Erosioon on mullaosakeste paigutumine maa kõrgematelt aladelt madalamatele. Näide: taimkatte hävitamine, mis kaitseb muldi suurte paduvihmade eesr, tagajärjena muutub intensiivseks vee-erosioon. Sademed ületavad auramise-läbiuhteline veereziim(sademetevesi jõuab kord aastas põhjaveeni nõrguda, viljakus langeb, paras- ja palavvöötmes). Tasakaalustatud veereziim(sademetevesi ei ulata põhjveeni, toitained jäävad mulda, viljakus ei muutu, rohtlad, metsastepid, savannid). Auramise ülekaaluga veereziim(mullavees lah.soolad liiguvad maapinna lähedale, vee aurustudes jäävad soolad mulda, kõrbetes, poolkõrbetes).
Tundra Taimestik Loomastik Kliima • Noor ja • Põhjapõdrad, • Lausaline igikelts liigivaene. muskusveised, • Talv on pikk, külm ja jänesed, lemmingud, lumevaene. • Põhja-Euroopas ohtralt närilisi, puhmatundra ja • Suvel valitseb rebased, hundid, Aasias ja Põhja- polaarpäev ning talvel nirgid, lumekakud. Ameerikas polaaröö. • Põhjapoolkera samblad ja rannikuäärsetel aladel • Suvi on lühike ja jahe, samblikud. nt keskm. temp. on ka jääkarud +10°C, sagedased ...
Tere vanaema ! Lubasin sulle kirjutada, kui olen siinse eluga kohanenud. Muide, et sa teaks Itaalia on riik, mis on saapa kujuline ning ta asub Lõuna-Euroopas Vahemere ääres, leiad selle kaardilt kiiresti üles. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Meil siin on palju rohkem elanikke, kui Eestis. Siin on nii palju turiste.Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Olen käinud Roomas, Milaanos ja Torinos. Praegu olen onu Mati juures, tal on suur maja põhja-Itaalias, ta tahaks väga tegeleda põllumajandusega, kahjuks Itaalias ei ole võimalik igal pool tegeleda põllumajandusega, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused ja Mati elukoht on niivõrd halvas kohas. Umbes 50% Itaaliast moodustavad põllud ja istandused, põllumajanduse kogutoodangust annab t...
Küsimused Mis roll on mullas bakteritel? Bakterite roll mullas on surnud orgaanilise aine lagundamine ning lämmastiku taimedele kättesaadavaks tegemine. Kuidas vihmauss mulda kobestab? Vihmauss liigub mullas edasi nii: ta surub edasiliikumisel oma esiosa nagu kiilu mullaosakeste vahele. Seejärel tekib tema kehas lihaste kokkutõmbe tõttu laiem koht ning vihmauss tõmbab tagumise kehapoole järele. Tänu sellele kobestab ta mulda. Miks on mullas elavad lagundajad vajalikud? Kuna lagundajate tegevuse tulemusena tekib mulda huumus ning mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on muld. Aineringe: Surnud organimid – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim. Mullas elavad ka suuremad loomad. Millised? Väiksemad mullas elavad organismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad.
12.09.2012 TUNDRA- OKASMETSAD ROHTLA KÕRB-JA TROOPIKA VÖÖND POOLKÕRB JOONIS 4.15 4.19 4.21 4.24 4.25 (horisontide nimetused) KLIIMA 1)Madalad 1)Jahe 1)Soe 1)Kõrge temp 1)Kuum temperatuurid 2)Niiske kontinentaalkliima 2)Aurumine 2)Niiske 2)Liigniiske 3)Sademed 2)Sademete hulk suurem sademete ületavad aurumise tasakaalus hulgast auramisega MULLA TEKE Üles sulavas osas Jahedas kliimas Kiire suveni kuni ...
