Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mulla infiltratsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muld, infiltratsioon, purgi, stopper, lasuva, vahemaa, küllastatud, maapind, nullile, asuks, kirjeldamise, mõõteskaala, 40mm, taimkate, lahtine, püüdke, purgid, maapinnast, valama, diameeterhüdrostaatiline rõhk võrdne atmosfäärirõhuga. Seda atmosfäärirõhu nivood mullas nimetatakse põhjavee pinnaks ja sellest pinnast allapoole jäävat gravitatsioonivett põhjaveeks. 4)Mida iseloomustab filtratsioonimoodul ja millest ta sõltub? Filtratsioonimoodul oleneb eeskätt pinnase (mulla) lõimisest (pooride hulgast), aga ka vee temperatuurist ja mullas toimuvatest füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest protsessidest. Mida kobedam ja struktuursem on muld, seda kiiremini vesi mullas liigub. · keskmine liivsavi 0,2 · raske liivsavi 0,1 · savi 0,05 · peenliiv 1,0 · saviliiv 0,6 · kerge liivsavi 0,4 · turvas (60%) 0,3 5)Kuidas liigub kapillaarvesi ja kui suur võib olla kapillaartõus? Kapillaarvesi liigub niiskemast keskkonnast kuivema poole. Mida suurem on niiskuste vahe, seda kiiremini vesi liigub, kusjuures voolu suunas kiirus väheneb. Vertikaalsuunas tõuseb kapillaarvesi
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid; lähtekivim; kliima; reljeef jne; aeg; kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim
Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga.
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks
maakera veevarudest. Jõgede keskmine äravool Eestis on 0,04% maakera summast. 3. Maailmas tuntud niisutusviisid, nende sobivus Eestisse. Niisutusviisid võib jagada 5: 1. uduniisutus 2. vihmutus 3. pindmine niisutus 4. mullasisene niisutus ehk tilkniisutus 5. altniisutus (dreenniisutus Eesti tingimustesse ei sobi) 4. Pindmine niisutus. Kastmisvesi juhitakse kihina maapinnale (valgniisutus) või vagudesse (vaguniisutus) või ujutatakse maapind veega üle (tulvniisutus või limaanniisutus). Kõige vanem ja levinum niisutusviis maailmas. Valgniisutus: Kõrgemal asuv veehoidla, kust vesi suunatakse niisutuskanalitesse, mis kulgevad maapinna kõrgemaid punkte mööda. Vesi lastakse kastetavale alale ribadena. Sealt voolab vesi ise edasi kastetavale alale. Mehhaniseeritult lastakse vesi ajutiselt niisutusvõrku, mida reguleeritakse lüüsidega. Ajutine niisutusvõrk rajatakse igal aastal enne külvi. Tänapäeval kasutatakse ka
Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). Kontrollli oma teadmisi litosfääri kohta Vt: www.ylejoe.parnu.ee/uus/11atestid PEDOSFÄÄR Mis on muld? Millest koosneb? Väga hea animatsioon! http://www.saskschools.ca/curr_content/science9/saskenviro/lesson05.html Mullad tekivad lähtekivimi murenemisel Maa sise-ja välisjõudude toimel.(vesi, õhk, temperatuur ja organismid). Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline ja lõppfaasis keemiline murenemine. Murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel.
eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline.
* Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline melioratsioon. 2. Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 3. Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis 4. Kui palju on Eestis metsa- põllumajanduslikku ja hetkel mahajäetud maad. Mitte kõiki liigniiskeid maid ei saa kuivendada. See ei ole kas tehniliselt võimalik või ei ole otstarbekas loodushoiu seisukohalt. Seepärast on seitsmekümnendatel aastatel koostatud Eesti maaparanduse skeemi kohaselt arvatud vabariigi kuivendusfondi ainult 0,88 milj. ha (sellest põllumajandusmaid 0,79 milj. ha)
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja
tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu
kohta kolm osa turvast, liiva või saepuru. Anum peab olema õhku läbilaskev, aukudega külgedel või 6 põhjas. Enne seemnete kastidesse panekut tuleks neid kolm päeva leotada. Anumad seemnetega viiakse keldrisse. Aeg-ajalt neid niisutatakse, et seemned püsiksid kergelt niisked. Kevadel külvatakse seemned tihedalt 30 cm sügavusse kraavikesse. Sinna jäävad nad sügiseni. Kui muld kuivab läbi, tuleb seemneid kasta. Septembris avatakse kraav ettevaatlikult ja eraldatakse seemned mullast. Seemned külvatakse kavandatud heki asupaika 1-2 cm sügavusele mulda. Tulevased põõsad peaksid kasvama kahes reas. Põõsaste sobiv vahekaugus reas, samuti ridade vahe on pool meetrit. Kui taimekesed juba kasvama on läinud, sirguvad nad jõudsalt. Kolmandal aastal on õige aeg asuda tüvesid kärpima. Siis nad harunevad ja hekk saab tihedam. (Relve, 1998)
puud kannavad rohkem vilju. Valgusetingimusi metsass iseloomustab kõige paremini järelkasvu, alusmetsa ja –taimestiku esinemine ja kasv. Väga tiheda puistu ja vähese valguse tõttu võib alustaimestik üldse puududa. Varjutaluvatel liikidel pidurdub tugeva vaju korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, miskasutab efektiivsemaltvähest valgust. Liiga suure valguse hulga korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 7.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Ka mitme puuliigi seemned hakkavad idanema kui temperatuur on vaevalt üle 0C. Nii võib idanevaid vahtraseemneid näha juba sulaval lumel
Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem. Savised mullad on rasked ja niisked, neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi. 8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks Struktuursus on mulla omadus laguneda sõmerateks ehk agregaatideks, mis koosnevad kolloididega kokkuliitunud mulla mehaanilistest elementidest. Vastupidava struktuuri tekkeks on vaja rohkelt saviosakesi, kolloide, kahe- ja kolmevalentseid katioone, org ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks.
süsteem(valguskiirgus,soojuskiirgus).Maakera ja tema sfäärid on ajas muutuvad süsteemid. - Maa sfäärid on kihilise ehitusega,omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. 1.LITOSFÄÄR-hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise tahke osa,paksus on umbes 50-200 km.maakoor tekib ja hävib,on pidevas muutumises,seal toimub kivimite ringe,ainevahetus teiste sfääridega.Ta pinnal areneb muld,taimestik,ained satuvad sinna atmosfääri kaudu.Litosfääris on talletatud maavarad ja fossiilkütused. 2.PEDOSFÄÄR-ehk mullastik,mis hõlmab maakoore pindmist kihti.See on üks nooremaid maasfääre ja täielikult biosfääri osa,paksus mõni cm kuni 10m.Muld tekib ja hävib.Mikroobid,seened,taimed sünteesivad ja muundavad org.ainet.Mulla mineraalne osa pärineb biosfäärist ja ained liiguvad mullakihtides vee abil. 3
KASUTAMINE TÖÖAJA KOKKUHOID JUURUMBROHTUDE OHT TOITAINETE JUURDEVIIMINE PAREM KANDEVÕIME SUUREM RIISIKO N-DÜNAAMIKA VÄIKSEM SÕLTUVUS ILMAST OMANE KULTUURIDE VALIK HERBITSIIDIDE MÕJU EI OLE ADRA TALLA HALVEM MULLA- STRUKTUUR SORDINÕUDED TIHENEMIST PAREM INFILTRATSIOON HALVEM SOOJENEMINE TAIMEDE NÕUDED PAREM VEEKINNIPIDAMIS- VÄIKSEM SAAK KAHJURID VÕIME ROHKEM VIHMAUSSE TAIMEHAIGUSED PAREM EROSIOONI KAITSE SOBIVAD KASVUKOHAD KEVADINE MULLAHARIMINE Kevadine mullaharimine teraviljadel
kiirgus). 9. Kiirgusbilanss. Soojusbilanss, soojuse ülekanne aluspinna ja õhu vahel. Energia jaotub Päikese spektris järgnevalt : UV (ultraviolettkiirgus) ~ 9% Nähtav valgus ~ 47% IP (infrapunakiirgus) ~44%. Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus (maapinna poole suunatud atmosfääri pikalaineline ehk soojuskiirgus). Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R = Q(1-A)-E, kus R - kiirgusbilanss, Q - kogukiirgus, A - albeedo ja E - efektiivne kiirgus. Positiivne kiirgusbilanss
Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 - 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed
Varjutaluvatel liikidel (kuusk, nulg) pidurdub tugeva varju korral ladvakasv, külgokste kasv ületab ladvakasvu ja moodustub nn. vihmavarjutaoline võra, mis kasutab ratsionaalselt vähest valgust. Järsul valgustingimuste muutusel need taimed sageli hukkuvad. Varjuokkad ei kujune ümber valgusokasteks. Mõõduka valguse korral on metsavarise ja -kõdu lagunemine mikroorganismide tegevuse tõttu soodne ja orgaanilist ainet ei kuhju. Liiga tugeva valguse korral hakkavad kasvama kõrrelised, maapind kamardub. Tugev valgus põhjustab ka viljakatel muldadel intensiivset alusmetsa kasvu, mis takistab järelkasvu teket ja arenemist. Valgustingimusi saab metsas reguleerida hooldusraietega. 6.2 Mets ja temperatuur Soojuse tähtsus Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult
maapinnani ilma kindla suunata hajuskiirgusena. 9.Kiirgusbilanss. Soojusbilanss, soojuse ülekanne aluspinna ja õhu vahel Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub Mida kõrgem on aluspinna temperatuur jamadalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus(maapinna poole suunatudatmosfääri pikalaineline ehk soojuskiirgus) Iga keha, mis soojeneb, kiirgab omakorda pikalainelist soojuskiirgust Efektiivseks kiirguseks nimetatakse maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet Tavaliselt on see positiivne, st maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus
Epitsenter- keskus maapeal. Hüpotsenter-keskus maa sees. 9-mangnituudilised on olnud kõige suuremad maa värinad. 6. Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk. Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia tootmisel
viljakat mulda. Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Kaevamisel võib panna viljaka pealiskihi ühte hunnikusse ning sügavamalt võetud vähemviljaka mulla teise hunnikusse.Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus. Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja
Veevahetuse intensiivsust iseloomustab viibeaeg T= V/ Qi, kus V on ruumala (näiteks: km3) ning Qi on kas sisenevate või väljuvate voogude summa (näiteks: km3/aastas). Näiteks riimveelises (soolsus on 4 –6 promilli) Läänemeres moodustab viibeaeg (T) mõnikümmend aastat. 5. Äravoolu mõjutavad füüsikalis-geograafilised tegurid. Muld Mulla mõju äravoolule toimub infiltratsiooni ja aurumise protsesside kaudu. Mida raskem on muld, seda vähem sademevett maasse imbub, seda suurem osa tugevate vihmade veest voolab kiiresti maapinda mööda ära ning seda kõrgemad on äravoolutipud. Taimestik Avaldab mõju sademete kujunemisele, aurumisele ja seetõttu äravoolule. Metsaga kaetud aladelt aurub 20-40% suvesademeist puuvõradelt atmosfääri tagasi. Mõjustab lumesulamise intensiivsust, lume jaotumist vesikonnas (metsa servaaladel lumekuhjumine jne.), lumesulavete valgumist jõkke.
hukkuvad taimed juba -10 kraadi juures. Ümberistutamist ja juurte kahjustamist taluvad nad väga halvasti. Seetõttu tuleb istutamisel magnooliate juuri võimalikult vähe liigutada ja puudutada. Pärast istutamist aga katta juurepealne 3-5 cm paksuse puukoore- haputurba seguga, mis hoiab talvel juuri mõnevõrra soojemana. Magnooliad on nõudlikud ka mullastiku suhtes. Enamik liike ja vorme eelistavad viljakaid, parasniiskeid ning õhurikkaid värskeid muldi. Muld peab kogu aeg olema parasjagu niiske, kuid mitte liigniiske. On aga ka liike, mis kasvavadki liigniisketel, hapukatel ja soistel muldadel. Magnoolia võib istutada tavalisse aiamulda, millele on lisatud turvast, sest pigem võiks muld olla pisut happeline kui aluseline. Mulla pH ei tohiks olla üle 7. Istutusaugu põhja võib panna turbasegust kõdusõnnikut ning lehe- ja okkakõdu. Kasvukohaks peab valima kas päikselise või poolvarjulise ja kindlasti tuulte eest kaitstud sooja kasvukoha
parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja
Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud, kas aastaringselt või ööpäevaselt. Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood · Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele · Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. o Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. o Taimed saavad mullast toitaineid · Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses
sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur Keemiline murenemine (muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe) · toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse · hädavajalik on ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 12. Mullatekketegrid 1. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest)
Selle tõttu kutsutakse magnooliaid ka tulbipuudeks (Calmia). Magnoolia õitseb maist oktoobrini ning pärast seda ehivad taime suured kuni 15 cm pikkused käbikujulised erksavärvilised oranžikaskollased viljad. Magnoolia on kergelt mürgine ja seda kasutatakse meditsiinis. Kuna magnooliad ei talu ümberistutamist, tuleb neile sobivat kasvukohta hoolega otsida. Magnooliate juurestik on pindmine ja juurekava hõre, narmasjuuri on vähe. Mulla suhtes on nad küllaltki nõudlikud, seega muld peaks olema parasniiske, kergelt happeline ja õhurikas. Põuda magnooliad ei kannata ja enamik neist ei talu ka seisvat vett. Pindmise juurestikuga magnooliatele mõjub hästi võraaluse multšimine. Magnooliate all ei tohi ka eriti kaevata, see võib vigastada nende juuri. Nagu paljudel teistel taimedel, on magnooliatelgi juured sümbioosis seentega, s.t magnooliatel on mükoriisa. Magnooliad tahavad üldiselt kasvada soojas tuulevaikses kohas. Päike
küljelt); 3) läbitunginud valgus: tungib läbi võrade; 4) alumine valgus: peegeldub vee- või maapinnalt; Aluspinnale või esemele jõudnud valgusest osa neeldub, osa peegeldub tagasi. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsest valgusest, nimetatakse a l b e e d o ks. Albeedo sõltub pinna iseloomust, päikese kõrgusest jt. teguritest. Näiteks kuiv muld peegeldab tagasi 18...24 %, märg muld 11...16 %, liiv 18...40 %, lumi 30...95 % temale langevast valgusest. Taimkatte albeedo oleneb liigilisest koosseisust, tihedusest ja arengufaasist. Näiteks liitunud kaasik peegeldab tagasi umbes 30 %, kuusik 18 %, põllukultuurid 10...35 %. Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök).
võrsed ei jõua normaalselt puituda. Kodumaistel liikidel võib varakülm kahjustada vaid hiljem kasvu alustavaid vesivõsusid ja jaanivõrseid (need puhkevad tavaliselt suve teisel poolel). · Külmakergitus ehk -kohrutus tekib varakevadel ja hilissügisel, kui öökülmad vahelduvad soojemate päevadega. Pealmine veerikas mullakiht öösel külmudes paisub ja kerkib üles ning tõstab taimed koos juurtega üles. Päeval sulades langeb muld tagasi jättes taimed paljastatud juurtega kõrgemale. Kui see kõik kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale, juured paljastuvad ja taimed kuivavad. Eriti tugevalt kannatavad taimed selle all märgadel ja savistel muldadel. Liivmullad on veevaesed ja seal seda ohtu praktiliselt pole. Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel. Kahjustuvad tõusmed ja 1...2 a seemikud. Kõige enam kannatab
1. laevade „vajumine“ horisondi taha 2. põhjanaela asukoha näiline liikumine taevavõlvil sõltuvalt vaatleja asukohast (muutus 1°111 km kohta) 3. ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal Eratosthenes – kreeka mõttetark, kes tegi 250 e.m.a. erakordselt täpse määratluse Maa ümbermõõdu kohta. Ta arvutas suvisel pööripäeval Syenes seniidis oleva Päikese, samal päeval Alexandrias 7,2°se Päikese varjunurga ning Syene ja Alexandria vahemaa alusel Maa kaarepikkuse ja selle alusel ümbermõõdu 43 000 km, mis on vaid 3000 km pikem meridiaani mööda mõõdetud tegelikust ümbermõõdust (ligi 40 000 km) pöördellipsoid – lähim geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule (Maa ei oma ideaalselt korrapärast kuju) geoid – Maa kuju määrav pind. Mõiste on tekkinud gravitatsioonilisest mudelist, mis peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Loodjoone järgi
Seosed kiiruste ühikute vahel m/s km/h m/s 1 3,6 km/h 1/3,6 1 Ülesanded: 1. Milline on kolmest antud kiirusest on kõige suurem ? a) 72 km/h b) 25 m/s c) 1560 m/min. 2. Ratturi kiirus 16,2 km/h. Kui pika vahemaa läbis rattur 2 ja ¾ minutiga ? 3. Tartu sügisjooksu 99 põhidistantsi, 23 km, võtja Pavel Loskutov läbis selle ajaga 1 tund, 11 minutit ja 7 sekundit Milline oli tema distantsi läbimise kiirus ? 4. Vastuvoolu liikuv mootorpaat läbib 18 km vahemaa 1,5 tunniga. Millise ajaga läbib paat sama vahemaa vastupidises suunas, kui jõevoolu kiirus on 3 km/h 1.1.3. Mitteühtlane liikumine. Väga paljudel juhtudel liikumisel kiirus muutub pidevalt
annaabi.ee 
