periood, 3 kihti. 13 tuumalaeng ehk järjekorra number. 3) Al III A rühma järgi ----------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 6. Raud Fe. Füüsikalised omadused: * hõbevalge läikiv metall, * plastiline, kesk. kõvadusega, * magnetiline, * raske, * kõrge sulamistemperatuur, * hea soojus- ja elektrijuht, * keskmine peegeldusvõime. Keemilised omadused: * ei reageeri leelistega, * pole oksiidikihti, mis takistaks reaktsiooni, * keskmise aktiivsusega. Alumiinium Al. Füüsikalised omadused: * hõbevalge läikiv metall, * plastiline, pehme, * ei ole magnetiline, * kerge, * madal sulamistemperatuur, * hea soojus- ja elektrijuht, * hea peegeldusvõime. Keemilised omadused: * reageerib leelistega,
18.02.14 Metallide üldomadused Metalli üldomadusi on mitmeid. Esimeseks üldomaduseks on metalli värvus. Enamasti on metallid hallika värvusega. Ainult Au(kuld), Ag(hõbe), Cu(vask) ei ole hallika värvusega. Au on kollane, Ag on valge ja Cu on punaka värvusega. Need metallid asuvad I B rühmas. Metallid on ka head soojuse- ja elektrijuhid. Nendest kõige paremad on Ag, Au, Cu, Al. Metallidel on ka hea peegeldusvõime. Neile on iseloomulik metalne läige. Parima peegeldusvõimega on Ag(hõbe), sellest tehakse peegleid, ja teine väga heade peegeldusvõime omadustega on Al(alumiinium). Metallid on toatemperatuuril tahked, kuid Hg(elavhõbe) ei ole. Elavhõbeda sulamis temp. on -39oC. Madalama sulamistemperatuuriga metall on Hg, selle sulamis temp. On -39 C. Kõrgeima st. metall on W(Volfram, VI B rühm, element nr. 74), mille st. on 3410oC. Madalaim kt. on Hg ja kõrgeim kt. on W.
jõgede sängid on väga hõbedarikkad. Ometi ei leidunud ehedat hõbedat ega maaki kuigi palju. · Argentiinast ei leitud tegelikult nii palju hõbedat, kui loodeti ja seega tuleks hõbedamaaks pidada hoopis Mehhikot, kus 60.-70. aastail toodeti hõbedat rohkem, kui mujal. Hõbeda füüsikalised omadused · Hõbvalge värvusega · Plasitiline · Kerge · Hästi sepitstatav väärismetall · Parim soojus-ja elektrijuht · Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime Hõbeda keemilised omadused · Passiivne metall · Ei reageeri veega ega puhta õhuga · Ei tõrju happest välja vesinikku Hõbeda leidumine looduses · Võrreldes kullaga leidub teda 20 korda rohkem · Hõbe on looduses vähelevinud element · Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). · Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Hõbe reageerib · Konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O
CIE mõõdetakse spektromeetri abil ja arvutatakse välja valgesuseks vastavalt CIE võrrandile. ISO mõõdetakse efektiivsel lainepikkusel 457nm ja volframlambi abil.Seda väljendatakse absoluutse heleduse protsentides. Mõlemal kõrge väärtus tähendab kõrget valgesust. Läbipaistvus varjata musta värvi. Läbipaistvus näitab paberilehe võimet visuaalselt varjata musta trükki selle all oleval paberil. Mõõdetakse üksiklehe (mustal taustal) peegeldusvõime ja paksu paberivirna peegeldusvõime suhtena efektiivsel lainepikkusel 557 nm (roheline). Madal väärtus tähendab, et paber on läbipaistev. Pinnasiledus Näitab õhu kadu (ml/min) mõõtepea terasserva ja paberi vahel, kui mõõterõhk on 0,1 MPa ja õhurõhk 1,47 kPa (vähemalt 10 mõõtmist). Kõrge väärtus iseloomustab karedat pinda, madal siledat.Meetodit kasutatakse katmata paberite puhul. Pinnasiledus -Parker Print Surf'i järgi (PPS) Näitab õhu kadu mõõteplaadi terasserva ja paberipinna vahel. Tulemus
56% silmaga nähtav laine, 8% UV-d, 36% 56% silmaga nähtav laine, 8% UV-d, 36% Infrapunakiirgus, keha tunneb soojuskiirgusena. Infrapunakiirgus, keha tunneb soojuskiirgusena. Päikesekiirguse muutumine atmf-s Päikesekiirguse muutumine atmf-s U. pool atmsf-i sisenenud päikeekiirgusest jõuab maale. U. pool atmsf-i sisenenud päikeekiirgusest jõuab maale. ALBEEDO- tagasi peegeldusvõime. Veel väike.Maa ALBEEDO- tagasi peegeldusvõime. Veel väike.Maa keskm. 31%. keskm. 31%. Kiirgusbilanss Kiirgusbilanss Pos. Kui maale saabuv kiirgus ons uurem kui lahkuv. Pos. Kui maale saabuv kiirgus ons uurem kui lahkuv. Neg. Kui saabub maale vähem kui lahkub, tulemuseks Neg. Kui saabub maale vähem kui lahkub, tulemuseks jääaeg
