Muldade probleemid- EROSIOON Tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad mineraalosad, siis mullaviljaksu väheneb oluliselt. 1. TUULEEROSIOON Mullaosakeste ümberpaigutamine tuule toimel. Tuuleerosiooni intensiivsuse ja ulatuse määravad põhiliselt ära tuule kiirus, mulla omadused ja maaharimisalane sesinud. Tuule kiirust mõjutab oluliselt maaaala reljeef ja metsasus. Lääne-eestis on tuuleerosiooni keskmiselt rohkem. Seal on enam liiv- ja turvasmuldi ning ilmad on tuulisemad. Eriti esineb seda mererannikutel(Häädemeeste, lääne- hiiuma). Põhjused:
LÄHTEKIVIM KLIIMA RELJEEF AEG BIOSFÄÄR INIMENE MULLATEKKETEGURID MULD KUJUNEB ERINEVATE LOODUSLIKE SFÄÄRIDE KOOSMÕJUL I. PASSIIVSED PIKAAJALINE MÕJU, VÄHEMÄRGATAV A. LÄHTEKIVIM MURENEMISEST ALGAB MULLA TEKE. ANNAB MULLALE MINERAALSE OSA. MÕJUTAB VÄRVUST 1. MÄÄRAB MULLA LÕIMISE MULLAOSAKESTE SUURUS. KIVINE, LIIVANE, SAVINE MULD a. ÕHU- JA VEESISALDUS LIIVANE MULD ON ÕHURIKKAM JA PÕUAKARTLIKUM SAVINE MULD ON ÕHUVAENE JA SUURE VEESISALDUSEGA b. SOOJENEMISKIIRUS SUUREM VEESISALDUS AEGLUSTAB SOOJENEMIST 2. MULLAREAKT-SIOON MÕJUTAB TOITAINETE SISALDUST MULLAS a. ALUSELINE
Muld Mullastik ehk pedosfäär hõlmab maakoore pindmise kobeda kihi, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse koostoimel. Muld on elukeskkonnaks taimedele ja mullas tegutsevatele organismidele,kes seda aktiivselt ksutavad ja muudavad. Mulla koostis: Mineraalne osa (pärineb kivimitest) Orgaaniline osa(koosneb lagunevatest ainetest ja huumusest) Vesi (pärineb sademetest ja muutub mullaosakestega kokku puutudes väga lahjaks mullalahuseks) Õhk (täidab mullaosakeste vahel olevaid poore, võrreldes atmosfääriõhuga on vähem hapnikku ja rohkem süsinik dioksiidi) Mullaelustik (bakterid, seened, vetikad, kõdus elavad putukad ja nende vastssed, suuremad mullaloomad jt, osaleb orgaanilise aine lagunemises ja huumuse tekkes) Murenemine ja mulla teke: Muld moodustub väga pika aja jooksul. Muld saab kujunema hakata poorsel murendmaterjalil, mis suudab kinni hoida vett ja õhku. Murenemisel on väga tähtis osa
BAKTERID, MIKROOBID, SEENED II. ELUTU OSA A. GAASILINE SÕLTUB MULLA LÕIMISEST JA KOBESTAMISEST 1. MULLAÕHK SISALDAB ROHKEM LÄMMASTIKKU JA SÜSINIKUÜHENDEID. B. TAHKE TAGAB TAIMEDELE KINNITUSPINNA JA TOITAINED 1. MINERAALNE OSA TEKIB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEL a. KIVID, LIIV, SAVI MÄÄRAVAD MULLA LÕIMISE, S.T. MULLAOSAKESTE SUURUSE 2. ORGAANILINE OSA TEKIB TAIME-JÄÄNUSTE KÕDUNEMI-SEL, LAGUNEMISEL a. HUUMUS PRUUNI VÕI MUSTA VÄRVUSEGA AMORFNE AINE C. VEDEL SÕLTUB SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORRAST 1. MULLAVESI SISALDAB LAHUSTUNUD TOITAINEID,TAGAB TAIMEDELE NENDE KÄTTESAADAVUSE. PÕHJUSTAB HORISONTIDE TEKKE
Muld-maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid. Tähtsaim omadus põllumajanduse seisukohalt on viljakus. Koostis:orgaaniline aine(huumus, kõige viljakam osa annab mullale viljakuse), mineraalained(tekkinud kivimite murenemisel määrab ära lõimise e mulla mehaanilise koostise), mullaõhk(mullaosakeste vahel, allpool on vähem), mullavesi(sademete vesi), mullaorganismid(vihmaussid, mutt, bakterid). Tekkimine-lähtekivimite murenemisel tekkinud mineraalainest, kui sellele asuvad kasvama taimed.Eestis on kõige viljakamad mullad L-E. Kamardumine-kõige intensiivsem rohtlates.Leetumine-okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis. Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis
omadused: mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima tingib (määrab) mullatüüpide erineva leviku Maakeral. Kliimaga on seotud taimede ja mikroorganismide koostis ja elutegevus, millest sõltub orgaanilise aine hulk mullas. Kliima avaldab mõju kivimite murenemisele. Kui sademete hulk on küllaldane toimub mullast läbinõrguva veega kergesti lahustavate ainete välja viimine ning väikeste mullaosakeste ärakanne. Kui aga auramine ületab sademete hulga ning kapillaarvööde ulatub mulla pinnale toimub pideva auramise tingimustes lahustuvate soolade pindmistesse kihtidesse ning muldade sooldumine. Reljeef on oluline muldade leviku atsonaalsuse kujunemisel mäestike piirkonnas. Kõrguse kasvades muutub nii temperatuuri käik, sademete hulk ja lüheneb taimekasvu periood, mis tingib ka muldade kõrgusvööndilisuse. Oluline on veel pinnavormide ekspositsioon. Näiteks
kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega. Muldade erosioon Kõige rohkem kahjustavad muldi erosioonid. Erosioon on tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Selle käigus kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudusse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooniprotsesse eristatakse geoloogilise erosiooni ja kiirendatud erosioonina. Kiirendatud erosioon on põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Mulla vee- erosioon on mullaosakeste (mullamassi) ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Kõrbestumine Inimtegevuse kõige traagilisemaid tagajärgi toob välja kõrbestumine. See probleem ei esine ainult arengumaades vaid ka arenenud arenenud maad seisavad selle probleemiga silmitsi. Kõrbestunud aladel on vähese siduvusega ning huumusevaene kuiv muld ja maapind on tuultele avatud, sellepärast on nendel aladel taimkate hõre. Sellistes tingimustes toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon
Küsimused Mis roll on mullas bakteritel? Bakterite roll mullas on surnud orgaanilise aine lagundamine ning lämmastiku taimedele kättesaadavaks tegemine. Kuidas vihmauss mulda kobestab? Vihmauss liigub mullas edasi nii: ta surub edasiliikumisel oma esiosa nagu kiilu mullaosakeste vahele. Seejärel tekib tema kehas lihaste kokkutõmbe tõttu laiem koht ning vihmauss tõmbab tagumise kehapoole järele. Tänu sellele kobestab ta mulda. Miks on mullas elavad lagundajad vajalikud? Kuna lagundajate tegevuse tulemusena tekib mulda huumus ning mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on muld. Aineringe: Surnud organimid – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim.
Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist ehk kõdunevat taimejäänuste ja huumuse osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. Mulla orgaanilise aine, eelkõige huumuse osatähtsus on tunduvalt väiksem. Mullas leidub alati ka kindel kogus vett ja õhku. Mulla veeolud ja mulla õhu varustus oleneb mullaosakeste suurusest. Neid iseloomustavad mulla veeläbilaskvus, veemahutavus ja õhumahutavus. Veemahutavustest on kõige olulisem mulla aktiivveemahutavus ehk taimede poolt omastatava vee kinnipidamise võime. Mullaosakesed võivad rohke saviosakeste olemasolul omavahel liituda ja moodustada mulla sõmeraid, mille vahele jäävad suuremad õhuruumid, mis soodustavad mulla veeläbilaskvust ning õhumahutavust ja lisaks võimaldavad sõmerate sees säilitada vett. Sellist sõmeraterikast
Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate bakterite ning seente abil. Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke toitaineid. Huumuse abil moodustuvad mullasõmerad. Samaaegselt huumuse tekkimisega toimub ka tema pidev lagunemine. Lagunemise käigus muutub huumus lõpuks lihtsateks ühenditeks: veeks, süsihappegaasiks ja mineraalaineteks. Mineraalainetest on mullas kõige rohkem kaltsiumi ja magneesiumi. MULLA GAASILINE OSA Õhk on mullas mullaosakeste vahel. Mullaõhus on vähem hapnikku ja rohkem süsihappegaasi kui välisõhus. Hapnikku kasutavad mullas elavad loomad ja taimede juured hingamiseks. Hingamise käigus eritavad nad süsihappegaasi. Seepärast peab mulla ja välisõhu vahel toimuma pidev õhuvahetus. Ilma õhuvahetuseta muutuks mullaõhk seal elavatele organismidele kõlbmatuks.