huumust kuni 20 %. Hetkel läheb Eesti karbonaadivaestel liivadel välja mulda tagasi ääretult vähe humiinainet, I Kesk-Eesti leostunud ja kujunenud metsamullad. keskmine huumuse bilanss on negatiivne. leetjate muldade ning analoogsete Põllumajanduslikku tähtsust ei oma. Kõik orgaanika, mis me mulda viime, on soostunud muldade agromullastiku Kihisemine 1 m mullaprofiilis puudub. alati mullale positiivne. valdkond pindalaga ca 17%. Lääne- Alltüüp 1 Tüüpilised leedemullad L on Huumushapped määravad olulist rolli Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa. NB! kuivades männikutes levivad mullad (O mulla tekkes. Oleneb sellest, mis suunas Viljakaimate muldade valdkond
Mullaharimismasinate pii ja ketta mulla töötlemine, 2. Mullaparameetrite mõõtmine seotuna täpse asukohaga 10. Põimmasinad. erinevused. Põimmasinad, mis sooritavad ühe töökäiguga mitu Ketas ja pii (käpp) tööseadisena töötlevad mulda erineval 3. Taimestiku seisundi kasvuaegne hindamine käigu pealt operatsiooni. Põimmasinad võimaldavad oluliselt paremini ära viisil ja sügavusel. kasutada nüüdisaegse traktori veojõudu ja agrotehniliselt Ketas- töötleb mulda intensiivselt pinnakihis. Samal ajal 4. Põlluoperatsioonide teostamine varem ettevalmistatud tööks sobivaimat aega
Mulla uurimine algas 18. saj., kuulsaim mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullatekketeguritest. 1994 võeti Rio de Janeiros ÜRO poolt vastu kõrbestumistõrje konventsioon kaitsmaks mulda ja vett kogu maailmas. Mullateadus mulla omaduste tundmine: millest koosneb, mis organismid seal elavad. Mulla omadused seotud kõigi ainete ringega, muld on avatud õhule ja sademetele, avatud kivimitele, seotud globaalprobleemidega: happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, säästlik kasutamine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim pindmised murenenud kivimid
2-aastased lilled kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja poolvarjulises kohas, eelistab head niiskusreziimi ja toitaineterikast, liivasegust, vett läbilaskvat mulda. Kõik begooniad on väga soojalembelised taimed, seetõttu ei tohi neid enne öökülmade möödumist õue istutada. Kasutatakse peenra- või äärelillena. Olenevalt kompositsioonist sobib alatiõitsev begoonia nii aktsenttaimeks kui ka täitetaimeks või kasvatamiseks pottides-amplites. Joonis 1. alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) (http://static1.nagi.ee/i/p/304/25/0760629378db90_l.jpg)
krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Mullas toimuvad protsessid Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont.
Vaiguta õhulõhed hästi nähtavad, Varju, külma ja -viljakat temperatuuri varisevad novembris ja roheklt varjuokkad lamedad, õhulõhed mulda muutustele, veebruaris, märtsis halvasti nähtavad õhusaastele Okkad püstised, hallikas- Kuiva mulda, tuult,
muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas. Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub samuti kliimast. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont
Sugukond: naksurlased Pikliku kehaga mardikad. Valmikud elavad maapinnal rohurindes, kahjustavad taime maapealseid osi. Arengutsükkel 3-5 aastat. Mitmetoidulised mardikad. Vastne on tõuk, sh. ka traatuss. Esimesed kasvujärgud toituvad huumusest, hiljem hakkavad juuri sööma. Vastsed uuristavad juurtesse ja mugulatesse käike, varred närbuvad. Mardikad kahjustavad lehti, varsi, õisi. Triibuline viljanaksur valmik kahjustab lehti ja õisi. Muneb mulda kuni 200 muna. Võivad kahjustada ainult mugulaid. Tume-viljanaksur muneb mulda või taime juurekaenlasse. Öösiti aktiivne. Nukkuvad mullas nukuhällis. Noormardikad kooruvad suve jooksul, aga jäävad kevadeni mulda. Selts: liblikalised Sugukond: öölased hallikad või pruunikad, lendlevad hämaruses. Munevad taime lehtedele või varrele, munad tiheda kogumikuna. Röövikutel haukamissuised. Liblikad toituvad õienektarist. Röövikud kahjustavad lehti, varsi ja juuri ning mugulaid.
mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha o Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik(10...15kg/ha) o Org väetistega mulda antud N, ksujuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N,
Mulla õhk Lähtekivimi mõju mullale. Annab mullale mineraalse aluse. Määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused. Murenemine- kivimite murenemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas (temperatuuri, vee, õhu, elusorganismide toimel), Lähtekivim- pindmised kivimid, mis on peenemaks murenenud. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. Kui ei oleks murenemist, ei oleks mulda, sest ei oleks mulla osasi ja pinnamood oleks teistsugune. Piirkonnas, kus on rohkem sademeid ja kõrgem temperatuur on murenemiskoorik paksem. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine Temperatuuri kõikumine Muutub kivimi keemiline koostis Kivim peenestub mitmesuguse kõrge temperatuur ja sademed suurusega osadeks kivimite ja mineraalide koostis ei kivimite väliskuju muutub algul vähe muutu
Fifth level lasta. Selleks et suurte linnade reovesi ei saastaks veekogusid, on linnadele rajatud reoveepuhastid. Muld Muld on mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede, loomade ja inimeste elu alusena Mulla saastatus Inimene kahjustab pinnast ja mulda väärato Click põlluharimisega edit Master text styles Liigne põlluharimine kurnab mulda Second level Üha suureneva inimhulga varustamiseks toiduga tuleb Third levelpõldudel parema saagi saamiseks kasutada putuka- ja taimemürki.
osadeks. Uhmerdatud proov valati läbi 2mm sõelte – selle tagajärjel eraldus kores ja peenes üksteisest. WRB järgi moodustavad korese üle 2 mm läbimõõduga osakesed. Järgmisena kaaluti karp uhmerdatult ning arvutati mitu protsenti oli korest ja peenest. Edasise etapina määrati samast proovist mulla pH, lõimis ja huumusesisaldus. Mulla pH-d määrati kahel viisil- pH meetriga ja universaalse indikaatoriga. pH meetriga happesuse määramiseks kaaluti 5 g mulda ning juurde lisati 12,5 ml 1M KCl, proovi segati pulga abil ning jäeti umbes veerand tunniks seisma. Pärast veerand tunni möödumist segati veel proov läbi ning asuti mõõtma happesust pH meetri abil. pH-d universaalse indikaatoriga määrati nõnda, et võeti väike kogus mulda ning peale valati universaalset indikaatorit, peale loksutamist saadi värv, mida võrreldi universaalindikaatori värvide skaalaga ning määrati pH.
1. Väetusõpetuse mõiste ja ülesanded. Väetusõpetus ehk agrokeemia on teadus, mis uurib taimede, mulla ja väetise vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti. 2. Miinimumseadus. (Kirjelda.) Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH) 3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5. Kuidas väljendatakse toiteelementide sisaldust väetistes? · Väljendamine toiteelementidena. Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks
omadused lähtekivimist.Aktiivsed: Kliima- Sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Organismid- Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe, segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt , ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal
Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase
vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla pinnale kvantitatiivselt kultuurtaimede saagi suurusena, 9 korda, liivsavil 6 korda, turbal 4 korda kuhjuda küllaltki suurel hulgal orgaanilist aint. mille eelkõige määravad taimede varustatus suurem,*niiske muld alati külmemm, soojeneb ja Taimede mahlakad osad(lehed, mugulad jne) omastavate toitainetega ning mulla õhu-,vee- ja jahtub aeglasemalt. sisaldavad tavaliselt 70-90% vett, taimede soojusreziim
õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise aine lagunemine ja õhulämmastiku sidumine •Umbrohtuvus -Mullaprotsesside liikumapanevaks jõuks on orgaanilise aine lagunemisel vabanev energia! 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas-–•Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) vabanevad ammooniumühendid – 1-2% üldvarudest (30-90 kg/ha). • Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik – Sümbiootilised mikroorganismid – 50-200 kg/ha – Vabalt mullas elunevad mikroorganismid – kuni 50 kg/ha • Orgaaniliste väetistega mulda antav lämmastik. Keskmiselt viiakse 1 tonni kvaliteetse sõnnikuga mulda 5 kg lämmastikku millest ca. 25% (1,25 kg) on omastatav esimesel aastal. Sõnnikul on arvestatav järelmõju ka 2. ja 3. aastal (vastavalt 10 ja 5%). Vedelate orgaaniliste
Mullateket mõjutavad keskkonnatingimused: · Temperatuur · Organismid · Mulla vanus · Maapinna kuju · Inimtegevus · Veeolud 1 grammis mullas elab miljoneid mikroorganisme, kelle abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ning huumuse teke. Ruljas keha, kooniline pea ja labidataolised esikäpad võimaldavad mutil mullas liikuda. Lühike karv, kõrvalestade puudumine ja kõrvaavasid ning suud kattev nahakurd on kohastumised eluks mullas. Vihmaussid veavad mulda taimelehti ja rohukõrsi. Vihmaussi poolt mulda veetud taimejäänused on toiduks ka teistele mullaorganismidele. Vihmauss aitab kaasa huumuse tekkele. Vihmausside liikumine segab ja kobestab mulda.
