KOOL Nimi Klass MULLAELUSTIK Referaat Juhendaja (õpetaja) nimi Koht, aasta SISUKORD TIITELLEHT 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 MULLAELUSTIK 4 MULLAELUSTIK TALVEL 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 2 SISSEJUHATUS Muld on Maa peamine ja üks väärtuslikumaid loodusvarasid. Muld on tekkinud kõdunenud, lagunenud, surnud taimede ja loomade jäänustest. Muld on eluta ja elusa aine vahelüli. Muld on tähtis ka taimedele ja paljudele teistele putukatele. Ilma mullata ei oleks ei taimi ega ka paljusid putukaid. Inimestel ei oleks riideid, süüa ega mitte midagi, millest inimene saaks elada ja toituda. Ilma mullata ei saaks elada ka loomad, putukad, linnud ega taimed. Muld on väga tähtis. ...
Sookurg Raba putukkooslus Putukad Ummbes 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi. Ämblikud Üle 180 liigi ämblikke. Puisrabades ja rabamännikutes ristämblik Raba laukad on putukate sigimiseks ideaalsed kohad! Sääsk Kihulane Parm Raba mullaelustik Mulla omadused mõjutavad väga oluliselt taimekoosluse kujunemist ja taimede kasvu. Taimedest omakorda sõltuvad loomad, nende elukeskkond ja toitumine. Vesine muld Raba tekketingimused Liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Raba teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. (Kasvutingimuste alusel jaotatakse sood 2 suurde rühma: rohusood ja rabad.)
Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kuivemad mullad Talinisu eelistab raskemaid muldi Mulla pH: Rukis 5,0...6,5 Nisu 6,0...7,5 Oder 6,8...7,5
MILLINE ROLL ON MULLAELUSTIKUL MULLA KUJUNEMISEL JA SELLE VILJAKUSE SÄILIMISEL? Johanna Tammel Janika Kübard · Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaelustik mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum Koostis · 515% ulatuses taimede juured · 8595% mullaelustik · 1530% moodustab mesofauna ja makrofauna · 6080% mullaelustikust koosneb mikroorganismidest Mullaelustik Roll mulla kujunemisel · Osaleb huumuse moodustamisel · Parandab mulla struktuuri ja õhustatust · Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise
kuivemad).*Aeg mullatekkeprotsess on väga aeglane; soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem; vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristvad; noorimad mullad on rannikutel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud aladel; vanimad mullad on rohtlates, mandrite siseosades.*Kliima sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veereziimi ja mullaprotsesse; taimkattetüüp ja kõduaine hulk; mullaelustik ( kõdundajad, lagundajad). *Biosfäär taimkate-orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus; taimkate kaitseb mulda erosiooni eest, kinnistab pinnast; elustik lagundajad, kõdundajad, kobestajad. *Kliima mõju muldadele- Kliima mõjutab murenemisprotsesse. *Sademete hulk füüsikaline murenemine, kui temp on madal, siis vesi pragudes külmub, mureneb kiiremini. *Temperatuur Kui temp kõikumine on suur, siis on füüsikaline murenemine, kui on stabiilne, siis keemiline.*
II. AKTIIVSED MÕJU KIIRE JA MULLA OMADUSTELE MÄRGATAV A. KLIIMA MÄÄRAB MURENEMISE LIIGI, TAIMKATTE TÜÜBI, ELUSTIKU, MULLAPROT- SESSID 1. SOOJUS SOOJUSE JA SADEMETE VAHEKORD MÄÄRAB MULLAPROTSESSIDE KUJUNEMISE a. MURENEMINE TAIMKATE ELUSTIK AINERINGE SOOJAS NIISKES KLIIMAS ON ÜLEKAALUS KEEMILINE MURENEMINE, LOPSAKAS TAIMESTIK, RIKAS MULLAELUSTIK, KIIRE AINERINGE 2. SADEMED TUGEVAD SADEMED PÕHJUSTAVAD EROSIOONI, LIIGNIISKUST B. BIOSFÄÄR 1. TAIMESTIK TAIMKATTE TÜÜP SÕLTUB KLIIMAST, SADEMETE JA SOOJUSE VAHEKORRAST a. AINERINGE SOOJA JA NIISKE KLIIMA NING LOPSAKA TAIMESTIKU PUHUL ON KIIRE AINERINGE JA MULD EI OLE VILJAKAS (1) ANNAVAD ORGAANI-LISE AINE
MULLATEKKEPROTSESS ON VÄGA AEGLANE
SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLA TEKE
KIIREM
VANEMAD MULLAD ON PAKSEMAD JA
HORISONDID ON SELGEMALT ERISTUVAD
NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUTEL,
VULKAANILISTEL ALADEL, MANDRIJÄÄGA
SEOTUD OLNUD ALADEL
VANIMAD MULLAD ON ROHTLATES,
MANDRITE SISEOSADES
KLIIMA MÕJU
SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORD
MÕJUTAB MULLA VEEREŽIIMI JA
MULLAPROTSESSE
TAIMKATTETÜÜP JA KÕDUAINE HULK
MULLAELUSTIK (KÕDUNDAJAD,
LAGUNDAJAD)
MULLAPROTSESSID
SADEMED>AURUMINE SADEMED=AURUMINE SADEMED
Viljakas ja niiske muld Lubjavaene muld Alustaimestik on vaheldusrikas Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar Temperatuurierinevused on öösel ja päeval väikesed. Puurinne: harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik haab, harilik tamm Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask Laanesipelgas Muld peab säilima viljakas ja niiske. Minimaalsed temperatuuri erinevused päeval ja öösel Päikesevalgust vähe. Tingimuste muutumisel: Väheneb liigirik...
Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike ja sajab palju, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Soodes ei lagune orgaaniline aine ära ning kuhjub turbana. Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad jasealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m.
Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike ja sajab palju, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Soodes ei lagune orgaaniline aine ära ning kuhjub turbana. Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad ja sealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m.
Ripslased Lehetäi Maakirp MAAKIRP Lepatriinu Viljakukk Jooksiklane JOOKSIKLANE LEHETÄI MULLAELUSTIK TERAVILJAPÕLLUL 1530% MESOFAUNA MULLA ÕHURUUMIS · Hooghännalised, mullalestad 1530% MAKROFAUNA MULLA TAHKES OSAS · Vihmaussid, hulkjalgsed 6080% MIKROORGANISMID MULLAVEES · Bakterid, seened, viirused, ainuraksed, ümarussid MULLAELUSTIK ON MAAHARIMISEST TINGITUD MUUTUSTE SUHTES VÄGA TUNDLIK! KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Üleminekuline parasvöötme kliima Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: parim põllumuld on liivsavilõimisega Happesus: pH tase 57 olenevalt kultuurist Inimfaktor: teraviljad on sordiaretuse tõttu peaaegu et kaotanud isepaljunemise võime. SUUDAVAD PALJUNEDA VAID INIMESE KAASABIL! KOOSLUSE PÜSIMISEKS PEAKS...
MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASILINE PISILOOMAD MIKROORGANISMID MULLAVESI MULLAÕHK ORGAANILINE OSA HUUMUS MULLA KOOSTIS MULD ON MAAKOORE PINDMINE PUDE KIHT, MILLE PEAMINE OMADUS ON VILJAKUS I. ELUS OSA MULLAELUSTIK A. PISILOOMAD SEGAVAD, KOBESTAVAD MULDA B. MIKROORGANISMID KÕDUNDAJAD, LAGUNDAJAD. BAKTERID, MIKROOBID, SEENED II. ELUTU OSA A. GAASILINE SÕLTUB MULLA LÕIMISEST JA KOBESTAMISEST 1. MULLAÕHK SISALDAB ROHKEM LÄMMASTIKKU JA SÜSINIKUÜHENDEID. B. TAHKE TAGAB TAIMEDELE KINNITUSPINNA JA TOITAINED 1. MINERAALNE OSA
Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima Päikesepaistelised ilmad Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima
Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on lähedased soostunud mine...
hävitamine Niisutamine mullad soolduvad Kuivendamine muldade kõrbestumine Ülekarjatamine Üleväetamine entrofeerumine-veekogude kinni kasvamine joogivesi muutub joogikõlbmatuks mullaelustik hävinebmulla viljakus väheneb Mürkkemikaalide kasutamine kasulike eluvormide hävinemine mesilaste/lindude toidu mürgitamine joogivesi muutub joogikõlbmatuks mullaelustik hävineb
hapniku) on iseloomulik tundra vööndile. Sooldumine(Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid) on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Kamardumine(huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest) on iseloomulik rohtla vööndile. Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik. Mulla hävimine-veeerosioon56%, tuuleerosioon28%, keemiline12%, füüsikaline4%. Erosioon-protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielise...
loomsetest ja mikroobsetest jäänustest ning huumusest. Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks- nendest ühenditest olulisimad on süsinik ja lämmastik. Muld võib olla teraline või sõmeraline, see sõltub mineraalide ja huumuse rohkusest mullas. Sõmeralised mullad on paremini õhustatud. Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. Mullaelustik segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse tekkimisel. 3.Mulla horisont A-horisont tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõige kõrgeim. 4.Gleistumine toimub veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas. Mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerumiseks vajaliku hapniku rauaühenditest
Madalsoo Taimed Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes s...
Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Soostumine on iseloomulik tundra ja metsavööndile. Tekib kui aurumine on väike ja sajab palju, alad on väga madalad, põhjavesi on liiga kõrgel jne. Soodes ei lagune orgaaniline aine ära ning kuhjub turbana. Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad ja sealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. mullad on vanimad, kuni 10m. Erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne
Pedosfäär 1. · Pedosfäärbiosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. · Muldmaakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaprofiilmullahorisontide püstläbilõige maapinnast; mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cmst kahe meetrini. · Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Re...
4. Harilik lehviksammal b. Loomad b.i. Ilves b.ii. Kodukakk b.iii. Pruunkaru b.iv. Valgejänes b.v. Kaelushiir b.vi. Rebane b.vii. Siil b.viii. Musträhn b.ix. Rästik c. Putukad c.i. Männikärsakas c.ii. Männivaablane c.iii. Tigu c.iv. Nälkjas c.v. Ämblikud c.vi. Seeneuss d. Mullaelustik d.i. Seened d.ii. Bakterid d.iii. Väheharjasussid 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? a. Klimaatilised tingimused a.i. Parasvööde ja taiga ääreala b. Mullastik b.i. Parasniisked ning ajutiselt liigniisked liivased ja lubjavaesed alad b.ii. Muld on kuiv kuna on liivased mullad b.iii. Leostunud muld c. Veereziim c.i
Igal aastal laieneb Sahara kõrb kilomeetri võrra lõuna poole VEEKOGUDE EUTROFEERUMINE Intensiivne maakasutus, aastast aastasse samade kultuuride viljelemine ja saagikamate sortide Veetaimede vohamine kasutamine nõuab Vetikat kahandavad rohekm väetist ning tõhusamat taimekaitset. lahustunud hapinuku Väetis leostub põhjavette kogust kandub sealt edasi Võib hävida mullaelustik. veekogudesse,põhjustade s nende eutrofeerumist. VEEKOGUDE EUTROFEERUMINE PUHTA VEE PUUDUS Haritavast maast 18% on niisutatav ja selleks kasutatase ¾ kogu maailmas kaasutatavast mageveest. Intensiivse põllumajanduse piirkonnas, kus niisutamiseks kasutatakse suures koguses vett võib põhjutada: Põhjavee taseme alanemist Jäävad kuivaks paljud jõed, järved, kaevud Maapinna vajumist ning mäeräärstetes piirkondades soolase vee sissetungi põhjaveekihtidesse.
Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb (tüüpiline okasmetsade alal). 16.Miks on mustmullad väga viljakad? Sest need on väga huumuserikkad. 17.Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Tasakaalustatud veereziimiga - sademed = aurumine (Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad väga viljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks.) 18.Miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud? Millistes tingimustes see toimub, kuidas seda ära hoida? Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtmine toimub harva või üldse mitte. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. 19.Miks ulatuvad ferraliitmullad väga sügavale?