· Mullatekke tegurid 1. kliima 2. reljeef ehk pinnamood 3. lähtekivim (mille peale muld kujuneb) 4. organismid 5. aeg · Muldade lõimis ehk kui suur on savisisaldus mullas. liiv saviliiv liivsavi savi -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------> 0-10% 10-30% 30-50% 50-100% mullaosakeste suurus väheneb mullapooride suurus väheneb niiskussisaldus suureneb õhusisaldus väheneb soojenemiskiirus väheneb toitainete sisaldus suureneb · Kõik mullad võib jaotada ka veereziimi järgi: 1. läbiuhtelise veereziimiga mullad (sademete hulk > aurumine) 2. tasakaalustatud veereziimiga (sademete hulk = aurumine) 3. aurumise ülekaaluga (aurumine > sademete hulk) · Mullahorisondid: 0-horisont - kõdukiht, surnud orgaanilistest ainetest A-horisont - huumusekiht, tume
Kõrbestumine on viljatu pinnase kandumine suht.viljakale mullale ja selle enda alla matmine, piirkonnad: austraalia, l.- ameerika. Inimtegevus, mis kõrbestumist põhjustab: ebaõige maakasutus, suurte põldude tegemine, metsade raiumine, põldude üleniisutamine. Kõige viljakamad mullad on rohtlates(must-, kastanmullad) ja lehtmetsades(kamarleet-,metsapruunmullad). Kõige viljatumad: tundravöönid(kelts,-gleimullad) ja vihmametsades( puna-,kolla-,ferraliitmullad). Erosioon on mullaosakeste paigutumine maa kõrgematelt aladelt madalamatele. Näide: taimkatte hävitamine, mis kaitseb muldi suurte paduvihmade eesr, tagajärjena muutub intensiivseks vee-erosioon. Sademed ületavad auramise-läbiuhteline veereziim(sademetevesi jõuab kord aastas põhjaveeni nõrguda, viljakus langeb, paras- ja palavvöötmes). Tasakaalustatud veereziim(sademetevesi ei ulata põhjveeni, toitained jäävad mulda, viljakus ei muutu, rohtlad, metsastepid, savannid). Auramise
tüseduses pinnase kihis (näiteks liiv pael, liiv savil jm.) laialdane esinemine Kliima tingib (määrab) mullatüüpide erineva leviku Maakeral. Kliimaga on seotud taimede ja mikroorganismide koostis ja elutegevus, millest sõltub orgaanilise aine hulk mullas. Kliima avaldab mõju kivimite murenemisele. Kui sademete hulk on küllaldane toimub mullast läbinõrguva veega kergesti lahustavate ainete välja viimine ning väikeste mullaosakeste ärakanne. Kui aga auramine ületab sademete hulga ning kapillaarvööde ulatub mulla pinnale toimub pideva auramise tingimustes lahustuvate soolade pindmistesse kihtidesse ning muldade sooldumine. Reljeef on oluline muldade leviku atsonaalsuse kujunemisel mäestike piirkonnas. Kõrguse kasvades muutub nii temperatuuri käik, sademete hulk ja lüheneb taimekasvu periood, mis tingib ka muldade kõrgusvööndilisuse. Oluline on veel pinnavormide ekspositsioon. Näiteks
Vihmaussi siseehitus Vihmaussi keha katab väljast üherakukihiline nahk. Naha all asuvad ringilihased. Ringilihased võimaldavad ussi kehal kokku tõmbudes pikeneda. Ringilihaste all paiknevad pikilihased, mille abil ussi keha lüheneb. Lihastel on oluline roll keha liikumisel. Ringilihaste kokkutõmbumisel muutub keha eesmine ots peenikeseks ning see surutakse mullaosakeste vahele. Pikilihaste kokkutõmbumisel ussi keha jämeneb ning muld lükatakse laiali. Nahk ja lihased moodustavad nahklihasmõigu, millel on oluline roll ka lame- ja ümarusside liikumisel. Nahklihasmõik ümbritseb kehaõõnt, kus paiknevad vihmaussi siseelundid. Vereringe on vihmaussil suletud - veri voolab mööda veresooni. Keha eesotsas paiknevad jämedamad ringsooned, mis täidavad osaliselt südame ülesannet. Ringsooned on varustatud
Mullad *Esimesed organismid mullal on samblikud(ei vaja aluspinda jne.) * MULLALÕIVIS Kerge legend: nool allapoole tähendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ülespoole nool, siis suureneb. Liiv saviliiv liivsavi savi Alla 10% üle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ülespoole) Õhusisaldus (nool allapoole) Soojenemis kiirus (nool alla poole) Toitainete sisaldus (nool ülespoole) VEEREZIIM 1)läbiuhtumise veereziimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole, sademeid rohkem kui aruda jõuab) 2) Tasakaalustatud veereziimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega) 3) aurumise ülekaaluga (aurumine suurem kui sademete hulk) MULLAHORISONDID
mulla… Tahke kiht osa mullaõhk kivid huumus liiv poollagunenud kruus jäänused savi Mulla tahke osa • Mulla tahke osa koosneb mineraalainete ja huumuse osast. • Tahke osa tekib kivimitest. • Orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. • Lagunemisel muutuvad need jäänused huumuseks. Mulla gaasiline osa • Õhk on mullas mullaosakeste vahel. • Mullaõhus on vähem hapnikku ja rohkem süsihappegaasi kui välisõhus. Huumuse teke ja lagunemine Taimede ja loomade jäänused lagunevad Tekib huumus Huumus annab taimedele vajalikke toitaineid Tekivad • mineraalained • vesi • süsihappegaas