Peamiselt katab maapinda lumi. Kiirgus peegeldub peamiselt lumelt kui heledalt pinnaselt tagasi, ning moodustab peegeldunud kiirguse. Raske on vaadata nii taeva poole, kus paistab Päike, ning alla, kust peegeldub valgus näkku. Oht on ülepäevituda ootamatutest kohtadest, näiteks kaelalt ja lõua alt. Üksikutes lumevabades kohtades osa kiirgust neeldub ning soojendab maapinda, see kiirgus on neeldunud kiirgus. Heleda lume tõttu on albeedo, ehk peegeldusvõime kõrgetes protsentides, võib ulatuda kuni 80%-ni. Maa annab ära soojuskiirgust, ning jahtub. Neeldunud kiirguse ning Maa soojuskiirguse vahe ehk kiirgusbilanss on selles piirkonnas negatiivne, mis tähendab, et aluspinnas neeldub vähem kiirgust, kui Maa ära annab.
Hõbe Hõbe on keemiline element järjenumbriga 47 Väärismetall Pehme metall, mis peegeledab valgust Sulab temperatuuril 960 0 C Aatomimass ümardatult 108 Hõbe Kasutati vanasti joodisena ning temast tehti peegleid Vähelevinud, kuid 20 korda rohkem kui kulda Leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl) Lisandelemendina leidub hõbedat plii, tsingi ja vasemaagis Omadused Hõbevalge värvusega pehme metall Vasest pehme, kullast kõvem Parim soojus ja elektrijuht Hea peegeldusvõime Hästi töödeldav Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit Väärismetall hõbe on ehete, lauahõbeda, müntide, hambaplommide ja peeglimetal Eesti Vabariigi 10, 100 ja 300kroonised mälestusmündid on vermitud sulamist hõbedaprooviga 925 Hõbedaproov näitab hõbeda massiosade arvu tuhande massiosa hõbedasulami kohta (proov 925 tähendab, et 1000grammis sulamis on 925 grammi hõbedat ja 75 grammi vaske). ick to edit Master text styles
· Kasutusalad: peeglid, patareid, mündid juveelitooted, hambaplommid, medalid, lauahõbe, fotopaber, filmid, valgustundlik klaas. · Minu kodus leidub: mündid, lauahõbe, medalid, hõbeehted,mobiiltelefonides, arvutites · Omadused: Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. · Füüsikalised omadused: - aatommass: 107,8682 - sulamistemperatuur: 961,93 °C - keemistemperatuur: 2162°C - tihedus: 10,5 g/cm3 - värvus: hõbevalge - agregaatolek toatemperatuuril: tahke - kõvadus Moshi järgi: 2,5
Metallid Metallide ehituse omapära • Metallidel on vähe väliskihi elektrone, mittemetallidel on neid rohkem. • Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. • Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) • Plastilisus – metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. • Tihedus – *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) • Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° Kulla värvus, ehete
Väärismetall Järjenumber 47 Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Ta kuulub väärismetallide hulka. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühm Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Omadused Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O
nõrgalt seotud. Fifth level · Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) Plastilisus metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. Tihedus *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° Soojus- ja elektrijuhtivus Parimad elektri- ja
Hõbe (Ag) paikneb perioodilisussüsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. aatommass tuumalaeng järjenumber elektrone prootoneid neutroneid 108 amü +47 47 47 47 41 Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. Füüsikalised omadused: Hõbe on hõbvalge värvusega, plasitiline, kege ja hästi sepitstav väärismetall. Ta on parim soojus-ja elektrijuht. Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime. Tihedus on 10,5 g/cm³ ning sulamistemperatuur 960°C. Keemilised omadused Hõbe on passiivne metall. Ta ei reageeri veega ega puhta õhuga ning ei tõrju happest välja vesinikku. Hõbe reageerib: · konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks.
