piisavalt (väsimus)tugev ja hea soojusjuht, erandjuhtudel veel ka kuuma- ja korrosioonikindel. Materjali, mis kõiki neid nõudeid ideaalselt rahuldaks, pole ja sõltuvalt konkreetseist vajadustest asetatakse ühele-kahele eelmainitule pearõhk. Ka ei tohi unustada, et iga materjalitüübi kasutamine on seotud spetsiifiliste valmistamistehnoloogiliste nõuetega. Jagunevad metalseiks ja mittemetalseiks, esimestest on tuntuimad - Tinababiidid (DIN 1703) ja tinavaesed (<10%Sn) babiidid (DIN 1728), mis kantakse 0,1 ...2 mm kihina teras-, malm- või pronksliuale. Tänu pehmusele on hästi sissetöötuvad, samuti head soojusjuhid Füüsilised omadused • Pehme • Plastne • Kergesti töödeldav • Hea soojusjuht • Väike hõõrdetegur Kasutatud allikad • https://et.wikipedia.org/wiki/Babiit • https://annaabi.ee/babiidid@ • http://et.unionpedia.org/Babiit • http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/masinaele mendid/?KURSUSE_TEEMAD:LAAGERDUSED:Liugelaagrite_e
terased.Teraseid saab liigitada ka kvaliteedi,keemiliste omaduste ja struktuuri järgi.Süsinikterasest,mis on tavalise kvaliteediga valmistatakse detaile,mida ei ole vaja termiliselt töödelda.Kvaliteetsest süsinikterasest aga detaile,mis nõuavad termilist töötlust.Legeeritud terasest tehakse detaile,mis peavad olema eriti tugevad ka kuumusele. Masinaehituses kasutatakse ka värvilisi metalle ja need jagunevad põhiliselt vasesulamiteks(pronksid,messingid,babiidid) ja kergsulamiteks(alumiiniumi-ja magneesiumisulamid) Pronks on vasesulam tina,plii,raua või alumiiniumiga.Teda kasutatakse kui antifriktsioonmaterjali liugelaagrite liudade ja tigurataste hammasvööde valmistamiseks.Messing on vase ja tsingi sulam.Ta on hästi lõiketöödeldav,stantsitav ja valatav.Babtiit on vase,tina,plii ja antimoni sulam.Kuna tal on head antifriktsiooniomadused kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi-ja magneesiumisulamid
tingituna kasutatakse küttelementides-nikroomid.(80-60% Ni ja 20-40% Cr) Titaanisulamid Puhta titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad eelkõige selle puhtusest.Legeerivate elementidena kasut. titaansulameis Sn,Al ja V,mis avaldavad suurt mõju sulami tugevusele.Tõmbetugevus ulatub kuni 1200 N/mm2 ja on võrreldav terase tugevusega. Plii ja tinasulamid Grafiitmailmide ja pronkside kõrval on oluliseks liuglaagrimatterjalideks Pb ja Sn baasil sulamid- babiidid. Laagrisulamid peavad tagama hea sissetöötavuse,väikse hõõrdeteguri võlli ja laagri vahel,mõlema hõõrduva pinna vähese kulumise ja laagri vastupidavuse suurtel survetel.
· Eriomadustega malm - Vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi. · Kõrgtugev malm Värvilised metallid Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingid, babiidid) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). Pronks Pronks on metallisulam, mis koosneb enamasti vasest, mis on tavaliselt segatud tinaga. Vahel kasutatakse ka teisi elemente, näiteks fosforit, mangaani, alumiiniumi või räni. Pronksi kasutatakse enamasti antifriktsioonmaterjali liugelaagrite liudade, ujuknõelte ja tigurataste hammasvööde valmistamiseks. Veel on pronks laialdaselt kasutusel vedrude, pumbaosade, laagrite ja sarnaste juppide materjalina
Hõbevalge, pehme, plastne, õhus ja vees püsiv Titaanisulameid kasutatakse rohkesti (tänu nende suurele eritugevusele) metall. Pole mürgine. lennukiehituses. Kõrge korrosioonikindlus teeb nad heaks materjaliks laevaehituses, toiduainete- ja keemiatööstuse seadmeis ning meditsiinis Kasutamine: tinapaber, konservikarpide katmine, sulamid (kirurgiliste implantaatide valmistamiseks). (peam. joodised, babiidid). Tinasulam Kõvasulamid Kõvasulamid kujutavad endast raskeltsulavaid, Tinasulam sisaldab tavaliselt 85- 85-99% tina ja 1- 1-4% vaske, kõrgendatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale.