kuhu vesi uhub toitained ülemisest kihist Lähtekivim materjal, millest muld on kujunenud, näiteks liivakivi, lubjakivi, moreen Kes elavad mullas? Mullas elavad mikroorganismid, mikroloomad, pisiloomad ja suuremad mullaloomad Mikroorganismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed. Enamikku neist me palja silmaga ei näe Mikroloomad on ümarussid, lestad ja Bakterid hooghännalised. Nad elavad mullaosakeste vahelistes tühimikes Pisiloomad on putukad, putukate vastsed ja ussid. Nemad uuristavad mulla tahkete osade vahele käike Suuremad mullaloomad on rästik, mutt, karihiired ja vesirott e. mügri. Nad kaevavad mulda käike või kasutavad juba kellegi poolt Ümarussid valmiskaevatud urge Vihmauss Vihmausside liikumine segab ning kobestab mulda Vihmauss sööb kuivanud ja poolkõdunenud taimelehti ning rohukõrsi
pole ribosoomidega kaetud. Sünteesitakse teatud süsivesikute ja lipiidide. Ca kogumine ja säilitamine. Golgi kompleks 1. Tsütoplasmavõrgustikult saabunud materjali sorteerimine 2. Nende ühendite biokeemiline muutmine 3. Materjalide pakendamine membraanidesse 4. Membraanide varu 5. Muundunud Golgi kompleks permides sisaldab munaraku membraani lõhustavaid ensüüme 6. Juurekübara kasvukuhiku rakkude Golgi kompleks sisaldab palju lima rakkude kaitse mullaosakeste eest. Endosoomid ja lüsosoomid. · Endosoomid Golgi kompleksist eralduv membraani pakendatud materjal, kasutatakse raku sees/väljas. · Lüsosoomid hüdrolüütilisi ensüüme sisaldavad membraanstruktuurid, happelises keskkonnas hüdrolüüs · Autofaagia iseenda söömine. · Heterofaagia muu raku söömine. Ribosoomid · Esineb tsütoplasmas · Kõige väiksemad, lihtsama ehitusega ja arvukamad rakustruktuurid.
inimtegevus; Passiivsed mullatekketegurid: · Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mullalõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Reljeef: Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Seetõttu on künklike-mägiste piirkondade muldkate mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale. Päikese kiirgusenergia jaotud künkliku reljeefi eri osadel ilmakaartest olenevalt ebaühtlaselt. · Aeg (vanus): Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. Aktiivsed mullatekketegurid:
lahustuvateks ühenditeks. 2. Füüsikaline - kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. 3. Keemiline - palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. 4. Passiivsed – mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. Aktiivsed – mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär , kliima, inimene. 5. Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). 6. Reljeef mõjutab mullaosakeste ümberpaiknemist, mulla veerežiimi, mulla soojusrežiimi. 7. Muld muutub ja saavutab küpsusseisundi. 8. Niiske kliimaga aladel võivad veed mullast mineraalaineid välja uhtuda ja põhjustada leetumist. 9. Kui kliima on soe ja mõõdukalt niiske, siis tekkivad tingimused huumuse kogumiseks ja mullad on väga viljakad. 10. Mullaorganismid kobestavad mulda ja tekitavad ainevahetusel erinevaid aineid, mis on mullale kasulikud. 11. Inimtegevus muudab
· Lagunemata ja klibu, veeris) poollagunenud · Kruus 2. mulla mikrofauna taimejäänused · Liiv, savi (õhuruumides - · tolm lestad, hooghännalised) 3. mulla mesofauna (uuristab käike mullaosakeste vahele - (putukavastsed, vihmaussid) 4. mulla makrofauna ( mullasse kaevuvad imetajad mutid, roomajad) MULDA OHUSTAB: · erodeerumine · deflatsioon (tuule ärakanne) · tihenemine · kemikaalid
suurenenud toidupuudus ja veepuudus. Teiseks suurimaks probleemiks on kujunenud kõrbestumine ja erosioon. Kõrbestumine on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, maaharimise eesmärkidel kuivendatakse maid, ehtiustegevusega hävitatakse looduslik taimkate ning muidugi globaalse soojenemise tagajärjel tekib juurde kõrbepinda. Kuna Eesti asub parasvõõtmes, siis kõrbestumine Eestit veel ei ähvarda, küll aga erosioon ehk pindmiste mullaosakeste ärakandumine. Looduslik erosioon Eestis on väike- vee erosioon mõningatel aladel, tuuleerosioon küll valdavalt, et mitte suures koguses. Erosiooni suurendab põllumajandustegevus, kus on kasutatud valesid harimisvõtteid ning kasvatatud ebasobivaid taimi. Kuna kasutatakse ka paljusid erinevaid väetisi, võib erosioon mõjuda ohtlikult ka keskkonnale, kandudes veekogudesse. Oluliseks probleemiks loetakse ka metsade hävitamist. Eelkõige süsihappegaasi ületootmisega
vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine. Mulla tähtsus: võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks; taimede elukeskkond; mulda on vaja kaitsta (pole mulda, pole elu) Enne maa harimist peaba rvestama mulla iseloomu, kliimat, reljeefi. Erosioon mullaosakeste ümberpaigutumine vee, tule või inimese abiga. Geoloogiline erosioon (tuul, vesi), kiirendatud erosioon (inimene) Kõrbestumine viljakas muld uhtub ära, kuiv kliima, liivane pind, viljatu pinnas kantakse viljaka mulla peale (liiv matab huumuse). Põhjus: inimtegevus. Muldade sooldmine aurustumisega viiakse soolad ülemistesse kihtidesse, mis muudavad mulla soolaseks; taimedele vajalikud ained (kaltsium, magneesium) lahustatakse ja mulda lisanduvad naariumioonid.
