VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Muu - Ainetöö

5 VÄGA HEA

NIMI
VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE
REFERAAT
Õppeaines:
Mehaanikateaduskond
Õpperühm:
Juhendaja :
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………
Tallinn 2018

SISUKORD

SISUKORD 1
1.SISSEJUHATUS 3
2. VASE AJALUGU 4
2.1 Enne Pronksiaega ( Neoliitikum ) 4
2.2 Pronksiaeg 4
2.3 Antiik- ja keskaeg 4
3.VASE OMADUSED 5
4.TOOTMISTEEKOND 6
4.1 Tootmisteekonna algus 6
4.2 Sulfiidist 6
4.3 Vaskoksiidist (CuO) 7
4.4 Tootmisteekonna kokkuvõte 7
5. VASE KASUTUSALAD 8
6. VASE SULAMID 9
6.1 Messingid ehk valgevased 9
6.2Pronksid 10
6.3 Vaseniklisulamid 10
6.4Vase sulamite kokkuvõte 11
7. Kasutatud kirjandus/materjalid 12
1. SISSEJUHATUS 3
2. VASE AJALUGU 4
2.1 Enne Pronksiaega (Neoliitikum) 4
2.2 Pronksiaeg 4
2.3 Antiik- ja keskaeg 4
3.VASE OMADUSED 5
4.TOOTMISTEEKOND 6
4.1 Tootmisteekonna algus 6
4.2 Sulfiidist 6
4.3 Vaskoksiidist (CuO) 7
4.4 Tootmisteekonna kokkuvõte 7
5. VASE KASUTUSALAD 8
6. VASE SULAMID 9
6.1 Messingid ehk valgevased 9
6.2 Pronksid 10
6.3 Vaseniklisulamid 10
6.4 Vase sulamite kokkuvõte 11
7. Kasutatud kirjandus/materjalid 12

SISSEJUHATUS

Me kõik puutume kokku vasega, võibolla mitte otseselt, kuid kaudselt ikka. Me kasutame igapäevaselt tehnikat ja mööda vaskjuhtmeid jõuab meieni elekter, mis teeb meie elu kergeks. Juba inimese aja algusest saadik on see metall väga väärtustatud oma omaduste poolest. Seda leidub maakoores palju ning tänu sellele on see odavam kui teised väärismetallid nagu kuld või hõbe. Ka vase sulamid on tähtsal kohal, nagu näiteks pronks ja messing , millele on inimesed leidnud väga häid kasutusviise tööriistadest kuni eheteni välja.
Vaske peaaegu nagu igat metalli, leidub seda maakoores. Miljonite aastate jooksul vulkaanilise tegevuse tagajärje tõttu on seda suhteliselt palju. Tänu selle madala sulamistemperatuuri ja kerge massi tõttu on seda vulkaanil palju kergem maa vahevööst väljapoole lükata. Litosfääri ülemise kihi all olev kõrgem rõhk surub magmat üles, mis toob endaga kaasa erinevaid metalle . Kui vulkaaniline tegevus lõppeb, siis jääb sinna alles vask kui ka teisi metalle. Puhast vaske on väga vähe, enamasti kohtame seda sulfiidide ja oksiidide ühendite kujul.
Vase teekond hakkab maakoore seest ning lõppeb meie telefonis, arvutis või näpu otsas. See teekond on pikk ja vaevaline, kuid see on kõike seda väärt, arvestades sellega, et ta on oma omaduste ja kättesaadavuse poolest ideaalne metall.

2. VASE AJALUGU

2.1 Enne Pronksiaega (Neoliitikum)

Puhast maaki siiski leidus ning tänu vase madalale sulamistemperatuurile oli see inimkonna üks esimestest metallidest, enne vaske olid inimesed ka kulda leidnud ja kasutanud. Kuid kulda oli väga vähe ning see oli väga pehme metall siis seda ei saanud kasutada tööriistade valmistamiseks. Vaske on inimesed kasutanud juba 10 000 aastat, kulda natuke rohkem. Inimesed hakkasid mõistma, et kui erinevaid metalle kokku segada siis metallide omadused muutuvad.