• Väga tundlikud happesuse suhtes (sobiv pH 6,5…8) – lubjalembesed ehk kaltsifiilsed taimed. Peedid lutsern, valge mesikas peakapsas. • Tundlikud happesuse suhtes (pH 6…7). Nisu, oder, kaunviljad, ristikud, raps, sibul, kurk, salat. • Vähemtundlikud mulla happesuse suhtes (pH4,5…7,5), kuid optimaalseks tuleb pidada 5,5…6,0. Rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, kartul, lina, tomat, porgand. • Happelist mulda eelistavad (pH4,5…5,0) – lubjapelglikud ehk kaltsifoobsed. Lupiinid, seradella Happesuse mõju mullale, kui toitekeskkonnale: • Happelised mullad on toitainetevaesemad • Kasulikud mikroorganismid ei talu happelist mulla reaktsiooni ja nende aktiivsus on madal. • Enamus raskmetalle on happelises mullas taimedele paremini omastatavad ja lupjamisega saab vähendada nende akumuleerumist taimedesse. Mulla reaktsiooni tähtsust ei tohi aga üle hinnata
kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimu- selt oaga. Praeguseks on aretatud juba üle kümne erineva maapähkli sordi, mis üksteisest erinevad põõsa kuju, kauna kuju ja suuruse poolest, seem- nete arvult kaunas, seemnete kuju ja suuruse poo- lest. Tavaliselt on põõsas üsna tihe, 50-60 senti- meetri kõrgune. Õied on kollased või valged. Vil- juvad õied asuvad põõsa alumises osas maapinna lähedal. Hiina pähkel peidab oma kaunad valmi- miseks mulda, see tähendab, et ta kaunad on geo- karpsed. Kuivas õhus valguse käes kaunad ei are- ne. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, günofoor, mis algul kasvab ülespoole, kuid 5.-6. päeval pöördub otse alla, jätkates kasvamist, kuni surub rao otsas asuva teravatipulise kauna algme mõne sentimeetrisügavusele mulda, kus kaunad võtavad rõhtasendi. Taime iseärasus peita kaunad mulda teeb tema kasvatamise keerukamaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal.
2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha. *Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik (10...15kg/ha). *Org väetistega mulda antud N, kusjuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N, millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal
N PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE NIISUTAMINE 1. Niisutuse tähtsus, areng ja perspektiivid toidu-. sooda- ja tehniliste kultuuride saakide suurendamisel ja stabiliseerimisel maailmas, Euroopas ja Eestis. Niisutamise ülesanne on hoida kastmsega mullaveevarud optimaalsed, sellest sõltub kastmisreziim. Kui mulla tegevkihi veevaru väheneb alampiirile, tuleb mulda kasta. Kasta tuleb väliveemahutavuseni (kastes üle väliveemahutavuse, siis vesi ei jää niikuinii mulda püsima). Taimed hangivad peaaegu kogu vee mullast. Niisutamiseks nimetatakse tehislikult vee mulda viimist. Niisutamise peamine ülesanne on mulla veevarude täiendamine. Niisutust rakendatakse väetamiseks, reovee puhastamiseks, sooldunud muldade läbipesemiseks ning põllumajanduskultuuride kaitseks liigse kuumuse ja öökülmade kahjuliku mõju eest. Niisutus parandab taimede kasvutingimusi ja vähendab saagi sõltuvust ilmastikust. Maakera kuiva
von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut? TAIMEDE TOITUMISE ALUSED Taimetoiteelemendid ja nende jaotus Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks ning mida ei ole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga, kuna igaühel on oma kindel ülesanne taimes.
Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. Taimed saavad mullast toitaineid Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritavad hoida muldi viljakatena ja nüüdisajal ka kaitsta muldi. Lähtekivim- Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine
kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid on madalad kuni kõrged püsikud, mõned liigid ka ühe- ja kaheaastased rohttaimed või poolpõõsad. Astrid vajavad päikesepaistelist ja sooja kasvukohta. Sobivad tavalised aiamullad, kuid eelistavad huumusrikkamaid muldi. Erandiks on siin Alpi aster, tema eelistab kuivemat lubjarikkamat mulda, kuid ei talu läbikuivamist. Astrid on tundlikud liigniiskuse suhtes. Astreid kasutatakse kiviktaimlates, suuremates või väiksemates lillerühmades, äärisena või meeleoluka reana, üksiktaimena, vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena murus või püsilillepeenras, madalamad liigid- sordid kõrgematele taimerühmadele ääristaimeks, suure grupina puude-põõsaste ees. Sobivad suurepäraselt lõikelilledeks. 3. Astilbe
kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest tekkib rabe kivimmaterjal. Murene miskooriku paksus sõltub paljudest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik.3)Reljeef mõjutab mulla teguritest: kliima, murenemise kestu sest, kivimitüüpidest. Muld kui vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Järskudelt nõlvadelt ressurss- mulda tuleb väärtustada kui väärtuslikku ressurssi. Muld on ühine kantakse mullakiht nõlva jalamile4)Taimed lagunemisel tekib mulla ja mittetaastuv ressurss. Koos vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisusega on orgaaniline osahuumus5)Mullaorganismid Kobesta vad mulda, eritavad muld pikaajalise ja säästva toidu ainete, loomasööda, kiudainete ning üha ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid6)Aeg jooksul muutub enam ka biomassi tootmise eeldu seks
............................................. C 0° Millistes piirkondades esinevad polaaröö ja D 23,5° S polaarpäev? polaaraladel.......................... 4. Too põhjalik näide, kuidas elusorganismid (va inimene) mõjutavad eluta loodust. 1) Mullas elavad paljud organismid, kes täidavad seal erinevaid ülesandeid: nt lagundavad orgaanilist ainet, liigutavad mulda, muutes seda poorsemaks ja parandades samalajal gaasi ja vee liikumist, erinevad mikroorganismid hävitavad baktereid ja seeni, parandavad aineringet mullas. Kui mullast puuduksid elusorganismid, oleks muld viljatu. 5. Tihenenud mulda kujutab diagramm ..B... Põhjendus: Tihenenud mullas on õhku ja vett vähe ja pooride maht väheneb. Mis võib põhjustada mulla tihenemist? Selgita näite
Suvinisu agrotehnoloogia Suvinisu kasvatatakse toiduks tavaviljeluses keskmise lõimisega liivsavi mullal, mille planeeritavaks saagiks on 6,5 t/ha. Eelviljana kasvatatakse hernest. Eelvili Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid, aktiveerib bioloogiliselt mulda ja rikastab seda lämmastikuga (Older, 1999). Mullasobivus Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Suvinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi.