antibakteriaalne. Leidumine Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii, tsingi ja vasemaagis. Omadused Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Mõju organismile Takistab enneaegset vananemist, vähendab erutust ja leevendab muret. Tootmine Kõige rohkem toodab hõbedat Mehhiko. Aastate jooksul on seda kokku 8428 tonni. Teisel kohal on Peruu 8031 tonniga. Ja kolmandal kohal on Kanada 7664 tonniga
Metallid konspekt Metallide füüsikalised omadused · Läige- metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub pärast metalli poleerimist. Parema peegeldusvõimega on Ag, In, Al, Rh, Pd. Metallide füüsikalised omadused · Värvus- enamik metalle on hõbevalged, Cu- roosakspunane, Au- kollane, Zn-sinakasvalge Metallide füüsikalised omadused · Plastilisus ja haprus- enamik metalle on plastilised, eriti plastiline on Au. Haprad metallid on Sb, Mn, Ru. Metallide füüsikalised omadused · Kõvadus- Leelismetallid, Sn, Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall
Metallid ja sulamid minu kodus Tänapäeval ümbritsevad meid mitmel pool väga erinevad metallid. Igapäevaelus me seda endale ei teadvusta ega pööra neile erilist tähelepanu, kuid ilma nendeta ei kujutaks me oma elu ettegi. Paljudes kohtades on metallid või selle sulamid asendamatud ja meile eluliselt tähtsad. Kõige lihtsam on tuua näide elektrijuhtmete näol. Ilma elektrijuhtmeteta ei oleks elektrit ja ilma metallideta poleks elektrijuhtmeid. Minu kodus on kõik juhtmed tehtud vasest, kuid on olemas ka alumiiniumist juhtmeid. Elektrijuhtmetes kasutamiseks on vask hea sellepärast, et ta on hea elektrijuht ja tal on väike eritakistus. Samuti leidub minu kodus vaske ehetes ja eurosentides. Teine väga tähtis metallide kasutusala on elektripirnide hõõgniidid. Minu kodus on need tehtud volframist. Volfram on parim metall hõggniitide valmistamiseks, sest see on peaaegu kõige rasksulavam metall. Üks väga levinud metall on al...
Teadlased arvavad, et Kuu on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ja see tekkis varsti pärast Maad. Selle päritolu kohta on mitmeid hüpoteese ja kõige tõenäolisemaks peetakse teooriat, et Kuu moodustus Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel. Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on ereduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vana asfaltil ning Kuu albeedo on umbes 0,14.[1] Kuu mõjutab oma gravitatsiooniga loodeid, Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päevad oleksid kuue tunni pikkused. Kuu hoiab Maa telje ekliptilise tasandi suhtes stabiilselt 23- kraadise nurga all, tänu millele on Maa aastaajad ja keskkonnatingimused leebed. Kuu ja Maa vaheline kaugus suureneb igal aastal 3,82 ± 0
Hõbe Merilyn Tohv TI-11 Aatomehitus Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47. Prootoneid ja elektrone 47, neutroneid 61. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³ Sulamistemperatuur: 961.78 °C Keemistemperatuur: 2162 °C Kristallehitus
ALUMIINIUM( Al ) Esmalt kasutati alumiiniumi meditsiinis antiik Roomas ja Kreekas . Alumiinium on hõbevalge läikiv metall. Ta kuulub kergete metallide hulka ja sulab 660C juures . Alumiinium on plastiline ja töödeldav : teda venitatakse traadiks ja valtsitakse lehtedeks. Hea elektrijuhtivuse tõttu valmistatakse temast elektrijuhtmeid , hea peegeldusvõime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel. Samuti rakendatakse alumiiniumi ja tema sulameid laialdaselt auto- ja lennukitööstuses. Seal kasutatakse Duralumiiniumi(95% alumiiniumi , ülejäänud Cu , Mg , Mn ), sest see on tugev , kerge ja korrosioonikindel sulam , mis mehaaniliste näitajate poolest sarnaneb terasega. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine , küll aga on ta sulamina hapniku ja räni järel kolmandal kohal , metallidest esimesel kohal (moodustab 8,8% maakoore massist ) ta kuulub ainult ühendite koostisisse. Tähtsaimad alumiiniumi sis...