2.2 Pronksiaeg

Pronks loodi tina ja vase kokkusegamisel. Seda sulamit prooviti alles 4000 aastat peale vase avastamist. Tööriistapronks on 90% vaske ja 10% tina, see peab palju rohkem vastu stressile ja ei deformeeru nii kergesti. Kellapronksi tehti ka, see on 80 % vaske ja 20% tina, see andis kelladele väga hea kõla. Pronksid mis läksid üle 30% tina sisalduse läksid rabedaks ja lendasid kildudeks, sellepärast rohkem tina ei pandagi sulamisse. Pronksiaeg ei hakanud täpselt ühe aastaarvuga vaid see levis mööda Lõuna-Euroopat alates 3700 aastat eKr. Põhja-Euroopasse jõudis pronksiaeg üle tuhande aasta hiljem. Pronksiaeg lõppes 2000 aastat eKr. ning sellele järgnes Rauaaeg.

2.3 Antiik- ja keskaeg

Antiik- ja keskajal tehti enamus tööriistasid rauast, kuid vask ei kaotanud oma rolli. Vask muutus käibevahendiks. Roomlased kasutasid seda valuutana. Sel ajal kaevandati vaske peaaegu sama palju kui tööstusrevolutsiooni ajal.

3.VASE OMADUSED

Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54.
Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³.
Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis .
Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).
Tema sulamistemperatuur on 1083 °C.
Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m.
Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni.
Vask on plastne metall tõmbetugevusega: Rm= 200...250 Mpa.

Eelised:

Esteetiline välimus.
On kauakestev.
Juhib suurepäraselt soojust.
Kasutatakse eriti peente toitude väljapanekul
Juhib hästi elektrilaenguid

Puudused:

Kõrge hinnatasemega.
Jahtub pärast pliidilt tõstmist kiiresti.
Oksüdeerub kergesti.
Vajab pidevat hooldust ja poleerimist.
On mürgine

4.TOOTMISTEEKOND

4.1 Tootmisteekonna algus

Nagu sissejuhatuses kirjutasin , algab vase teekond vahevööst. See jõuab maakoore kihti vulkaanilise tegevuse tagajärjel. Miljonite aastate jooksul osades kohtades vulkaaniline tegevus lakkab tänu laamade liikumisele. Tänu sellele, ei pea kaevurid kõrge temperatuuri pärast muretsema.
Vaske leitakse ümbruskonnas olevate kivimite kaudu. Enamasti leitakse vaske porfüürilise struktuuriga kivimitest ehk suurel temperatuuril kristalliseerunud tardkivimitest. Maavarade otsija jaoks on see hea viis kuidas kindlaks teha kohta, kust võib leida vaske. Tardkivim purustatakse väikesteks osadeks ning segatakse väävelhappega, millega saab kindlaks teha, kas tardkivimis on vaske või mitte. Kui tardkivimi ja väävelhappe lahust kuumutada siis peaks vask kivimist välja tulema ja väävelhappega ühinema tekitades türkiisi värvusega lahuse.
Kui maavarade otsija on rahul tardkivimis oleva vase protsendiga siis asutakse kaevama. Tardkivim on tahke, seega kasutatakse lõhkeaineid, et kivim purustada. Peale lõhkamist jääb järgi sellest kruusalaadne toode, mille kopad tõstavad veoautode peale. Veoautod omakorda viivad selle tehasesse. Olenevalt mis kivimiga tegu on, jagatakse ekstraheerimisprotsess kaheks.

4.2 Sulfiidist

Esimesel viisil vask toodetakse sulfiidsetest maakidest, mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid. Selleks läheb kusagil 15-25 tundi, et kõik kahjulikud lisandid välja põletada. Saadud toorvask kangidena või plaatidena, mille puhtus on 98.5% kuni 99.5% läheb leek - või elektrolüütilisele rafineerimisele. Sellel protsessil on väga suur energiakulu kuni 350 kWh ühe tonni vase tootmiseks. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina ( Cu2S ) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2, kuid leidub ka vaskoksiide CuO.