Taimkatte tihedus ja rindelisus määravad juurte tiheduse ja sügavuse mullas. Mida rohkem on mullas biomassi, seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagundamisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostööl toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaelustik kujundab mullaruumi, loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimuvad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. -Inimtegevus inimese pikaajalist sihipärast tegevust mullaomaduste parandamiseks (niisutus, kuivendamine, maaharimine, väetamine) nimetatakse kultuuristamiseks. Kui mulla puhverdusvõime (vastupanuvõime välismõjutustele) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni e. degradeerumiseni
Pedosfäär Aeg • Mullatekkeprotsess on vägaaeglane • Soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem • Vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristuvad • Noorimad mullad on rannitkel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud olnud aladel • Vanimad mullad on rohtlares, mandrite siseosades (vanimad Afrikas) Killma mõju • Sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veerežiimi ja mullaprotsesse • Taimkattetüüo ja kõduainete hulk • Mullaelustik (kõdundajad, lagundajad) Mullaprotsessid • HUMIIDNE - sajab rohkem kui aurustuda jõuab (muldade läbipesemine, toitained uhutakse sügavametesse kihtidesse; ekvatoriaalsed vihmametsad) • TASAKAALUSTATUD - sajab sama palju kui arustub • ARIIDNE - aurustub rohkem kui sajab (mulla sees olev vesi hakkab aurustuma; mullad soolduvad) Kliima mõju • KAMARDUMINE - sajab ja arustub võrdselt (tasakaalustatud); kõige viljakamad ja tüsedamad mullad
LÄHTEKIVIM PINNAMOOD MULLATEKET MÕJUTAVAD MULLA ELUSTIK VANUS INIMTEGEVUS VEEREZIIM 30 cm paksuse mullakihi tekkimine võtab aega 1000 10 000 aastat. MULD on bakterite, seente, taimede ning mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond. MULD TAHKE OSA MULLAVESI MULLAÕHK MULLAELUSTIK 1. Mikroskoopilised ORGAANILINE MINERAALNE organismid OSA OSA (mullavees - bakterid, vetikad, ainuraksed, · Huumus · Kivid (rähk, ümarussid) · Lagunemata ja klibu, veeris)
· esmane atmosfäär tekkis arvatavasti koos hüdrosfääriga. Hiljem lisandus sinna hapnik ja osoonikiht. Litosfäär · maakoore ja vaheväöö ülemine tahke osa · paksus 50-200km · tihedus küllalt tihe · muutused väga aeglased · maakoor tekib ja hävib toimub kivimite ringe. Inimtegevuse mõju sfääridele: Metsatulekahjud · Otsene mõju atmosfäärile suits ja tahm · Pedosfäärile hävib mullaelustik · Hüdrosfäärile saaste · Biosfäär hukkuvad taimed ja loomad Maavarade kaevandamine · Otsene mõju pedosfäärile mulla hävimine. · Litosfäärile kivimite kaevandamine, kasutamine. · Hüdrosfäärile põhjavee taseme muutused, vee reostumisoht. · Biosfäärile taimekoosluse hävimine. · Atmosfäärile karjäärist tekkiv tolm, sageli muud ühendid satuvad õhku. Fossiilsete kütuste põletamine
Kõduhorisont on mullahorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest.Varise (okkad, oksad, lehed jne.) lagunemisel tekib peamiselt huumusaineist koosnev kõdu. 3.Rohtlate mullad Rohtlad moodustavad loodusvööndi nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Euraasia parasvöötmes nimetatakse neid stepiks, Põhja-Ameerikas preeriaks. Rohtlas on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Esineb kamardumine - mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomides. 4. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene. Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid
füüsikalise ja keemilise koostise, mulla lõimise ja toitainete sisalduse. Reljeef: maapinna kujunemine; künkal on rikkalikum mullavalik ning seal, kus päike ei paista, on taimestik rikkalikum. Aeg e. vanus: mida vanem, seda toitainevaesem; vastavalt taimestiku struktuurile ja mulla horisontidele sõltuvad toitainetevarud. Aktiivsed Kliima: mõjutab murenemisprotsesse: sademed, temperatuur, tuul (otseselt), loomade abi, taimed (kaudselt). Organismid: taimed toovad mulda orgaanilist ainet, mullaelustik. Inimtegevus: niisutus, kuivendamine, maaharimine, väetamine; kihtide segunemine, huumust tekib juurde. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutstele. Mullahorisondid mullakihid, mis on üksteise peale ladestunud; erinevad värvuse, tiheduse, lõimise, tüseduse poolest A huumushorisont: kobe, tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel.
Iseseisev töö nr. 2 . teema: Pedosfäär. Raul Liebenau k-3 1.Mullad moodustavad muldkatte, mida nim. pedosfääriks. 2.Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks. 4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. 5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine. 6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas. 9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline. 10.Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25...