rühma ehk IB-rühma element. Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Leidumine: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Omaduse: Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega: 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O
tegemiseks ja teiste reageerivamate metallide katmiseks (näiteks elektroonikas). ● Keemiliselt on kuld passiivne metall. Hapnikuga, vesinikuga, lämmastikuga, fosforiga, süsinikuga ja antimoniga kuld otseselt ei reageeri ja vastavaid ühendeid saadakse kaudselt. Kuld ei oksüdeeru isegi sulatatuna. Kulla Kasutamine ● Ehted, Meditsiin, Tehnoloogia jne. Hõbe ● Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Perioodilisussüsteem ● Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Keemilised ja Füüsikalised Omadused ● Hõbe on väga plastne (veidi kõvem kui kuld) monovalentne mündimetall, millel on säravvalge läige. Hoolimata sellest, et see on suurima
Ag ehk Hõbe Hõbedast Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt
Hõbe Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastneja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Ühendites on hõbeda oksüdatsiooniaste peamiselt +1, harvemini +2 või +3. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid
Cu + FeSO4 Reageerimine mittemetallidega o Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt) Fe + Cl2 FeCl3 K + Cl2 KCl 2. Antud metallide iseloomustus Hõbe Hõbe (Ag) on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Hõbeda sulamistemperatuur on 961,93 °C ning keemistemperatuur 2162°C. Tiheduseks on 10,5 g/cm3. Hõbeda agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Võrreldes teiste väärismetallidega on Ag kõige aktiivsem. Puhtas õhus on Ag püsiv. Et õhus
METALLID ÜLDINE ISELOOMUSTUS ·Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(1-3) ·Metalliaatomite raadius suht suur. ·Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. ·Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED ·Elektrijuh., soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). ·Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg-, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os 22,6g/cm3 2)Sulamistemp.(kerg-, rasksulavad):Hg -39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED ·Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) ·Reag. veega a)aktiivsed met.(K-Mg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(Al-Fe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega ·Reag. l...
http://www.abiks.pri.ee Aluminotermia meetod, kus metalli redutseerimisel ühenditest kasutatakse redutseerijana alumiiniumi Duralumiinium koosneb alumiiniumist, vasest ja mangaanist on alumiiniumist veidi raskem, kuid vastupidav nagu teras Elektrokeemiline toimuvad redoksreaktsioonid metalli pinnal olevas elektrolüüdi korrosioon lahuses. Elektrolüüs metalli redutseerimine ühenditest elektrivoolu abil Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril. Keemilise korrosiooni korral reageerivad metalli aatomid oksüdeeriva aine molekulidega otseselt. Keemiline voolu...
Kõige rohkem toodab hõbedat Mehhiko. Aastate jooksul on seda kokku 8428 tonni. Teisel kohal on Peruu 8031 tonniga. Ja kolmandal kohal on Kanada 7664 tonniga. Kõige vähem on tootnud Argentina 475 tonni. Omadused Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O
polnud ka saadud tulemused kuigi kindlad, kuid paremate puudumisel olid kasutusel üle poole sajandi. Ülejäänud asteroidide jaoks on see meetod aga täiesti mõeldamatu. Kõige massilisemalt saab väikeplaneetide läbimõõte leida fotomeetrilise meetodiga. Mõõtes mingi 3 asteroidi heleduse ning teades tema kaugust nii Maast kui Päikesest, saaks läbimõõdu lihtsalt arvutada, kui oleks teada ka ta pinna peegeldusvõime (albeedo). Albeedo saab aga arvutustest elimineerida, kui lisaks mõõta asteroidilt tulev soojuskiirgus (pikalaineline infrapunakiirgus). Asteroidid läbimõõduga 1-1,5km Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit, mis kiirusel 20 km/s tekitaks plahvatuse energiaga kuni 200 000 Mt. Selline katastroog ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist,
Metallide tugevus kasvab ülevalt alla ja vasakult paremale.Aatomiraadius kasvab rühmas ülevalt alla,sest kihtide arv kasvab e.metalli tugevus kasvab,sest kergem ära anda elektrone tuumast kaugemal.Kui elektronkihtide arv jääb samaks,tuumalaeng kasvab perioodis vasakult paremale ja aatomi raadius väheneb.Mida väiksem raadius,seda tugevamad mittemetalli omadused(lihtne juurde võtta).Mida suurem raadius,seda tugevamad on metallilised omadused(elektrone ära anda).Metallilised-suhteliselt väike väliskihi elektronide arv;suhteliselt suur aatomiraadius;aatomid alati loovutavad elektrone(on redutseerijad- võtavad juurde).Mittemetallilised-suhteliselt suur väliskihi elektronide arv;suhteliselt väike aatomiraadius;aatomid võivad elektrone liita(võivad olla oksüdeerijad-loovutavad).Rühmas liikudes ülevalt alla-aatomi raadius kasvab,metallilisus kasvab,mittemetallilisus kahaneb.Perioodis liikudes vasakult paremale-aatomi raadius kahaneb,metallilisu...
