Babiidid Babiit • Tina- või pliipõhine sulam • Badiidi mikrostuktuur • on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente Ajalugu • Esimese Babiidi sulam leiutati 1839 aastal Isaac Babbitt- i poolt Taunton, Massachusetts-is • Tuntud ka terminina “Valge Metall” Kasutusalad • Babiiti kasutatakse enim õhukese kihina keeruliste, mitme metallilistes struktuurides • “Laagrimaterjal” • “Antifriktsioon” • kasutatakse suurel koormusel ja kiirusel töötavate õlitatavate liugelaagrite liudadele õhukese antifriktsioonmaterjali kihi valamiseks (valamistemperatuur 300-420° C) Antifriktsioon - Laagrimaterjal Vahetult võlli (telje) tapiga kokkupuutes olev laagrimaterjal peab tagama minimaalsed hõõrdekaod, olema kulumiskindel, piisavalt (väsimus)tugev ja hea soojusjuht, erandjuhtudel veel ka kuuma- ja korrosioonikindel. Materjali, mis kõiki neid nõudeid ...
Mustad metallid Muststad metallid reageerivad hõlpsasti vees leiduva hapniku ja mitmesuguste sooladega,seejuures ise hävides.seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks.Kuna mustad metallid on suure tugevuse,jäikuse ning suhteliselt madala hinnaga kasutatakse neid üsna laialdaselt.Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks millele mõjub löökkoormus.suure kõvadusega,habras ning halvasti lõiketöödeldav on valgemalm. Teda kasutatakse detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agresiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil ...
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 6 OT allkiri Mitterauasulamite mikrostruktuur ja omadused Töö eesmärk: Tutvuda Töövahendid: mikroskoop mitteraudmetallide ja mitterauasualmite struktuuri ja omadustega. Mitteraudmetallide ehk väärismetallide hulka kuuluvad kõik metallid peale raua. Mitteraudmetallid ja mitterauasulamid liigitatakse omadustest lähtuvalt: a)Tiheduse järgi: -kergmetallid ja-sulamid(tihedus kuni 5000kg/cm3)-Mg,Al,Ti jt. -keskmetallid ja-sulamid(tihedus 5000-10000 kg/cm3)Sn,Zn,Cu,Ni jt. -raskmetallid-ja sulamid(tihedus üle 10000 kg/cm3)Pb,Ag,Au,W b)Sulamistemp.järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid...
Põltsamaa Ametikool Referaat Metallide kasutamine autoehituses Põltsamaa 2010 1 Sissejuhatus Autoehituses on kasutuses mitmesuguseid metalle. Erinevate osade tootmiseks on välja kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui terviku kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Detaili materjali valikul arvestatakse: 1. Vajadust tagada minimaalse massi juures nõutav tugevus ja jäikus. 2. Vastavust kasutustingimustele (näiteks antifriktsioonilisi omadusi, soojuskindlust, kulumiskindlust); 3. Maksumust; 4. Tehnoloogiliste omaduste vastavust detaili projekteeritud valmistamisviisile (stantsitavus, keevitatavus, valatavus, lõiketöödeldavus jne). 5. Masinaehituses ka...
Valatavatest kõvasulamitest on tuntud veel sormaidid, mis Tinaesemed olid juba kasutusel lauanõdena keskajal. koosnevad 60% Fe, 30% Cr ja 10% muudest lisanditest (Ni, Si ja Mn). Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente. 6 Jootmine. Joodis. Väärismetallide sulamid:
vedrude, membraanide valmistamiseks. 3. Vasesulamid, kus põhilisand on nikkel. Hõbene värvus, head elektriomadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Liuge- ja laagrisulamid – antifriktsioonmaterjalid. Laagrisulamid peavad olema: Väikse hõõrdeteguriga Hästi määritavad (sooned, õnarused) Kulumiskindlad Tugevad Soojuskindlad Kasutatakse: 1. Pehmete, kergestisulavate metallide sulameid. Babiidid – laagrimaterjalina kasutatavad tina- ja pliisulamid. 2. Laagripronkse – tinapronksid, pliipronksid, tina-pliipronksid. 3. Laagrimalmid –suurema grafiidisisaldusega, peamiselt perliitstruktuuriga. Kõige odavamad. Joodised 1. Ülikergsulavad joodised – sulamistemp alla 145 oC 2. Kergsulavad joodised – sulamistemp 145-450 oC (pehmejoodis) 3. Kesksulavad joodised – sulamistemp 450-1100 oC (kõvajoodis) 4
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Raul Jõgi MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID Tartu 2006 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Jagunemine..............................................................................................................................3 Mustad metallid.......................................................................................................................3 Malm...................................................................................................................................3 Teras....................................................................................................................................4 Värvilised metallid...............................