Lageraie muldade erosioon looduslike ökosüsteemide hävitamine Niisutamine mullad soolduvad Kuivendamine muldade kõrbestumine Ülekarjatamine Üleväetamine entrofeerumine-veekogude kinni kasvamine joogivesi muutub joogikõlbmatuks mullaelustik hävinebmulla viljakus väheneb Mürkkemikaalide kasutamine kasulike eluvormide hävinemine mesilaste/lindude toidu mürgitamine joogivesi muutub joogikõlbmatuks mullaelustik hävineb Monokultuuride kasvatamine mullad vaesuvadmulla viljakus väheneb haiguste ja kahjurite levik
aktiivselt ksutavad ja muudavad. Mulla koostis: Mineraalne osa (pärineb kivimitest) Orgaaniline osa(koosneb lagunevatest ainetest ja huumusest) Vesi (pärineb sademetest ja muutub mullaosakestega kokku puutudes väga lahjaks mullalahuseks) Õhk (täidab mullaosakeste vahel olevaid poore, võrreldes atmosfääriõhuga on vähem hapnikku ja rohkem süsinik dioksiidi) Mullaelustik (bakterid, seened, vetikad, kõdus elavad putukad ja nende vastssed, suuremad mullaloomad jt, osaleb orgaanilise aine lagunemises ja huumuse tekkes) Murenemine ja mulla teke: Muld moodustub väga pika aja jooksul. Muld saab kujunema hakata poorsel murendmaterjalil, mis suudab kinni hoida vett ja õhku. Murenemisel on väga tähtis osa mulla tekkes ja arengus.Füüsikaline ja keemiline murenemine toimuvad üheaegselt. Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline murenemine
Suur osa muldadest kultuuristatud. Hu% kuni 2,4%. Üld-N 0,15%. Vajab lupjamist. Sobib kartulile, terviljale ja põldheinale. 40-50hp. Liikuvaid toiteelemente vähe. Leetunud mullad (Lk) Karvonaadivabal lähtekivimil tekkinud. Ülemised hor. mineraalainet vaesed, laskuva vee tõttu. 3% põllumaast. Lõuna-Eesti, Võrumaa, Valga ja Põlvamaal. Metsad laane või palumetsad jänesekapsa- või jänesekapsa-pohlamännikutega. Palurohumaad. Liigniisked või üõuakartlikud. Hu% kuni 2,0-2,2%. Mullaelustik väheaktiivne. Kergelt haritavad kuid õrnad. pH 4,0-5,5. Sügavuse suunas happesus väheneb. Liikuvate toiteelementide sisaldus väike. Põllumaa boniteet 35-45hp. Sobib lupiini ja tartra kasvatamiseks. Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) (L)- Tekkinud liivadel oksametsade all, kus puudub A-hor. traditsionaalsel kujul. 1,6% muldkattest. Võru-Petseri orund, Väike- Emajõe orund, Kagu-Eesti, rannikuluited Lääne-Eestis. Kamardumine puudub. Kujunenud liivadel
mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Reljeef. Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist Aeg(mulla vanus) aja jooksul muld areneb(genees). Eesti mullad on ca 10 000aasta vanused ;vanade mandrite platoodel 1mln, rannikul 1 aasta. AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID Kliima mõjutab murenemist sademed, temperatuur, päikesekiirgus) Otsene mõju- aineringe Kaudne mõju Bioloogiline aktiivsus Organismid Toiteelemente ja orgaanilist ainet vajavad ka mullas tegutsevad mikroorganismid ja muu mullaelustik. Mida rohkem on mullas biomassi , seda suurem on mulla bioproduktsioonivõime, sest orgaanilise aine lagunemisel vabanevad toiteelemendid kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe Loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri.
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Maastikukaitse ja hooldus Eesti biotoopide ja nende elustiku iseseisev töö Kõrsa raba ja selle ümbrus Juhendaja: Tartu 2008 1. Piirkonna geograafiline asukoht; abiootiliste tingimuste kirjeldus Vaatlusalune piirkond asub Tori vallas ja 26 kilomeetri kaugusel Pärnu linnast. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas ja hõlmab enamuse ajaloolisest Tori kihelkonnast. Olles Pärnumaa piirivallaks, eraldab Tori valda Viljandimaast Vahe-Eesti metsade vöönd, mis kulgeb Lahemaast Lätimaani. Siiakanti ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgebki mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam. Tori valla üldpindalaks on 281 km2, mis moodustab 5,87 % Pärnumaast. Territooriumist 43 % on metsamaad, 19 % sood ja r...