Sissejuhatus Miks ma valisin selle teema Ma valisin selle teema sellepärast, et mul on kodus väga palju oksüdeerunuid hõbelusikaid. Ja ma mõtlsin et võiks need ära puhastada. Ja ma tahtsin teada ja näha kuidas hõbe reageerib erinevate ainetega. Ja kas hõbedat saab ka puhastada köögis olevate vahenditega. Hõbe kui keemiline element Hõbe on keemiline element sümboliga Ag. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid. Tähtsamad ühendid on hõbenitraat, -halogeniidid ja mõningad kompleksühendid. Looduses leidub hõbedat ehedalt ja ühenditena, peamiselt lisandina polümetallilistes
raske metall. Reageerivad halvasti hapetega. Madal sulamist. Autoakud, elektrikaablite kaitsetorud Fe- terashall, pehme metall. Püsiv õhu ja vee suhtes. Reageerib kergesti hapete lahustega. Hea soojus- ja elektrijuht Cu- väheaktiivne. Elektrijuhtmete materjal, vase sulamid. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. plastiline metall.hea soojus- ja elektrijuht Ag- terashall, iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. väheaktiivne Au- pehme metall, tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall. Rahandus, ehted 9. Leelismetali oksiidid on valged tahked ained, millel on tugeval aluselised omadused. Reageerivad väga aktiivselt veega. Siirdemetallide hüdroksiidid on erineva värvusega, vees praktiliselt lahustumatud tahked ained. Neid on võimalik saada kautselt. Nõrkade aluseliste omadustega. Mõned on
Paide Ühisgümnaasium Väärismetallid Referaat Koostaja: Henry Luts, 9a Paide, 2008 Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, mida peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsn...
paiknev sidekude, külgedelt orbita luulised servad ja eest silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat Tähtsaim valgusallikas inimese jaoks on päike. Kuivalguse peegeldumine jaotub nähtavas spektrialas ebaühtlaselt, siis näeme nähtavate esemete pindasid kirjuna. N aaberstrukutuuridelt peegeldunud valguse keskmiste intensiivsuste erinevus määrab nende kontrastsuse Nägemine põhineb eelkõige heleda-tumeda kontrastide tajumisel, pindade ebavõrdse spektraalse peegeldusvõime korral aga värvuskontrastide tajumisel. Selleks silmast erinevatel kaugustel asuvatest esemetest tekiks võrkkestale terav kujutis, on vaja muuta läätse optilist tugevust ja pupilli suurust. See on võimalik neuronaalselt juhitavate silelihaste abil. Inimene suudab eristada u 160 värvust, lisaks sellele suudame tajuda värvuste intensiivsuse (heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju.
Perioodilisussüsteem Essee Aastal 1869 avastas vene keemik Dmitri Ivanovits Mendelejev perioodilisusseaduse ja koostas selle põhjal keemiliste elementide perioodilisussüsteemi. Perioodilisussüsteem on perioodilisusseadusel põhinev keemiliste elementide liigitus. Perioodilisussüsteemi on väljendatud enam kui 700 kujul, nii tasapinnaliselt kui ka ruumiliselt. Enim kasutatakse kahte väljendusviisi: nn. lühikest ja poolpikka tabelit. NSV Liidus ja Ida-Euroopa maades kasutatakse lühikest tabelit, mida oli soovitanud D. Mendelejev, Lääne-Euroopas ja USA-s on kasutusel põhiliselt poolpikk tabel. Kuni perioodilisuse seaduse avastamiseni D. I. Mendelejevi poolt oli tehtud mitmeid katseid omavahel sarnaste keemiliste elementide jaotamiseks gruppideks. Kuid kõik Mendelejevi eelkäijad piirdusid elementide mugava liigitamise kitsa eesmärgiga ja ükski neist autoritest ei näinud üksikute seaduspärasuste taga üldist keemia p...
