50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2020-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
REIO12
Õppematerjali autor
Sotsialistide arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Selleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja selle raha eest luua kõigile võrdsed elutingimused. Sotsialistlikus ühiskonnas ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Töölistele anti valimisõigus. B: Need on kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Nende eesmärgiks oli demokraatia kukutamine ja diktatuuri kehtestamine. Kommunistide meelest oli tähtis klassivõitlus vaeste tööliste ja rikaste kapitalistide vahel. Vaesed pidid võimu haarama ja rikastelt vara ära võtma. Fasistidel ja natsidel oli oma rahvuse ülistamine ja kõik vaenlased tuli hävitada. I MS ajal haarasid kommunistid võimu Venemaal. Itaalias läks võim fasistliku partei kätte. Majanduskriisi ajal tulid Saksamaal võimule natsid ja kehtestasid diktatuuri. ISELOOMUSTA DIKTATUURI: Autoritaarne diktatuur riigis on võim ühe isiku või rühma käes, rahvas ei osale riigi juhtimises.
IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse.
1 IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 1917 Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. 1918 Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. 1919 Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku
· Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. · Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: Inglismaa suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine KESKTIIKIDE BLOKK (JA KOLMIKLIIT) · Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa, AustriaUngari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. · 1879.a. Saksamaa AustriaUngari liiduleping · Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu · Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma ,,loomuliku vastase" Prantsusmaa vastu. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt · AustriaUngari lähenemisala Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaa Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast. · 1882.a. Itaalia ühineb Saksa AustriaUngari liiduga
ka järk-järguliste reformidega 2) Vene enamlased- haarasid võimu sotsiaaldemokraatlikus parteis, juht Vladimir Uljanov(Lenin), nim. ka bolševism, neid toetasid Bulgaaria sotsiaaldemokraadid, ainus tee sotsialismile vägivaldne revulutsioon ja proletariaarse diktatuuri kehtestamine 3) Tsentristlik suund, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed leida. 4) anarhistid – klassiolukord likvideerida, kodanlik kord kukutada, ei pooldanud diktatuuri, eesmärgid lootsid saavutada atendaadiga suurriikide valitsejatele ning kõrgematele riigiametnikele, riiki pole vaja korraldada? 2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks
kultuurirahvusluse esindajatel ei pruugi poliitiline rahvuslus niivõrd olulist rolli mängida. Kuna Saksamaal peamiseks ühendajaks on Preisimaa, siis see hakkab ka oluliselt mõjutama ühinenud Saksamaa identiteeti/vaimsust. Preisimaal jääb vahele demokraatia areng, ja Preisimaa vaimne pärand kandub üle Saksamaa vaimsustunnetusele. Ühinenud Saksamaal ei kujunda rahvusidentiteeti rahva ühine poliitiline osalus. Ühinenud Saksa keisririigis ei ole demokraatiat ega parlamentarismi kuni II maailmasõja lõpuni. On küll riigipäev jne aga keiser ei pea sellega tegelikult üldsegi arvestama. I) Autoritaarne vaim, distsipliin, militarism, väikekodanlus, vooruslikkus, juhtiva kihi konservatiivsus (aristokraatliku tausta mõju). II) Föderalism, juhtiv tööstus- ja teadusriik, tööliste sotsialism. III) Keskklass võõrandub poliitikast (kodanlus ja haritlased) kuna nad ei pääse mõjule, sest riigi juhtimine on koondunud aristokraatia kätte (see
ja holokaustiteemaliste haridusprogrammidega tegelev organisatsioon International Task Force (ITF). 2005. aastal peeti Pühajärvel täienduskoolitusseminar, kus õpetajatega arutati, missugust õppematerjali oleks kooli vaja, ning töötati välja õppematerjali esmane struktuur. Taasiseseisvunud Eesti ajalooõpikutes on holokausti käsitletud nii Eesti ajaloo kui ka üldajaloo kursuses traditsiooniliselt Teise maailmasõja kontekstis. Viimase 10 aasta jooksul on teema aktualiseerunud ka välispoliitikas ning saanud avalikuks diskussiooniallikaks. Vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse otsusele 6. augustist 2002 on 27. jaanuar nimetatud holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude ohvrite mälestamise päevaks. 27. jaanuar on Auschwitzi koonduslaagri vabastamise aastapäevana valitsuse hinnangul sobivaim kuupäev, teadvustamaks erinevate inimgruppide tagakiusamist. ÜRO otsusega 1
amnestia); seadusandlik võim läks Pätsi kätte, kes valitses seadusi dekreetidena välja andes; loodi riiklik propagandatalitus; Tartu Ülikooli autonoomia kaotati; 1938. aasta põhiseadusega loodi tugev presidendiinstitutsioon, kahekojaline Riigikogu, mille osa liikmeid ei olnud valitavad vaid määrati presidendi või kutsekodade poolt või kuulusid sinna ameti poolest; 15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit Eesti vasakintellektuaalidest polnud EW ajal mitte keegi seotud kommunistliku parteiga (sinna astuti alles 1940. aasta teisel poolel). J.Vares ning J.Semper olid EW ajal tunnustatud ning auväärsed kirjandusinimesed, kes nautisid täiel rinnal „kodanlikke“ hüvesid ning armastasid luksust. Andresen jõudis (anda jutu järgi) marksismini läbi „arenemise“ ning mõjutas ja suunas palju Eesti vasakpoolseid kirjanikke ja kultuuritegelasi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid