Mullaproovi võtmine http://pmk.agri.ee/index.php?valik=441&keel=1&template=template2pmk.html Võetavate mullaproovide arv Sõltub maa suurusest, kultuuridest ja mullastikust. Tavaliselt võetakse 1 keskmine proov 3-5 hektari kohta. Väga homogeense mullastiku korral võib proovilapi suuruseks olla kuni 10 ha Keskmine proov Keskmine mullaproov koosneb tavaliselt 15...25 üksikproovist. Proovi võtmise sügavus Suurem osa rohttaimede juurtest asuvad künnikihis, seega 20…25cm mullakihis. Ka mullaproov võetakse sellest kihist. Mullaproovi võtmine Proovilapil tuleb seejuures liikuda Z, C, V, U kujuliselt või lihtsalt sikk-sakiliselt. Proovi võtmise aeg Kui ilmastik ja taimede kasvufaas seda võimaldab, võib proove võtta varakevadest hilissügiseni. Soosituim on vahetult saagikoristus- järgne aeg. Tavaproove ei võeta: • Kohtadest, kus hoiti sõnnikut, kom...
vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. 1 Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud – rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Põhjustajad: temperatuur, jää, vesi, tuul 2.Keemiline murenemine ehk porsumine Põhjustajad: vesi, jää, õhu CO2
kildad kvartsiit Savimineraalidest mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalismehhaanilised aga ka füüsikalis keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Murenemine Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. füüsikaline murenemine ehk rabenemine põhjustajad: temperatuur jää vesi tuul
29. Mis on mullaviljakuse tähtis näitaja? Huumusesisaldus. 30. Millistel turvasmuldadel on võimalik köögivilju kasvatada? Sellistel, kus põhjavesi on vähemalt 60...80 cm sügavusel. 31. Nimetada köögivilju, mis sobivad kergetele muldadele! Kurk, porgand, söögipeet, lillkapsas, spargelkapsas, sibul, aeduba, enamik maitsetaimi. 32. Nimetada köögivilju, mis sobivad rasketele muldadele! Peakapsas, kaalikas, seller, rabarber mädarõigas. 33. Milline mullareaktsioon sobib köögiviljadele paremini? Kõige paremini sobivad köögiviljadele nõrgalt happelised ja neutraalsed mullad. 34. Kuidas on võimalik vähendada muldade happelisust? Muldade happelisust on võimalik vähendada lupjamise teel. 35. Mis toimub mullaharimise käigus? 1) Viiakse mulda orgaaniline ja mineraalväetised 2) Hävitatakse umbrohte ja kahjureid 3) Paraneb mullastruktuur ja seega vee- ja õhureziim. 36
lõimisest raskema lõimisega. Lähtekivimiks võivad olla erineva värvuse ja rähasusega moreenid (valkjashall, punakaspruun, kollakashall, kollakaspruun) või ka väiksemal määral luistikujõesetted (liivad, kruuusad). Metsamuldadel võib olla huumusesisaldus 4,5...5% ning põllumaadel 2,7...3%. Leostunud muldadel on tavaliselt lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm³, kuid metsamuldadel on see väiksem. Muldadel on küllastusaste suhteliselt kõrge (kuni 90%) ja mullareaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne. Veerežiimi poolest stabiilsed ja peamiselt parasniisked mullad. Leostunud mullad on universaalse kasutussobivusega. Haritava maa boniteet võib ulatuda 40 – 60 hp. Peamiselt levivad need mullad Kesk-Eestis. Mullareaktsioon on 6,5 – 7 suurenedesprofiili alumisest horisontides. Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle keskmise (2000 – 2500 tonni vett hektari kohta)
taimetoitainete vajadusega kultuurid, sügavjuureliste järele madalajuurelised). 3.Külvikordade väetussüsteem 3.1. Lubiväetiste kasutamine O. Halliku andmetel on ligi 40% kujunenud karbonaadivabal moreenil ja nad on happelise reaktsiooniga. Enamike kultuuride optimaalne pHKCl jääb vahemikku 6,0...7,0. Mulla happesuse vähendamiseks tuleb vabad vesinikioonid taas asendada Ca-ioonidega lupjamise teel. Mullareaktsioon ehk pH iseloomustab vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni mullas. Sõltuvalt nende vahekorrast on muld kas aluseline, neutraalne või happeline. Muld on happeline kui mullalahuses on ülekaalus vesinikioonid. Mullareaktsiooni klassifitseeritakse vastavalt pHKCl väärtusele järgnevalt: · kuni 4,5....... tugevalt happeline · 4,6 5,5...... mõõdukalt happeline · 5,6 6,5.......nõrgalt happeline · 6,6 7,2......neutraalne · üle 7,2.......