kiipidel on kullaga kaetud osad. Aga kui kogu see kuld kokku kraapida, ei ole seda rohkem kui nõelapea suurune tükk. Kõige populaarsem kulla toon on naturaalne kollane. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Hõbe Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Hõbe on vanimaid metalle. Lähis- ja Kesk-Idas hakati teda kasutama juba vähemalt viis tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Et hõbedat, mis on kullast keemiliselt aktiivsem, leidub ehedal kujul kullast harvemini, oli ta 6. sajandini e.Kr. kullast palju kallim. Alles
kergesti. Raud on tugev, kuid vähe vastupidav, sest läheb niiskuse tõttu roostetama. 1.1.2 Naatrium ( Na ) Leelismetallidest tuntuimat metalli, naatriumi, kasutatakse hõõglampide tootmisel. 1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag ) Kulla ja hõbeda sulameid on aastasadu kasutatud ehete valmistamiseks (nt. Kaelakeed, käeketid, jalaketid, kõvarõngad jne ). Ka minul on paar hõbedast ehet. Minu kodus on palju peegleid ja ka nendes kasutatakse hõbedat, sest tal on hea peegeldusvõime. Pilt 1. Kuld Allikas: « ..» http://visualrian.ru/images/item/189033 Informaatika 1 5 TTK 1.1.4 Vask ( Cu ) Igapäevaelus kasutan kindlasti raha. Vaske kasutatakse peenraha vermimisel, sest need peavad siis kaua vastu ja on tugevad
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PLAATINA Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Avastamine.......................................................................................................... 4 Omadused........................................................................................................... 5 Kasutusalad......................................................................................................... 6 Peamised kasutusvaldkonnad............................................................................. 8 Hind..................................................................................................................... 9 Teised plaatinametallid.......................
Enamik metallide füüsikalisi omadusi (sooju- ja elektrijuhtivus, plastilisus jne.) on tingitud metallilisest sidemest. Vabalt liikuvad elektronid annavad võimaluse juhtida hästi soojust ja elektrit. Et elektronid ei liigu kõikides metallides ühesuguse vabadusega, siis on ka soojus- ja elektrijuhtivus, plastilisus, soojuspaisuvus erinevad. 2 Metallide füüsikaliselised omadused Läige- metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub pärast metalli poleerimist. Parema peegeldusvõimega on Ag, In, Al, Rh, Pd. Värvus- enamik metalle on hõbevalged, Cu- roosakspunane, Au- kollane, Zn- sinakasvalge. Plastilisus ja haprus- enamik metalle on plastilised, eriti plastiline on Au. Haprad metallid on Sb, Mn, Ru. Kõvadus- Leelismetallid, Sn,Pb ja Au on pehmed. Kõige kõvem metall on Cr. Kõvadus sõltub metalli töötlusest ja puhtusest.
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus 27 % peegeldub õhust ja pilvedelt Tervikuna...
Puhtas õhus on hõbe püsiv. Niiskes õhus hõbeda pind tumeneb. Hõbeda sulamistemperatuur on 960 kraadi ning tihedus 10,5 g/cm³. Hõbeda maaki leidub mitmel pool Ameerika lääneosariikides üsna palju, kuid looduses on see siiski vähelevinud, kuid kullast on seda umbes 20 korda rohkem. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena. Lisaelemendina leidub hõbedat plii, vase, ja tsingimaagis. Tänu sellele, et hõbedal on väga hea peegeldusvõime kasutatakse seda peegli saamiseks, sadestades klaasile hõbedakihi. Hõbepeeglikihti kasutatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Hõbedast valmistatakse väga palju esmeid, näiteks ehted, lauahõbe, mündid, hambaplommid. Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit. Hõbeda järgi on saanud paljud loomad, linnud, putukad, lilled,
Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4...