Ekvatoriaalne vööde (keskmine temperatuur 25-26 kraadi, sademeid 2000mm/a, suur õhuniiskus) ATMOSFÄÄR Happevihmad – väävli –ja lämmastikuoksiidid reageerivad õhus sisalduva veeauruga ja tekivad happelised sademed Mõju elusloodusele: • Okaspuude okaste kahjustumine, metsade hävimine • Lehtpuude lehed ning oksad kuivavad varem • Veekogud hapestuvad, väheneb liigiline mitmekesisus, vee-elustik hävib • Mullad hapestuvad, mullaelustik väheneb • Sagenevad hingamisteede haigused (näit astma) Mõju eluta loodusele: • Mõjuvad söövitavalt: lagunevad ehitised, skulptuurid • Soodustavad keemilist murenemist • Suureneb toitainete väljauhtumine mullast Osooniaugud – on piirkonnad stratosfääris, kus osoonikiht on hõrenenud. Esinevad sesoonselt, eriti kevadel. Maale pääseb rohkem UV kiirgust, mis kahjustab organisme. Sudu - on happeline pilv, mis ohustab inimeste tervist ja vähendab nähtavust.
D- ALUSKIVIM LEHTMETSAMULLAD pole nii happelised pole E horisonti pruuni värvi Eestis vähem, sest jääaja tõttu mullateke noorem- levivad Kesk. Euroopas MUSTMULLAD: A- tüse huumusehorisont, B- sisseuhtehorisont C- lähtekivim TEKKETINGIMUSED · tasakaalustatud veereziim (sademete hulk võrdne auramisega) · piisav mullaelustik, rohttaimed · intensiivne mullasegamine ( mullaelustik, pisinärilised) · orgaaniline aine laguneb niiskuseperioodil, suvel kuivaperioodil lakkab lagubemisprotsess ja tekib huumus KAMARDUMINE- protsess, kus maapinna lähedale tekib huumusehorisont, toimub keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel ja piirkondades, kus kasvavad rohttaimed 18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja oskab tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest;
mälestusmärgid. Vaksali park ehk Karu park on park Tartu kesklinnas, Jaan Tõnissoni tänava ja Julius Kuperjanovi tänava vahel. Kaunis vaksali park on aastatega hõrenenud, kuid mitte kadunud. Pargi suurus on 1,9 hektarit. Selles asub praeguseks liivaga täidetud purskkaev, mille keskel seisab graniitskulptuur Karu. Kuju lõi Ole Ehelaid 1957. aastal. 2012. aastal rajati parki laste mänguväljak. 1. Millistest liikidest antud kooslus koosneb? Otsida välja taimed, loomad, putukad, mullaelustik e. nii palju kui on võimalik antud koosluse kohta infot saada. Pargid sarnanevad oma olemuselt poollooduslike kooslustega, mis ilma inimese järjepideva tegevuseta hääbuvad. Park ei ole ainuüksi puude ja elutute objektide kogum, vaid see on terviklik süsteem, mis koosneb nii suletud (tihe puistu), poolavatud (üksikute puudega) kui avatud (pargiaasad, vaatesektorid) alade ja ehitatud objektide koostoimest. Seega on pargi lahutamatud osad ka puudeta alad ja ehitised.
poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas vertikaalselt alt üles või ülalt alla. 16. Mis on seotud vesi? Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskelt omastatav või omastamatu. 17. Mis on mullaõhk? Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahel jäävaid poore. 18. Miks on mullaõhk vajalik? Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismide hingamiseks hapniku. 19. Mis on mullaelustik? Mulla elustik (bakter, seened, vetikad, putukad ja nende vastsed, ussid ja muld kaevuvad imetajad) segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel. 20. Millised protsessid on olulised muldade kujunemisel (neli protsessi) ? · Ainete sissekanne, mil muld lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilisest ainet · Ainete ärakanne pinnavee, tuulekande, põhjaveega · Ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või
Nööri pragunemisaste näitab lõimise raskust. 79. Mulla orgaaniline aine materjal, mis koosneb varisest, taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänustest ja huumusest. 80. Vare surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi. 81. Huumus mulla spetsiifiline orgaaniline aine. 82. Detriit tugevasti peenestunud vare. 83. Mullaelustik oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84. Edafon ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora bakterid, seened. Suurus 1µm. Lagundavad. 86. Mikrofauna nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. Lagundavad. 87. Mesofauna lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm. Peenestavad varist. 88
Nööri pragunemisaste näitab lõimise raskust. 79. Mulla orgaaniline aine – materjal, mis koosneb varisest, taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänustest ja huumusest. 80. Vare – surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi. 81. Huumus – mulla spetsiifiline orgaaniline aine. 82. Detriit – tugevasti peenestunud vare. 83. Mullaelustik – oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma – mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84. Edafon – ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora – bakterid, seened. Suurus 1µm. 86. Mikrofauna – nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. 87. Mesofauna – lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm 88. Makrofauna – sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm
Hinnang kasutussobivusele Näivleetunud (LP) mullad on kultuurmaana kasutamise mõttes üle keskmise viljakad. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud. Näivleetunud muldade Mullaelustik on pidurdunud või väheaktiivne. Puuduseid põllumaana kastamise tekitab ajuti tekkiv ülavesi, mis segab mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks ning aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Näivleetunud mullad on jänesekapsa kasvukohaks. Gleistunud kahkjates muldades (LPg) on Mullaelustiku tegevus pidurdunud või väheaktiivne, mida pärsib happeline keskkond ja ajutine ülavesi
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel la...