4.3 Vaskoksiidist (CuO)

Teisel viisil kasutatakse väävelhapet, et maagist saada kätte vaske. Kivim, mis sisaldab vaske purustatakse ning laotatakse suurele väljale, millel on põhi, mis on kaldus ühele poole. Välja peale tõmmatakse torud, millest pritsitakse väävelhapet otse kivimi peale. Väävelhape tilgub maha, tuues kaasa endaga vase. Tekitades CuSO₄ ühendi ja vee, mis voolab kraavi kaudu tehasesse ühte suurde vanni. Vanni sisse pannakse vasktorud, mis on katoodid, neist lastakse läbi elektrilaengud, mis tõmbavad lahusest välja vase. Need torud sulatatakse ning saadakse 99.99% puhtusega vask, mis on väga tähtis elektrikomponentide jaoks.

4.4 Tootmisteekonna kokkuvõte

Mõlematpidi saab väga puhta vase, mida võib kasutada veetorude, vaskjuhtmete ja elektrikomponentide tegemiseks. Vask avastati küll 10 000 aastat tagasi, kuid enamus vaske kaevandati (ligi 96%) 1900 aastast alates. Praegu enam väga palju juurde ei kaevandata, sest enamus vaske saadakse tagasi taaskasutamisest.
Vaseühendid on väga mürgised. Kaevurid, kes vanasti vasekaevandustes töötasid surid noorelt tänu düstroofia liigile, millega kaasneb vase kuhjumine organismis. Vask jõuab maost sappi ning sellega kaasneb aju- ja maokahjustused. Siiamaani arvatakse, et kõrge vasetase võib põhjustada skisofreeniat või muid psüühilisi häireid, kuid seda pole tõestatud.

5. VASE KASUTUSALAD

Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis.
Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus , seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator ).
Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke.
Vase erinevate oksiidide abil saadakse ütrium-baariumvaskoksiid YBa2Cu3O7-δ, mis on tuntuim kõrgtemperatuurne ülijuht. Samuti kasutatakse vaske patareide valmistamisel. Vaske kasutatakse laialt atsetüleeni polümeerimise katalüsaatorina.
Vasest valmistati vanasti ehteid , kirveid, nuge ning seda kasutati mitmete sulamite saamiseks nagu näiteks pronksi või arseenpronksi või millest tehti kujusid, tööriistu ja palju muud. Sulameid kasutati ka laevaehituses, lennukimootori detailide, müntide valmistamisel.
Pehme metallina on vaske võimalik graveerida.
Vase ja tina sulamit pronksi kasutatakse skulptuuride valmistamiseks.
Vaskplaate kasutatakse ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates, kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati.
Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil.
Fungitsiidse toime tõttu kasutatakse vasesoolasid (vasevitriol – kristallveeline vasksulfaat , CuSO45H2O) põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks.
Vase ja nikli sulam melhior on väga dekoratiivne (meenutab hõbedat) ja sellest valmistatakse ehteid ja lauatarbeid.
Vaskvärvid – tugevad sünteetilised värvipigmendid vaseühendite vaskftalotsüaniini (sinine, tuntud kui Winsori sinine, ftalosinine) ja vask-kloroftalotsüaniini (roheline, tuntud kui ftaloroheline) alusel. Kasutatakse maalimistarvete (näiteks akvarellivärvide) valmistamiseks.

6. VASE SULAMID

6.1 Messingid ehk valgevased

Messingiks nimetatakse vase ja tsingi sulamit, milles on Zn 20-55%. Suurema tsingisisaldusega sulamid kõvemad ja tugevamad, värvus on heledam. Nimetatakse ka kollaseks vaseks (45% Zn ® dB = 35 kgf/mm2)
Messingid Zn sisaldusega ¸ 20 % nimetatakse tombakiks.
Tehnoloogiliselt liigitatakse nagu kõiki värviliste metallide sulameid:
• valumessingiteks turustatakse kangidena
• deformeeritavateks ja erimessingiteks turustatakse valts- ja pressprofiilidena: traadid, latid, lindid, ribad , lehed, torud jne.
Laialdaselt kasutatavad: laevanduses , masinaehituses, sanitaartehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu.
Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400C juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist.
Sügavlõõmutamisega 600 – 700C; 800 - 900C võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub ning sulamis sisaldus väheneb.
Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati .

Pronksid

Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate ) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%.
Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui terasel ), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus . Elektriline eritakistus suurem kui vasel.
Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektrimasinate harju, antennijuhtmeid ja –hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses.
Deformeeritavad pronksid
O ≡ Sn 7,5 ÷ 8,5%
A ≡ P 0,25 ÷ 0,35%
Valupronksid
O* ≡ Sn 2 ÷ 3,5%;
W* ≡ Zn 8,0 ÷ 15,0%;
Erikoostisega pronkse karastatakse 800 ÷ 920C vette + noolutamine 650C juures;
lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid.

Vaseniklisulamid

Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid.
Kunial – 13 % Ni, 3% Al, Cu.
Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke . Suur korrosioonikindlus . Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks – nikkeldamine.
Cu + Ni sulamitel on suur:
• elektriline eritakistus,
• mehaanilised omadused ja
• kuumuspüsivus.
Konstantaan Cu 58%, Mn 2% Ni 40%
Manganiin Cu 85%, Mn 12% Ni 3%
Suure elektrieritakistusega. Valmistatakse elektri kuumutusseadmete elemente, reostaate, termostaate, mõõteriistade elemente jne. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina, plaatinroodium, kopeel.

Vase sulamite kokkuvõte

Vask on väga väärtuslik metall ja väga eriline sulamites, vase ja teise metalli kokkusegamisel tuleb välja väga palju eripärasid, mida saab kasutada ühes või teises eluvaldkonnas. Sellepärast ongi vask tohutult kasutust leidnud läbi inimeste ajaloo.

7. Kasutatud kirjandus/materjalid

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

kokkuvõte tootmisprotsessist ja kasutusaladest, lugege üle, võib leiduda kirjavigasid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine

Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine Referaat Keegi Teine Õppeaines: Tehnomaterjalid Juhendaja: Annika Koitmäe Rühm: eisaaõelda Tallinn 2013 1.1 VASE AJALUGU 1.2 Neoliitikum Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle.Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10000 aastat. Ainult kulda kasutati ennem vaske metallidest. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Uue-kiviaja(10000eKr) ja pronksiaja vahel olnud Neuliitikumis (vase-kivi) kasutati vasest tööriistu,mis olid kasutusel

Tehnomaterjalid

docx

Tehnomaterjalide referaat - Vask

VASK REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID instituut Õpperühm: Juhendaja: 2022 Sisukor 1 VASE EHITUS JA STRUKTUUR...................................................................................................4 2 VASE OMADUSED.........................................................................................................................5 3 VASE TOOTMINE...........................................................................................................................6 3.1 Vaskoksiidist (CuO)...................................................................................................................6 3.2 Sulfiidist.....................................................................................................................................6 4 TUNTUMAD SULAMID.............................................................

Kiuteadus

docx

Vask

Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................... 2 1.Vase tehnilised näitajad.................................................................................3 2.Vase leidumine ja tootmine...........................................................................4 2.1Vase leidumine......................................................................................... 4 2.2Vase tootmine........................................................................................... 4 3.Vase kasutusalad........................................................................................... 5 4.Vase sulamid.................................................................................................. 7 4.1Pronks....................................................................................................... 7 4.2Messing ehk valgevask.....................................

