistus põrgupiinade näol. „Naarilaev“ „Püha Antoniuse kiusamine“
Kõik kommentaarid