TÄHTSUS-*taimede kasvatusele hädavajalik mineraalide lähteaine*ökosüsteemis filter-seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid*väärtuslik loodusvara-põllumal. tootmisvahend*taimedele kasvukohaks. MURENEMINE on mullatekkeprots,mille käigus lähtekivim muutub suurest rahnust liivateraks,murenemisel on 3 liiki:keemiline mur,füüsikaline mur ja biolog.mur. LÄHTEKIVIM on kivim, millest tekib mullatekke protsesside lisandumisel muld.mulla kõige algelisem algaine liiv,kruus,savi.*annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused.FÜÜS.MUR.tuule ja vee ja kliima mõju lähtekivimile*vaja on lähtekivimit,tuult ja vett. Samuti heakui kliimal oleks suur amplituut(sooja,külma kõik)*ülekaalus tundrate ja teistes kohtades,kus soe ja külm vahetuvad suure ampl.KEEM.MUR ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub,kuid kivide väliskuju muutub esialgu suht vähe.*Kivimpindade uuris...
Happelised mullad, mis ei sobi elusorganismidele. Leetumine. Leetmullad Lehtmetsad Levivad seal, kus on pehmemad talved. Ei toimu paksu kõdukihi toimet, sest soojem, niiskem kliima kiirem lagunemine. Lehevaris sisaldab rohkem toitaineid. Tekib korralik huumushorisont aastaga, ei lase läbi uhtuda toitaineid. Pruunmullad Rohtlad Tasakaalustatud veereziim. Taimede lehevaris ja juures tekitavad õhurikka mulla, kus on rikkalik mullaelustik. Soojas kliimas toimub kiire lagunemine, aga vaid niiskuse korral. Suvel seiskub lagundamistegevus, tekib palju huumuseained kamardumine. Kõige sügavama huumusehorisondiga. Kaltsium ei leostu mullast välja. A B C Mustmullad Kõrbed ja poolkõrbed Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe. Mullateke on võimalik jõgede ja järvede ääres. Auramisega ülekaalus veereziim. Mulla läbikuivamine ja vees lahustunud soolade kristalliseerumine. Aluseline muld. A vaevumärgatav
lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. 2)Kõrbete ja poolkõrbetemullad Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi 3)Puna mullad Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad ja sealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m
Eesti territooriumist on 40 % kaetud metsaga. Metsa võib nimetada ka Maa kopsuks. See võimaldab organismidel hingata: puhastab õhku ja eritab hapnikku. Tiheda võrastiku varjus on vähe valgust ja tuult ning rohkem niiskust kui lagedal, seepärast on lehe- ja okkakõdust tekkinud metsamullas omapärane mullaelustik. Metsa asustab iseloomulik metsakooslus, ta on omapärane *ökosüsteem. Lähestikku paiknevad puud kasvavad lagedal olevaist liigikaaslastest erinevaiks: metsapuul on kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.).
väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. Kamardumine – on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Sooldumine – on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi.
Mulla lõimise mõju teistele mulla omadustele (mil määral, kuidas, miks?) 4. Mulla orgaaniline aine (nii elus, kui surnud), selle tähtsus, jaotamine. Mulla orgaanilise aine allikad, paiknemine mullas, keemiline koostis. Mulla orgaanilise aine lagunemine ja muundumine. 5. Mullaelustik ja selle osa orgaanilise aine muundumisel – erinevad elustikurühmad ja nende roll mullas. 6. Huumusainete teke, koostis, omadused ja esinemisvormid mullas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