Mittemetallid

docx

Mustad ja värvilised metallid

us, m/mm2 Soojusjuhtivus, 220 390 115 20 155 90 W/Km Tõmbetugevus, 40... 200... 120... 200... 80... 370..7 00 N/mm2 180 360 250 350 180 Katkevenivus, 4...50 2...45 4...50 5...60 1...12 2...60 %... Alumiinium ja tema sulamid Nende kasutamine juhtmaterjalina. Alumiinium on hõbevalge värvusega metall. Vasest kergem 3,3 korda g = 2,7 kg/cm3, sulamistemperatuur 660o ¸ 657oC. Elektrijuhtivus 60 % vase omast g = 35 ¸ 38 m/Wmm2. Alumiinium lahustub hapetes ja alustes. Elavhõbedas laguneb täielikult. Õhus kattub õhukese oksüüdi kihiga ja see väldib edasist oksütatsiooni-protsessi jätkumist. Puhtuse järgi liigitatakse primaarne A1 kolme gruppi ja markeeritakse järgmiselt (GOST 11069-74, 11 · eriti puhas A999 (99,999% A1)

Materjaliõpetus

docx

Vask, pronks, messing

Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav

Keemia

doc

Vask ja vasesulamid

Temast võib valmistada suure tugevusega detaile ja elektrotehnilisi tooteid.Kuid kuniaali tugevuse suurendamiseks tuleb teda karastada ja vanandada.Kusjuures tugevuse annab just vanandus protsess. Kunial-sisaldab 6-13% niklit ja 1,5-3% alumiiniumi ülejäänud on vask .Kunial karastatakse ja vanandatakse. Uushõbe- sisaldab 15% niklit ja 20% tsinki, ülejäänud on vask. Uushõbedal on hele , hõbedat meenutav värvus. Ta on õhus korrosioonikindel . Valm kella-ja aparaadidetaile. Melhior-on vase ja nikli sulam milles on kuni 1% rauda ja mangaani. Ta on korrosioonikindel ka merevees. Melhiorist valm soojusvahetusaparaatide detaile ning stantsitakse ja vormitakse mitmesuguseid tooteid. Kopell- on termoelektriline sulam mis sisaldab 43% niklit ja 0,5% mangaani. Temast valm termopaare Manganiin- sisaldab 3% niklit ja 12% mangaani. Ta on suure elektrieritakistusega sulam, millest valm elektrikuumutusseadmete kütteelemente. Konstantaan- sisaldab 40% niklit ja 1,5% mangaani

Keemia

docx

Vask ja vasesulamid

Vask ja vasesulamid Vask Vask on ks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tnapeval on palju vga kasulikke vasesulameid, kuid metalli krgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Philised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (prometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, vvlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektroltiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektroltiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Lmutatud vase elektrijuhtivus (1/) temperatuuril 20 °C on 58 mm2/m, mis on vetud elektrijuhtivuse standardvrtuseks ja vrdub 100%-ga IACS jrgi (International Annealed

Kategoriseerimata

docx

Materjaliõpetus

vastabki tabelis 5 antud eritakistuse väärtus 0,0172 //Q-m). Igasuguste sulamite, sageli ka teiste metallide (näit. alumiiniumi) ja nende sulamite erijuhtivused antakse %-des juhtmevase erijuhtivusest. Vase-varude piiratus (teda leidub maakoores vähem kui 0,01%) on sundinud otsima vähem defitsiitseid juhtmematerjale (milleks on eelkõige alumiinium). Vask on keemiliselt väheaktiivne, reageerib lämmastik- ja kontsentreeritud väävel- happega. Õhus kattub vase pind oksiidi õhukese kihiga, mis kaitseb edasise oksüdeerumise eest. Juhtmevask võib olla kahesuguse töötlusega. Külmtöötlusel saadakse nn. kõva vask, mille tõmbetugevus on kuni 360...390 N/mm2. Pisut suureneb ka eritakistus. Kõva vaske kasutatakse õhuliinijuhtmete, elektrimasinate kommutaatori lamellide jne. valmistamisel. Lõõmutamisel 400...650 °C juures saadakse pehme vask, mille tõmbetugevus on piirides 240...280 N/mm2. Pehmet vaske kasutatakse

Masinaelemendid

Rohkem sarnaseid