Tartu Kutsehariduskeskus Auto- ja masinaremondi osakond MATERJALIÕPETUS Õpimapp Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1.MUSTAD JA VÄRVILISED METALLID.....................................................................4 Omadused......................................................................................................................4 Mustad metallid..........................................................................................................4 Sulamid..........................................................................................................................4 Korrosioon.....................................................................................................................4 Korrosioonitõrje............................................
8) Keragrafiitmalm ühend raudkarbiid Fe3C. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. 45) AlSi12 : ( Alumiiniumi valusulamid- 52) Babiit : Babiidid on laagrisulamid, mis Austeniidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv mittevanandatavad) Al-88%; Rp0,2- 90; Rm- 180; sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina sekundaarne tsementiit on üleeutektoidses A%- 5 antimoni, vaske jm. elemente. terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste 46) CuZn30 : (Hülsimessing) Cu-90; Mu- 10Zn; 53) PVC Polüvinüülkloriid - laialdaselt kasutatav
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peami...
suurtes kogustes akumulaatorite, haavlite, kuulide jms. valmistamisel. Varem nimetati pliid ka seatinaks. Tina Tina (vananenud nimetus inglistina) on asendamatu nn. valgepleki tootmisel, millest valmistatakse konservipurke. Samal otstarbel kasutatakse tina toidunõude, aparaatide ja torustike katmisel. Plii selleks ei sobi, sest moodustab toksilised ained Babiit Plii ja tina on peale malmi ja pronksi leidnud kasutamist laagrimaterjalina, eelkõige kergsulavate babiitide valmistamisel. Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente.
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ...............................................................................
1 Kristallivõre tüübid primitiivsed e. lihtsad aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paikneb üks aatom võre- elemendi sees; Cr a, Fe a, Mna, Mo, V, W a ; c) tahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid iga tahu keskel; Ag, Al, Cu, Coy , Cu, Fey, Ni, Pb, Pt, Sny d) põhitahkkesendatud lisaks võreelemendi tippudes olevaile aatomeile paiknevad aatomid põhitahkude keskel. kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr , Mg, Ti, Zn. KRISTALLVÕRET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED · Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t...
Masinates käsutavate materjalide loetelu. lõikepinnast eemale. Tõmbel loetakse pikkijõudu positiivseks. T = F/A <= []T Rauda sisaldavad sulamid [teras (C<=2%), malm] Surve on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks lõike Värviliste metallide sulamid (vase sulamid, babiidid, alumiiniumi sulamid, titaani poole. Survel loetakse pikkijõud negatiivseks. . S = F/A <= []S sulamid jt) A on keha ristlõike pindala Plastid , asbesttäitega plastid Termoreaktiivid (fenoplast) Hooke'i seadus.
l 14. Mis on kasutegur? Kasutegur iseloomustab masina efektiivsust. η = Akasulik / Akogu = (Akogu-Akadu)/Akogu (veerelaagerdusel 0,98 –0,99; tiguülekandel võib isegi olla < 0 – isepidurdav süst.) 15. Masinates käsutavate materjalide loetelu. Rauda sisaldavad sulamid [teras (C<=2%), malm] Värviliste metallide sulamid (vase sulamid, babiidid, alumiiniumi sulamid, titaani sulamid jt) Plastid , asbesttäitega plastid Termoreaktiivid (fenoplast) Tehniline kumm Puit, tekstiil, nahk Paagutatud materialid (metall- ja mineraalkeraamika) Klaaskiudsarrusega polümeerid 16. Veeremise takistus. Veerehõõrdumine avaldub takistuses, mis tekib kehade libisemata veeremisel. Materjalide def
..5%. Titaani ja alumiiniumi sulam, mis sisaldab 50% alumiiniumi on kerge tugev ja temperatuurile 800oC vastupidav. Titaani ja nikli sulamist, milles 50% niklit, saab valmistada vastupidavaid vedrusid. Laagriliuasulamid Need sulamid peavad hästi vastu hõõrdekulumisele. Laagriliua materjal peab koosnema pehmetest ja kõvadest mikroosakestest. Kõvad osakesed toetavad võlli ja pehmed osakesed moodustavad õlile mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Korrosioon ja korrosioonitõrje Korrosiooniks nimetatakse metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad
Ligniin koguneb raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele struktuuri ja tugevust juurde. Arvatakse, et ligniin tekkis siis, kui esimesed taimed levisid merest maismaale. Tselluloosi- ja paberitööstus põhineb suuresti ligniini struktuuri lõhkumisel, sest see on tselluloosi kõrval teine puidu tähtsaim komponent. Keemiline koostis: koosneb fenüülpropaani põhistruktuuriga momomeeridest, puudub korduv struktuur. Babiidid (üldiselt ja iseloomulikud omadused) Babiidid on peamiselt tina- ja pliisulamid, millest valmistatakse liugelaagrite sisepindu. Püsikomponendid on veel antimon(10-15%), vask (2-10%). Tüüpiline liitmaterjal, milles pehmema maatriksi moodustab antimoni ja vase tahke lahus tinas või antimoni lahus pliis, kõvema armatuuri annavad aga ühendite SnSb ja Cu3Sn kristallkobarad ja nõelad. Pehmem maatriks tagab väikese hõõrdeteguri, kõvem armatuur suure kulumiskindluse. Kui maatriks
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib i...