19.Mullaelustik ( bakterid, seened, vetikat, putukad, ja nende vastsed, ussid ja mulda kaevuvad imetajad) segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel. 20.Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt: *ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet; *ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega vms. *ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega; *ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalid tekkega. 21.Mullaprofiil on püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutumata lähte- või aluskivimini. 22.Mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihid mida nim. mullahorisontideks. 23.Välja- ja sisseuhteorisondi all asub lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest. 24.Turbahorisint tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevas lagunemisastmes
tunderakkudega. Vihmaussil ei ole silmi, ka ei kuule ta. Vihmauss on jalgadeta ja liigub edasi roomates. Roomata saab vihmauss ringlihaste ja pikilihaste koostöö tulemusena. Ringlihased lubavad ussil ennast peenikesena ettepoole välja venitada, pikilihaste toimel uss jämeneb ja tõmbab tagaosa eesmisele järele. Edasiliikumisel on abiks ka harjased, mis asetsevad paariviisi vihmaussi kõhupoolel. Mullas liikumise teeb lihtsamaks vihmaussi limane nahk, mis aitab tal ennast paremini läbi mullaosakeste libistada. Maapinda tungib ta terava koonusetaolise pea abil. Keha kokkutõmbudes pea jämeneb, avaus mullas laieneb ja järk - järgult tungib uss mulda. Kui maapind on kõvem, niisutab ta seda süljega ja neelab mulla alla. Nii "sööb" vihmauss end maasse. Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest. Peale kõdu sööb ta ka mulda, mille orgaanilised ained -- huumus -- on talle toiduks; liivaterad aga aitavad allaneelatud lehekõdu seedida
1. nõlva kalle(erosioon) 2. niiskusreziim 3. kujundab mikrokliima(erinev kliima põhja-lõuna mäeküljel) d. Elustik 1. taimkatte tüüp 2. loomad 3. mikroorganismide mõju huumuse moodustamisele, aineringele, mulla segamisele 4. Mulla jaotus lõimise ja veereziimi järgi. a. Lõimise järgi: Mullaosakeste suurus-väheneb 1. Liivmullad - füüsikalist savi 0%- Pooride suurus väheneb 10% Niiskuse sisaldus suureneb 2. Saviliiv 10%- Õhusisaldus- väheneb 20% Soojenemiskiirus väheneb 3. Liivsavi 30%- Toitainerikkus - suureneb
Füüsikaline kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, mägedes, tundra. Keemiline palavas ja niiskes kliimas, nt vihmametsad, savannid. * Mullatekketegurid: mulla kujunemist nende mõjul*Passiivsed mõju on aeglane, ilmneb pika aja jooksul, nt reljeef, lähtekivim, aeg. *Aktiivsed mõju on kiire, ilmneb kiiremini, nt biosfäär, kliima, inimene. *Lähtekivimi mõju lõimis-mullaosakeste suurus (liiv, savi, kivid); vee liikumine ja sisaldus; soojenemiskiirus; reaktsioon (aluseline, happeline); toitainesisaldus; värvus. *Reljeef raskusjõu mõju tõttu vee, toitainete erinev sisaldus nõlva erinevates osades (jalamil niiskem, viljakam, paksem muld); ebatasastel aladel erosiooni esinemine (viljaka pinna ärakanne);nõlva asend ilmakaarte suhtes (lõunanõlval soojenevad mullad arem, on kuivemad)
kuivus j a h e d a m s FÜÜSIKALINE o MURENEMINE o j e KEEMILINE m MURENEMINE niiskus MULLATEKE ALGAB LÄHTEKIVIMI MURENEMISEGA LÄHTEKIVIMI MÕJU LÕIMIS – MULLAOSAKESTE SUURUS (LIIV, SAVI, KIVID) VEE LIIKUMINE JA SISALDUS SOOJENEMISKIIRUS REAKTSIOON (ALUSELINE, HAPPELINE) TOITAINESISALDUS VÄRVUS VÕRDLE LUBJAKIVIL JA LIIVAKIVIL KUJUNENUD MULDA RELJEEF RASKUSJÕU MÕJU TÕTTU VEE, TOITAINETE ERINEV SISALDUS NÕLVA ERINEVATES OSADES (JALAMIL NIISKEM, VILJAKAM, PAKSEM MULD) EBATASASTEL ALADEL EROSIOONI ESINEMINE (VILJAKA PINNASE ÄRAKANNE)
*passiivsed tegurid: Lähtekivim, pinnamood e reljeef, aeg. *aktiivsed tegurid: kliima, organismid, inimfaktor Mida ei oska kuhugi liigitada: veereziim 5. Lähtekivim- muld kujuneb lähtekivimil, suurem osa mulla massistpärineb lähtekivimist. Määrab ära: *mineraalse koostise*toitainete sisalduse*mulla tektstuuri e. Lõimise( osakeste suuruse)*vee läbilaskvuse*kivisuse* mulla pH 6. Reljeefi mõju mulla kujunemisele: *murendmaterjali ümberjaotunuse*mullaosakeste ümberjao.*toitelementideümberjao.*vee ümberjaot.*soojuse ebaöhtlanejaotamine. 7. Aeg(mulla vanus) mõju mulla kujunemisele: *mullahorisontide (kihtide) olemasolu ja järgnevuse*taimkatte olemasolu, kooslus*toitainete varu*mullaviljakus 8. Veereziim:*suur sademete hulk põhj. Toiteelementide kadu*vähesed sademed- põhjustab mulla pealmise kihi sooldumist-kõrbestumine. 9. Kliima mõju mulla kujunemisel:*sademed*temperatuur*päikesekiirguse hulk- mõjutavad murenemist 10