vedrude, membraanide valmistamiseks. 3. Vasesulamid, kus põhilisand on nikkel. Hõbene värvus, head elektriomadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Liuge- ja laagrisulamid – antifriktsioonmaterjalid. Laagrisulamid peavad olema: Väikse hõõrdeteguriga Hästi määritavad (sooned, õnarused) Kulumiskindlad Tugevad Soojuskindlad Kasutatakse: 1. Pehmete, kergestisulavate metallide sulameid. Babiidid – laagrimaterjalina kasutatavad tina- ja pliisulamid. 2. Laagripronkse – tinapronksid, pliipronksid, tina-pliipronksid. 3. Laagrimalmid –suurema grafiidisisaldusega, peamiselt perliitstruktuuriga. Kõige odavamad. Joodised 1. Ülikergsulavad joodised – sulamistemp alla 145 oC 2. Kergsulavad joodised – sulamistemp 145-450 oC (pehmejoodis) 3. Kesksulavad joodised – sulamistemp 450-1100 oC (kõvajoodis) 4
Tavalise kvaliteediga süsinikterastest valmistatakse detaile, mida ei ole vaja termiliselt töödelda, kvaliteetsetest süsinikterastest aga termilist töötlust nõudvaid detaile. Legeeritud terastest tehakse masinate vastutusrikkaid detaile, mis peavad olema eriti tugevad, kuumustugevad jm. Värvilised metallid Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingid, babiidid) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). 4 Pronks Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiiniumpronkse, ränipronkse, berülliumpronkse jt. Tinapronkside Sn-sisaldus ei ületa 20%, sest vastasel korral tuleksid struktuuri haprad faasid. Valusulameis tuleb struktuuri mõningal määral habras faas siiski juba alates 5% Sn- sisaldusest
3. Diamagnetilised- magnetid ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale.21 Mustad metallid Mustadeks metallideks on teras ning malm.Need on oma suure tugevuse, jäikuse ning üsna madala hinna tõttu väga laialdaselt kasutusel. 7 Teras on raua ja süsiniku baasil moodustunud sulam, mille süsinikusisaldus on alla 2,14%. Kui süsinikusisaldus on üle 2,14%, siis nimetatakse seda malmiks.10 Sulamid Värvilised metallid jagunevad põhiliselt vasesulamiteks (pronksid, messingid, babiidid) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumsulamid). 7 Pronks on vase sulam tina, plii, raua või alumiiniumiga. Messing on vase ja tsingi sulam. Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam.7 Magneesiumsulamid sisaldavad kuni 99% magneesiumi ning lisaks põhiliselt alumiiniumi, tsinki ja mangaani.6 Alumiiniumisulamid koosnevad lisaks alumiiniumile põhiliselt vaske, tsinki, magneesiumi, mangaani ja räni.3 Korrosioon
8) Keragrafiitmalm ühend raudkarbiid Fe3C. Tema süsinikusisaldus on 6,67% ja ta on rauasüsinikusulamite struktuuriosadest kõige kõvem ja hapram. 45) AlSi12 : ( Alumiiniumi valusulamid- 52) Babiit : Babiidid on laagrisulamid, mis Austeniidist selle C-sisalduse vähenemisel tekkiv mittevanandatavad) Al-88%; Rp0,2- 90; Rm- 180; sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina sekundaarne tsementiit on üleeutektoidses A%- 5 antimoni, vaske jm. elemente. terases tavaliselt heleda võrguna või terakeste 46) CuZn30 : (Hülsimessing) Cu-90; Mu- 10Zn; 53) PVC Polüvinüülkloriid - laialdaselt kasutatav
· raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peamised kasutusalad Legeerivad Väärismetallide Laagrimaterjalid Kergmetallide elemendid sulamid sulamid terastes Cr Ag Ni Be Mn Pt Cu Mg Ni Au Zn Al V - Sb Ti
suurtes kogustes akumulaatorite, haavlite, kuulide jms. valmistamisel. Varem nimetati pliid ka seatinaks. Tina Tina (vananenud nimetus inglistina) on asendamatu nn. valgepleki tootmisel, millest valmistatakse konservipurke. Samal otstarbel kasutatakse tina toidunõude, aparaatide ja torustike katmisel. Plii selleks ei sobi, sest moodustab toksilised ained Babiit Plii ja tina on peale malmi ja pronksi leidnud kasutamist laagrimaterjalina, eelkõige kergsulavate babiitide valmistamisel. Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente.
seadmed Nikroom 80 Ni, 20 Cr Lõõmutatud 700 Kütteelementide Kalestatud 1250 materjal Nimonik 75 77 Ni, 20 Cr, 800 Termopaaride 2,5 Fe ümbrised 21 19. Babiit Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske ja muid elemente. Babiidi teeb sobivaks laagrimaterjaliks tema iseloomulik struktuur – kõvad kristallid pehmes metalses põhimassis, mis tagab analoogselt öaagripronksidele hea sissetöötavuse ja kulumiskindluse ning väikse hõõrdeteguri. 20. Termoplastid Termoplastid on üks plastide liigist. Nad muutuvad kuumitamisel voolavaks,
soodustavad nende kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur. Tsinki kasutatakse laialdaselt teraste antikorrosioon- pinnetena (katuseplekk, veetorud). Kontaktis terasega moodustab ta galvaanilise paari ja, olles anoo- diks, lahustub, kaitstes sellega terast korrosiooni eest. Babiit Plii ja tina on peale malmi ja pronksi leidnud kasutamist laagrimaterjalina, eelkõige kergsulavate babiitide valmistamisel. Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente. Babiidi teeb sobivaks laagrimaterjaliks eelkõige tema iseloomulik struktuur kõvad kristallid pehmes metalses põhimassis, mis tagab analoogselt laagripronksidele hea sissetööta- vuse ja kulumiskindluse ning väikese hõõrdeteguri. Teraste margitähistus Teraste margitähistussüsteem põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste ning keemilise
Masinates käsutavate materjalide loetelu. lõikepinnast eemale. Tõmbel loetakse pikkijõudu positiivseks. T = F/A <= []T Rauda sisaldavad sulamid [teras (C<=2%), malm] Surve on pikkijõud, mis keha näilisel lõikel on suunatud lõike tasakaalustamiseks lõike Värviliste metallide sulamid (vase sulamid, babiidid, alumiiniumi sulamid, titaani poole. Survel loetakse pikkijõud negatiivseks. . S = F/A <= []S sulamid jt) A on keha ristlõike pindala Plastid , asbesttäitega plastid Termoreaktiivid (fenoplast) Hooke'i seadus.
l 14. Mis on kasutegur? Kasutegur iseloomustab masina efektiivsust. η = Akasulik / Akogu = (Akogu-Akadu)/Akogu (veerelaagerdusel 0,98 –0,99; tiguülekandel võib isegi olla < 0 – isepidurdav süst.) 15. Masinates käsutavate materjalide loetelu. Rauda sisaldavad sulamid [teras (C<=2%), malm] Värviliste metallide sulamid (vase sulamid, babiidid, alumiiniumi sulamid, titaani sulamid jt) Plastid , asbesttäitega plastid Termoreaktiivid (fenoplast) Tehniline kumm Puit, tekstiil, nahk Paagutatud materialid (metall- ja mineraalkeraamika) Klaaskiudsarrusega polümeerid 16. Veeremise takistus. Veerehõõrdumine avaldub takistuses, mis tekib kehade libisemata veeremisel. Materjalide def
..5%. Titaani ja alumiiniumi sulam, mis sisaldab 50% alumiiniumi on kerge tugev ja temperatuurile 800oC vastupidav. Titaani ja nikli sulamist, milles 50% niklit, saab valmistada vastupidavaid vedrusid. Laagriliuasulamid Need sulamid peavad hästi vastu hõõrdekulumisele. Laagriliua materjal peab koosnema pehmetest ja kõvadest mikroosakestest. Kõvad osakesed toetavad võlli ja pehmed osakesed moodustavad õlile mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Korrosioon ja korrosioonitõrje Korrosiooniks nimetatakse metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad
Ligniin koguneb raku seintesse paar päeva pärast uue raku tekkimist ning annab rakuseintele struktuuri ja tugevust juurde. Arvatakse, et ligniin tekkis siis, kui esimesed taimed levisid merest maismaale. Tselluloosi- ja paberitööstus põhineb suuresti ligniini struktuuri lõhkumisel, sest see on tselluloosi kõrval teine puidu tähtsaim komponent. Keemiline koostis: koosneb fenüülpropaani põhistruktuuriga momomeeridest, puudub korduv struktuur. Babiidid (üldiselt ja iseloomulikud omadused) Babiidid on peamiselt tina- ja pliisulamid, millest valmistatakse liugelaagrite sisepindu. Püsikomponendid on veel antimon(10-15%), vask (2-10%). Tüüpiline liitmaterjal, milles pehmema maatriksi moodustab antimoni ja vase tahke lahus tinas või antimoni lahus pliis, kõvema armatuuri annavad aga ühendite SnSb ja Cu3Sn kristallkobarad ja nõelad. Pehmem maatriks tagab väikese hõõrdeteguri, kõvem armatuur suure kulumiskindluse. Kui maatriks
• väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os), • haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värviliste metallide Al, Mg, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn -mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) 93. Vask ja tema sulamid Vaske toodetakse vaskpüriidist. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. *hea soojus-ja elektrijuht. *Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. *Kuivas õhus on vask püsiv. *Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt Sulamid:
c) vääringu järgi • väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os), • haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värviliste metallide Al, Mg, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn -mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - 89. Vask ja tema sulamid Vaske toodetakse vaskpüriidist. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. *hea soojus-ja elektrijuht. *Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. *Kuivas õhus on vask püsiv. *Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt Sulamid:
• haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värviliste metallide Al, Mg, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn -mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) – masinaehituses. 93. Vask ja tema sulamid. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. *hea soojus-ja elektrijuht. *Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. *Kuivas õhus on vask püsiv.