Õppejõud dotsent Viia Lepane Keemia ja materjaliõpetus Kontakt: TTÜ loodusteaduste maja YKI3030 Akadeemia tee 15 IV korrus tuba 417 Telefon: anorgaanilise keemia õppetoolis 6202811 TTÜ anorgaanilise keemia E-post: [email protected] õppetool 2012/2013 Viia Lepane 5.09.2012 2 Kursuse üleseh...
Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest, tuum prootonitest ja neutronitest, elektronkate elektronidest. Elektronide maksimumarv kihil = 2* n-ruudus Orbitaalid s,p ja d Massiarv = prootonite arv + neutronite arv. Elektronegatiivsus - Tõmbevõime keemilises sidemes. Metallid loovutavad elektrone Mittemetallid seovad elektrone. Muidu suureneb elektronegatiivsus paremalt vasakule ja ülevalt alla, aga B-rühmas alt üles. Ioon Laenguga aatom või aatomirühm Katioon positiivne. Anioon negatiivne. Oksüdatsiooniaste(o.a.) iooni laengu suurus. A-rühma metallidel on püsiv o.a. Maksimaalne o.a. On oksiidi valemis ja minimaalne on mittemetalli vesinikühendis. Molekul koosneb aatomitest Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ioonidest või aatomitest. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, eksotermiline. Sideme lõhkumisel neeldub energiat, endotermiline protsess. Mittepolaarne kovalentne side esineb ühe...
· metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, neil on alati positiivne oksüdatsiooniaste. Metallid redutseerijana: · võivad elektrone ainult loovutada, (vt D, käituvad alati reaktsioonides redutseerijana · metallide keemilist aktiivsust reaktsioonides veega või vesilahustega iseloomustab metallide pingerida. 4.Metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega. Neil on iseäralik läige, peegeldusvõime. Eriti hästi peegeldavad valgust Ag; Al; In. Mg; Al; Au; Cu; omavad pulbrina läiget, ülejäänud metallid on pulbrina hallid või mustad. Juhivad hästi soojust ja elektrit. Metallid on plastilised see on omadus muuta välisjõu mõjul kuju ja jõu lakkamisel see kuju säilitada. Kuna metalli kuju saab muuta , saab metalli sepitseda, valtsida jne. Hästi sepitsetav on N: kuld. 5.Metallide keemilised omadused: metallide reageerimine hapniku, väävli, kloori, lahjendatud hapete, leeliste,
pilved - võivad seda nii suurendada kui vähendada. Suured, paksud madalama kihi pilved nagu rünkpilved vähendavad maapinna soojenemist, kuna päikesekiirgus peegeldub nende ülapinnalt tagasi maailmaruumi. Kõrgema kihi pilved aga soodustavad soojenemist, kuna nad peegelduvad tagasi maapinnalt lahkuvat infrapunast kiirgust. (http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt) maapinna albeedo ehk peegeldusvõime A- näitab mitu protsenti pealelangevast kiirgusest peegeldub tagasi. Heledad pinnad (lumi, jää) peegeldavad suurema osa kiirgusest tagasi ja vähendavad soojenemist. Tumedad pinnad, mille albeedo on väike põhjustavad nii maapinna kui ka maalähedase õhukihi tugevat soojenemist. (http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt) ookeanid neelavad väga tugevalt päikesekiirgust, kosmosest vaadatuna tunduvad
Suuruselt on nad väiksemad kui planeetide kaaslastele. Kujult on nad aga enamasti ebakorrapärased, nende orbiidid on tavaliselt ringikujulised ja ekliptika on tasandis. Kuid esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. Vaid ,,Ceres"(931) küündib sinnamaani. Vaid 250 asteroidil on läbimõõt rohkem kui sada kilomeetrit. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. 3...9 aastaga teevad nad tiiru ümber päikese. Asteroididel on ka peegeldusvõime. Tavaliselt eristatakse tumedaid ja heledaid, mille parameeter on vastavalt 3 ja 15%. Suure süsiniksisaldusega meteoriitidele sarnanevad tumedad asteroidid (C-asteroidid), heledad aga kivimimeteoriitidele (S-asteroidid). Mõned asteroidid peegeldavad ja polariseeruvad valgust nagu metallid (M-asteroidid). Suurem on asteroide on C-tüüpi, mida on 85%, S-tüüpi asteroide on 13% ja M-tüüpi ainult 2%. Erinevat tüüpi asteroidid ruumiliselt ühtlaselt ei paikne