mõjutab ka kliima, pinnamood, veereziim ja ka inimene. Mullas on kõik 3 faasi(tahke, vedel ja gaasiline). Muldade kujunemisel on oluline ainete lisandumine, mis jaguneb: 1)Ainete sissekanne, millal mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet. Mineraalne aine satub mulda näiteks jõgede tulvavete poolt kantuna, vulkaanilise tuha ja liivade tuulekandega. 2)Ainete ärakanne pinnavee tuulekande ja põhjaveega. 3)Ainete ümberpaigutamine, mis soendub enamasti veeliikumisega või mullaosakeste segunemisega. 4)Ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise savimineraalide tekkega. MULLAPROFIIL On püsti läbilõige maapinnalt kuni kivimini ja selles võib näha mitmesugusi värvusega kihte, mida nimetatakse mullahorisontideks. O-Metsakõdu horisont Tekib metsaall ja koosneb erineva lagunemisastmega lehtedest ja oksadest ning
seenelt vett, mineraalaineid ja vitamiine, ning seen taimelt süsivesikuid. Kolloid - pihustunud faasina esinev aine Hüdrofiilne - veelembeline Hügrofoobne - vetthülgav Koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks Neelamisvõime - mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid mehaaniline neelamisvõime mulla omadus pidada kinni tahkeid osakesi, mille läbimõõt on pooridest suurem füüsikaline neelamisvõime tingib mullaosakeste pinnaenergia positiivne neeldumine neelduvad pindpimedust vähendavad ained negatiivne neeldumine - Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule kui lahustunud aine molekule keemiline neelamisvõime - vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal bioloogiline neelamisvõime bioloogiline aineringe füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev
· Passiivsed mullatekketegurid: Lähtekivim. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef. Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Seetõttu on künklike-mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotamine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet, mulla struktuuris aga teatud mullahorisontide järgnevust ja toitainete varu. · Aktiivsed mullatekketegurid: Kliima. Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka
Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) Mulla hävimist põhjustavad tegurid EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS EROSIOON e.UURISTUS Tuuleerosioon e.deflatsioon- eelkõige kõrbealadel, ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva (aitab kaasa kõrbestumisele) Veeerosioon-mullaosakeste ümberpaigutumine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. Veeerosiooni takistuseks rajatakse terrasse. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti KÕRBESTUMINE On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Põhjused: 1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine Ülekarjatamine Metsaraie 2. Looduslikud protsessid
1. hüdrofoobne - Vett hülgav 3. koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli. 4. neelamisvõime - omadus siduda mitmesuguseid vedelaid, gaasilisi ja tahkeid aineid, mis sattuvad kokkupuutesse tahke faasiga 5. mehaaniline neelamisvõime - omadus pidada kinni tahke aine osakesi, mille läbimõõt ületab pooride läbimõõtu. 6. füüsikaline neelamisvõime - tuleneb mullaosakeste vabast pinnaenergiast ja on seotud pindpinevusnähtusega 7. positiivne neeldumine - koonduvad kolloidosakesed ja seda ümbritseva lahuse piirpinnale ained, mis vähendavad vaba pinnaenergiat. Pindpinevus väheneb ja seega kolloidide poolt seotavad ained on näiteks orgaanilised happed, alused, alkaloidid, alkoholid. 8. negatiivne neeldumine - tõugatakse kolloidi ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud, sest nad suurendavad pindpidevust. 9
on mütseel nagu seentelgi. Ka on looduses neil seentega analoogiline roll: nad on väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Mullas on nad väga edukad. Muld on sobiv elukeskkond just aktinomütseetidele, seentele ja näiteks perekonnale Bacillus. Mütseeliga vormid (seened, aktinomütseedid) sobivad seetõttu, et hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Seente ja aktinomütseetide koniidid ja batsillide endospoorid taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas (perioodilist kuivust, temperatuurimuutusi). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Mullas on rohkesti seente ja aktinomütseetide hüüfe. Need tungivad kasvades mullaosakeste vahele ja eritavad sinna eksoensüüme tselluloosi, kitiini, hemitselluloosi, tärklise jne
imetajad) segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel. 20. Millised protsessid on olulised muldade kujunemisel (neli protsessi) ? · Ainete sissekanne, mil muld lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilisest ainet · Ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega · Ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega · Ainete muundumine, mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalide tekkega. 21. Mis on mullaprofiil? Mullas esinevate protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil. 22. Mis on mullahorisont? Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata lähte- või aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mullahorisontideks. 23. Mis on lähtekivim?