nende rakendamisel (viljavahelduse otstarbekus, väetiste kasutamise tehnoloogia põhjendatus, mullaharimise süsteemi kvaliteet ja ajastamine) 4. Optimumiseadus. - Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Languse kriteeriumid ei ole ühesed - sõltub teiste kasvufaktorite seisust. 5. Toitainete tagastamise seadus. - Saagikuse langemise vältimiseks on vajalik mulda tagastada toiteelemente sama palju või veidi rohkem kui saagiga eemaldame. Intensiivse maaviljeluse põhitees. 6. Viljavahelduse seadus. - Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral. 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus. - Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral
nende rakendamisel (viljavahelduse otstarbekus, väetiste kasutamise tehnoloogia põhjendatus, mullaharimise süsteemi kvaliteet ja ajastamine) 4. Optimumiseadus. - Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Languse kriteeriumid ei ole ühesed - sõltub teiste kasvufaktorite seisust. 5. Toitainete tagastamise seadus. - Saagikuse langemise vältimiseks on vajalik mulda tagastada toiteelemente sama palju või veidi rohkem kui saagiga eemaldame. Intensiivse maaviljeluse põhitees. 6. Viljavahelduse seadus. - Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral. 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus. - Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral
keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilismineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine.
Seemned külvatakse ürti kasutatakse värskelt ja kõrguseks. Väikesed vastakad lehed on ovaalsed viljakat ja aprilli alguses . Majoraani seemned kuivatatult kala, suppide, ja viltjaskarvased. Taimed rohekashallid. Okste huumusrikast on väga väikesed, nad ei vaja liha ja kastmete tipus asuvad väikesed harunenud õisikud. Õied mulda. külvivagu, piisab mullapinnal maitsestamiseks. pisikesed, määrdunud-valged või roosakad. Õitseb tasaseks rullimisest. Tõusmed Ravimtaimena puhitust VI-IX. Tugevalõhnaline. ilmuvad 20-23 päevaga. Taimed leevendav, seedimist
Nende suur juurestik hangib vajalikud toitained ja vee sügavamatest mullakihtidest. Täiskasvanud viinapuud põuda ei karda. Muld olgu kergem, see soojeneb kiiremini- siis alustavad juured varem tegevust ja kasvuperiood pikeneb. Sügisel võib ülearune niiskus isegi kahju tuua- takistada võrsete valmimist ja põhjustada marjade lõhenemist. Niiskema ja raskema mulla puhul on põhjapiirkondades viinapuud istutatud peenardele, mis ääristatakse tagurpidi mulda torgatud tumedate pudelitega. Need koguvad päikesekiirgust ja parandavad mulla soojusolusid. Samal eesmärgil kasutatakse ka maapinna multsimist tumedate kangastega (kile, peenravaip) või kividega. Viinapuud võib istutada üsna seina äärde, 10-20cm seinast. Tuleb ainult jälgida, et taim ei jääks räästatilgete alla. Taimede vahe võiks olla 1-1,5m. Mitmerealises istandikus võiks reavaheks jääda 2-2,5m. Hea on istutada viinapuud kevadel sooja
mulda. Kehvas ja kuivas pinnases jäävad nad kängu. Kiduraksjäänud hiiglane on hale vaatepilt. Usinal aednikul ei jää muud üle, kui taimele anda kasvuks vajalikke väetisi ja sellest ma oma referaadis räägingi ,et kuidas püsililli väetada. 3 Püsilillepeenra väetamine Ka püsilillepeenar vajab väetist, kuid seda ei saa mulda kaevata.Väetamist alustada siis kui taimed hakkavad kasvama. Püsilillepeenart võite kevadel multsida. Sobiv aeg seda teha on siis, kui kõikidel taimedel on ilmunud noored lehed vastasel korral võib mõne taime kogemata multsi alla jätta. Mults lisab mulda toitaineid, takistab umbrohu levikut ning isekülvi andvate liikide (nt brunnera, ibeeris, püsiklina, magunad, merikann, kurekell jt) seemnete idanemist. Multsida ei tohi iiriseid see soodustab risoomide mädanemist ja taimed
kastmise ajal, vaid vähemalt 3…4 tundi peale vihma või kastmist. Proovi võtmise protseduur Üksikproovi võtmiseks võib kasutada: labidat spetsiaalset mullapuuri Mullapuur Õõnsusi (õhuvahe, mullamuti käik vm) esineb, siis korratakse võtmist 33 cm Käsimullapuuriga võtmine Puur surutakse püsti- asendis jaluseni mulda, keeratakse ja tõmmatakse seejärel mullast välja. Käsimullapuuriga võtmine Puuri süvendis olev muld kogutakse puhtasse karpi. Enne eraldatakse alumise horisondi teist värvi muld. Labidaga võtmise protseduur Kaevatakse huumushorisondi sügavune auk, jättes ühe auguseina püstloodis alla. Labidaga võtmise protseduur Lusikaga võetakse mulda: augu põhjast üles servani kogu seina
Kivimis olevate keemilised elemendid reageerivad H2O, CO2 ja O2-ga- palavates ja niisketes piirkondades. 4. Passiivsed mullatekketegurid: * Lähtekivim - annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused * Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist * Aeg aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: * Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse * Organismid taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. * Inimtegevus - niisutamisega võivad mullad soolduda, metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. 5. Kirjelda peamisi mullas toimuvaid protsesse: Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks; viimased kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb. Toimub happelises keskkonnas.