Kui aga lagunemine, parasniiske-aeroobsed bakterid, ainult -10%, peamine osa temast on esindatud lumikate on õhuke, siis on muld rohkem märg-anaeroobsed bakterid, 4.Temperatuur-tõus orgaaniliste ühenditena. külmunud ja siis selle sulamisele peab kaasa 10C võrra suurendab lagunemiskiirust 2-3 korda. Toitereziimi parandasime ül on: 1.Luua mullas aitama päikeseenergia. Opt 20-35C, 5.Mullareaktsioon(happesus): soodsas tingimused toiteelementide happelises keskkonnas-seeneline lag, leelilises- akumuleerimiseks ning omastamiseks taimede bakteriaalne lag, 6.CaCO3 sisaldus-liiga poolt, 2.Täiendada vastavalt vajadusele toitainete kõrge(pae pealsd mullad) pärsib varusid mullas ning vältida nende kadusid, mikroorganismide tegevust, opt soodustab, 3.Soodustada mulla kasulike mikroorganismide 7
3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed. Alustaimestikus on tüüpilise pohla alaga võrreldes rohkem rohttaimi (laanelill, maikelluke, jänesekapsas), samuti kilpjalga. Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või karbonaadivaene moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Esinevad gleistunud leede (LIIg-LIIIg) või huumuslikud leedemullad L(k)g, mullareaktsioon on happeline (2,5-3,5). Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad, harvem sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, boniteet II-III. Ehkki ka kuusikud mustika kasvukohatüübis on produktiivsed, tuleks peapuuliigina eelistada mändi. Puistud hea tervisliku seisundiga. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat, kadakat, pajud. Alustaimestikus tihe samblarinne (palusammal, laanik), puhmad (mustikas, pohl) leseleht, palu-
toorhuumusliku horisondi olemasolus. 52. Kamardumine. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 53. Leostumine. on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. 54. Küllastumine. on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 55. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. 4
jne)3)mikrofauna(lestad,hooghännalised jne.) 4)mikroskoopilised mullaorganismid(bakterid,seened,vetikad,ainuraksed,nematoodid jne.) EDAFONIL on oluline osa taimejäänuste muundamisel.TÄHTSUS:1.org aine lagund,2.vabanenud tuhaelementide sidumine oma kehas,3.õhulämmastiku sidumine,4.nitrifikatsioon,5.fosfor- ja väävlibakterid.Suurima arvukese ja välispinnaga on mullas esindatud bakterid (bakterite pind ületab mullapinda 500 kordselt). Neutraalne või nõrgalt happeline mullareaktsioon-enamus mikroorganimidest bakterid.Põhiosa seentest ei karda ka tugevasti happelist keskkonda.Org.aine tselluloos i lagundajad happelistes muldades- seened.MOLEKULAARSET ÕHULÄMMASTIKKU seovad: 1.sümbioossed bakterid,2.vabalt mullas elavad heterotroofsed bakterid,3.fotosünteesivad bakterid,4.mõned fotosünteesivad sinivetikad ja kiirikseened.Timedele omastatav N vabaneb ammonifitseerivate bakterite kaasabil. Taimejäänuste lag kiirus sõltub:1.mulla õhustatusest,2
Jänesekapsa kasvukohatüüp kõrgematel lainjatel tasandikel, muld värske, hea drenaaziga, leetunud või näivleetunud mullad. Puistud kõrge tootlikkusega, enam levinud kuusikud, alusmets hõre või keskmise tihedusega: kuslapuu, pihlakas; alustaimestik liigirikas: jänesekapsas, laanelill. Kagu- ja Lõuna-Eestis. Sinilille kasvukohatüüp - positiivsetel pinnavormidel, muld viljakas, leostunud või leetjas muld, kõdukiht on väga õhuke. Mullareaktsioon neutraalne. Kuuski kõige rohkem (sageli juurepessiga), siis männikud ja kaasikud. Alusmetsas kuslapuu, pihlakas, vaarikas; alustaimestik liigirikas: sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas. Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis. 1.5 Salumetsad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel, veereziim soodne, puistute koosseis väga mitmekesine, peamiselt segapuistud Ia-II boniteet.
laanelille, sinilille, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, naiste- ja ohtest sõnajalga jne;samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, samblarinne pidev. Eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis, moodust 10,3% metsadest. Sinilille (sl) kkt Levinud pos pinnavormidel (lainjatel moreentasandikel, voortel). Muld- lähtekivimiks karbonaatne moreen; viljakas, tüüpiline on leostunud või leetjas muld; kõdukiht väga õhuke või puudub, huumushorisont tüse (15-25cm); mullareaktsioon neutraalne, alumised kihid karbonaatsed. Puistu- kõige enam leidub kuusikuid, mida kahjustab juurepess; männikuid, kaasikuid, nende seisund on hea; vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid, bon Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmets- mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik- liigirikas, kasvavad sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges,
Muld nõrgalt või keskmiselt leetunud harilik või huumuslik leedemuld või sekundaarne leedemuld. Kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline. Puistutest domineerivad männikud. Alusmets puudub või on hõre, leidub üksikuid kadakaid ja pihlakaid. Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika kasvukohatüüp - palumetsades reljeefi madalamal osal. Esinevad gleistunud leede või huumuslikud leedemullad, mullareaktsioon on happeline. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt nt. paakspuud ja kadakat. Alustaimestikus tihe samblarinne, puhmad, kilpjalg. 1.1.4. Laanemetsad Jänesekapsa kasvukohatüüp - kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud. Puistud kõrge tootlikkusega. Kõige enam levinud kuusikud
orgaaniliste ainete tulemusena Savimineraalid mullas - on kõrge peensusastmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Põhjustajad: temperatuur, jää, vesi, tuul 2.Keemiline murenemine ehk porsumine Põhjustajad: vesi, jää, õhu CO2 Lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O à Ca(HCO 3)2, Hapendumine 2Fe 3O4 + 2O2 à 3Fe 2O3, Taandumine
Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 68. Leostumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. 69. Küllastumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 70. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. 4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi.
3. Bioloogiline murenemine (taimede ja loomade elutegevusel) Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Mulla keemiline koostis Lähtekivim - O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K , Mg, Ti, C , Mn, P Taim - C, O , H , N , Ca, P , Si, K , S , Mg, Fe, Na Muld - O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, H, N Eesti muldades keskmiselt: SiO2 liiv - >90%, ls - 70...90%, savi - 50...60%, lubipaas - ca 1% Al2O3 - (7...14 %), liivas <2%, savis 20...30%
....................................................................................10 1.SISSEJUHATUS „Kloostri“ talu asub Harjumaal Pariisi külas.Talu kasvatab kartulit ja teravilja. Põldudel on 3,2ha kahkjat mulda(LP)-huumus 3,0 ja 9,7ha leostunud mulda(Ko)-huumus 3,0. Muldade Ph on neutraalne või nõrgalt happeline ja seetõttu ei vaja need lupjamist. Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Mullareaktsioon on 6,5-7, suurenedes profiili alumistes horisontides. Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks, on suhteliselt kõrge huumusesisaldus, harimiskindel ja vastupidava struktuuriga. Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist. Miinused: - peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine - võimalik niiskusdefitsiit teatud
56. Kamardumine, Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud- Kasutusel on järgmised muldade klassifikatsiooni põhiühikud: 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis.3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne
mangaan, vask, tsink, magneesium, boor hoiavad ära taimede kasvuhäireid. Kui aga soovite keemiast eemale hoida, siis tuleb endale selgeks teha üksikute väetiste mõju ja omadused. Lihtne on taimemaad väetada segakompostiga. Sõnnik üksi kulutab lagunemisel liigselt mulla hapnikku. Näiteks kanakaka eeliseks on suur lämmastiku ja kaaliumi sisaldus ning vähene kulu. Sügisel anda ei ole hea kuna sisaldab rohkesti lämmastiku, mis paneb taime kasvama. Mullareaktsioon peab vastama taimede kasvunõuetele! http://www.nokitse.ee/kasvatamine-v%C3%A4etamine/taimede-v%C3%A4etamine Kvaliteetse saagi annab kasvatamine optimaalsetes tingimustes. Külvist peab õigesti ette valmistama. Muld peab olema haritud sügavalt kobedaks, peensõmeraliseks ja umbrohupuhtaks. Külvis olgu haigusvaba, hea idanevusega ning puhas. Soovitav oleks kasutada puhitud seemneid. Eemaldada tuleks suuremad kivid.
Alustaimestikus pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja laanik. Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina väga kvaliteetse puiduga. Mustika (ms) - esinevad palumetsades reljeefi madalamal osal. Mulla lähtekivim liiv või moreen. Põhjavesi toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Esinevad gleistunud leede või -leetmullad, mullareaktsioon on happeline. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi segametsad. Boniteet II-III. Sageli kaasnevad koosseisus kask ja haab. Tüüpiline on rohke kuuse looduslik uuendus. Alusmets puudub või on hõredalt paakspuud, pihlakat. Alustaimestikus enamasti mustikas, tihe samblarinne. Levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 17% metsadest. Jänesekapsa mustika alltüübis on muld viljakam, asudes saviliiv või liivsavi moreenil
ladestumisest mulda seoses karbonaatsete kivimite murenemise ja karbonaatide leostumisega. Selle horisondi pruunika värvuse tõttu on laialdaselt kasutusel ka nimetus pruunmullad. Bw- või Bwthorisont on tavaliselt järgnevast C-horisondist (lähtekivim) raskema lõimisega. BC-horisont on vähem savistunud. Lähtekivimiks on erineva värvuse ja rähasusega moreenid (valkjashall, kollakashall, kollakaspruun, punakaspruun), vähemal määral ka liustikujõesetted (liivad, kruusad). Mullareaktsioon on 6,5-7, suurenedes profiili alumistes horisontides. Leostunud muldade aktiivveemahutavus on sõltuvalt mulla lõimisest keskmine või üle keskmise (2000- 2500 tonni vett hektari kohta). Levik: Leostunud mullad hõlmavad ~4% kogu maafondist ja ~10% põllumaast. Levinud on peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Kõige suurema osa põllumuldadest moodustavad leostunud mullad Rakke ja Järva-Jaani piirkonnas.
Sisaldavad ülemises 30 cm mullakihis Ca- ja Mg-karbonaate, seega kihisemine kõrgemal kui 30 cm. Juhtiv mullatekkeprotsess: huumusakumulatiivne (kamardumine). 1. Paepealsed mullad Kh. 1,2 % Eesti territooriumist ja 0,8% haritavast maast. Tekkinud paekivil, kusjuures paekivi on kõrgemal kui 30 cm. a) Kh´ väga õhuke paepealne muld. A< 10 cm. Tüüpprofiil: A-D. b) Kh´´ õhuke paepealne muld. A 10...29 cm. Tüüpprofiil: A-D. Äärmiselt põukartlikud. OVD väga väike. Mullareaktsioon on neutraalne. Huumusesisaldus kõrge, tavaliselt 5...15%. Lasuvustihedus 0,7...1,1 g/cm3. Puistu boniteet V ja IV klass. Haritava maa boniteet 25...33 hindepunkti. Kasutamine loodusliku rohumaana. Väga õhukestel looaladel ei ole mets looduslikult võimeline taastuma. Põllumaana kasutamiseks peab huumushorisont olema üle 20 cm. Levivad nn. loopealsetel, kitsa ribana Põhja-Eesti sisemaapoolsel küljel, Loode-Eestis ja saartel. 2. Rähkmullad K.
2. kildad kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis- mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine põhjustajad: a. temperatuur b. jää c. vesi d. tuul 1. keemiline murenemine ehk porsumine a. vesi b. jää c. õhu CO2 · lahustumine · hapendumine
2. kildad - kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad esmased toitmaterjalid. Oma levikult on nad kvartsi järel teisel kohal. Savimineraalidega on mullas seotud mitmed mulla füüsikalis-mehhaanilised aga ka füüsikalis-keemilised omadused: erikaal, poolsus, molekulaarne veemahutavus, mulla õhustatus, mullareaktsioon, plastilisus, paisuvus, taimetoiteelementide sisaldus. Tähtsamad savimineraalid on hüdrovilgud - rohkesti vett sisaldavad, kaaliumi allikaks. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. 1. füüsikaline murenemine ehk rabenemine - põhjustajad: a. temperatuur b. jää c. vesi d. tuul 1. keemiline murenemine ehk porsumine a. vesi b. jää c. õhu CO2
56. Kamardumine, Leostumine, Küllastuminemida ei loeta elementaarprotsessideks Kamardumine Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 57. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud- Kasutusel on järgmised muldade klassifikatsiooni põhiühikud: 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis.3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi
L(k)III, LI, Ls ja gleistunud nõrgalt leetunud leedemuld LIg. O-horisondi tüsedus 3-7 cm, E-horisondi tüsedus kuni 20 cm. Leedemuldadel järgneb kõduhorisondile 3-10 cm tüsedune vähehuumuslik A-horisont, kusjuures E-horisont on pidev või esineb katkendliku, kuni 15 cm tüseduse helehalli kihina. B-horisont tihenemata või väheste pruunide nõrgliiva pesadega, üleminek lähtekivimiks aeglane (BC-horisont sage). Mullareaktsioon on happeline (pHKCl 3,5-5,5), küllastusaste madal (kuni 25%). Veereziim: mulla ülakiht perioodiliselt kuiv. Puurinne: valitseb mänd; kuuske leidub vähesel määral järelkasvuna või II rindes; kui mullas esineb sügavamal raskema lõimisega kihte, võivad kuused saavutada ka I rinde kõrguse. Boniteet I III. Põõsarinne: puudub või on liigivaene: kadakas, vaarikas, pihlakas. Puhmarinne: hästi arenenud: pohl (D), mustikas, kanarbik.
nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised suhted ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. Ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid korrastatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka teineteise suhtes. Horisontaaltelje (üldistatud juurtoitumistingimuste skalaari) juhtivaks teguriks on mullareaktsioon, mis automorfsetel (mineraal-) muldadel sõltub lähtekivimi karbonaatsusest, hüdro- morfsetel (soo-) muldadel aga ka põhjavee mineraalainete sisaldusest ja liikuvusest. Mullareaktsioon määrab aineringe iseloomu ja põhiliste mullatekkeprotsesside - leetumise ja kamardumise - vahekorra. Vertikaaltelg (üldistatud niiskusreziimi skalaar) iseloomustab niiskustingimusi, sellega seostuvaid aeratsiooni- jt. reziime ning soostumise ulatust
peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp. Nõmmemetsad möödutavad kõigist Eesti metsadest 3%. Palumetsad Pohla (ph) – esineb reljeefi kõrgematel osadel. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad liivad, põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline, u. 7% metsadest. Mustika (ms) – esinevad palumetsades reljeefi madalamatel osadel, esinevad gleistunud leede või -leetmullad, mullareaktsioon on happeline, levinud kõikjal, eriti Lõuna-Eestis, 17% metsadest. Jänesekapsa – mustika alltüübis on muld viljakam , asudes saviliiv või liivsavi moreenil. Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Palumetsad on enamasti I-III bon. Männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk. Laanemetsad Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) – esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel
Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. 69. Leostumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. 70. Küllastumine. Mullatekkeprotsess, mida ei loeta elementaarprotsessideks. On mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. 71. Muldade klassifikatsiooni põhiühikud. 1. Mullatüüp ühte tüüpi muldasid iseloomustab teatud kindla mullatekkeprotsessi suund. 2. Mulla alltüüp iseloomustab mõnevõrra erinev suund tüübile iseloomulikus muldade arenemise protsessis. 3. Mullaliik eristatakse alltüübi piires põhiprotsessi arenemise astme või mõne diagnostilise horisondi väljakujunemise astme järgi. 4. Mullaerim mullaliigid on jaotatud mulla lõimise järgi.
Klassid omakorda jagunevad tüübirühmadeks. nad mitmesuguse päritoluga liivadel, kõrgematel toitainetevaene, seisev ja ulatub periooditi kõrgele. Arumetsade jaotamisel tüübirühmadesse on pinnavormidel, kus põhjavesi on Esinevad gleistunud leede (LIIg-LIIIg) või aluseks mulla karbonaatsus, mullakihi tüsedus, sügaval ja muld kuiv. Valitsevad keskmiselt kuni huumuslikud leedemullad L(k)g, mullareaktsioon mulla lõimis ja nõrgalt leetunud leedemullad, muld on happeline on happeline (2,5-3,5). veereziim. Soometsade jaotamisel (3,0-4,5), kõdu (moor) on 2-6 cm tüse. Enamasti männikud või kuusikud, ka kuuse-männi tüübirühmadesse on aluseks soostumise Puistutest on valitsevad hõredad puhtmännikud, segametsad, harvem sekundaarseid kaasikuid ja
cembra ja P. pumila). Enamik mände lepivad väga kuiva ning toitainetevaese kasvukohaga, omades sellistes kohtades konkurentsieelist teistesse perekondadesse kuuluvate puuliikide ees. Teiselt poolt talub näiteks harilik mänd ka liigniiskeid kasvukohti (raba). Lõimise poolest on sobivateks kasvukohtadeks liivad kuni saviliivad. Rasketel tihedatel savimuldadel ohustavad mände mitmed seenhaigused, näiteks võrsevähk. Sobiv mullareaktsioon võib kõikuda neutraalsest mõlemas suunas, seda eriti hariliku männi ja mägimänni puhul. Käesolevas õppematerjalis esitatud liigid ja nende sordid on meie tingimustes ka talvekindlad. Männid on ühed sobivamad okaspuud haljastuses ning enamik neist taluvad ka linnatingimusi. Põõsakujuline mägimänd ja tema sordid (valida tuleks madalad sordid, kuna põhiliik kasvab siiski liiga kõrgeks) sobivad lausistutusena suurte hoonemassiivide
Lubiväetiste mõjul: • Kaob kõige kahjulikum osa mulla potentsiaalsest happesusest – asendushappesus ja liikuv alumiinium. • Suureneb neeldunud aluste hulk ja seoses sellega mulla neelamismahutavus. • Paraneb mulla struktuur. • Paraneb mulla õhu-, vee- ja toiterežiim. • Aktiviseerub mulla kasulike mikroorganismide tegevus. • Paranevad mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused. • Suureneb saak ja paraneb saagi kvaliteet • Sobiv mullareaktsioon taimedele on väetiste kõrge efektiivsuse ja nende keskkonnasõbraliku kasutamise esmane tingimus Lubjatarbe määramise meetodid: Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste Mullaprofiili ehitus ja kihisemine Indikaatortaimed
nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised suhted ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. Ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid korrastatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka teineteise suhtes. Horisontaaltelje (üldistatud juurtoitumistingimuste skalaari) juhtivaks teguriks on mullareaktsioon, mis automorfsetel muldadel sõltub lähtekivimi karbonaatsusest, hüdromorfsetel muldadel aga ka põhjavee mineraalainetesisaldusest ja liikuvusest. Mullareaktsioon määrab aineringe iseloomu ja põhiliste mullatekkeprotsesside - leetumise ja kamardumise - vahekorra. Vertikaaltelg (üldistatud niiskusreziimi skalaar) iseloomustab niiskustingimusi, sellega seostuvaid aeratsiooni- jt. reziime ning soostumise ulatust.
Mulla happesus (pH) väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka. Happelises mullas on palju vesinikioone ja selle tulemusena taimede arengut takistavad ained nagu lahustuv Al ja Fe. Happelises mullas nõrgenevad taimedele vajalike ainete, nt fosfori omastamine ja bioloogilised lagunemisprotsessid. Teisest küljest aga liiga kõrge pH (alla 5) takistab mõnede mikroelementide omastamist (nt Mn, Fe, Zn, Co, Cu). Paljudele taimedele optimaalne mullareaktsioon on 6...7. Muldade viljakus ja huumuse sisaldus Taimede elu on lahutamatult seotud mullaga, sest mullast omastavad taimed kasvuks ja arenguks vajaliku vee ning toitained. Mulla väga oluliseks omaduseks on viljakus. Mulla viljakus sõltub huumusesisaldusest. Mineraalmuldade huumusesisalduse võrdlemise skaala on järgmine: alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal
kogunemine mineraalosaga tugevasti seotult mulla pindmisse kihti. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg-karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. Kultuuristamine on looduslike muldade kasutuselevõtmine inimese poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks. 19 Mulla füüsikalis-keemilised omadused Mulla kolloidid ja nende omadused Kolloidideks nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on alla 0,001 mm. Väiksemad osakesed on molekulid.
analüüs. Mullaproovi võtmise käigus saab: · hinnata huumushorisondi tüsedust ja selle varieerumist; · selgitada mullaerimite vaheldumist põllul; · hinnata mulla võimalikku tihenemist, selle iseloomu ja paiknemist. Laboratoorne analüüs võimaldab lisaks eelnevale: · selgitada mulla sobivust erinevate kultuuride kasvatamiseks, edukalt on võimalik kasutada vaid piisava toitainetesisaldusega mulda; · selgitada mullareaktsioon ja sellest lähtuvalt enamsobivad kultuurid ning lupjamise vajadus; · planeerida optimaalseid külvikordi; · selgitada planeeritavat saaki limiteerivaid tegureid; · selgitada vajalikke väetisekoguseid; · hinnata mulla füüsikalis-keemilistes omadustes toimuvaid muutusi; · hinnata agrotehnoloogia õigsust.27 4 . M U L D A D E S Ä Ä S T E V K A S U TA M I N E J A K A I T S E Joonis 5. Eesti põhimuldade paiknemine Maade kasutamine vastavalt muldade kasutussobivusele tagab
annaabi.ee 