Titaani ja nikli sulamist, milles 50% niklit, saab valmistada vastupidavaid vedrusid. Kuna titaan ei ole mürgine valmistatakse titaanist ja sulamitest arstiriistu, söömisriistu, toiduainetetööstusele seadmeid jne. Laagriliuasulamid Need sulamid peavad hästi vastu hõõrdekulumisele. Laagriliua materjal peab koosnema pehmetest ja kõvadest mikroosakestest. Kõvad osakesed toetavad võlli ja pehmed osakesed moodustavad õlile mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Parimad babiidid on tinababiidid( 83...89% tina) milles antimoni ja pliid. Babiit laagriliuad on kasutusel ottomootorites. Raudteevagunite liugelaagri liudade materjal koosneb pliist, kaltsiumist ja
Titaani ja nikli sulamist, milles 50% niklit, saab valmistada vastupidavaid vedrusid. Kuna titaan ei ole mürgine valmistatakse titaanist ja sulamitest arstiriistu, söömisriistu, toiduainetetööstusele seadmeid jne. Laagriliuasulamid Need sulamid peavad hästi vastu hõõrdekulumisele. Laagriliua materjal peab koosnema pehmetest ja kõvadest mikroosakestest. Kõvad osakesed toetavad võlli ja pehmed osakesed moodustavad õlile mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Parimad babiidid on tinababiidid( 83...89% tina) milles antimoni ja pliid. Babiit laagriliuad on kasutusel ottomootorites. Raudteevagunite liugelaagri liudade materjal koosneb pliist, kaltsiumist ja
aparaatide jms. korpused ZnAl10Cu5 85 Zn 350 4 Valatud laagrid (deformee- 10 Al ja puksid ritav sulam) 5 Cu Babiit Plii ja tina on peale malmi ja pronksi leidnud kasutamist laagrimaterjalina, eelkõige kergsulavate babiitide valmistamisel. Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisan-deina antimoni, vaske jm. elemente. Babiidi teeb sobi-vaks laagrimaterjaliks eelkõige tema iseloomulik struktuur – kõvad kristallid pehmes metalses põhi-massis, mis tagab analoogselt laagripronksidele hea sissetöötavuse ja kulumiskindluse ning väikese hõõrdeteguri. 1.1.8. Metallide markeerimine Eri riikides on metallide margitähistus erinev, markeerimissüsteem on määratletud vastava riigisisese
Keemia ja materjaliõpetus Kordamisküsimused 2014/2015 õppeaastal 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria – kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine – mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (kuld, hapnik). Keemia uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel. 2. Keemilise elemendi mõiste. Keemiline element – Ühesuguse aatominumbriga aatomite kogum, kuulub kas liht- või liitainete koostisse. Perioodilisussüsteemis on 118 elementi. 3. Keemiline ühend. Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev: homogeenne molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu, ...
Nad on nemaatilised vedelkristallid, millede pikiteljed on üksteise suhtes nurga all, mistõttu molekulid moodustavad spiraale. Sellise struktuuri väga väikese tekkeenergia (suurusjärgus 0,01 J/mool) tõttu on nad väga tundlikud temperatuuri muutustele. Kollesteerilised vedelkristallid on tugevalt värvunud, temperatuuri väikseimgi muutus (kuni tuhandik kraadi) viib spiraali sammu ja sellega kaasneva vedelkristalli värvuse muutuseni. Babiidid on peamiselt tina- ja pliisulamid, millest valmistatakse liugelaagrite sisepindu. Püsikomponendid on veel antimon(10-15%), vask (2-10%). Tüüpiline liitmaterjal, milles pehmema maatriksi moodustab antimoni ja vase tahke lasus tinas või antimoni lahus pliis, kõvema armatuuri annavad aga ühendite SnSb ja Cu3Sn kristallkobarad ja nõelad. Pehmem maatriks tagab väikese hõõrdeteguri, kõvem armatuur suure kulumiskindluse. Kui maatriks isegi osaliselt sulab, jääb babiidi stuktuur alles
- legeerivate elementide keemilised sümbolid Babiit sisalduse alanemise järjestuses, - legeerivate elementide protsentuaalne sisal- Plii ja tina on peale malmi ja pronksi leidnud dus korrutatuna järgmise kordajaga: kasutamist laagrimaterjalina, eelkõige kergsulavate babiitide valmistamisel. Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina Legeeriv element Kordaja antimoni, vaske jm. elemente. Babiidi teeb sobivaks Cr, Co, Mn, Ni, Si, W 4 laagrimaterjaliks eelkõige tema iseloomulik struktuur Al, Be, Cu, Mo, Nb, Pb, Ta, 10 kõvad kristallid pehmes metalses põhimassis, mis Ti, V, Zr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