Mullatekketegurid 1) Passiivsed: lähtekivim (annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niisukusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toiteainerikkuse), reljeef (mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul pinnal), aeg (aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett), inimtegevus (linnaehitus).Sialliitne mure nim. mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaaduseks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne mure nim. kui kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainult ALrohke boksiit. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutustele.Mullahorisontnim.mulla jaotuvust erinevad värvuse,
Hiljem, 20 saj algul kasutati Eestis ka raamiga ja istmekohaga keerulisemaid põllurulle. Raske rull tagas mullakamakate purustamise ja tasandamise. Rullimine aitab niiskusel mulda tungida, parandades veevarustust. Mida tihedam on muld seda paremini säilitab ta vett ning ei lase veel nii kiiresti ära imbuda ja aurustuda. Sellepärast on hiljem taimede kasv parem ja taimkate tihedam. Veel aitab rullimine kaasa võitluses nälkjate vastu. Kevadine rullimine aitab mulda kokku suruda ja talvekahjustusi vähendada, rullimine tegi mulla tihedamaks siis ei pääsenud külm nii sügavale maapinda ja ei kahjustanud taimi. Mulda rullitakse külvijärgsel perioodil. Vanal ajal kasutati rulli vedamiseks, inim- ja loomjõudu. Tänapäeval on põllurullid ühendatud traktoritega. Põllurulli eesmärk on sama mis ennegi, aga nüüdsed põllurullid on arenenumad ja valmistatud metallist. Oder Oder on üks vanimaid kultuurtaimi
kuus MAASIKAS Väetise nimi Elementide Kasutamise aeg Kasutuskordade Kasutamise Tootja Märkused sisaldus arv viis nimi SUBSTRAL® N 12% märtsist- 2 kuni 3 korda Segage väetis Substral Soodustab Aia P2O5 5% septembrini vegetatsiooni- mulda ja optimaalset üldväetis K2O 12% perioodi jooksul kastke. kasvu, 6-8 nädalase soodustab vahega. viljade moodustu-
4. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene. Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes selle mulla väga väheviljakas ja õhukese huumuskihiga. Paljusid sooli taimed ei taha ega kasuta, mis mulda tekivad, ja sellepärast ei kasva seal eriti taimi. Aktiivne mulla teke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- vvõi jõgede veest niiskust juurde. Naatriumi üleküllus mullas takistab taimede füsioloogilisi protsesse ja põhjustab toitumishäireid. 5. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad
mullateke mullateke muutub pinnamood. muutub pinnamood. Murenemise tähtsus looduses:, tekivad setted, muld muutub pinnamood, Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mullavanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse
Aktiivsed mullatekketegurid: · Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Ilmastik mõjutab nii taimestiku tekkimist mullale kui ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Soojas ja niiskes kliimas toimuvad bioloogilised protsessid kiiresti, jahedas ja niiskes kliimas aga aeglaselt. · Taimestik määrab biogeokeemilise aineringe kiiruse ning mulla orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra. Taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Taimkatte rindelisus ja tihedus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. · Loomastik: loomade käigud segavad mulda. Loomade eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. · Inimtegevus: Inimtööga loodud kõrgema viljakusega kultuurmullad taluvad paremini sagedast harimist ja kõrgemaid väetiseannuseid. Maailmas esineb ka inimese
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