Titaani ja nikli sulamist, milles 50% niklit, saab valmistada vastupidavaid vedrusid. Kuna titaan ei ole mürgine valmistatakse titaanist ja sulamitest arstiriistu, söömisriistu, toiduainetetööstusele seadmeid jne. Laagriliuasulamid Need sulamid peavad hästi vastu hõõrdekulumisele. Laagriliua materjal peab koosnema pehmetest ja kõvadest mikroosakestest. Kõvad osakesed toetavad võlli ja pehmed osakesed moodustavad õlile mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Parimad babiidid on tinababiidid( 83...89% tina) milles antimoni ja pliid. Babiit laagriliuad on kasutusel ottomootorites. Raudteevagunite liugelaagri liudade materjal koosneb pliist, kaltsiumist ja
Titaani ja nikli sulamist, milles 50% niklit, saab valmistada vastupidavaid vedrusid. Kuna titaan ei ole mürgine valmistatakse titaanist ja sulamitest arstiriistu, söömisriistu, toiduainetetööstusele seadmeid jne. Laagriliuasulamid Need sulamid peavad hästi vastu hõõrdekulumisele. Laagriliua materjal peab koosnema pehmetest ja kõvadest mikroosakestest. Kõvad osakesed toetavad võlli ja pehmed osakesed moodustavad õlile mikrokanalid. Laagriliua materjaliks sobivad babiidid, pronksid, paagutatud raua ja grafiidipulbri segu ning mittemetallid (tekstoliit, plast , vilk , pressitud puit). Babiit on materjal, millest valmistatakse liugelaagrite liugpindasid. Selles materjalis on põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Parimad babiidid on tinababiidid( 83...89% tina) milles antimoni ja pliid. Babiit laagriliuad on kasutusel ottomootorites. Raudteevagunite liugelaagri liudade materjal koosneb pliist, kaltsiumist ja
aparaatide jms. korpused ZnAl10Cu5 85 Zn 350 4 Valatud laagrid (deformee- 10 Al ja puksid ritav sulam) 5 Cu Babiit Plii ja tina on peale malmi ja pronksi leidnud kasutamist laagrimaterjalina, eelkõige kergsulavate babiitide valmistamisel. Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisan-deina antimoni, vaske jm. elemente. Babiidi teeb sobi-vaks laagrimaterjaliks eelkõige tema iseloomulik struktuur – kõvad kristallid pehmes metalses põhi-massis, mis tagab analoogselt laagripronksidele hea sissetöötavuse ja kulumiskindluse ning väikese hõõrdeteguri. 1.1.8. Metallide markeerimine Eri riikides on metallide margitähistus erinev, markeerimissüsteem on määratletud vastava riigisisese
c) vääringu järgi • väärismetallid (Pt, Ag, Au, Pd, Rh, Ru, Ir, Os) • haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värviliste metallide Al, Mg, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. 93. Vask ja tema sulamid. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. - hea soojus- ja elektrijuht. - Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. - Kuivas õhus on vask püsiv. - Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht
Nad on nemaatilised vedelkristallid, millede pikiteljed on üksteise suhtes nurga all, mistõttu molekulid moodustavad spiraale. Sellise struktuuri väga väikese tekkeenergia (suurusjärgus 0,01 J/mool) tõttu on nad väga tundlikud temperatuuri muutustele. Kollesteerilised vedelkristallid on tugevalt värvunud, temperatuuri väikseimgi muutus (kuni tuhandik kraadi) viib spiraali sammu ja sellega kaasneva vedelkristalli värvuse muutuseni. Babiidid on peamiselt tina- ja pliisulamid, millest valmistatakse liugelaagrite sisepindu. Püsikomponendid on veel antimon(10-15%), vask (2-10%). Tüüpiline liitmaterjal, milles pehmema maatriksi moodustab antimoni ja vase tahke lasus tinas või antimoni lahus pliis, kõvema armatuuri annavad aga ühendite SnSb ja Cu3Sn kristallkobarad ja nõelad. Pehmem maatriks tagab väikese hõõrdeteguri, kõvem armatuur suure kulumiskindluse. Kui maatriks isegi osaliselt sulab, jääb babiidi stuktuur alles
- legeerivate elementide keemilised sümbolid Babiit sisalduse alanemise järjestuses, - legeerivate elementide protsentuaalne sisal- Plii ja tina on peale malmi ja pronksi leidnud dus korrutatuna järgmise kordajaga: kasutamist laagrimaterjalina, eelkõige kergsulavate babiitide valmistamisel. Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina Legeeriv element Kordaja antimoni, vaske jm. elemente. Babiidi teeb sobivaks Cr, Co, Mn, Ni, Si, W 4 laagrimaterjaliks eelkõige tema iseloomulik struktuur Al, Be, Cu, Mo, Nb, Pb, Ta, 10 kõvad kristallid pehmes metalses põhimassis, mis Ti, V, Zr
annaabi.ee 