Algab lihtsamate organismide (samblikud, samblad) kinnitumisega kivimipinnale. Mõjuv biogeeniline ainevahetuse jääkained, juure eritised. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed Mullatekketegurid 1. Lähtekivim. On kivim, millel muld kujuneb. Määrab ära mulla põhiomadused nt. Toitainete rikkuse, niiskuse- ja õhusisalduse. Nt. Savi- toitaneterikkad, liigniisked Liiv- kuiv 2. Reljeef Mõjutab mullaosakeste, vee- ja soojuse jaotumist Nt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini. Raskusjõu mõjul toimub mullaosakeste ümberjaotumine kõrgemalt madalamale. Künkliku reljeefiga aladel on muldade mitmekesisus suurem 3. Kliima Eelkõige sademete hulk ja temperatuurid (a) Mõjutab murenemisprotsesse (b) Mõjutab vee liikumist mullas
Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14. Huumuse koostis Taimsed ja loomsed laguproduktid, mikroorganismide hüdrolüüsi produktid. 15. Momendiniiskuse astmed Kuiv- värske(vesi on raskesti kättesaadav)- niiske(veeimendumine on normaalne)- märg(kõik poorid on täidetud veega, ei ole väga hea taimele)- vesine(üleujutatud) 16. Mulla erosioon Mulla erosioon on mullaosakeste (mullamassi) ümberpaigutamine või ärakandmine tuule, ajutiste vooluvete toimel. Jaguneb geoloogiliseks ja kiirendatuks (kultuuristatud aladel). Sõltub sademete hulgast, reljeefist, taimkattest, muldade omadustest jne. 17. Viljakuse hindamine Boniteet- maade suhtelise viljelusväärtuse kindlaksmääramine. 1)Mulla boniteet- näitab mulla omadustest sõltuvat suhtelist viljakuse taste- huumuse sis, varu, mulla lõimis ja veereziimi arvutamine.
veeks, ammoniaagiks. Humifitseerumine-on mullapinnal ja mullas toimuv org jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks,nn huumuseks.MULLA TEKE-lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keem om.(mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitainerikkuse)reljeef-raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali mullaosakeste ja toiteelementide ümber jaot. Kõrgemalt madalamale- mõjutab muldade niiskust, kuna päikesekiired,mis maapinda soojendavad ei pääse igalepoole võrdselt,vastavalt ilmakaarele*tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul relj. Sp. Künklike piirkondade muldkate on märgatavamalt mitmekesisem kui tasandikel aeg-muld muutub ja saavutab arengu käigus küps.seisundi. looduslikus olekus tähendab see mulla omadustele vastavat taimkatet,mulla
moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks Mullahorisont- maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht, mis on mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav Mullaprofiil- mulla vertikaalne läbilõige, millelt on näha mullahorisondid ja alusmaterjal Mulla veereziim- näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka; seda mõjutavad mullaosakeste omadused ja paiknemine Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas. Kamardumine- mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi
· Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 5 Muldade jaotus lõimise ja mulla veereziimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). a) Lõimise järgi: Mullaosakeste suurus-väheneb · Liivmullad - füüsikalist savi 0%-10% Pooride suurus väheneb · Saviliiv 10%-20% Niiskuse sisaldus suureneb · Liivsavi 30%-50% Õhusisaldus- väheneb · Savi üle 50% Soojenemiskiirus väheneb b) Veereziimi järgi: Toitainerikkus - suureneb
(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. (Vihmametsad; ekvatoriaalses kliimas) Põhjuseks: vesi, hapnik, süsihappegaas, keem saasteained Soodustab: niiske ja soe kliima. tingitud lahustumisprotsessist Mulla hävimist põhjustavad tegurid · EROSIOON Tuule-erosioon e.deflatsioon- eelkõige kõrbealadel, ka steppides. Viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva (aitab kaasa kõrbestumisele) Vee-erosioon-mullaosakeste ümberpaigutumine, sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad kallakud, seda intensiivsem. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid (terrasse), välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti · KÕRBESTUMINE - On muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu Põhjused: 1. Inimtegevus: Ebaõige maaharimine, Ülekarjatamine, Metsaraie 2
leastunud,leetjate,nääiveetunud,leetunud või leede-gleimuldadega. Kui gleimulla arengut mõjutavad perioodilised üleujutused ja uute setete kuhjumine,siis on tegu kas jõe, oja või järve tulvaveest mõjutatud lammi-gleimuldadega,rannikul asuvate mereveega üleujutatavate sooldunud gleimuldadega. Kui gleimulla arengut mõjutavad ajutise aju-või lumesulamisvee mõhul mulla erosioonil vaabanenud mullaosakeste kuhjumine alaliselt liigniiskele mullale,siis on tegu deluviaalne-ehk pealeuhte-gleimuldadega. [6] 3.2.1Gleistunud rähkmullad Kg Järgmine suur osa põllust on kaetud gleistunud rähkmullaga, mille siffer on Kg. Profiili ehituselt sarnased vastavate automorfsete muldadega, erinedes viimastest ajutiselt esineva liigniiskuse poolest. Olulisemaks erinevuseks on gleistumistunnuste, s.o. roostevärvi täpikeste ja väiksemate
Keemiliselt seotud vesi. Savimineraalide, huumuse, kristallide (näit. kipsi) koostises. Ei ole taimede poolt omastatav. Tahke vesi mullas esineva jääna. Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub soojemast külmemasse ossa. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on adsorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Ei ole taimedele omastatav. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külge- tõmbejõule. Kileveest on vaid osa taimede poolt raskesti omastatav. Vaba vesi. Vaba vee hulka kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv
· mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. 8. Mulla tihenemine, tihenenud kihtide paiknemine (künnikihi tihes, künnikihi alune tihes jne), tekkimise põhjused, abinõud mullatiheduse vältimiseks.
Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side. 8. Mulla tihenemine, tihenenud kihtide paiknemine (künnikihi tihes, künnikihi alune tihes jne), tekkimise põhjused, abinõud mullatiheduse vältimiseks.
pool ekvaatorit ligikaudu 10° põhja- ja lõunalaiuseni, mis katkeb mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Ekvatoriaalsest vihmametsast edasi minnes tuleb vastu savann ning kliima muutub aina kuivemaks. Pinnamood Lõuna-Ameerika ja Aafrika on enamasti tasandikuline Amazonase madalik. Kagu- Aasias on mäestikud vaheldumisi lavamaade ja tasandikega. Amazonase madalik on suurim vihmametsa ala mille ulatus on kuni 6 miljonit km². Kivimid murenevad keemiliselt ja toimub vee-erosioon ehk mullaosakeste ümberpaigutamine ajutiste vooluvete toimel. Tasandiku jõed on veerikaad, laiad, aeglase vooluga, ning tasandikel on tavaliselt sood. Amazonas on maailma suurim jõgi mille laius on 3-5km, suudmealal 15-20km. Amazonase pikkus on Marañóni lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, lühidalt ka Colombia piiril. Igal aastal kannab ta Atlandi ookeani 3800 km3 vett, ligi kolm korda rohkem kui Kongo ja 60 korda enam kui Niiluse jõgi
juurt katvat ühekihilist kude. Tekkelt vastab see kude epidermsele, kuid ei funktsioneeri mitte katte- vaid imikoena. Epibleemi oluliseks tunnuseks on , et temas puuduvad õhulõhed ja rakkude välissein ei kattu kutiikulaga ning igast rakust võib tekkida juurekarv. Iga epibleemi rakk aga juurekarva ei moodusta ja juurekarvu moodustavaid rakke kutsutakse trihhoblastideks, need vahelduvad rakkudega mis karvu ei moodusta. Juurekarvad tungivad mullaosakeste vahele ja võtavad sealt vett ja vees lahustunud aineid. Peaaegu kogu vesi mida taimed tarvitavad pääseb nendesse juurekarvade kaudu . Juurekarvade arv on tohutu suur ( herne juure ühel ruutmillimeetril on 232 juurekarva) . Juurekarvade eluiga on lühike, enamasti mõni päev kuni 10-12 päeva. *Imamisvöötmele järgnevas külgjuurte ehk juhtimisvöötmes moodustuvad külgjuured
Tropopaus- troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu. Troposfäär- atmosfääri kõige alumine, 10-15km paksune kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tsunami-rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Tulv-veetaseme juhuslik lähiajaline järsk tõus. Tuuleerosioon ehk deflatsioon-kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakanne hõreda või puuduva taimkattega maa-alalt tormituulte toimel. Vahevöö ehk mantel-maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest. Veebilanss-veekogasse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Vulkaaniline saarkaar-ookeanilise laama vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale tekkinud kaarjas, oma tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide rida. Väljauhte- ehk eluviaalhorisont-mullaprofiili ülaosas
N - lämmastik vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul P fosfor vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks K kaalium tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust. Muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes. 14. Millisel kujul võivad toiteelemendid mullas olla? Vedelal ja tahkel kujul 15. Mis on neeldumine? neeldumine -- mullaosakeste liitumine lahustunud elementidega 16. Mis on mulla neelamisvõime? neelamisvõime -- mulla omadus siduda tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. 17. Kirjelda mullas toimuvaid neeldumisviise. mehhaaniline neeldumine -- mulla kapillaarid peavad kinni peeneid aine osakesi (nt tolmpõlevkivituhk). Toimib nagu sõel ja võimaldab mulda viia tolmpeeneid väetiseid, kartmata et nad mullast välja uhutaks. 2. füüsikaline neeldumine -- tingitud kolloidide pinnaenergiast (NH3, NO3, Cl- ioonid) a
annaabi.ee 