, helkivad ööpilved, t langeb, 50-80 km d. termosfäär - viimane atmosfääri kiht, virmalised, t tõuseb, 87 km- 5. Mis on osooniaugud? Kohad stratosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud 6. Mis ühendid lagundavad osooni? freoonid ehk ained, mis lenduvad külmkappide, kliimaseadmete ja pihustavate ainete balloonide kasutamisel. 7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo on aluspinna peegeldusvõime. Suur albeedo - madalad pilved, värske lumi, liustikud, kõrb; väike albeedo - veekogud, metsad, rohumaad, tundra. Kiiremini soojenevad väikese albeedoga aluspinnad, sest need neelavad rohkem päikese soojuskiirgust. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel Kui päikesekiirgus on Maa pinnaga risti ja jaotub väiksemale pinnale, siis on see ala soojem kui väikese langemisnurga all olevad alad. nt. suvel on päikesekiired meiega risti ja sellest
loomingulisi võimalusi. Tehislikuks suundvalgustuseks kasutatakse tavaliselt prozektoreid. Klassikaliseks loomulikuks suundvalgustuseks loetakse valgustust, mida tekitab otsene päikesekiirgus. Hajuvalgustuse korral langeb võtteobjektile tavaliselt eest ja ülalt ühtlane hajutatud valgus, mis tekitab objekti elementide praktiliselt ühesuguse valgustatuse. Objekti elementide kuju toovad kujutisel esile nende elementide värvuse ja peegeldusvõime erinevused. Objekti ja selle elementide mahtu ning pindade struktuuri annab kujutis hajuvalguse puhul halvasti edasi tal puudub sügavus ja reljeefsus, niisugust kujutist ja seetõttu ka hajuvalgust nimetatakse mõnel juhul lamedaks. Loomuliku hajuvalgustuse klassikaline näide on valgustus sombusel päeval, kui taevas on lauspilves. Tehislikuks hajuvalgustuseks kasutatakse tavaliselt haju- või (eelistavalt) varjuvabu valgusteid. Kasutada saab ka muid
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
Eestis koordineerib projekti Tartu ülikooli geograafia osakonna professor Jaak Jaagus. Kohapeal tehti mõõtmisi, paigaldati suveks jääle uut aparatuuri, anti laevameeskonnale juhiseid, kuidas teadusprogrammis osaleda; samuti vajasid parandamist või asendamist talvel kannatada saanud mõõteseadmed. Atmosfääri piirikihi uurimine Arktikas on väga oluline. See näitab meile mõndagi aluspinna (jää ja lumi või vaba merepind) muutuste kohta, sest jää ja lume omaduste (suur peegeldusvõime, intensiivne jahtumine) tõttu on jäämere kohal püsiv õhu kihistumine. Muutused piirikihis kajastavad ka muutusi jääkattega ala ulatuses ning lausalisuses. Atmosfääriuuringutel oli kasutusel ka eespool mainitud automaatilmajaam, millel temperatuuri ja tuulekiiruse sensorid 1, 2, 5 ja 10 meetri kõrgusel; tuule suunda mõõtis see 10 meetri, õhurõhku ja suhtelist õhuniiskust 2 meetri kõrguselt. Peale atmosfääri omadusi mõõtvate seadmete oli Tara juures palju muud
täiendavaid loomingulisi võimalusi. Tehislikuks suundvalgustuseks kasutatakse tavaliselt prozektoreid. Klassikaliseks loomulikuks suundvalgustuseks loetakse valgustust, mida tekitab otsene päikesekiirgus. Hajuvalgustuse korral langeb võtteobjektile tavaliselt eest ja ülalt ühtlane hajutatud valgus, mis tekitab objekti elementide praktiliselt ühesuguse valgustatuse. Objekti elementide kuju toovad kujutisel esile nende elementide värvuse ja peegeldusvõime erinevused. Objekti ja selle elementide mahtu ning pindade struktuuri annab kujutis hajuvalguse puhul halvasti edasi. Klassikaliselt juhindutakse loomulikust valgusest. Väiksem key (võtmevalgus) ja suurem fill (täitevalgus). Key on joonistav valgus, mille abil tuuakse välja pildistatava subjekti vorm(ruumiline kuju). Ühtlasi on key valgusskeemi kõige võimsam valgus. Fill täidab varje seal, kuhu key valgus ei ulata. Fill on key-st mõnevõrra nõrgema valgusega ja võiks olla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
